Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
in forcefrom 05.04.2024· RT I, 02.04.2024, 15· Vabariigi Valitsus
Official English translation: Occupational health and safety requirements for working environments affected by biological agents · RT V, 13.06.2024, 1
The official English translation is published in Riigi Teataja for information. Only the Estonian text has legal force.
The translation is of the version in force (since 05.04.2024).
Translation in Riigi Teataja ↗Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest.
Määrust kohaldatakse kõigile töödele, mida tehes töötajad on või võivad olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest.
§ 1. Scope
(1) This Regulation lays down occupational health and safety requirements to protect workers against biological agents affecting the working environment.
(2) The Regulation applies to all activities in the performance of which workers are or may be put at risk by biological agents.
§ 2. Bioloogiliste ohutegurite jagamine ohurühmadesse
Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele:
1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist;
2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid;
3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid;
4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad.
§ 2. Classification of biological agents into risk groups
Biological agents shall be classified in four risk groups according to their level of risk of infection:
1) group 1 agents are not known to cause human disease;
2) group 2 agents may cause human disease and thereby present a hazard to the health of workers, but do not cause infections in the community; effective prophylaxis and treatment is available;
3) group 3 agents may cause severe human disease and thereby present a serious hazard to the health of workers; they may cause infections in the community, but effective prophylaxis and treatment is available;
4) group 4 agents cause severe human disease and thereby present a serious hazard to the health of workers and may cause infections in the community; there is usually no effective prophylaxis or treatment available.
§ 3. Töötaja terviseriski hindamine
Kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
Kui töökeskkonnas esineb samaaegselt mitmesse ohurühma kuuluvaid bioloogilisi ohutegureid, tuleb terviseriski hindamisel võtta arvesse nende koosmõju.
Töötaja terviseriski tuleb hinnata regulaarselt. Täiendav hindamine tehakse siis, kui töökeskkonnas leiavad aset töötaja tervist mõjutada võivad muutused.
Töötaja terviseriski hindamisel tuleb arvestada:
töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite võimalikku mõju vastavalt nende ohurühmale;
tööinspektori või töötervishoiuarsti soovitust rakendada ennetusabinõusid bioloogilise ohuteguri suhtes, kui ta leiab, et töötaja tervis on töö laadist tulenevalt sellest tegurist ohustatud;
teavet haiguste, võimalike allergia- või mürgistusnähtude kohta, mis võivad töötajal konkreetse töö puhul ilmneda;
teavet tervisekontrolli ajal ilmnenud tööga seotud haiguse kohta.
§ 3. Assessing the risk to workers’ health
(1) In the case of activities involving a risk of exposure to biological agents, employers must, when assessing the risks present in the working environment, determine the nature, degree and duration of workers’ exposure and consequently assess any risk to the workers’ health and take any necessary preventive measures.
(2) If biological agents belonging to different risk groups are present in the working environment at the same time, the risk to health shall be assessed on the basis of their combined effect.
(3) The risk to workers’ health shall be assessed regularly. An additional assessment shall be conducted if any changes occur in the working environment which may affect workers’ health.
(4) When the risk to workers’ health is being assessed, the following shall be taken into account:
1) the possible effects of biological agents present in the working environment, according to their risk group;
2) any recommendation from the labour inspector or occupational doctor to take preventive measures in respect of a biological agent, if they find that workers’ health is at risk from the agent as a result of the nature of their work;
3) information concerning the diseases the workers may contract and any potential allergenic or toxigenic effects which may arise as a result of the specific work they perform;
4) information on any work-related disease which is identified during medical surveillance.
§ 4. Ennetusabinõude rakendamine
Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest selgub, et töökeskkonda mõjutavad või võivad mõjutada ainult 1. ohurühma tegurid ning arvestatavat ohtu töötajate tervisele ei ole, ei pea tööandja rakendama §-des 5–16 nimetatud ennetusabinõusid, kuid peab järgima üldisi töötervishoiu, tööohutuse ja hügieeni nõudeid.
Kui töötaja ei ole oma tööülesannete täitmisel bioloogiliste ohuteguritega otseses kokkupuutes, kuid võib riskianalüüsi tulemusel olla töötingimuste või töö laadi tõttu neist ohustatud, peab tööandja rakendama §-des 5 ja 7–13 nimetatud abinõusid. Selliste tööde hulka kuuluvad muu hulgas:
töö toidutoorme ja toidu käitlemise ettevõttes;
põllumajandustöö ja metsatöö;
töö, mille ajal puututakse kokku loomadega, loomsete saaduste ja nendest valmistatud toodetega;
töö tervishoiuasutuses, sealhulgas isolatsiooniruumides ja surnukuuris; hooldekodus;
töö kliinilises, veterinaar- ja diagnostikalaboris, välja arvatud diagnostilises mikrobioloogialaboris;
töö jäätmekäitluskohas;
töö reoveepuhastis.
§ 4. Taking preventive measures
(1) If it becomes evident from the risk assessment of the working environment that the working environment is or may be affected only by group 1 agents and there is no significant risk to workers’ health, the employer need not take the preventive measures set out in Sections 5–16 but must follow the general occupational health, safety and hygiene requirements.
