Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend
in forcefrom 06.01.2025· RT I, 03.01.2025, 7· Rahandusminister
Official English translation: General Rules for State Accounting · RT V, 27.08.2015, 1
The official English translation is published in Riigi Teataja for information. Only the Estonian text has legal force.
The translation is of the version in force from 24.11.2014, not of the current one. Provisions whose Estonian text has changed since are marked. The Estonian text prevails.
Translation in Riigi Teataja ↗Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi eesmärk ja üldpõhimõtted
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi (edaspidi üldeeskiri) eesmärgiks on Eesti Vabariigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi riik) raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning valitsussektori ja avaliku sektori aruandluse tagamine.
Üldeeskiri lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad «Raamatupidamise seadusest» ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS).
Üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti finantsaruandluse standardi nõudeid riigi ja «Raamatupidamise seaduse» § 2 lõikes 4 nimetatud riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes ning on riigi raamatupidamise sise-eeskirjaks «Raamatupidamise seaduse» § 11 mõistes.
Riigiraamatupidamiskohustuslane kehtestab vastavuses üldeeskirja nõuetega oma raamatupidamise sise-eeskirjas täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded nii riigiraamatupidamiskohustuslasele kui ka selle koosseisus olevatele üksustele, kelle kohta peetakse iseseisvat raamatupidamisarvestust (edaspidi riigiraamatupidamiskohustuslase üksused).
Riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel võib olla oma raamatupidamise sise-eeskiri, mis võtab arvesse üldeeskirjas ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud nõudeid.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 1. Purpose and general principles of the general rules for state accounting
(1) The purpose of the general rules for state accounting (hereinafter general rules) is to establish the procedures for accounting and financial reporting of the Republic of Estonia as a public legal person (hereinafter state) and to provide for the reporting of the general government sector and public sector.
(2) The general rules are based on the accounting principles generally accepted in Estonia. The accounting methods described in the general rules are based on the Accounting Act, guidelines of the Accounting Standards Board (hereinafter ASBG), as well as International Public Sector Accounting Standards (hereinafter IPSAS).
(3) The general rules explain and clarify the requirements of the accounting principles generally accepted in Estonia applicable to the state and state accounting entities specified in § 2 (4) of the Accounting Act and constitute accounting policies and procedures of the state within the meaning of § 11 of the Accounting Act.
(4) State accounting entities establish in their accounting policies and procedures in accordance with requirements of the general rules supplementary accounting and reporting requirements applicable to the state accounting entities and units thereof which are separate accounting entities (hereinafter units of state accounting entities).
(5) Units of state accounting entities may have their own accounting policies and procedures, subject to requirements established in the general rules and accounting policies and procedures of the state accounting entities.
§ 2. Üldeeskirja kohaldamine riigile ja riigiraamatupidamiskohustuslastele
Üldeeskirja kohaldatakse riigile ja riigiraamatupidamiskohustuslasele.
Kui üldeeskirjas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse üldeeskirja riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele.
Kui riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamine on tsentraliseeritud, kohaldatakse sellele kõiki üldeeskirjas riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele kehtestatud nõudeid.
Julgeolekuasutusel on õigus täita üldeeskirja nõudeid erisustega lähtudes riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 9 punktist 2.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 2. Application of general rules to the state and state accounting entities
(1) General rules are applicable to the state and state accounting entities.
(2) General rules are applicable to units of state accounting entities, unless otherwise specified in the general rules.
(3) If a state accounting entity's accounting function is centralised, all requirements established in the general rules to units of state accounting entities will apply.
§ 3. Avaliku sektori üksused ja sidusüksused
Avaliku sektori üksused üldeeskirja tähenduses on avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad juriidilised isikud.
Sidusüksused üldeeskirja tähenduses on avaliku sektori üksuste otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate üksuste kaudu) olulise mõju all olevad juriidilised isikud.
Kaudse valitseva või olulise mõju all mõistetakse üldeeskirjas mõju juriidilise isiku üle, mida:
üks avaliku sektori üksus omab otsese valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste ning nende valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kaudu;
avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning nende valitseva ja olulise mõju all olevad isikud omavad ühiselt, kuigi ükski isik eraldi valitsevat või olulist mõju ei oma.
Repealed
Avalikku sektorisse kuuluvaid äriühinguid nimetatakse üldeeskirjas tütarettevõtjateks.
Avaliku sektori üksuste olulise mõju all olevaid äriühinguid nimetatakse üldeeskirjas sidusettevõtjateks.
Avaliku sektori üksuste ja sidusüksuste nimekiri koos tehingupartnerite koodidega (edaspidi tehingupartnerite nimekiri) on esitatud üldeeskirja lisas 2. Valitsevat või olulist mõju omavat üksust väljendab tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit ning seda nimetatakse üldeeskirjas konsolideerimisgrupi koodiks.
Muutusi tehingupartnerite nimekirjas arvestatakse sellest kuupäevast, millal muutus toimus. Avaliku sektori üksus, kes asutas, soetas, võõrandas, likvideeris või reorganiseeris teise avaliku sektori üksuse või sidusüksuse, esitab muutuse kohta informatsiooni e-posti teel hiljemalt muutuse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Riigi Tugiteenuste Keskus avaldab muutuse tehingupartnerite nimekirjas oma koduleheküljel.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 3. Public sector entities and related entities
(1) Public sector entities within the meaning of the general rules are public legal persons and legal persons under their direct or indirect controlling influence.
(2) Related entities within the meaning of the general rules are legal persons under the direct or indirect (i.e. through entities under their controlling or significant influence) influence of public sector entities.
(3) Indirect controlling or significant influence is deemed to be influence over a legal person that:
1) is owned by one public sector entity through entities under controlling or significant influence and through entities under their controlling or significant influence;
2) is owned jointly by public legal persons and entities under their controlling or significant influence, although no person separately holds controlling or significant influence.
(4) Controlling and significant influence is determined by reference to the definitions provided in § 27 (1) and ASBG 11, as well as the principles provided in IPSAS 06 (Consolidated Financial Statements and Accounting for Controlled Entities).
(5) Public sector companies are referred to in the general rules as subsidiaries.
