Immunohematoloogiliste uuringute tegemise tingimused ja kord
in forcefrom 25.11.2023· RT I, 22.11.2023, 8· Sotsiaalminister
Official English translation: Terms and procedures for performing immunohaematological tests · RT V, 09.10.2014, 2
The official English translation is published in Riigi Teataja for information. Only the Estonian text has legal force.
The translation is of the version in force from 10.03.2011, not of the current one. Provisions whose Estonian text has changed since are marked. The Estonian text prevails.
Translation in Riigi Teataja ↗Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse patsiendi raviks sobivate doonoriverepreparaatide kindlaks määramiseks tehtavate patsiendi vere ja doonori vere immunohematoloogiliste uuringute tingimused ja kord.
Translation of the version of 10.03.2011; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 1. Scope of application
The Regulation establishes the terms and procedure for immunohaematological tests on patient blood and donor blood performed for the determination of donor blood products suitable for treatment of a patient.
§ 2. Immunohematoloogiliste uuringutega seonduvad dokumendid
Immunohematoloogiliste uuringutega seonduvad dokumendid on patsiendi verekaart, verepreparaadi tellimisleht ja transfusiooniprotokoll.
Lõikes 1 nimetatud dokumentide täitmisel lähtutakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4² lõike 3 alusel kehtestatud nõuetest.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 2. Documents related to immunohaematological tests
(1) Documents related to immunohaematological tests are patient’s blood chart, order form of blood product and transfusion report.
(2) Filling of the documents provided in section 1 takes place according to the requirements established in section 2 of § 4².
§ 3. Nõuded immunohematoloogilistes uuringutes kasutatavatele reaktiividele
Immunohematoloogilistel uuringutel kasutatavad reaktiivid peavad olema valmistatud või toodetud vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ja neid tuleb kasutada vastavalt tootja juhistele, välja arvatud juhul, kui on valideeritud teisiti.
ABO-veregrupi määramiseks otsese reaktsiooniga kasutatakse monoklonaalset anti-A ja anti-B reaktiivi, ABO-veregrupi kinnitaval määramisel kasutatakse otsese reaktsiooni negatiivset kontrolli koos pöördreaktsiooniga. Pöördreaktsiooni läbiviimiseks kasutatakse vähemalt A1- ja B-standarderütrotsüütide suspensiooni.
Kui ABO-veregrupi määramisel ei ole otsene reaktsioon ja pöördreaktsioon omavahel vastavuses, ei saa kinnitavat määramist lugeda kinnitavaks ja uuringut tuleb korrata mõne teise asjakohase meetodiga.
D-antigeeni määramisel erütrotsüütidel (edaspidi Rh(D) kuuluvus) tuleb kasutada monoklonaalset, polüklonaalset (humaan) või segatüüpi (IgG/IgM) anti-D reaktiivi. D-antigeeni kinnitaval määramisel tuleb autoaglutinatsiooni välistamiseks kasutada kontrollreaktiivi.
K-antigeeni määramiseks kasutatakse monoklonaalset anti-K reaktiivi.
Antikehade sõeluuringul kasutatakse antihumaanglobuliini reaktiivi ja tüpiseeritud O-grupi standarderütrotsüüte.
Doonori vere antikehade sõeluuringul kasutatakse standarderütrotsüüte, millel peavad olema esindatud järgmised antigeenid: D, C, E, c, e, K, k, Fya, Fyb, Jka, Jkb, P1, M, N, S, s.