(2) If workers are not directly exposed to biological agents when performing their duties but the risk assessment shows that they may be at risk from them as a result of their working conditions or the nature of their work, the employer must take the measures set out in Sections 5 and 7–13. The activities covered include:
1) work in undertakings where food raw materials and food are handled;
2) agricultural work and forestry work;
3) work during which there is contact with animals and products of animal origin;
4) work in healthcare establishments, including isolation and post-mortem units; in care homes;
5) work in clinical, veterinary and diagnostic laboratories, excluding diagnostic microbiological laboratories;
6) work in refuse disposal plants;
7) work in sewage treatment plants.
2. peatükk TÖÖANDJA KOHUSTUSED
§ 5. Tööandja esmane kohustus
Tööandja peab vältima tervisele ohtliku bioloogilise ohuteguri kasutamist, kui see on võimalik asendada nüüdisaegsete teadmiste kohaselt tervisele ohutu või ohutuma bioloogilise teguriga.
§ 5. Employers’ primary responsibility
Employers must avoid using a harmful biological agent if it is possible to replace it with a biological agent that, in line with contemporary knowledge, is safe or safer.
§ 6. Terviseriski vähendamine
Kui riskianalüüsi tulemused näitavad, et töökeskkond on bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud, peab tööandja vältima töötaja tervise ohustamist bioloogiliste ohutegurite poolt.
Kui ohtu pole võimalik §-s 5 nimetatud abinõudega kõrvaldada, peab töötajate terviseriski vähendama võimalikult madala tasemeni, rakendades järgmisi abinõusid:
märgistada bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud piirkonnad töökeskkonnas ning paigaldada vajalikesse kohtadesse hoiatusmärk «Bioloogiline oht»;
viia töötajate arv ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikeseks;
korraldada tööprotsess ja nakkusohtlike materjalide käitlemine ja transport ettevõttes nii, et vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda või hoida nende esinemine töökeskkonnas võimalikult madalal tasemel;
koguda kokku nakkusohtlikud jäätmed ja hoida neid spetsiaalsetes märgistatud konteinerites töökeskkonnast kõrvaldamiseni;
muuta nakkusohtlikud jäätmed tervisele ja keskkonnale ohutuks autoklaavimise, desinfitseerimise või muu meetodi abil;
järgida tööhügieeni nõudeid;
tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin;
määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks;
mõõta bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökeskkonna õhus, kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik;
võtta kasutusele ühiskaitsemeetmed või isikukaitsevahendid, kui kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga ei ole muul viisil võimalik vältida;
SARS-CoV-2 viiruse leviku korral tagada töökeskkonnas teiste inimestega kokku puutuvate töötajate nakkusohutus eelkõige läbi töötajate COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise tagamise, COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise läbimist või haiguse läbipõdemist kinnitava tõendi kontrollimise või töötajate testimise SARS-CoV-2 testiga.
Tööandja on kohustatud tagama ennetava ravi võimaluse töötajale, kellel toimus nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva isiku, looma või esemega ja kes on tööandjat oma kokkupuutest viivitamata teavitanud. Ennetava ravi all mõeldakse pärast nimetatud kokkupuudet töötajale profülaktilise ravimi või antiraabilise vaktsiini ja antiraabilise immunoglobuliini viivitamatut manustamist. Nimetatud nahka läbistavat kokkupuudet, millele järgneb ennetav ravi, loetakse tööõnnetuseks.
Repealed
Repealed
Tööandja peab konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle. Töötajate vaktsineerimine toimub tööandja kulul. Vaktsineerimistõend peab olema kättesaadav töötajale ja tööinspektorile.
Kui töökeskkonda ei ole võimalik muuta ohutuks loetletud abinõusid rakendades, tuleb töötajatele välja jagada isikukaitsevahendid ning määrata nende kasutamise kord.
§ 6. Reducing risks to health
(1) Where the results of the risk assessment reveal that the working environment is affected by biological agents, the employer must prevent workers’ health from being put at risk by the biological agents.
(2) If it is not possible to eliminate the risk using the measures set out in Section 5, the risk to workers’ health must be reduced to as low a level as possible by taking the following measures:
1) marking the areas of the working environment affected by biological agents and installing the biohazard warning sign in the appropriate places;
2) keeping the number of workers in the area affected by the agents as low as possible;
3) organising work processes and the handling and transport of infectious material in the undertaking in order to avoid the release of biological agents into the working environment or to keep their levels as low as possible;
4) collecting infectious waste and keeping it in specific, marked containers until it is removed from the working environment;
5) rendering infectious waste harmless to health and the environment by autoclaving, disinfection or other methods;
6) observing occupational hygiene requirements;
7) ensuring that workers who are exposed to biological agents against which there is an effective vaccine have the opportunity to be vaccinated;
8) drawing up an action plan to deal with an accident resulting from biological agents;
9) measuring the concentration of biological agents in the air of the working environment, where necessary and technically feasible;
10) taking collective protection measures or using personal protective equipment where exposure to a biological agent cannot be avoided by other means;
11) where the SARS-CoV-2 virus is spreading, by ensuring that workers who come into contact with other people in the working environment are free of infection, above all by ensuring that these workers are vaccinated against COVID-19, by checking their certificate that they have undergone vaccination against or have recovered from COVID-19, or by testing them using a SARS-CoV-2 test.
(2¹) Where a worker has had percutaneous exposure to a person, animal or object that is suspected of being infected or is carrying an infectious agent and has informed the employer without delay of this exposure, the employer is required to ensure that the worker has the opportunity to receive preventive treatment. Preventive treatment means providing the worker, without delay following this exposure, with prophylactic medicine or an anti-rabies vaccination and anti-rabies immunoglobulin. Any such percutaneous exposure, followed by preventive treatment, shall be deemed an occupational accident.