(6) Companies under significant influence of public sector entities are referred to in the general rules as associates.
(7) The list of public sector entities and related entities together with trading partner codes (hereinafter list of trading partners) is provided in Annex 2 to the general rules. The three first digits of the trading partner code represent an entity of controlling or significant influence and this is referred to in the general rules as group code.
(8) Changes in the list of trading partners are accounted for from the date when the change occurred. A public sector entity that formed, acquired, sold, liquidated or reorganised another public sector entity or related entity will disclose information on the change via email to the State Shared Service Centre by the date that the change entered into force. The State Shared Service Centre publishes the change in the list of trading partners on its website.
§ 4. Üldeeskirja kohaldamine kohaliku omavalitsuse üksustele, teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja tütarettevõtjatele
Tehingupartnerite nimekirjas iseseisvat tehingupartneri koodi omavad kohaliku omavalitsuse üksused, teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud, avalikku sektorisse kuuluvad sihtasutused ja mittetulundusühingud, Riigimetsa Majandamise Keskus ja tütarettevõtjad on kohustatud:
esitama saldoandmikke vastavuses üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 esitatud kontoplaani järgi üldeeskirja 3. peatükis esitatud tähtaegadeks ja korras;
esitama majandusaasta aruandeid vastavalt üldeeskirja §-le 11;
informeerima muutustest tehingupartnerite nimekirjas vastavalt § 3 lõikele 8.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 4. Application of general rules to local government entities, other public legal persons, foundations, non-profit associations, State Forest Management Centre and subsidiaries
Local government entities, other public legal persons, foundations and non-profit associations that are part of the public sector, the State Forest Management Centre and subsidiaries with a separate trading partner code in the list of trading partners must:
1) submit trial balances in accordance with the accounting principles presented in the general rules based on the chart of accounts provided in annexes 1, 2, 3, 4 and 5 to the general rules by following the deadlines and procedure set forth in Chapter 3 of the general rules;
2) submit annual reports pursuant to § 11 of the general rules;
3) communicate any changes in the list of trading partners pursuant to § 3 (8).
§ 5. Üldeeskirja kohaldamine sidusüksustele
Avaliku sektori üksuste olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja sidusettevõtjad on kohustatud:
esitama majandusaasta aruandeid üldeeskirja §-s 11 toodud tähtajaks;
esitama olulist mõju omavale avaliku sektori üksusele oma bilansi iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks ning kalendriaasta lõpu seisuga hiljemalt järgmise aasta 25. märtsiks.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 5. Application of general rules to related entities
Foundations, non-profit associations and associates under significant influence of public sector entities must:
1) submit annual reports by the term provided in § 11 of the general rules;
2) submit their balance sheet as at the end of each quarter to the public sector entity of significant influence by the 25th day following the end of the quarter and as at the end of the calendar year by 25 March of the following year.
2. peatükk KONTOPLAAN
§ 6. Kontoplaan
Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest:
kontode koodid (lisa 1);
tehingupartnerite koodid (lisa 2);
tegevusalade koodid (lisa 3);
allikate koodid (lisa 4);
rahavoo koodid (lisa 5).
Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodist, nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsiooniks.
Valitud kontole lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontol (lisa 1) on vastavas veerus märge «nõutav».
Repealed
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 6. Chart of accounts
(1) A chart of accounts consists of the following codes:
1) account codes (Annex 1);
2) trading partner codes (Annex 2);
3) function codes (Annex 3);
4) source codes (Annex 4);
5) cash flow codes (Annex 5);
(2) Each different combination of the chart of accounts comprised of account, trading partner, function, source and cash flow code is referred to as an account combination in the general rules.
(3) A trading partner, function, source or cash flow code is added to a selected account if the account (Annex 1) contains the attribute "required" in the relevant column.
3. peatükk ARUANDED
§ 7. Saldoandmikud
Saldoandmikuks nimetatakse üldeeskirjas kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu üldeeskirja lisades 1, 2, 3, 4 ja 5 toodud kontoplaani järgi.
Konsolideeritud saldoandmik on üldeeskirja mõistes saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud.
Ühist tehingupartneri koodi omavad avaliku sektori üksused esitavad ühise konsolideeritud saldoandmiku.
Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XMLfailina. Saldoandmiku vorm ja täitmise selgitused on esitatud üldeeskirja lisas 6.
Saldoandmike infosüsteemi kasutamiseks väljastab Riigi Tugiteenuste Keskus avaliku sektori üksusele selleks vajalikud õigused ja paroolid.
Saldoandmike esitajatel on õigus saldoandmike infosüsteemist vaadata kehtivaid kontoplaani koode, parandada sisestatud saldoandmikke, koostada aruandeid ja päringuid. Konsolideerivatel üksustel on lisaks õigus vaadata konsolideeritavate üksuste andmeid ning koostada nende kohta aruandeid ja päringuid, samuti koostada konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruandeid.
Riigiraamatupidamiskohustuslased, kellel on iseseisvat raamatupidamist pidavaid üksusi, viivad läbi raamatupidamise tsentraliseerimist. Kui raamatupidamine on tsentraliseeritud, määratakse üksustele hiljemalt 2008. aasta algusest ühine tehingupartneri kood ja esitatakse üksuste kohta ühine konsolideeritud saldoandmik.
Repealed
Kohalikud omavalitsused ja muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud võivad omada allüksuste kohta iseseisvaid tehingupartnerite koode kuni 2007. aasta lõpuni ning esitavad raamatupidamiskohustuslase kui ühe juriidilise isiku kohta ühise saldoandmiku hiljemalt alates 2008. aasta algusest. Ühises saldoandmikus ei esitata omavahelistest tehingutest tulenevaid allüksuste vahelisi saldosid.
Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandeid koostavad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud võivad omada konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste kohta iseseisvaid tehingupartnerite koode kuni 2007. aasta lõpuni ning esitavad konsolideerimisgrupi kohta ühise konsolideeritud saldoandmiku hiljemalt alates 2008. aasta algusest.
Põhjendatud juhtudel taotlevad kohalikud omavalitsused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud Rahandusministeeriumilt loa käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 esitatud tähtaja pikendamiseks.