Patsientide vere antikehade sõeluuringul kasutatakse vähemalt kahte tüpiseeritud O-grupi standarderütrotsüütide suspensiooni juhul, kui rakendatakse seroloogilist sobitamist, ning vähemalt kolme tüpiseeritud O-grupi standarderütrotsüütide suspensiooni juhul, kui rakendatakse verekomponentide andmestikupõhist sobivuskontrolli (edaspidi VASK). Standarderütrotsüütidel peavad olema esindatud järgmised antigeenid: D, C, E, c, e, K, k, Fya, Fyb, Jka, Jkb, Lea, Leb, P1, M, N, S, s, millest C, E, c ja e on esindatud homosügootselt. VASK-i rakendades peavad standarderütrotsüütidel olema homosügootselt esindatud ka järgmised antigeenid: Fya, Fyb, Jka, Jkb, S ja s.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 3. Requirements to reagents used in immunohaematological tests
(1) Reagents used in immunohaematological tests shall be prepared or manufactured according to the requirements established in legal acts, and they shall be used according to the instructions of the manufacturer, except if validated otherwise.
(2) For determination of ABO blood group by direct reaction monoclonal anti-A and anti-B reagents are used, for confirming determination the negative control of the direct reaction with reversed reaction is used. For the reversed reaction, suspension of at least A1 and B standard erythrocytes is used.
(3) Upon determination of antigen D on erythrocytes (hereinafter Rh(D) typing) monoclonal, polyclonal (human) or mixed type (IgG/IgM) anti-D reagent must be used.
(4) Monoclonal anti-K reagent is used for determination of antigen K.
(5) In screening of antibodies, polyspecific anti-human globulin reagent and typified suspension of standard erythrocytes of group O.
(6) In screening of donor blood antibodies standard erythrocytes are used, which must have the following antigens present: D, C, E, c, e, K, k, Fya, Fyb, Jka, Jkb, P1, M, N, S, s.
(7) In screening of antibodies of patients’ blood, suspension containing at least two typified standard erythrocytes of group O are used if serological matching is applied, and suspension containing at least three typified standard erythrocytes of type O if compatibility of blood components based on database (hereinafter VAS) is applied. The following antigens shall be present for standard erythrocytes: D, C, E, c, e, K, k, Fya, Fyb, Jka, Jkb, Lea, Leb, P1, M, N, S, s, of which C, E, c and e are represented homozygotically. In the event of applying VAS, the standard erythrocytes shall also have the following antigens represented homozygotically: Fya, Fyb, Jka, Jkb, S and s.
§ 4. Immunohematoloogiliste uuringute tegemine
Doonori vere ja patsiendi vere immunohematoloogilised uuringud tehakse tervishoiuteenuse osutaja või verekeskuse immunohematoloogiliste uuringute laboris.
Uuringu tulemusi tuleb hinnata üksteisest sõltumatult vähemalt kaks korda.
Immunohematoloogiliste uuringute kvaliteedi hindamiseks tuleb teha asjakohast sisemise kvaliteedi kontrolli, millega hinnatakse regulaarselt seadmete, reaktiivide ja meetodite vastavust nõuetele.
Iga tehtava immunohematoloogilise uuringu tüübi kvaliteedi hindamiseks tuleb osaleda sellekohases laboritevahelises võrdluskatsete programmis. Programmis osalemise sageduse valikul tuleb lähtuda konkreetse uuringu tegemise sagedusest laboris, kuid see ei tohi olla harvem kui kaks korda aastas. Kui programmis osalemisel saadakse mittevastav tulemus, tuleb sellest teavitada immunohematoloogiliste uuringute referentlaborit.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 4. Place of performing immunohaematological tests
Immunohaematological tests of donor blood are carried out in the laboratory of immunohaematological tests of the Blood Centre. Immunohaematological tests of patient blood are carried out in the laboratory of immunohaematological tests of the health care service provider or the Blood Centre.
§ 5. Immunohematoloogiliste uuringute tegija
Immunohematoloogilisi uuringuid võib teha ja nendele hinnangu anda spetsiaalse väljaõppe saanud isik.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 5. Performer of immunohaematological tests
Immunohaematological tests may be carried out and evaluated by a doctor or a person having passed a relevant training.