(3) The employer must consult the occupational doctor as regards the need for and appropriateness of vaccinating workers. The process of vaccinating workers shall be undertaken at the employer’s cost. A vaccination certificate must be available to the worker and the labour inspector.
(4) If it is not possible to make the working environment safe using the measures listed, personal protective equipment must be distributed to workers and rules concerning their use must be put in place.
§ 7. Tööhügieen
Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma tarvitusele järgmised tööhügieeni abinõud:
keelama söömise ja joomise bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas;
andma töötajatele asjakohase tööriietuse, 3. ja 4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohutegurite mõjupiirkonnas töötavatele töötajatele ka kaitseriietuse;
andma töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid ning vajadusel paigaldama silmadušid;
tagama, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse ning et need pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist;
määrama inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise korra.
Kui tööprotsessi käigus on võimalik töö- või kaitseriietuse saastumine bioloogiliste ohuteguritega, tuleb need enne tööruumist väljumist seljast võtta ja hoida kuni saastest puhastamiseni ja pesemiseni spetsiaalses märgistatud konteineris, eraldi muust riietusest.
Tööandja tagab töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353) kohaselt.
§ 7. Occupational hygiene
(1) In order to prevent possible infection of workers, employers must take the following occupational hygiene measures:
1) ban eating and drinking in a working environment affected by biological agents;
2) provide workers with appropriate work clothing, and also provide workers working in an area affected by biological agents in risk groups 3 and 4 with protective clothing;
3) make washing facilities equipped with showers available to workers, provide them with antiseptic skin cleansing products, and, where necessary, install eyewash stations;
4) ensure that all used personal protective equipment is cleaned and checked at the end of each working day, that it is stored in a defined place, and that defective equipment is repaired or replaced before further use;
5) set rules for the handling of materials or preparations of human or animal origin.
(2) Where it is possible during work processes for work clothing or protective clothing to be contaminated by biological agents, the clothing must be removed before workers leave the working area and kept in specific, marked containers, separate from other clothing, until it is decontaminated and cleaned.
(3) Employers shall ensure that work clothing and protective clothing is cleaned and washed regularly and that, where it becomes unusable, it is treated in accordance with the Waste Act [ jäätmeseadus ] (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353).
§ 8. Töötajate väljaõpe
Tööandja tagab, et töötajad saavad piisava asjakohase väljaõppe. Töötajat ja töökeskkonnavolinikku peab teavitama ja juhendama kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral.
Töötajate väljaõpe viiakse läbi enne töö alustamist bioloogiliste ohuteguritega ja vajadusel perioodiliselt.
Töötajaid tuleb täiendavalt teavitada, kui tekivad uued terviseriskid.
§ 8. Training of workers
(1) Employers shall ensure that workers receive adequate and appropriate training. Workers and the working-environment specialist must be informed and instructed on all matters concerning health risks in the working environment, preventive measures to counter the effect of biological agents, hygiene requirements, how to use personal protective equipment, how to prevent dangerous situations and how to act if there is a risk of an accident.
(2) Training of workers shall be conducted before work with biological agents commences and, where necessary, on a periodic basis.
(3) Workers must also be informed if new health risks arise.
§ 9. Töötajate teavitamise erijuhud
Tööandja peab koostama bioloogiliste ohutegurite käitlemise kirjalikud juhised ning tagama, et need oleksid töötajatele kättesaadavad ja vajaduse korral pandud nähtavale kohale.
Lõikes 1 nimetatud kirjalikud juhised peavad sisaldama vähemalt järgmist:
kuidas toimida tõsise õnnetusjuhtumiohu korral ning mida võtta ette õnnetuse tagajärgede vältimiseks ja likvideerimiseks, kui ohu on põhjustanud bioloogilised ohutegurid;
kuidas käidelda 4. ohurühma bioloogilisi ohutegureid, kui töökeskkonnas esineb või võib esineda nendega kokkupuute oht.
Tööandja peab viivitamatult informeerima töötajaid ja töökeskkonnavolinikku toimunud õnnetusest ja igast ohuolukorrast ettevõttes, millega võib kaasneda bioloogilise ohuteguri levimine töökeskkonda ja töötajate nakatumine.
Toimunud õnnetusest, selle põhjustest, võimalikest tagajärgedest ning rakendatavatest kaitseabinõudest peab tööandja teatama töötajatele ja töökeskkonnavolinikule nii kiiresti kui võimalik.
§ 9. Special cases for informing workers
(1) Employers must prepare written instructions for handling biological agents and ensure that these are available to workers and, where necessary, displayed in a visible location.
(2) The written instructions referred to in subsection 1 must include at least the following:
1) how to act if there is a risk of a serious accident, and what to do to avoid and eliminate the consequences of an accident where the risk is caused by biological agents;
2) how to handle biological agents in risk group 4, where there is or may be a risk of exposure to them in the working environment.
(3) Employers must inform the workers and the working-environment specialist without delay if there has been an accident and also of any dangerous situations in the undertaking which may lead to the spread of a biological agent in the working environment and to the infection of the workers.
(4) Employers must inform the workers and the working-environment specialist as soon as possible of any accident that has taken place, the causes and possible consequences of the accident, and the protective measures that are to be taken.
§ 10. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas töötavate inimeste loetelu
Tööandja peab pidama töötajate arvestust, kes on oma töö tõttu olnud või on potentsiaalselt ohustatud 3. ja 4. ohurühma bioloogilistest ohuteguritest.