Repealed
Saldoandmikke säilitatakse saldoandmike infosüsteemis vähemalt 10 aastat. Majandusaasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikud võib saldoandmike infosüsteemist kustutada, kui nende põhjal koostatud elektroonilised aruanded on üle antud Riigiarhiivile.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 7. Trial balances
(1) A trial balance within the meaning of the general rules is a sorted list of account combinations and their balances according to the chart of accounts provided in Annexes 1, 2, 3, 4 and 5 to the general rules.
(2) A consolidated trial balance within the meaning of the general rules is a trial balance where the account combination balances representing inter-entity assets, liabilities, net assets, income and expenses of group entities have been eliminated.
(3) Public sector entities that have a joint trading partner code must submit a joint consolidated trial balance.
(4) A trial balance is submitted to the trial balance information system of the Ministry of Finance electronically as an XML file. The trial balance form and explanations for completion are provided in Annex 6 to the general rules.
(5) The State Shared Service Centre issues to public sector entities rights and passwords needed to be able to use the trial balance information system.
(6) Submitters of trial balances are entitled to access the trial balance information system to view existing chart of accounts codes, amend entered trial balances, prepare reports and inquiries. Additionally, parent entities are entitled to view the data of consolidated entities and to prepare reports and inquiries concerning them, as well as to prepare consolidated reports.
(7) State accounting entities, which have sub-entities with an independent accounting function, centralise their accounting. If accounting is centralised, entities are assigned by the start of the year 2008 a joint trading partner code and a joint consolidated trial balance is submitted for the entities.
(9) Local governments and other public legal persons may maintain separate trading partner codes for their sub-entities until the end of the year 2007 and joint trial balances must be submitted for the accounting entity as a single legal person effective from the start of the year 2008. A joint trial balance does not contain inter-entity balances of sub-entities.
(10) Companies, foundations and non-profit associations that prepare consolidated financial statements may maintain separate trading partner codes for their group entities until the end of the year 2007 and joint consolidated trial balances must be submitted for the group effective from the start of the year 2008.
(11) In justified cases, local governments, other public legal persons, companies, foundations and non-profit associations may apply for an extension from the Ministry of Finance to the term provided in subsections (9) and (10) of this section.
(13) Trial balances are retained in the trial balance information system for at least 10 years. Trial balances submitted as at the end of the fiscal year may be deleted from the trial balance information system if the electronic reports prepared on the basis of such data have been filed with the National Archives.
§ 8. Saldoandmiku perioodid
Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused (tehingupartneri koodi neljas number on 0), kohaliku omavalitsuse üksused (tehingupartneri koodi neljas number on 1), muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (tehingupartneri koodi neljas number on 2) ning valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud (tehingupartneri koodi neljas number on 3) esitavad saldoandmiku iga kuu kohta. Ülejäänud saldoandmikud esitatakse iga kvartali kohta.
Kui saldoandmiku perioodiks on kuu, esitatakse saldoandmik iga kuu kohta kasvavalt kalendriaasta algusest (bilansikontode saldod aruandekuukuu lõpu seisuga ja tulemiaruande kontode saldod perioodi kohta alates kalendriaasta algusest kuni aruandekuu lõpuni).
Kui saldoandmiku perioodiks on kvartal, esitatakse saldoandmik iga kvartali kohta kasvavalt kalendriaasta algusest (bilansikontode saldod aruandekvartali lõpu seisuga ja tulemiaruande kontode saldod perioodi kohta alates kalendriaasta algusest kuni aruandekvartali lõpuni).
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 8. Trial balance periods
(1) Units of state accounting entities (the fourth digit of the trading partner code is 0), local government entities (the fourth digit of the trading partner code is 1), other public legal persons of the general government sector (the fourth digit of the trading partner code is 2) and foundations, non-profit associations and companies of the general government sector (the fourth digit of the trading partner code is 3) submit trial balances monthly. Other trial balances are submitted quarterly.
(2) Monthly trial balances are submitted in chronological order from the start of the calendar year (balance sheet account balances are to be submitted as at the end of the reporting month and income statement account balances are to be submitted for the period from the start of the calendar year until the end of the reporting month).
(3) Quarterly trial balances are submitted in chronological order from the start of the calendar year (balance sheet account balances are to be submitted as at the end of the reporting quarter and income statement account balances are to be submitted for the period from the start of the calendar year until the end of the reporting quarter).
§ 9. Saldoandmiku esitamise ja kontrollimise tähtajad
Repealed
Saldoandmikud esitatakse aruandekuule või -kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks.
Pärast saldoandmiku esitamist kontrollitakse saldoandmike infosüsteemi aruannete kataloogis saldoandmiku põhjal koostatud aruandeid, sealhulgas võrreldakse saldosid teiste saldoandmikke esitanute saldodega vastavalt üldeeskirja § 52 lõikele 8. Aruannete õigsuse tagamiseks vajalik korrigeerimine lõpetatakse saldoandmiku esitamise tähtaja kuu eelviimasel tööpäeval. Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmike korrigeerimist jätkatakse järgmise aasta 27. veebruarini.
Pärast 27. veebruari võib taotleda Riigi Tugiteenuste Keskuselt aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmike saldode muutmist. Riigi Tugiteenuste Keskus teeb saldoandmikes olulisi muudatusi järgmise aasta 31. märtsini. Kui riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei ole 31. märtsiks auditeeritud, jätkab Riigi Tugiteenuste Keskus saldoandmikes oluliste muudatuste tegemist kuni auditeerimise lõppemiseni.
Kui avaliku sektori üksuse raamatupidamise aastaaruandesse tehakse ebaolulisi muudatusi pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tähtaega või olulisi muudatusi pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud hilisemat tähtaega, arvestatakse need saldoandmikes järgmise aruandeaasta saldode muudatuste hulka.
Konsolideerivad üksused vastutavad oma valitsemisala piires saldoandmike tähtaegse laekumise eest, selgitades hilinemise korral selle põhjused ning informeerides hilinemisest juhtkonna liikmeid.