§ 6. Immunohematoloogilisteks uuringuteks võetud vereproovi märgistamine ja säilitamine
Vereproovi katsuti peab olema märgistatud järgmiste andmetega:
patsiendi ees- ja perekonnanimi;
patsiendi isikukood, sünniaeg või identifitseerimiskood.
Doonori vereproov peab olema märgistatud unikaalse vereloovutuse identifitseerimiskoodiga.
Immunohematoloogilisteks uuringuteks võetud vereproovi säilitatakse vastavalt reaktiivi tootja juhistele.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 6. Marking and preserving of a blood sample drawn for immunohaematological tests
(1) The tube of blood sample shall be marked with the following information:
1) first and last name of the patient;
2) ID number of the patient, personal ID code or time of birth.
(2) A donor blood test shall be marked with unique blood donation bar code.
(3) A blood sample drawn for immunohaematological tests is preserved at temperature +2 – +6 °C. A blood sample subject to testing shall be without signs of haemolysis.
2. peatükk DOONORI VERE IMMUNOHEMATOLOOGILISTE UURINGUTE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD › 1. jagu Doonori vere kohustuslikud immunohematoloogilised uuringud
§ 7. Doonori vere kohustuslikud immunohematoloogilised uuringud
Doonori veres peab olema määratud ABO-veregrupp, Rh(D) kuuluvus, K-antigeeni olemasolu ja tehtud erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring (edaspidi antikehade sõeluuring).
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 7. Obligatory immunohaematological tests of donor blood
The ABO blood group, Rh(D) typing and existence of antigen K shall be determined in donor blood, and screening of erythrocytic antibodies (hereinafter screening of antibodies) shall be carried out.
§ 8. ABO-veregrupi määramine
Doonori vere ABO-veregrupp määratakse igal vere loovutamisel, neist esimesel korral koos pöördreaktsiooniga.
Esimest korda verd loovutanud doonori vere ABO-veregrupp määratakse kahe erineva testiga.
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 8. Determination of ABO blood group
(1) The ABO blood group of donor blood is determined upon every donation of blood, upon the first time with the reverse reaction.
(2) The ABO blood group of a donor donating blood for the first time is determined from two separate blood samples.
(3) The ABO blood group of a donor’s blood may be determined on a level surface on test plates, in tube, on micro plates or by column agglutination technique.
§ 9. Rh(D) kuuluvuse määramine
Doonori vere Rh(D) kuuluvus määratakse igal vere loovutamisel.
Esimest korda verd loovutanud doonori vere Rh(D) kuuluvus määratakse kahe erineva reaktiiviga.
Doonori vere Rh(D) kuuluvuse määramiseks valitud reaktiivide ja meetodite kombinatsioon peab kindlustama nõrga ja osalise D-antigeeniga doonori vere väljastamise Rh(D) positiivsena. Rh(D) negatiivsena väljastataval doonoriverel peab olema tehtud nõrga D uuring indirektse antiglobuliintesti või sellega võrreldava tundlikkusega testi abil.
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 9. Determination of Rh(D) typing
(1) The Rh(D) typing of donor blood is determined upon every blood donation.
(2) The Rh(D) typing of a donor donating blood for the first time is determined by two different reagents.
(3) The combination of reagents and methods selected to determine the Rh(D) typing of donor blood must ensure the issuing of donor blood with weak and partial antigen D as Rh(D)
positive.
(4) The Rh(D) typing of donor blood may be determined in a tube, on micro plates or by column agglutination technique.
§ 10. K-antigeeni määramine
Doonori vere K-antigeen määratakse doonori veres kahel esimesel vere loovutamisel.
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 10. Determination of antigen K
(1) Antigen K of donor blood is determined in the blood of a donor upon the two first donations of blood.
(2) The antigen K of donor blood may be determined in a tube, on micro plates or by column agglutination technique.
§ 11. Antikehade sõeluuring
Doonori vere antikehade sõeluuring tehakse vähemalt kahel esimesel vere loovutamisel. Järgmistel vere loovutamistel tehakse doonori vere antikehade sõeluuring juhul, kui viimase vere loovutamise järgselt on doonorile tehtud vereülekanne või doonor on olnud rase.
Doonori vere antikehade sõeluuringu tegemise vajaduse otsustab meditsiinilise läbivaatuse tegija, lähtudes doonori küsitluslehe andmetest.
Doonori vere antikehade sõeluuringut võib teha indirektse antiglobuliintesti või sellega võrreldava spetsiifilisuse ja sensitiivsusega testi abil.
Antikehade leidmisel doonori verest tuleb need identifitseerida, andmed sensibiliseerinud doonori kohta tuleb dokumenteerida ning kliiniliselt oluliste antikehade leiu korral verepreparaat hävitatakse.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 11. Screening of antibodies
(1) Screening of antibodies in the donor blood is performed upon at least the first two donations of blood. Upon the following donations of blood, screening of antibodies of donor blood is performed in the event that the donor has had a transfusion or has been pregnant after the last donation of blood.
(2) A doctor of the Blood Centre determines the need for screening for antibodies in the blood of a donor, relying on the information of the donor’s questionnaire.
(3) Screening of antibodies in a donor’s blood shall be carried out by an indirect antiglobulin test in a tube, on micro plates or by column agglutination technique.
(4) Upon finding antibodies in the blood of a donor they shall be identified and the blood product destroyed.
§ 11¹. Uuringu andmete säilitamine
Paragrahvis 7 nimetatud doonorivere kohustuslike uuringute nõudeid säilitatakse vähemalt 15 aastat.
There is no English translation of this provision.
2. peatükk DOONORI VERE IMMUNOHEMATOLOOGILISTE UURINGUTE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD › 2. jagu Doonori vere täiendavad immunohematoloogilised uuringud
§ 12. Doonori vere täiendavad immunohematoloogilised uuringud
Verekeskusel tuleb tagada võimalus nende verepreparaatide sobivusuuringute tegemiseks, mille puhul on kindlaks määratud doonori Rh-fenotüüp ja teiste veregrupisüsteemide fenotüübid (edaspidi laiendatud fenotüüp), et tagada õigeaegne vereülekanne patsientidele, kelle verest on leitud antikehasid või esinevad muud asjakohased näidustused.
Repealed
Rh-fenotüübi ja laiendatud fenotüübi uuringute tulemused loetakse kinnitatuks pärast kahel üksteisest sõltumatul määramisel kokkulangeva tulemuse saamist.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 12. Additional immunohaematological tests of donor blood
(1) In addition to the provision of § 7, also the Rh phenotype and phenotypes of other systems of blood groups (i.e. the extended phenotype) are determined for a sufficient number of donors to ensure the performance of compatibility tests according to the phenotype for patients in whose blood antibodies were detected.
(2) Upon the determination of the Rh phenotype and the extended phenotype of donor blood the erythrocytes of donor blood are tested with reagents containing the relevant antibodies.
(3) The Rh phenotype and the extended phenotype of donor blood may be determined in a tube, on micro plates or by column agglutination technique.
3. peatükk PATSIENDI VERE IMMUNOHEMATOLOOGILISTE UURINGUTE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 13. Patsiendi vere kohustuslikud immunohematoloogilised uuringud
Patsiendi veres peab olema määratud ABO-veregrupp ja Rh(D) kuuluvus ning tehtud antikehade sõeluuring ja erütrotsüütide suspensiooni ülekande eelsed patsiendi vere ja doonori vere sobivusuuringud.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 13. Obligatory immunohaematological tests of patient blood
The ABO blood group and Rh(D) typing of patient blood shall be determined, screening of antibodies and compatibility tests of patient blood and donor blood shall be carried out.
§ 14. Patsiendi identifitseerimise kohustus
Igal vereproovi võtmisel tuleb patsient identifitseerida. Igast uuritavast vereproovist tuleb patsiendi identifitseerimise kontrollimiseks määrata ABO-veregrupp ja Rh(D) kuuluvus.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 14. Patient identification obligation
A patient shall be identified upon the drawing of every blood sample. For checking the identification of a patient, the ABO blood group and Rh(D) typing shall be determined from every blood sample tested before the performance of other immunohaematological tests.
§ 15. ABO-veregrupi määramine
Repealed
Patsiendi vere ABO-veregrupi kinnitavaks määramiseks tuleb teha nii otsene reaktsioon kui ka pöördreaktsioon. Patsiendi vere ABO-veregruppi võib kontrollida otsese reaktsiooniga.
Vastsündinutel ja imikutel kuni 4. elukuuni määratakse vere ABO-veregrupp ainult otsese reaktsiooni abil.
Immunohematoloogiliste uuringute laboris võrreldakse patsiendi vere ABO-veregrupi määramise tulemust varasema ABO-veregrupi määramise tulemusega.
Kui immunohematoloogiliste uuringute laboris tehtud uuringute tulemused ei ühti varasema ABO-veregrupi määramisega, tuleb võtta patsiendilt uus vereproov vere ABO-veregrupi määramiseks.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 15. Determination of ABO blood group
(1) The ABO blood group of a patient is initially determined at the patient by direct reaction.
(2) For confirming determination of the ABO blood group of a patient, both direct and reversed reaction shall be performed. The ABO blood group of a patient may be checked by direct reaction. (3) The ABO blood group of a patient’s blood is determined on a level surface on test plates, in tube, on micro plates or by column agglutination technique.
(3) For newborns and babies until 4 months of age the ABO blood group is determined only by direct reaction.
(4) In a laboratory of immunohaematological tests, the result of determination of the ABO blood group of a patient is compared to an earlier result of determination of the ABO blood group.
(5) If the results of tests performed in a laboratory of immunohaematological tests do not match with an earlier determination of the ABO blood group, a new blood sample shall be drawn from the patient to determine the ABO blood group.
§ 16. Rh(D) kuuluvuse määramine
Patsiendi vere Rh(D) kuuluvus määratakse reaktiiviga, mis ei too välja DVI kategooriat, või molekulaardiagnostiliste uuringute abil.
Rh(D) negatiivse ema immunoglobuliinprofülaktika vajaduse hindamiseks määratakse loote või vastsündinu vere Rh(D) kuuluvus.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 16. Determination of Rh(D) typing
(1) The Rh(D) typing of a patient’s blood is determined by direct agglutination reaction in a tube, on micro plates or column agglutination technique, using an anti-D (IgM) reagent that does not highlight the DVI category. Reagents and methods highlighting weak or partial D are not used in testing of a patient’s blood.
(2) The Rh(D) typing of the blood of newborns is determined by anti-D reagent determining the DVI category.
§ 17. Antikehade sõeluuring
Patsiendi vere antikehade sõeluuring tehakse ABO-veregrupi ja Rh(D) kuuluvuse määramisega patsientidele, kellele tehakse vereülekanne, ja kõigile rasedatele.
Rasedatele tehakse vere antikehade sõeluuring esimesel antenataalsel visiidil. Kui esmane antikehade sõeluuring on negatiivne, tuleb teine vere antikehade sõeluuring teha 28.–36. rasedusnädalal.
Vere antikehade sõeluuring tehakse indirektse antiglobuliintesti või sellega võrreldava spetsiifilisuse ja sensitiivsusega testi abil.
Vastsündinutel tehakse direktne antiglobuliintest hemolüüsi kahtluse korral, hemolüütilise haiguse korral või kui emal on määratud kliiniliselt olulised antikehad.
Antikehade sõeluuringu tegemiseks vastsündinutel ja imikutel kuni 4. elukuuni ning loote antikehade sõeluuringu tegemiseks tuleb kasutada ema vereproovi, välja arvatud juhul, kui vastsündinute ja kuni 4-kuuste imikute puhul ei ole ema vereproovi võimalik kasutada.
Kui vastsündinu või kuni 4-kuune imik viiakse ühest haiglast teise, tuleb patsiendiga kaasa anda ema varasemate immunohematoloogiliste uuringute ja intrauteriinsete vereülekannete kohta käiv informatsioon.
Kui antikehade sõeluuring on negatiivne ning ABO-veregrupp ja Rh(D) kuuluvus on kinnitavalt määratud, ei ole vastsündinutel ja imikutel kuni 4. elukuuni vajalik enne vereülekannet antikehade sõeluuringut korrata.
Korduvate vereülekannete korral tuleb patsiendi vere antikehade sõeluuringut korrata vähemalt iga 5 päeva järel, kui rakendatakse seroloogilist sobitamist, ning vähemalt iga 72 tunni järel, kui rakendatakse VASK.
Kui patsiendile ei ole eelneva kolme kuu jooksul tehtud vereülekannet või ta ei ole olnud rase, kehtivad patsiendi vere antikehade sõeluuringu tulemused kolm kuud.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 17. Screening of antibodies
(1) Screening of antibodies in the blood of a patient is carried out from the first blood sample with determination of the ABO blood group and Rh(D) typing for patients undergoing a transfusion, and for all pregnant women.
(1¹) Screening of antibodies is carried out on pregnant women upon registration. If the initial screening proves negative, another screening of antibodies in the blood shall be carried out between the 28th and 36th week of pregnancy.
(2) Screening of antibodies in the blood is performed by an in vitro indirect antiglobulin test, on micro plates or by column agglutination technique.
(3) For newborns and babies until 4 months of age, a direct antiglobulin test is performed instead of screening for antibodies in blood.
(4) In the event of repeated transfusions, screening of antibodies in a patient’s blood shall be repeated at least every 5 days if serological matching is applied, and at least every 72 hours if VAS is applied.
(5) If a patient has not undergone a transfusion within the past three months or she has not been pregnant, the screening results for antibodies in blood are valid for three months.
§ 18. Positiivne antikehade sõeluuring
Patsiendi vere positiivse antikehade sõeluuringu korral tuleb patsiendi verest leitud antikehad identifitseerida verekeskuse immunohematoloogiliste uuringute laboris.
Kui patsiendile on vaja teha vereülekanne, tehakse patsiendile vere seroloogiline sobitamine vajaduse korral Rh-fenotüübi ja laiendatud fenotüübi alusel. Enne plaanitud vereülekannet tuleb leitud antikehad identifitseerida.
Kui patsiendi verest leitud antikeha ei õnnestu identifitseerida, tehakse vereülekanne seroloogilise sobitamise alusel. Võimalusel korratakse antikehade identifitseerimist 3–4 nädala pärast.
Kui patsiendi verest leiti kliiniliselt olulisi antikehasid, tuleb talle igal järgneval vereülekandel valida spetsiaalselt antigeen-negatiivset verd ja teha seroloogiline sobitamine. Seroloogilise sobitamise tegija peab enne vere sobitamist oma käsutuses olevate dokumentide või informatsiooni põhjal välja selgitama, kas patsiendi verest on eelnevalt immunohematoloogiliste uuringute käigus leitud antikehasid.
Patsiendile, kelle verest leiti kliiniliselt olulisi antikehasid ja kellel esineb vajadus korduvateks vereülekanneteks või kelle puhul ei ole ravist tingituna sobivusuuringute hindamine võimalik, tuleb vereülekanne teha K-antigeeni, Rh-fenotüübi ja vajaduse korral laiendatud fenotüübi alusel.
Rasedatel tuleb identifitseeritud antikehade tiitri taset jälgida seroloogilisel tiitrimisel antiglobuliinmeetodil katsutis või meetodiga, kus antikehade esile toomiseks ei kasutata potentsiaatorit.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 18. Positive screening of antibodies
(1) In the event of a positive screening of patient’s blood for antibodies, the antibodies detected in the patient’s blood shall be identified in the laboratory of immunohaematological tests of the Blood Centre.
(2) If a transfusion is necessary for a patient in whose blood antibodies have been detected, a serological matching of blood shall be performed on the patient, if necessary, according to the Rh phenotype and extended phenotype. It is allowed to carry out a scheduled transfusion on a patient after the antibody has been identified and it has been verified that a corresponding erythrocytic antibody is not present in the blood of the matched donor.
(3) If the identification of the antibody detected in a patient’s blood fails, the transfusion shall be carried out based on serological matching. If possible, identification of antibodies shall be repeated in 3 – 4 weeks.
(4) If antibodies were detected in the blood of a patient, in the event of every following transfusion, particularly antigen-negative blood shall be selected for him/her and serological matching shall be carried out. Before matching the blood, the performer of serological matching shall determine whether antibodies have been found in the blood of the patient in the course of prior immunohaematological tests, based on documents or information available.
(5) For pregnant women, the level of titre of identified antibodies shall be monitored upon serological titration by antiglobulin method in a tube, or by method where potentiators are not used to highlight antibodies.
§ 19. Sobivusuuringud
Repealed
Sobivusuuringute tegemiseks patsiendilt võetud uus vereproov ei tohi sobitamise hetkel olla üle kolme päeva vana.
Seroloogilise sobitamise tegemiseks tuleb kasutada indirektset antiglobuliintesti või sellega võrreldava spetsiifilisuse ja sensitiivsusega testi. VASK-i tegemiseks tuleb kasutada kohapeal valideeritud spetsiaalset infosüsteemi.
Sobivusuuringute tulemused on kehtivad 5 päeva alates patsiendilt vereproovi võtmisest.
Vereülekandeks sobivana väljastatakse seroloogilisel sobitamisel negatiivse tulemuse andnud doonori veri või VASK-iga kontrollitud veri.
Patsiendi vereproovi, millest sobivusuuringud tehti, ja sobitatud doonori erütrotsüüte peab laboris säilitama vähemalt 7 päeva temperatuuril +2 – +8 °C.
Vastsündinu hemolüütilise tõve korral tuleb seroloogiline sobitamine teha ka ema verega.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (10.03.2011): the translation does not match the text in force.
§ 19. Compatibility tests
(1) Before the performance of compatibility tests, the ABO blood groups of patient blood and donor blood shall be determined according to the provisions of § 8 and § 15.
(2) A new blood sample drawn from a patient for compatibility tests must not be older than three days at the moment of matching.
(3) For performing of serological matching, an indirect anti-human globulin test shall be used. For VAS, a locally validated special information system shall be used.
(4) The results of compatibility tests are valid for 5 days from drawing of blood sample from a patient.
(5) Donor blood having produced a negative result on serological matching or blood checked with VAS shall be deemed suitable for transfusion.
(6) Blood sample of a patient from which compatibility tests were run, as well as the erythrocytes of the matched donor shall be preserved at the laboratory at least for 7 days at temperatures between +2 and +6 °C.
(7) In the event of a haemolytical disease of a newborn, serological matching shall be carried out also with the blood of the mother.
§ 20. Patsiendi vere immunohematoloogiliste uuringute tegemine erakorralises situatsioonis abi osutamise korral
Erakorralises situatsioonis abi osutamise korral, kui immunohematoloogilistele uuringutele kuluv aeg ja patsiendi identifitseerimise vea tekkimise oht on minimeeritud, on lubatud teha kõik immunohematoloogilised uuringud ühest patsiendi vereproovist.
Translation of the version of 10.03.2011; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 20. Performance of immunohaematological tests of patient’s blood in the event of providing help in emergency situation
In the event of providing help in an emergency situation, when the time spent on immunohaematological tests and the risk of a mistake in identification of patient are minimized, it is allowed to perform all immunohaematological tests from one blood sample of the patient.