Loetelus tuleb töötaja kohta esitada järgmised andmed:
tööülesande kirjeldus;
millise bioloogilise ohuteguriga on kokku puututud ja selle kokkupuute kestus;
andmed asetleidnud ohuolukordade ja õnnetusjuhtumite kohta.
Andmeid loetellu kantud töötaja kohta on tööandja kohustatud hoidma vähemalt 10 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga.
Tööandja tagab, et bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral, mis võivad põhjustada:
püsiva või latentse nakkuse;
haigestumise, mis on diagnoositav alles aastate möödudes;
haigestumise, millel on väga pikk inkubatsiooniaeg;
haigestumise, mille haigusnähud jäävad korduma hoolimata saadud ravist;
haigestumise, millel on kauakestvad rasked tagajärjed, säilitatakse töötajate andmeid 40 aastat pärast viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga.
Töötajal on õigus saada teada tema kohta käivaid andmeid, mis on kantud nimetatud loetelusse.
Tööandja peab andma töötajatele ja töökeskkonnavolinikule võimaluse tutvuda loetelu puudutava anonüümse statistilise infoga.
Töötajate loeteluga on õigus tutvuda ettevõtte töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja järelevalvet teostaval tööinspektoril.
§ 10. List of persons working in a working environment affected by biological agents
(1) Employers must keep a list of workers who, for work-related reasons, are or may be at risk from biological agents in risk groups 3 and 4.
(2) The list must include the following information about each worker:
1) a description of their duties;
2) the biological agent to which the worker has been exposed and the duration of the exposure;
3) information about dangerous situations and accidents that have occurred.
(3) Employers are required to keep the information about any worker entered in the list for at least 10 years after the worker’s most recent exposure to the biological agent concerned.
(4) Employers shall ensure that, in the event of exposure to biological agents which may cause:
1) a persistent or latent infection;
2) an illness that can be diagnosed only after several years;
3) an illness with a very long incubation period;
4) an illness whose symptoms may persist despite treatment; or
5) an illness with long-term serious consequences, the information about the workers is kept for 40 years after their most recent exposure to the biological agent concerned.
(5) Workers are entitled to know what information about them has been entered in the list.
(6) Employers must give workers and the working-environment specialist the opportunity to access anonymous statistical information concerning the list.
(7) In an undertaking, the occupational doctor, the working-environment specialist and the labour inspector conducting supervision are entitled to access the list of workers.
§ 11. Töötajate tervisekontroll
Tööandja tagab, tuginedes töökeskkonna riskide hindamise tulemusele, et töötajad, kelle tervist võib mõjutada 2.–4. ohurühma bioloogiline ohutegur, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.
Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal nakatumine bioloogilise ohuteguriga või haigus, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs. Vajadusel tuleb töötajatele tagada vaktsineerimise võimalus, selgitades neile vaktsineerimise vajalikkust.
Töötajatel on õigus teada saada oma tervisekontrolli tulemused.
Tööandjal on õigus saada ülevaade oma töötajate tervisekontrolli tulemustest.
Andmeid töötaja tervisekontrolli tulemuste kohta peab tööandja säilitama vähemalt 10 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet bioloogiliste ohuteguritega.
Nende töötajate tervisekontrolli tulemusi, kes on puutunud kokku selliste bioloogiliste ohuteguritega, mis võivad põhjustada § 10 lõikes 4 nimetatud haigestumise, tuleb säilitada 40 aastat pärast viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga.
Töötajaid tuleb tervisekontrolli käigus juhendada, kuidas oma tervist jälgida ja kontrollida ka pärast bioloogilise ohuteguriga kokkupuute lõppu.
§ 11. Health surveillance of workers
(1) On the basis of the results of the assessment of risks in the working environment, employers shall ensure that workers whose health may be affected by a biological agent in risk groups 2–4 undergo health surveillance in accordance with the procedure set out in the Occupational Health and Safety Act.
(2) Where health surveillance reveals that a worker is infected with a biological agent or is ill, the other workers who work in the same conditions must also undergo health surveillance. In this event, a further assessment of the risks in the working environment shall also be carried out. Where necessary, workers must also be given the opportunity to be vaccinated, and the need for vaccination must be explained to them.
(3) Workers are entitled to be informed of the results of their health surveillance.
(4) Employers are entitled to obtain an overview of the results of the health surveillance of their workers.
(5) Employers are required to keep the information about the health surveillance of a worker for at least 10 years after the worker’s most recent exposure to biological agents.
(6) The results of the health surveillance of workers who have been exposed to biological agents that may cause illness as referred to in Section 10(4) must be kept for 40 years after the most recent exposure to the biological agent concerned.
(7) During health surveillance, workers must also be instructed on how to monitor and check their health once their exposure to the biological agent has ended.
§ 12. Tööinspektorile esitatav teave
Tööandja on kohustatud esitama tööinspektori nõudmisel järgmised andmed:
töökeskkonna riskianalüüsi tulemused ja selle läbiviimisel kasutatud lähteandmed;
tööde loetelu, millega kaasneb bioloogiliste ohuteguritega nakatumise oht;
bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutuvate töötajate arv;
töökeskkonnaspetsialisti nimi;
töökohas rakendatavad töötervishoiu ja tööohutuse abinõud;
abinõude loetelu, mida rakendatakse töötajate kaitseks 3. ja 4. ohurühma tegurite mõju eest;
paragrahvi 6 lõike 2 punktis 8 nimetatud tegevuskava.
Tööandja peab teatama Tööinspektsioonile igast juhtunud õnnetusest ja ohuolukorrast, millega kaasnes või oleks võinud kaasneda bioloogiliste ohutegurite leke keskkonda ning inimeste nakatumine või haigestumine.
Tööinspektsiooni saadetavas teatises märgitakse tööandja nimi ja kontaktandmed, õnnetusjuhtumi toimumise või ohuolukorra ilmnemise aeg, koht ja asjaolud, õnnetusjuhtumi või ohuolukorraga seotud bioloogilise ohuteguri nimetus, rakendatud ja rakendatavad abinõud, kannatada saanud isikute arv ja märge, kui Keskkonnaametit on juhtunust teavitatud, ning muu teave, mis aitab selgitada õnnetuse või ohuolukorra võimalikku mõju töötajatele või keskkonnale.
Määruse §-s 10 nimetatud ohustatud töötajate loetelu ja §-s 11 nimetatud töötajate tervisekontrolli tulemused antakse üle Tööinspektsioonile, kui ettevõte lõpetab oma tegevuse.
§ 12. Information to be provided to the labour inspector
(1) Where the labour inspector so requires, employers are required to provide the following information:
1) the results of the risk assessment of the working environment and the source data used in conducting that assessment;
2) a list of the work operations involving a risk of infection with biological agents;
3) the number of workers exposed to biological agents;
4) the name of the working-environment specialist;
5) the occupational health and safety measures to be taken at the workplace;
6) a list of the measures taken to protect workers against the effects of biological agents in risk groups 3 and 4;
7) the action plan referred to in Section 6(2)(8).
(2) Employers must inform the Labour Inspectorate of each accident and dangerous situation that has arisen and that involved or could have involved a leak of biological agents into the environment and persons being infected or becoming ill.
(2¹) The notification to be sent to the Labour Inspectorate shall include the name and contact details of the employer, the time and place at which the accident happened or the dangerous situation became evident and the circumstances thereof, the name of the biological agent involved in the accident or the dangerous situation, the measures that were or will be taken, the number of persons affected, an indication of whether the Environmental Board has been informed of the incident, and other information that may help to explain the potential impact of the accident or dangerous situation on the workers or the environment.
(3) The list of persons at risk as referred to in Section 10 of this Regulation and the results of the health surveillance of workers as referred to in Section 11 shall be made available to the Labour Inspectorate where the undertaking ceases activity.
§ 13. Bioloogiliste ohutegurite käitlemisest etteteatamine
Tööandja on kohustatud teatama Tööinspektsioonile kirjalikult vähemalt 30 päeva enne esmakordset töö alustamist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega.
Teadet korratakse alati, kui töös hakatakse kasutama uut 3. või 4. ohurühma kuuluvat tegurit ning kui töökeskkonnas tehakse olulisi muudatusi, mille tõttu eelmise teate sisu vananeb.
Laboritelt, mis osutavad 4. ohurühma tegurite diagnoosimise teenuseid, nõutakse ainult ühekordset teadet enne oma tegutsemise alustamist.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teade peab sisaldama:
ettevõtte nime ja aadressi;
töökeskkonnaspetsialisti nime;
töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi;
töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite liiginimetust ja ohurühma;
rakendatavaid kaitse- ja ennetusabinõusid.
§ 13. Prior notification of the handling of biological agents
(1) Employers are required to notify the Labour Inspectorate in writing at least 30 days before work first commences with biological agents in risk groups 2, 3 or 4.
(2) This notification process shall be repeated each time work commences with a new agent in risk group 3 or 4 and if any significant changes are made in the working environment as a result of which the content of any earlier notification becomes obsolete.
(3) Laboratories that provide diagnostic services for agents in risk group 4 need only submit a notification once, before commencing their operations.
(4) The information referred to in subsections 1–3 of this Section must include:
1) the name and address of the undertaking;
2) the name of the working-environment specialist;
3) the results of the risk assessment of the working environment;
4) the name and risk group of the biological agents affecting the working environment;
5) the protection and preventive measures to be taken.
3. peatükk ERIABINÕUDE RAKENDAMINE
§ 14. Tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevad ettevõtted
Tervishoiuteenuse osutamisega ja veterinaarpraksisega tegelevas ettevõttes tuleb arvestada ohuga, et inimene või loom võib olla nakatunud ning neilt võetud proovid võivad sisaldada bioloogilisi ohutegureid või kasutatavad teravad töövahendid võivad olla bioloogilise ohuteguriga saastunud. Teravad töövahendid on esemed ja instrumendid, mis on vajalikud konkreetsete tervishoiutoimingute sooritamiseks ning mis võivad lõigata või torgata, põhjustades vigastust ja nakatumist.
Töötajate nakatumise vältimiseks peab tööandja kasutusele võtma vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisprotseduurid, nägema ette saastunud materjalide ohutu käitlemise kuni nende hävitamiseni ning määrama korra, kuidas ohutult uurida ja käidelda inimestelt ja loomadelt võetud proove.
Isolatsiooniruumides, kus viibivad 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega nakatunud või nakkuskahtlusega patsiendid või loomad, tuleb rakendada lisa 1 veerus A nimetatud eriabinõusid.