Avaliku sektori äriühingud, kelle emiteeritud väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul või kelle väärtpaberite noteerimiseks on esitatud avaldus, esitavad väärtpaberiturul kehtivate nõuete kohase info enne saldoandmiku esitamist, mille tõttu neile ja nende saldode võrdlemiseks kehtivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodutest ühe kuu võrra pikemad tähtajad.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 9. Deadlines for submission and audit of trial balances
(2) Trial balances are due by the 25th day of the month following the reporting month or quarter.
(3) Assets, liabilities, income, expenses and net asset balances are reconciled with those of other trial balance submitters quarterly as at the end of each quarter pursuant to § 52 (8) of the general rules. In case of differences in balances or if additional inter-group entries are needed, adjustments are made to trial balances pursuant to § 52 (8) and § 53 (3) and (4) of the general rules. Such reconciliation and adjustment is concluded within 7 working days from the trial balance submission deadline, with the exception of year-end trial balances. Adjustments are made to year-end trial balances (including to rectify problems identified in the course of audit) until 31 March of the following year.
(4) After 31 March, the State Shared Service Centre may be requested to implement adjustments to year-end trial balances if material errors are identified in the annual report of a reporting entity in the course of audit. The State Shared Service Centre corrects material errors until 30 April.
(5) If immaterial adjustments after 31 March or material adjustments after 30 April of the following year are made to the financial statements of public sector entities, the adjustments to the trial balances are included in the changes to balances of the next fiscal year.
(6) Parent entities are liable for the on-time receipt of trial balances within their governing area, explaining the reasons if late and notifying members of management of any delays.
§ 10. Saldoandmike konsolideerimine
Saldoandmike infosüsteemis kasutatakse saldoandmike automaatseks konsolideerimiseks tehingupartnerite koode.
Kui riigiraamatupidamiskohustuslane koosneb mitmest raamatupidamiskohustuslase üksusest, koostatakse riigiraamatupidamiskohustuslase saldoandmik tema koosseisus olevate üksuste saldoandmike konsolideerimisel, kus üksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid omavahelisi nõudeid, kohustisi, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi neli esimest numbrit on samad, elimineeritakse.
Kui kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus olevad allüksused on esitanud oma iseseisvad saldoandmikud, koostatakse saldoandmike infosüsteemis kohaliku omavalitsuse üksuse saldoandmik, liites kohaliku omavalitsuse üksuse allüksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod rida-realt meetodil ja elimineerides kohaliku omavalitsuse üksuse sisesed nõuded, kohustised, tulud ja kulud.
Valitsussektori konsolideeritud saldoandmiku koostamiseks liidetakse valitsussektorisse kuuluvate üksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod ning elimineeritakse kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi neljas number on nullist kolmeni.
Riigi konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja riigisiseseid omavahelisi nõudeid, kohustisi, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi esimesed kolm numbrit on vahemikus 001 kuni 034 ja mille neljas number on 0, elimineeritakse.
Kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on samad ja neljas number on vahemikus 0 kuni 5, elimineeritakse.
Muu avalik-õigusliku juriidilise isiku konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles muu avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on samad ja neljas number on vahemikus 0 kuni 5, elimineeritakse.
Riigi konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste, riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja tütarettevõtjate ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on vahemikus 001 kuni 034 ja neljas number vahemikus 0 kuni 5, elimineeritakse.
Avaliku sektori koondaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles kõigi avaliku sektori üksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja avaliku sektori üksuste vahelisi nõudeid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on vahemikus 001 kuni 799 ja neljas number vahemikus 0 kuni 5, elimineeritakse.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 10. Consolidation of trial balances
(1) The trial balance information system uses trading partner codes for the automatic consolidation of trial balances.
(2) If a state accounting entity is comprised of multiple accounting entities, the trial balance of the state accounting entity is prepared upon consolidation of its constituent entities where the balances of the entities' same account combinations are added together on a line-by-line basis and the internal balances of account combinations representing inter-entity receivables, liabilities, income and expenses where the first four digits of the trading partner code are the same are eliminated.
(3) Once the constituent sub-entities of a local government entity have submitted their separate trial balances, the trial balance of the local government entity is prepared in the trial balance information system by adding together the account combination balances of the same type of the sub-entities of the local government entity on a line-by-line basis and by eliminating the inter-entity receivables, liabilities, income and expenses.
(4) Consolidated general government trial balances are prepared by adding together the account combination balances of the same type of the general government sector entities and the account combination balances where the fourth digit of trading partner code is from zero to three are eliminated.
(5) The consolidated financial statements of the state are prepared by compiling a trial balance in which the account combination balances of the same type of units of state accounting entities are added together on a line-by-line basis and the account combination balances representing internal receivables, liabilities, income and expenses where the first three digits of the trading partner code are between 001 and 034 and the fourth digit is 0 are eliminated.
(6) The consolidated financial statements of a local government entity are prepared by compiling a trial balance in which the trial balance account combination balances of the same type of local government entities and the foundations, non-profit associations and subsidiaries under its controlling influence are added together on a line-by-line basis and the account combination balances representing inter-entity receivables, liabilities, net assets, income and expenses where the first three digits of the trading partner code are the same and the fourth digit is between 0 and 5 are eliminated.
(7) The consolidated financial statements of other public legal persons are prepared by compiling a trial balance in which the account combination balances of the same type of other public legal persons and the foundations, non-profit associations and subsidiaries under its controlling influence are added together on a line-by-line basis and the account combination balances representing inter-entity receivables, liabilities, net assets, income and expenses where the first three digits of the trading partner code are the same and the fourth digit is between 0 and 5 are eliminated.
(8) The consolidated financial statements of the state are prepared by compiling a trial balance in which the account combination balances of the same type of state accounting entities and the state and the foundations, non-profit associations, the State Forest Management Centre and subsidiaries under the state's controlling influence are added together on a line-by-line basis and the account combination balances representing inter-entity receivables, liabilities, net assets, income and expenses where the first three digits of the trading partner code are between 001 and 034 and the fourth digit is between 0 and 5 are eliminated.
(9) The consolidated annual report of the public sector is prepared by compiling a trial balance in which the account combination balances of the same type of units of all public sector entities are added together on a line-by-line basis and the account combination balances representing inter-entity receivables, liabilities, net assets, income and expenses among public sector entities where the first three digits of the trading partner code are between 001 and 799 and the fourth digit is between 0 and 5 are eliminated.
§ 10¹. Kuu-, kvartali- ja aastaaruanne valitsussektori ja selle alamsektorite kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus koostab valitsussektorisse kuuluvate üksuste saldoandmike baasil igale kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks riigi, keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste üksuste ja sotsiaalkindlustusfondide konsolideeritud tulemiaruanded ning avalikustab oma koduleheküljel nimetatud aruannete põhjal leitud tulemi, tulud ja kulud.
Igakuiselt avaldatakse riigi, keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste üksuste, sotsiaalkindlustusfondide ning valitsussektori kohta tervikuna vähemalt tulem, tulud kokku ja kulud kokku antud kuus ja aasta algusest. Kvartaalselt lisatakse aruanne, kus nimetatud andmed avaldatakse kvartaalselt ja aasta algusest.
Riigi Tugiteenuste Keskus avaldab samal koduleheküljel Statistikaameti poolt koostatud kirjelduse selle kohta, kuidas avaldatud andmed on seotud valitsussektori ja selle alamsektorite andmetega Euroopa Liidus kasutatava rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi metoodika kohaselt.
Aasta lõpu seisuga avaldab Riigi Tugiteenuste Keskus hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks samal koduleheküljel andmed valitsussektori ja selle alamsektorite poolt antud garantiide, avalikku sektorisse kuuluvate äriühingute kohustiste, bilansiväliste avaliku ja erasektori vaheliste teenuste kontsessioonikokkulepete, ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja äriühingutes olevate osaluste kohta.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 10¹. Monthly, quarterly and annual reports of the general government sector and its subsectors
(1) The State Shared Service Centre prepares monthly consolidated statements of financial performance of the state, central government, local government entities and social security funds on the basis of trial balances of general government entities by the last day of the following month and discloses on its website the surplus or deficit, revenue and expenses determined based on the aforementioned reports.
(2) At least the surplus or deficit, total revenue and total expenses in the particular month and year-to-date of the state, central government, local government entities, social security funds and the general government sector as a whole are disclosed on a monthly basis. A supplementary quarterly report discloses the aforementioned data on a quarterly basis and year-to-date.
(3) On the same website, the State Shared Service Centre publishes a description by Statistics Estonia on how the disclosed data is related to the general government sector and its subsector data according to the methodology of the European system of national and regional accounts in the European Union.
(4) As at the year-end date, the State Shared Service Centre publishes by 30 June of the following year on the same website information on guarantees by the general government and its subsectors, liabilities of public sector companies, off-balance sheet concession arrangements for services between the public and the private sector, allowances for doubtful debts and ownership interest in companies.
§ 10². Makseandmik
Paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud saldoandmiku esitaja esitab kord kuus saldoandmiku esitamise tähtajal lisaks saldoandmikule makseandmiku, milles esitatakse info aruandekuul tehtud maksete kohta.
Makseandmikus ei kajastata:
makseid füüsilistele isikutele, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad;
maksude ja muude tasude maksmist Maksu- ja Tolliametile;
täiendavate puhkepäevade hüvitiste maksmist Sotsiaalkindlustusameti poolt;
enamlaekunud või edasikantavate tulude ega laekumisel kohustistena arvele võetud summade tagasimakseid, välja arvatud võetud laenude tagasimaksed;
riigisaladuse all olevaid makseid;
makseid, mille summa on väiksem kui 100 eurot;
makseid, kui nende maksete eest tehtavad kulutused kajastatakse kuluna kontogrupis 5531 või põhivara soetustena kontogrupis 1553.
Makseandmik esitatakse üldeeskirja lisas 9 toodud vormil.
There is no English translation of this provision.
§ 11. Majandusaasta aruanne
Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, allkirjastab digitaalselt pärast aasta lõpu seisuga kontode sulgemist, kuid hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. mail saldoandmike infosüsteemis riigiraamatupidamiskohustuslase bilansi ja tulemiaruande.
Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, esitab Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigikontrollile hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. mail riigieelarve täitmise aruande. Riigieelarve täitmise aruande liigendus vastab vastava aasta riigieelarvele, millele on lisatud sobivad kirjed lähtudes eelarveaastal toimunud eelarve muudatustest.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruanded allkirjastab riigiraamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige.
Repealed
Riigikontroll, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, avalikku sektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud, Riigimetsa Majandamise Keskus ja tütarettevõtjad koostavad majandusaasta aruande vastavuses üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega, lähtudes Raamatupidamise seadusest.
Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtuvad avaliku sektori üksused majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.
Kohalikud omavalitsused ja muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud avaldavad oma nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide osadega oma veebilehel 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest, teatades sellest seejärel koheselt Riigi Tugiteenuste Keskusele, või esitavad nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide osadega Riigi Tugiteenuste Keskusele 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.
Tütarettevõtjad, avaliku sektori üksuste valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud, Riigimetsa Majandamise Keskus ning sidusettevõtjad esitavad oma nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande valitseva või olulise mõju teostajale 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.
Repealed
Repealed
Repealed
Repealed
Avaliku sektori üksused, kes koostavad majandusaasta aruandeid Eesti finantsaruandluse standardi alusel, vastutavad selle eest, et majandusaasta lõpu seisuga koostatud saldoandmikud või moodustatud konsolideeritud saldoandmikud vastavad majandusaasta aruandes esitatud raamatupidamisandmetele. Erinevuste kohta, mis tulenevad parandustest vastavalt üldeeskirja § 9 lõikest 5, esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele selgitus. Avaliku sektori üksused, kes koostavad majandusaasta aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, esitavad Riigi Tugiteenuste Keskusele selgituse vahede kohta saldoandmikus ja aastaaruandes, kui üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtted ei vasta aastaaruandes rakendatud arvestuspõhimõtetele.
Tütarettevõtja, kes koostab majandusaasta aruande Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt ja kelle konsolideeriv üksus on rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid rakendav avaliku sektori üksus, võib majandusaasta aruande koostamisel rakendada emaettevõtjaga ühtlustatud arvestuspõhimõtteid.
Avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärk on omanikule kasumi teenimine ja kes koostab raamatupidamisaruandeid Eesti finantsaruandluse standardi alusel ja kelle aastaaruandes avaldatud perioodide kasumit või kahjumit mõjutab oluliselt sihtfinantseerimine varade soetamiseks, lisab kasumiaruandes pärast kirjet „Aruandeaasta kasum (kahjum)” järgmised kirjed:
„Sealhulgas tulu varade sihtfinantseerimisest”;
„Sealhulgas sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse langus”;
„Sealhulgas aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise netomeetodi korral”.”
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 11. Annual report
(1) State accounting entities prepare annual reports based on the form provided in Annex 7 to the general rules. Presented information must correspond to the trial balance of the state accounting entity.
(2) State accounting entities use reports obtained from the e-Treasury to prepare the report on the implementation of the state budget that is incorporated in the annual report of state accounting entities.
(3) Annual reports of state accounting entities are approved by the person responsible for accounting at the state accounting entity specified in § 12 (2) of the general rules.
(5) Local governments, other public legal persons, public sector foundations, non-profit associations, the State Forest Management Centre and subsidiaries prepare annual reports in accordance with accounting principles presented in the general rules based on requirements applicable to annual reports provided in the Accounting Act and ASBGs.
(6) Where the accounting principles set forth in ASBGs differ from those of the general rules, the accounting principles of the general rules will prevail.
(7) Local governments and other public legal persons must disclose their duly approved annual report including all of its constituent parts on its website within 7 working days from the approval of the annual report. Thereafter they must promptly notify the Ministry of Finance or submit their duly approved annual report including all of its constituent parts to the Ministry of Finance within 7 working days from the approval of the annual report.
(8) Subsidiaries and foundations, non-profit associations, the State Forest Management Centre and associates under controlling or significant influence of public sector entities submit their duly approved annual report to the entity exercising controlling or significant influence within 7 working days from the approval of the annual report.
(9) State accounting entities preparing and submitting to the Ministry of Finance an action plan as a source document for budgeting must submit to the Ministry of Finance by 1 March of the year following the fiscal year the report on the implementation of the action plan for the fiscal year as a source document for the preparation of an activity report. The Ministry of Finance publishes the form of the report on the implementation of action plans on its website.
(10) Public sector entities preparing annual reports in accordance with the accounting principles generally accepted in Estonia are responsible for ensuring that trial balances prepared or consolidated trial balances compiled as at the fiscal year-end date correspond to the accounting data presented in the annual report. An explanation is to be provided to the State Shared Service Centre concerning any differences arising from adjustments based on § 9 (5) of the general rules. Public sector entities preparing annual reports in accordance with International Financial Reporting Standards must provide an explanation to the State Shared Service Centre concerning any differences between the trial balance and annual report if the accounting principles presented in the general rules do not correspond to those applied in the annual report.
(11) Subsidiaries preparing annual reports in accordance with the accounting principles generally accepted in Estonia, in cases where their parent entity is a public sector entity applying International Financial Reporting Standards may apply the same accounting principles as its parent entity in the preparation of its annual report.
(12) Public sector entities whose main purpose is to provide its owner with a profit and that prepare their annual reports in accordance with the accounting principles generally accepted in Estonia and where the profit or loss for the period presented in their annual report is materially influenced by government grants related to assets must add the following lines in their income statement after the line "Profit (loss) for the year":
1) "Including income from grants related to assets";
2) "Including depreciation and impairment of assets funded by grants";
3) "Including profit (loss) for the year if the net method for grants is used".
4. peatükk RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS
§ 12. Riigi raamatupidamissüsteemi struktuur
Riigi raamatupidamist peetakse detsentraliseeritult riigiraamatupidamiskohustuslaste kaupa.
Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise eest vastutab riigiraamatupidamiskohustuslase juht.
Riigiraamatupidamiskohustuslase igapäevast tegevust, sealhulgas raamatupidamise korraldust juhib tegevjuhtkond.
Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamist korraldab vahetult pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus määratakse tema ametijuhendis.
Riigiraamatupidamiskohustuslane korraldab oma raamatupidamisarvestust oma valitsemis- või haldusala ulatuses, kehtestades vastavad reeglid raamatupidamise sise-eeskirjas. Kui riigiraamatupidamiskohustuslane koosneb riigiraamatupidamiskohustuslase üksustest, kehtestatakse riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas reeglid ka neile.
Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas määratakse vastutuse jagunemine riigiraamatupidamiskohustuslase ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel.
Repealed
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 12. State accounting system structure
(1) State accounting is managed on a decentralised basis for each state accounting entity.
(2) The head of the state accounting entity is responsible for the accounting of the state accounting entity.
(3) Management is in charge of the day-to-day activities of state accounting entities, including the management of accounting.
(4) The accounting of state accounting entities is directly handled by its accounting officer whose rights, obligations and responsibility are determined by their job description.
(5) State accounting entities manage their accounting within the scope of their governing or administrative area by implementing relevant rules in their accounting policies and procedures. If a state accounting entity is comprised of units of the state accounting entity, the accounting policies and procedures of the state accounting entity must also impose rules for them.
(6) Accounting policies and procedures of state accounting entities establish the division of responsibility between the state accounting entity and its units with separate accounting functions.
(7) The Ministry of Finance will oversee the transition of state accounting entities and units thereof to SAP enterprise software.
(8) The Ministry of Finance includes in its financial reports the licences, development costs and maintenance costs necessary for use of the SAP enterprise software.
§ 13. Varade ja kohustiste kajastamine
Vara kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.
Kui mitmed riigiraamatupidamiskohustuslase üksused finantseerivad ühiselt vara soetamist ja kasutavad hiljem saadud vara ühiselt, kusjuures vara ei ole võimalik füüsiliselt erinevatele kasutajatele jaotada, jaotatakse finantseerijate ühise kirjaliku kokkuleppe alusel vara nii, et igaüks võtab arvele tema poolt kasutatava osa varast või juhul, kui nimetatud osa maksumus jääb allapoole põhivara arvelevõtmise alampiiri, kannab vara soetamiseks tehtud kulud aruandeperioodi tulemiaruandes kuluks, tehes arvele võetud vara kaardile märkuse «osa ühisest varast, alus . . . ».
Kui üks riigiraamatupidamiskohustuslase üksus finantseerib teiste üksuste varade soetust, antakse soetatud varad üle nende kasutajate bilanssi.
Nõuded kajastatakse üldjuhul selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse bilansis, kelle majandustegevuse tulemusena või eesmärkide saavutamisega seoses need tekkisid.
Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) kajastatakse üldjuhul selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamises, kes esindab riiki tehingutes nende finantsinvesteeringutega.
Tütar- ja sidusettevõtjate netovarad kajastatakse üldjuhul selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamises, kes esindab riiki tütar- või sidusettevõtja üld- või osanike koosolekul.
Sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamises, kellel on vastava isiku üle suurim kontrollitase - kes teostab riigi asutajaõigusi, kinnitab aastaaruande, omab õigust nimetada suuremat osa kõrgema või tegevjuhtkonna liikmetest, algatada vastava isiku lõpetamist või likvideerimist, kellele isiku likvideerimisel või lõpetamisel kuuluks üleandmisele võlanõuete rahuldamisel allesjääv vara, või eksisteerib muu taoline suhe.
Kohustised kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustist täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustisi täitnud.
Laenukohustised ja muud võlakohustised kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamises, kes esindab riiki nendes õigussuhetes.
Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustisi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustiste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruandes.
Riigiraamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste jagamine oma üksuste vahel täpsustatakse vajadusel riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas. Riigiraamatupidamiskohustuslane on kohustatud tagama, et kõik tema varad ja kohustised kajastuvad riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamisaruannetes ainult üks kord ja riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised sisemised nõuded ja kohustised on elimineeritud.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 13. Accounting for assets and liabilities
(1) Assets are included in the balance sheet of the state accounting entity that exercises controlling influence over such assets (i.e. controls the use of the assets) and bears the main risks associated with use of the assets. Controlling influence over assets, as defined in the general rules, generally constitutes the ability to use assets in one's economic activities even if they generate no economic benefits.
(2) If multiple units of a state accounting entity collectively finance asset acquisition and subsequently collectively use the assets and it is not possible to physically divide the assets between various users, the assets are allocated based on a collective written agreement between the funders in such a manner that each recognises the portion of the assets they use or, if the value of such portion is below the capitalisation threshold for non-current assets, expenses the assets in the statement of financial performance of the reporting period, adding the memo "portion of collective assets, basis" to the details of the recognised assets.
(3) If one unit of a state accounting entity finances the acquisition of assets by another unit, the asset acquired is transferred to the balance sheet of its users.
(4) Receivables are generally included in the accounts of the unit of a state accounting entity that represents the state in their collection.
(5) Financial investments (equities, fixed-income securities and other securities) are generally included in the accounts of the unit of a state accounting entity that represents the state in the respective transactions.
(6) Net assets of subsidiaries and associates are generally included in the accounts of the unit of a state accounting entity that represents the state in the general meeting of shareholders of the subsidiaries and associates.
(7) Net assets of foundations and non-profit associations are included in the accounts of the unit of a state accounting entity that exercises the greatest degree of control over the entity - exercising the rights of a founder, approves the annual report, has the right to appoint the majority of members of management or higher governing body, initiate entity's dissolution or liquidation, entitlement to the remaining assets upon liquidation or dissolution after the settlement of debts, or the existence of other similar relationship.
(8) Liabilities are included in the accounts of the unit of a state accounting entity that is either legally obligated to settle the liability or has settled such liabilities in the course of previous activities.
(9) Loans and other borrowings are included in the accounts of the unit of a state accounting entity that represents the state in such legal relationships. National student loans where the state guarantee has been called upon are included in the accounts of the Ministry of Education and Research because the Ministry must handle their valuation and collection.
(10) Balance sheets of units of state accounting entities do not contain assets whose cost or fair value cannot be measured reliably or obligations that are not probable or not reliably measurable. Such assets and liabilities are included in off-balance sheet accounts and disclosed in the annual financial statements of state accounting entities (including, where possible, an estimate as to their potential value).
(11) The allocation of assets and liabilities between a state accounting entity's units is detailed in the accounting policies and procedures of the state accounting entity if necessary. A state accounting entity must ensure that all of its assets and liabilities are included only once in its financial statements and that inter-entity receivables and liabilities are eliminated.
§ 14. Tulude ja kulude kajastamine
Maksud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kes on seaduse alusel määratud maksu saajaks. Lõivud, tulu majandustegevusest ja muud tulud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas.
Kui seaduses nähakse ette kogutud maksu, lõivu või muu tasu edasiandmine, kajastatakse arvelevõetud tulu samaaegselt kuludes edasiantava tasuna. Edasiantud maksu, lõivu või muu tasu saaja kajastab tulu vastavalt edasiandja poolt esitatud teatisele.
Kulud kajastatakse selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kelle tegevuseks kulu kasutati. Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus finantseerib osaliselt või täielikult teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste kulusid, annab finantseerija vastavad kulud üle nendele, kes selle kulu eest kaupu, teenuseid või muid hüvesid said.
Varast või kohustisest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse üldjuhul selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruandes, kelle bilansis on kajastatud vastav vara või kohustis.
Riigiraamatupidamiskohustuslase tulude ja kulude jagamine oma üksuste vahel täpsustatakse vajadusel riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas. Riigiraamatupidamiskohustuslane on kohustatud tagama, et kõik tema tulud ja kulud kajastuvad riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamisaruannetes ainult üks kord ja riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised sisemised tulud ja kulud on elimineeritud.
Tsentraliseeritud raamatupidamise korral peetakse riigiasutuste kohta eraldi tulude ja kulude arvestust.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 14. Recognition of income and expenses
(1) Tax revenue is recognised in the statement of financial performance of the unit of state accounting entity that has been designated as the recipient of the tax pursuant to law. State fees, income from economic activities and other income are recognised in the statement of financial performance of the unit of state accounting entity that earned the revenue by selling goods or rendering services.
(2) If the law provides for pass-through of collected tax, state fee or other fee, the recognised revenue is concurrently expensed as a pass-through consideration. Recipients of pass-through taxes, state fees or other fees recognise revenue in accordance with communications submitted by the pass-through entity.
(3) Expenses are recognised in the statement of financial performance of the unit of state accounting entity that used the expense in its activities. If a unit of state accounting entity partially or fully finances the expenses of other units of state accounting entities, the funder will transfer such expenses to the entities receiving goods, services or other benefits in exchange for the expenses.
(4) Income and expenses directly arising from assets or liabilities are generally recognised in the statement of financial performance of the unit of state accounting entity that has included such asset or liability in its balance sheet.
(5) The allocation of income and expenses between a state accounting entity's units is detailed in the accounting policies and procedures of the state accounting entity if necessary. A state accounting entity must ensure that all of its income and expenses are included only once in its financial statements and that inter-entity income and expenses are eliminated.
(6) If accounting is centralised, income and expenses of government agencies are accounted for separately.
§ 15. Dokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine
Raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatakse nõuded raamatupidamise algdokumentide koostamiseks ja kontrollimiseks, andmete sisestamiseks raamatupidamise infosüsteemi, raamatupidamisregistrite inventeerimiseks ja dokumentide säilitamiseks. Samas sätestatakse nõuded dokumentide ja aruannete esitamise tähtaegade kohta.
Raamatupidamisüksuse töötajate vastutus määratakse ametijuhendites.
Raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatakse dokumentide kontrolli nõuded ning määratakse, kes vastutab selle eest, et:
dokument kajastab majandustehingut õigesti;
dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
tehing on seaduspärane;
tehing on kooskõlas eelarvega;
tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitatud selleks volitatud isiku poolt.
Raamatupidamisüksuse töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:
tehingu kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;
raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja muude arvestusobjektide koodide õigsus;
maksetähtpäev ja tehingu summad;
tekkepõhine periood;
tehingu vastaspoole andmed;
arvete korral nende vastavus käibemaksuseadusele;
kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud.
Dokumentide kontrolli nõuded peavad tagama volitatud (allkirjaõigusliku) isiku ja raamatupidamise üksuse töötaja isiku lahususe. Volitatud isiku (isikud) määrab asutuse juht temale antud volituste piires. Iga algdokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamise üksuse töötaja poolt.
Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut. Elektrooniliste ülekannete tegemiseks jaotatakse õigused sel juhul nii, et üks isik ei saaks ainuisikuliselt ülekannet teostada. Selleks peab ülekannet sisestav isik olema erinev ülekannet aktsepteerivast isikust. Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab lisaks kassapidajale teine isik.
Kaupade, teenuste või muude hüvede ostmise korral peab müüjaga kokku lepitud maksetähtpäev andma võimaluse alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ja tulevaste rahavoogude planeerimiseks.
Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse.
Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;
digitaalallkiri;
dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada;
Raamatupidamisüksused teevad rahalisi ülekandeid maksetähtpäeval.
Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse raamatupidamisarvestus toimub riigi ühtses majandusarvestuse tarkvaras SAP, tagab volitatud isik riigihangete rahalise täitmise jälgimiseks riigihanke lepingu osa viitenumbri, selle puudumise korral riigihanke viitenumbri märkimise ostudokumentidele. Riigihanke viitenumber märgitakse ostudokumendile ka siis, kui riigihanke kohta on mitu lepingu osa viitenumbrit, kuid ostudokumendilt ei selgu, kuidas summa neile jaotub. Raamatupidamise üksuse töötaja tagab ostudokumendile märgitud viitenumbri sisestamise SAPi.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 15. Verification of documents and remittances
(1) Accounting policies and procedures establish the requirements for the preparation and verification of accounting source documents, data entry in the accounting information system, inventory of accounting records and document retention. Requirements are also set forth regarding due dates for the submission of documents and reports.
(2) The responsibilities of employees of accounting entities are determined in job descriptions.
(3) Document verification requirements are established in accounting policies and procedures, which specify the persons responsible for verifying the following:
1) the document correctly reflects the economic transaction;
2) quantities, prices and other terms contained on the document correspond to contracts that are in place;
3) the transaction is lawful;
4) the transaction corresponds to the budget;
5) transaction data presented on the document has been verified according to document verification requirements and approved by an authorised person.
(4) Employees of the accounting entity ensure the verification of the following data on the documents and in preparation of transfer documents and correct entry thereof in the accounting information system:
1) consistency of transaction with budget implementation monitoring principles;
2) correctness of accounts, trading partner, function, source, cash flow and other accounting item codes;
3) due date and transaction amounts;
4) accrual period;
5) data on transaction counterparty;
6) in case of invoices, compliance with the Value-Added Tax Act;
7) whether the particular goods, services or other benefits have not already been paid for.
(5) Document verification requirements must ensure the separation of the authorised person (with right of signature) and employee of the accounting unit. The head of an agency designates the authorised person(s) within the scope of their authority. Each source document must be signed by both the authorised person and the employee of the accounting unit.
(6) If possible, two individuals are involved in making remittances. In such cases, rights to perform electronic transfers are distributed in such a manner that one person alone cannot perform transfers. The person entering the transfer and the person accepting the transfer must be different individuals. Cash register payout orders must be approved by another person in addition to the cashier.
(7) Payment terms must generally allow for payment within 14 to 30 days after receipt of goods, services or other benefits because the transferor must have time to properly verify the source documents and plan its future cash flows.
(8) Making prepayments is avoided where possible.
(9) The following are deemed to be signatures of accounting source documents:
1) hand-written signature on a paper document;
2) digital signature;
3) sign-off or approval granted in a document processing information technology system if it can be retained electronically and if the person signing off or approving and date thereof can be identified during the retention period of the document;
(10) Accounting entities make remittances on the due date.
5. peatükk AVALIKU SEKTORI SISESED MAJANDUSTEHINGUD
§ 16. Avaliku sektori siseste majandustehingute kajastamise üldpõhimõtted
Avaliku sektori siseste varade, kohustiste, tulude ja kulude eristamine toimub tehingupartneri koodi alusel.
Tehingupartnerite koodid on moodustatud järgmiselt: koodid algusega 001-799 kuuluvad avaliku sektori ja sidusüksustele ning koodid algusega 800-999 ülejäänud isikutele. