Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse:

1) üldkasuliku töö ettevalmistamise ja

2) kohtu poolt mõistetud või kohtu või prokuratuuri poolt määratud üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve kord.

§ 2. Kriminaalhooldusosakondade pädevus

Kriminaalhooldusosakondade pädevuses on:

1) lepingu sõlmimine üldkasuliku töö korraldajatega (edaspidi tööandja);

2) kohtueelse ettekande koostamine;

3) üldkasuliku töö täitmise tagamine;

4) üldkasuliku töö tegemise üle järelevalve teostamine;

5) Repealed

6) Repealed

7) üldkasuliku töö korraldamine § 3 lõikes 2 sätestatud koostöölepingu alusel;

8) uue kuriteo toimepanemise riski vähendavate tegevuste korraldamine.

§ 3. Koostöölepingu sõlmimine

(1) Üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks sõlmib vanglateenistus tööandjatega lisa 1 kohaselt vormistatud koostöölepingu.

(2) Üldkasuliku töö korraldamiseks võib sõlmida lisas 8 nimetatud koostöölepingu. Lisas 8 nimetatud lepingu sõlmimisel lähevad käesolevas määruses sätestatud tööandja ja juhendaja kohustused üle kriminaalhooldusosakonnale.

§ 4. Tööandja valik

(1) Tööandja valikul peab arvestama, et pakutav töö vastaks vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest:

1) aitaks võtta vastutust teo tagajärgede eest;

2) oleks ümbruskonna heakorrastusega seotud füüsiline töö;

3) aitaks kaasa eakate, puuetega inimeste või abivajavate inimeste eest hoolitsemisele;

4) oleks aktiivne panus kohaliku kogukonna hüvanguks;

5) Repealed

6) aitaks kaasa loomade eest hoolitsemisele või nende kaitsmisele;

7) aitaks kaasa loodusliku mitmekesisuse säilimisele ja kaitsmisele või keskkonna hea seisundi hoidmisele või säästva arengu edendamisele või keskkonnale kahju tekitamise vältimisele või keskkonnale tekitatud kahju heastamisele.

(2) Tööandjana eelistatakse:

1) riigi või kohaliku omavalitsuse asutust või mittetulundusühingut;

2) tööandjat, kelle pakutavat tööd oleks võimalik teha ka õhtusel ajal ja nädalalõppudel.

§ 5. Tööandjate nimekiri

Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus peetakse üldkasuliku töö tööandjate nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) tööandja nimetus, aadress ja juhendaja andmed;

2) tööandjaga sõlmitud lepingu andmed;

3) töö laad;

4) töötegemise aeg ja koht;

5) töötegija eeldatav kvalifikatsioon;

6) sellel töökohal üldkasuliku töö tegijate hulk.

§ 6. Kohtueelne ettekanne

(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametnik koostab kohtu või prokuröri taotlusel kohtueelse ettekande, milles antakse hinnang kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö kohaldamise otstarbekuse ja selle sooritamise võimaluste kohta.

(2) Üldkasuliku töö otstarbekust hindav kohtueelne ettekanne koostatakse «Kriminaalhooldusseaduse» §-s 24 sätestatud kohtueelse ettekande nõuetest lähtudes.

§ 7. Selgitamiskohustus

(1) Kriminaalhooldusametnik peab kohtueelse ettekande koostamise käigus selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö eesmärki ning selle tegemise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab selgitama, mida loetakse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed.

(2) Repealed

§ 8. Kriminaalhooldusametniku nimetamine

(1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab kohtulahendi või prokuröri määruse saamisel kriminaalhooldusalusele kriminaalhooldusametniku.

(1¹) Käesoleva määruse tähenduses kohaldatakse kriminaalhooldusametniku kohta sätestatut ka nooremametnikele.