§ 14. Undertakings providing healthcare services and undertakings involved in veterinary practice
(1) In undertakings providing healthcare services and undertakings involved in veterinary practice, account must be taken of the risk that a person or animal may be infected, that any samples taken from them may contain biological agents and that any sharp instruments used may be contaminated with a biological agent. Sharp instruments include objects and instruments necessary for the exercise of specific healthcare activities, which are able to cut or prick and cause injury and infection.
(2) In order to prevent workers from being infected, employers must put in place the necessary cleaning and disinfection procedures, determine how contaminated materials are to be handled safely until they are destroyed, and set out rules for safely examining and handling samples taken from persons and animals.
(3) In isolation units containing patients or animals infected or suspected of being infected with biological agents in risk group 3 or 4, the special measures set out in column A of Annex 1 must be taken.
§ 14¹. Teravate töövahendite kasutamine
Tervishoiuteenuse osutaja või veterinaarpraksisega tegelev isik peab §-s 3 nimetatud riskianalüüsi käigus hindama kõiki olukordi, kus töötajad võivad end vigastada saastunud terava töövahendiga, kokku puutuda vere või muu potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga.
Riskianalüüsi tulemusi arvestades peab tööandja võtma tarvitusele ennetusabinõud, et hoida ära töötajate vigastusi ja seeläbi võimalikku nakatumist, mida võivad põhjustada saastunud teravad töövahendid.
Lõikes 2 nimetatud ennetusabinõudeks on eelkõige:
kasutatud süstlanõeltele, veenikanüülidele ja muudele teravatele töövahenditele kaitseotsikute tagasipaneku keelustamine ja teravate töövahendite mittevajaliku kasutamise kõrvaldamine;
kaitsemehhanismiga teravate töövahendite kasutusele võtmine, kui see on võimalik ja asjakohane;
kirjalike juhiste koostamine ja rangete protseduurireeglite kehtestamine teravate töövahendite, sealhulgas kaitsemehhanismiga teravate töövahendite õigeks kasutamiseks, ning nende juhiste ja reeglite ajakohastamine;
töötajate teadlikkuse tõstmine teravate töövahenditega tekitatud vigastuste ennetamise vajalikkusest ja töötajate teavitamine terviseriskidest, mis võivad tekkida kokkupuutel vere või muu potentsiaalselt nakkusohtliku materjaliga;
selliste kirjalike juhiste koostamine, mida töötaja peab järgima terava töövahendiga tekitatud vigastuse korral;
punktides 3–5 nimetatud teemadel töötajate juhendamise ja väljaõppe tagamine;
terava töövahendi tekitatud vigastusega töötaja suunamine tervisekontrolli;
ohtlike ainetega saastunud või nakkusohtlike teravate töövahendite kõrvaldamise erinõuete kehtestamine ning äravisatavate teravate töövahendite jaoks märgistatud ja torkekindlast materjalist konteinerite paigaldamine võimalikult lähedale nendele aladele, kus neid töövahendeid kasutatakse;
teravate töövahendite jäätmete sortimise ja käitlemise eest vastutavatele töötajatele vajaliku juhendamise ja väljaõppe tagamine, et tagada nende protseduuride ohutus.
Töötaja peab teatama tööandjale viivitamata terava töövahendiga tekitatud vigastusest ja töövahendi kasutamisega seotud olukorrast, mis oleks võinud põhjustada vigastuse.
Tööandja registreerib kõik lõikes 4 nimetatud juhtumid, millest töötajad on teatanud.
§ 14¹. Use of sharp instruments
(1) In the course of the risk assessment referred to in Section 3, healthcare service providers and persons or entities involved in veterinary practice must assess all situations in which workers could injure themselves with contaminated sharp instruments or come into contact with blood or potentially infectious material.
(2) Having regard to the results of the risk assessment, employers must take preventive measures to prevent injuries to workers and thereby any potential infection which could be caused by contaminated sharp instruments.
(3) The preventive measures referred to in subsection 2 are first and foremost:
1) banning the recapping of used needle-sticks, venous cannula needles and other sharp instruments, and removing unnecessary sharp instruments from use;
2) using sharp instruments with protection mechanisms, where possible and appropriate;
3) preparing written instructions and adopting strict rules of procedure for the correct use of sharp instruments, including those with protection mechanisms, and updating those instructions and rules;
4) raising workers’ awareness of the need to prevent injuries from sharp instruments, and informing workers of the risks to health which could arise following contact with blood or other potentially infectious material;
5) preparing written instructions which workers must observe in the event of an injury caused by a sharp instrument;
6) providing guidance and training for workers on the issues referred to in indents 3–5;
7) referring a worker with an injury caused by a sharp instrument for health surveillance;
8) enacting special requirements for the disposal of sharp instruments contaminated with hazardous agents or suspected of being infectious, and ensuring that labelled containers made of material that is resistant to penetration are available for disposable sharp instruments as close as possible to the areas in which those instruments are used;
9) ensuring that workers responsible for sorting and handling waste from sharp instruments receive the necessary guidance and training to guarantee the safety of these procedures.
(4) Workers must inform their employer without delay of any injury caused by a sharp instrument and of any situation involving the use of a sharp instrument which could have caused injury.
(5) Employers shall keep records of all incidents referred to in subsection 4 of which workers have notified them.
§ 15. Diagnostika- ja katselaborid
Diagnostika- ja muudes laborites, kus diagnoosimise, uurimise või õppetöö eesmärgil puututakse kokku 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega, ning ruumides, kus peetakse nakatatud või haigustekitajaid kandvaid loomi, tuleb töötajate nakkusohu vähendamiseks rakendada lisa 1 veerus A loetletud eriabinõusid vastavalt vajalikule ohutustasemele järgmisel põhimõttel:
kui töötatakse 2. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega, peab labor vastama 2. ohutustaseme nõuetele;
kui töötatakse 3. ohurühma teguritega, peab labor vastama 3. ohutustaseme nõuetele;
kui töötatakse 4. ohurühma teguritega, peab labor vastama 4. ohutustaseme nõuetele.
Kui labor kasutab oma töös materjali, mis võib sisaldada haigustekitajaid, kuid seda materjali ei kultiveerita ega kontsentreerita, peab labor vastama vähemalt 2. ohutustaseme nõuetele.
Kui kasutatava bioloogilise ohuteguri toime ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ohustab selle kasutamine tõsiselt töötaja tervist, peab töökoht vastama vähemalt 3. ohutustaseme nõuetele.
§ 15. Diagnostic and testing laboratories
(1) In diagnostic and testing laboratories where there is exposure to biological agents in risk group 2, 3 or 4 for diagnostic, research or teaching purposes, and in premises at which infected animals or animals bearing disease agents are kept, the special measures referred to in column A of Annex 1 must be taken to reduce the risk of infection to workers, in accordance with the appropriate containment level and in line with the following principles:
1) where work is undertaken with biological agents in risk group 2, the laboratory must meet the requirements for containment level 2;
2) where work is undertaken with agents in risk group 3, the laboratory must meet the requirements for containment level 3;
3) where work is undertaken with agents in risk group 4, the laboratory must meet the requirements for containment level 4;
(2) Where a laboratory uses material in its work which may contain disease agents but is not cultivated or concentrated, the laboratory must meet the requirements for containment level 2 as a minimum.
(3) Where the effect of a biological agent being used is not known precisely but it can be presumed to put the worker’s health at serious risk, the workplace must meet the requirements for containment level 3 as a minimum.
§ 16. Tööstuslikud protsessid
Ettevõttes, mille tööstuslikes protsessides kasutatakse 2., 3. või 4. ohurühma kuuluvaid bioloogilisi ohutegureid või kus kaasneb nendega kokkupuute oht, tuleb rakendada lisas 2 loetletud eriabinõusid § 15 lõikes 1 esitatud põhimõtte kohaselt.
Kui kasutatava bioloogilise ohuteguri toime ei ole täpselt teada, kuid selle kasutamine võib töötaja tervist tõsiselt ohustada, peab töökoht vastama vähemalt 3. ohutustaseme nõuetele.
§ 16. Industrial processes
(1) In undertakings in whose industrial processes biological agents in risk group 2, 3 or 4 are used or where there is a risk of exposure to such agents, the special measures referred to in Annex 2 must be taken in line with the principle set out in Section 15(1).
(2) Where the effect of a biological agent being used is not known precisely but its use may put the worker’s health at serious risk, the workplace must meet the requirements for containment level 3 as a minimum.
4. peatükk BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE LOETELU
§ 17. Loetelu kasutamise põhimõtted
Loetelusse kantud bioloogiliste ohutegurite ohurühmad on esitatud lisas 3.
Loetelusse on kantud ainult need tegurid, mis teadaolevalt põhjustavad inimese haigestumist. Loetelusse ei ole kantud loomade ja taimede haigestumist põhjustavaid tegureid, mis teadaolevalt inimest ei ohusta. Loetelu ei sisalda geneetiliselt muundatud mikroorganisme.
Ohurühmadesse jagamise (edaspidi klassifitseerimine) aluseks on võetud nende tegurite toime tervesse inimorganismi. Arvesse ei ole võetud tegurite toimet töötaja tervisesse juhul, kui ta põeb juba eelnevalt mingit haigust, tarvitab immunodepressante, on immuunpuudulik, rase või toidab last rinnaga. Nimetatud juhtudel tuleb töötaja terviseseisundist tulenevat lisariski §-s 3 nimetatud terviseriski hindamisel arvesse võtta.
Bioloogilisi ohutegureid, mida käesolev loetelu ei sisalda, ei tohi automaatselt lugeda 1. ohurühma kuuluvaiks. Bioloogiline ohutegur, mille kuuluvust pole võimalik selgesti klassifitseerida, tuleb määrata alternatiivsetest ohurühmadest kõrgeimasse rühma.
Kui käideldav bioloogiline ohutegur ei sisaldu loetelus, peab tööandja selle ise klassifitseerima §-s 2 esitatud määratluste alusel.
Kui bioloogilise ohutegurina tuntud mikroorganismi perekonda kuulub rohkem kui üks inimesele ohtlik liik, on loetelusse kantud ainult kõige levinumad liigid. Ülejäänud sama perekonna liigid, mida näitab lühend «spp» perekonnanime järel, tuleb lugeda samuti tervisele ohtlikeks.
Kui loetelus nimetatakse ainult bioloogilise ohutegurina tuntud mikroorganismi perekonda, võib teadaolevalt inimesele mitteohtlikud liigid ja tüved loetelust välja jätta.
Kui tüve virulentsust on nõrgendatud või kui see on kaotanud oma virulentsed geenid, võib algtüve ohurühmale vastava ohutustaseme nõuded jätta täitmata, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused seda lubavad. Nõrgendatud tüve võidakse kasutada näiteks tootena või selle osana profülaktilisel või ravieesmärgil.
Loetelus esitatud bioloogiliste ohutegurite nimetused vastavad selle koostamisel kehtinud rahvusvahelistele nomenklatuuri- ja taksonoomiaalastele lepetele ja teadmistele.
Tööandja peab kõik inimesel avastatud viirused, mis ei sisaldu käesolevas loetelus, klassifitseerima vähemalt 2. ohurühma, välja arvatud juhud, kui leiab kindlat tõestust selle viiruse ohutus inimesele.
3. ohurühma bioloogilised ohutegurid, mille järel loetelus seisab märk (*), võivad põhjustada töötaja nakatumist ainult teatavates tingimustes, kuna nad ei levi õhu kaudu. Selliste ohutegurite käitlemise korral peab tööandja hindama, milliseid vastava ohutustaseme eriabinõusid on otstarbekas rakendada ja mida võib rakendamata jätta, võttes arvesse tegevuse laadi ja käideldava ohuteguri kogust.
Parasiidi ohurühmale vastava ohutustaseme nõudeid peab töökohas rakendama ainult siis, kui parasiidi elutsükkel on töötajale nakkusohtlikus staadiumis.
Loetelusse on lisatud ka andmed, mis näitavad, kas bioloogiline ohutegur võib põhjustada allergiat või mürgistust; kas on saadaval tõhus vaktsiin; kui kaua on tööandja kohustatud säilitama bioloogiliste ohuteguritega töötanud töötajate loetelu pärast töötaja viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga. Need andmed on esitatud märkuste veerus järgmiste tähtede abil:
A: võib põhjustada allergiat;
D: selle ohuteguriga töötanud töötajate loetelu tuleb säilitada kauem kui 10 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga;
E: selle ohuteguriga töötanud töötajate loetelu tuleb säilitada 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet nimetatud ohuteguriga;
T: toodab toksiini;
V: tõhus vaktsiin saadaval ja Euroopa Liidus registreeritud.
§ 17. Principles for using the list
(1) The risk groups of the biological agents entered in the list are set out in Annex 3.
(2) Only those agents that are known to cause human disease are entered in the list. The list does not include agents that cause animal and plant disease but are not known to be a risk to humans. The list does not include genetically modified micro-organisms.
(3) The basis for the classification in risk groups is the effect of the agents on a healthy human body. Account is not taken of the effect of the agents on the health of a worker who has a pre-existing disease, is using immunosuppressants, has compromised immunity, is pregnant or is breast feeding. In these cases, the additional risk resulting from the worker’s health status must be taken into account when assessing the risk to health as referred to in Section 3.
(4) Biological agents not included in this list shall not implicitly be classified in risk group 1. Where it is not possible to classify a biological agent clearly, it shall be assigned to the highest of the risk groups under consideration.
(5) Where the biological agent being handled is not included in the list, the employer must itself classify it in line with the considerations set out in Section 2.
(6) Where the genus of a micro-organism known to be a biological agent includes more than one species that poses a risk to humans, only the most widely spread species are entered in the list. The remaining species belonging to the same genus, shown by the addition of ‘spp.’ to the name of the genus, shall also be considered to be dangerous to health.
(7) Where the list refers to the genus of a micro-organism known only as a biological agent, species and strains that are known not to be pathogenic may be excluded from the list.
(8) Where a strain is attenuated or has lost virulence genes, the containment required by the classification of its parent strain need not apply if the results of the risk assessment of the working environment permit this. An attenuated strain may be used, for example, as a product or part of a product for prophylactic or therapeutic purposes.
(9) The nomenclature of biological agents set out in the list corresponds to international agreements and knowledge concerning nomenclature and taxonomy at the time it was prepared.
(10) Employers must classify all viruses isolated in humans and not included in this list in risk group 2 as a minimum, unless there is proof that they are safe to humans.
(11) Biological agents classified in risk group 3 which are indicated in the list by an asterisk (*) may cause workers to be infected only in certain circumstances, because they are not infectious by the airborne route. Where such agents are handled, employers must assess which containment measures are appropriate to take and which can be dispensed with, taking account of the nature of the activities in question and the quantity of the agent being handled.
(12) The requirements as to containment consequent on the classification of parasites need only be applied in the workplace to stages in the life cycle of the parasite in which it is infectious to humans.
(13) The list also includes information showing whether a biological agent is likely to cause allergic or toxic reactions, whether an effective vaccine is available, and for how long employers are required to keep the list of workers exposed to biological agents after their most recent exposure to the biological agent concerned. This is shown by the following information in the ‘Notes’ column:
1) A: possible allergic effects;
2) D: list of workers who worked with this agent is to be kept for more than 10 years after their most recent exposure to the agent concerned;
3) E: list of workers who worked with this agent is to be kept for 40 years after their most recent exposure to the agent concerned;
4) T: toxin production;
5) V: effective vaccine available and registered within the EU.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 18. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2000. a.
Ettevõtted, mille töökeskkonda mõjutavad 2., 3. või 4. ohurühma kuuluvad bioloogilised ohutegurid, peavad oma tegutsemisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele §-s 13 esitatud kujul määruse jõustumisest arvates hiljemalt 6 kuu jooksul.
§ 18. Entry into force of this Regulation
(1) This Regulation shall enter into force on 1 July 2000.
(2) Undertakings whose working environment is affected by biological agents classified in risk group 2, 3 or 4 must notify the local office of the Labour Inspectorate of their activities in the manner set out in Section 13 within 6 months of the entry into force of this Regulation.