(2) Repealed

§ 9. Kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimene kohtumine

Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldusametnik:

1) veenduma, et kriminaalhooldusalune on nõus üldkasulikku tööd tegema;

2) selgitama kriminaalhooldusalusele üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi;

3) tutvustama kriminaalhooldusalusele võimalikke üldkasuliku töö tegemise kohti;

4) valima kriminaalhooldusalusele sobiva töö pärast tema arvamuse ärakuulamist töökoha ja -aja osas;

5) koostama koos kriminaalhooldusalusega üldkasuliku töö tegemise tundide esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes;

6) selgitama kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel;

7) selgitama üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda;

8) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed;

9) selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt oodatakse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste täitmisel;

10) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks kohustuste ja kontrollnõuete täitmata jätmise tagajärjed.

§ 10. Üldkasuliku töö tegemise koha valik

Üldkasuliku töö tegemise koha valikul peab kriminaalhooldusametnik arvestama sellega, et:

1) üldkasuliku töö tegemine piiraks kriminaalhooldusaluse vaba aega ja nõuaks temalt pingutust, kuid ei tekitaks talle ülemääraseid ebamugavusi;

2) üldkasuliku töö tegemise koht ja aeg ei takistaks teistel kriminaalhooldusalustel täita samalaadset kohustust;

3) üldkasuliku töö laad arvestaks võimaluse korral kriminaalhooldusaluse erialast ettevalmistust;

4) üldkasuliku töö tegemise ajaline jaotus arvestaks kriminaalhooldusaluse õppimis-, tööalaste või muude sotsiaalsete kohustustega.

§ 11. Andmete esitamine tööandjale

(1) Kriminaalhooldusametnik esitab tööandjale ajakava ja arvestuslehe viie tööpäeva jooksul kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku kohtumisest või kriminaalhooldusalusele sobiva töökoha leidmisest arvates.

(2) Tööandja nõudmisel edastab kriminaalhooldusametnik ka muid andmeid kriminaalhooldusaluse kohta, kui need on vajalikud üldkasuliku töökohustuse täitmiseks.

§ 12. Kriminaalhooldusaluse teavitamine ja üldkasuliku töö tegemise ajakava kinnitamine

(1) Kriminaalhooldusametnik teeb pärast tööandjaga kooskõlastamist kriminaalhooldusalusele viivituseta teatavaks üldkasuliku töö tegemise alguse, töötegemise koha ning tööandja nimetatud üldkasulikku tööd juhendava isiku (edaspidi juhendaja) nime. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse kes ja kuidas peab töötundide arvestust ja kellelt saab asjakohast teavet ning kuidas kontakteeruda juhendaja ja kriminaalhooldusametnikuga ja mida teha haigestumise korral.

(2) Üldkasuliku töö ajakava koostab kriminaalhooldusametnik võimaluse korral jaotuskava järgi ning koostöös või kooskõlastatult kriminaalhooldusaluse ja juhendajaga. Esialgse jaotuskava viimase kuu üldkasuliku töö tunde võib teha ainult esialgses jaotuskavas ette nähtud viimase kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajakavas märgitakse:

1) üldkasuliku töö tegija nimi, isikukood, kehtiva isikut tõendava dokumendi number, kontaktandmed;

2) üldkasuliku töö tegijale määratud töötunnid;

3) üldkasuliku töö tegemise tähtaeg;

4) sooritamata töötundide arv;

5) kriminaalhooldusametniku nimi ja kontaktandmed;

6) tööandja nimi;

7) juhendaja nimi ja kontaktandmed;

8) üldkasuliku töö sooritamise ajad kuupäeva ja vajaduse korral kellaaja täpsusega;

9) üldkasuliku töö tegija, juhendaja ja kriminaalhooldusametniku kinnituse kuupäev.

(3) Üldkasuliku töö tegemise esimene ajakava kinnitatakse sobiva töökoha olemasolu korral kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimesest kohtumisest 14 tööpäeva jooksul. Edaspidi muudetakse ja kinnitatakse ajakava vastavalt vajadusele järgnevate perioodide kohta enne järgmise perioodi algust.

(4) Ajakava koostatakse elektrooniliselt. Kriminaalhooldusalusele väljastatakse ajakava elektrooniliselt või tema soovil paberil.

§ 12¹. Jaotuskava koostamine

(1) Jaotuskava võib koostada, jättes üldkasuliku töö tähtaja lõpust jaotuskavaga hõlmamata:

1) kuni kaks kuud, kui üldkasuliku töö tähtaeg on kuni üks aasta;

2) kuni neli kuud, kui üldkasuliku töö tähtaeg on üks kuni kaks aastat.

(2) Jaotuskavas märgitakse:

1) üldkasuliku töö tegija nimi ja kontaktandmed;

2) üldkasuliku töö tegijale määratud töötunnid;

3) üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg;

4) kriminaalhooldusametniku nimi ja kontaktandmed;

5) üldkasuliku töö tundide jaotus aastate ja kuude lõikes;

6) kriminaalhooldusametniku ja üldkasuliku töö tegija kinnituse kuupäev.

(3) Jaotuskava koostatakse elektrooniliselt. Kriminaalhooldusalusele väljastatakse jaotuskava elektrooniliselt või tema soovil paberil.

§ 14. Üldkasuliku töö täitmise kontroll

(1) Vahetult kontrollib kriminaalhooldusaluse üldkasuliku töö täitmist juhendaja, kes peab kriminaalhooldusametniku nõudmisel andma igakülgset teavet kriminaalhooldusaluse käitumise kohta üldkasuliku töö tegemisel.

(2) Kui kriminaalhooldusalune ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab juhendaja sellest kriminaalhooldusametnikule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval. Vajaduse ja võimaluse korral läheb kriminaalhooldusametnik töökohale rikkumise asjaolude selgitamiseks.

(2¹) Kui kriminaalhooldusalune ei ilmu õigel ajal töökohale, teatab juhendaja sellest kõige hiljem arvestuslehega.

(3) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud võtma kriminaalhooldusaluselt allkirjastatud seletuse rikkumise kohta ja fikseerima rikkumise, järgides käesoleva määruse § 17 lõikes 1¹ sätestatut. Vajaduse korral võib kriminaalhooldusametnik võtta kirjalikke selgitusi ka tunnistajatelt.

§ 14¹. Videojärelevalve

Kriminaalhooldusosakonnal on õigus kasutada videojärelevalvet üldkasuliku töö kohustuse täitmise üle käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud koostöölepingu alusel kasutamiseks saadud üldkasuliku töö objektil.

§ 15. Töötundide arvestus

(1) Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja. Tööaja arvestust peetakse kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud vormi kohaselt.

(2) Tööletuleku ja kojumineku aega töötundide hulka ei arvata.

(3) Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud juhud, kui:

1) üldkasuliku töö tegemise ajakava näeb lisaks täistöötundidele ette ka 30-minutilisi ajalõike;

2) lühema tööaja on määranud juhendaja.

(4) Kui kriminaalhooldusalusele võimaldatakse söögipausi, ei arvestata seda tööaja hulka.

§ 15¹. Üldkasuliku töö tundide asendamine

(1) Kriminaalhooldusametnik võib eelneva kokkuleppe alusel lugeda kriminaalhooldusalusele määratud üldkasuliku töö tunnid kuni ühe neljandiku ulatuses tehtuks uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemisega. Üldkasuliku töö tundide asendamise võimalused arutatakse läbi ajakava koostamisel.

(2) Kriminaalhooldusametnik otsustab kriminaalhooldusaluse riski arvestades, kas tegevusel on kriminaalhooldusaluse jaoks uue kuriteo riski vähendav mõju, millises mahus tuleb tegevus üldkasuliku töö tundide asendamiseks teha ning asendatavate tundide hulga.

(3) Kui kriminaalhooldusalune ei osale riski maandavas tegevuses eelnevalt kokkulepitud mahus, loetakse üldkasuliku töö tunnid tehtuks mahus, kui kaua tegevuses osaleti.

§ 16. Töötundide arvestamata jätmine

(1) Kriminaalhooldusametnik võib nõuda kriminaalhooldusaluse lahkumist töökohalt ning sel päeval tehtud töötundide arvestamata jätmist, kui:

1) kriminaalhooldusalune ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes;

2) kriminaalhooldusaluse käitumine ohustab või võib ohustada tööandja teisi töötajaid või tema vara, kõrvalisi isikuid või kriminaalhooldusalust ennast.

(2) Kriminaalhooldusametnik võib jätta arvestamata kriminaalhooldusaluse tehtud töötunni või -tunnid, juhul kui:

1) kriminaalhooldusalune hilineb tööle;

2) kriminaalhooldusaluse tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega.

(3) Kriminaalhooldusametnik jätab arvestamata tehtud töötunni või -tunnid, mis ületavad perioodiks ettenähtud töötundide arvu ja mis on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastamata.

(4) Juhendaja teavitab viivitamatult kriminaalhooldusametnikku lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud asjaoludest.

§ 17. Kirjalik hoiatus ja erakorraline ettekanne

(1) Kui kriminaalhooldusalune hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad § 16 lõigetes 1–3 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumise, võtab kriminaalhooldusaluselt rikkumise kohta allkirjastatud seletuse ning reageerib rikkumisele.

(1¹) Rikkumise fikseerimisel märgitakse järgmised andmed:

1) üldkasuliku töö tegija nimi;

2) rikkumise fikseerinud kriminaalhooldusametniku nimi;

3) rikkumise toimumise aeg ja kirjeldus;

4) kriminaalhooldusametniku otsus;

5) rikkumise fikseerimise kuupäev.

(1²) Kirjalikus hoiatuses märgitakse:

1) üldkasuliku töö tegija nimi;

2) hoiatuse teinud kriminaalhooldusametniku nimi;

3) toimunud rikkumise kirjeldus;

4) otsus;

5) hoiatuse koostamise kuupäev.

6) Repealed

(1³) Kriminaalhooldusametnik tutvustab kriminaalhooldusalusele kirjalikku hoiatust.

(2) Enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kehtivat kirjalikku hoiatust.

(3) Erakorraline ettekanne või taotlus (edaspidi erakorraline ettekanne) koostatakse ja esitatakse kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusseaduse §-s 31 või väärteomenetluse seadustiku § 210³ lõikes 1 sätestatud nõuetest lähtudes.

(4) Pärast kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande esitamist võib kriminaalhooldusalune sooritada üldkasuliku töö tunde vaid jaotuskavas ette nähtud mahus.

§ 18. Kriminaalhooldusalusest sõltumatu töötakistus

(1) Kui üldkasuliku töö tegemist takistavad ilmastikuolud või muud kriminaalhooldusalusest sõltumatud asjaolud, otsustab juhendaja, kas kriminaalhooldusalune peab töö alustamise või jätkamise ootuses töökohale jääma. Juhendaja võib korraldada kriminaalhooldusaluse tööd teisel töölõigul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ooteaeg ei tohi ületada ühte tundi päevas.

(3) Kui töökohale jäämist nõuab juhendaja, tuleb kuni 30-minutiline ooteaeg arvestada tööaja hulka.

§ 19. Üldkasuliku töö tegemise ajakava muutmisest teatamine

(1) Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi neljateistkümnest päevast pikema perioodi ulatuses, teavitab kriminaalhooldusaluse juhendaja või tööandja kontaktisik sellest kriminaalhooldusametnikku. Kui muutmine on põhjendatud, teeb kriminaalhooldusametnik asjakohase muudatuse.

(2) Kui üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi on vaja muuta neljateistkümnest päevast lühema perioodi ulatuses, tehakse seda kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, pöördub juhendaja oma ettepanekuga kriminaalhooldusametniku poole. Tehtud muudatustest on juhendaja kohustatud teavitama kriminaalhooldusametnikku esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval.

§ 21. Üldkasuliku töö toimik

(1) Kriminaalhooldusosakond peab üldkasuliku töö tegemise toimikut digitaalselt või paberil. Paberil peetav toimik peab vastama digitaalsele toimikule.

(2) Repealed

§ 22. Üldkasuliku töö lõppemine

(1) Üldkasuliku töö lõppemisel edastab kriminaalhooldusosakond vajaduse korral kohtule või prokuratuurile kriminaalhooldusseaduse §-s 30¹ sätestatud nõuetest lähtudes ettekande kriminaalhoolduse lõppemise kohta.

(2) Üldkasuliku töö lõppemisel esitab kriminaalhooldusametnik andmed karistusregistrile karistusregistri seaduses ettenähtud korras.

§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 24. Määruse jõustumine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juulist 2004. a.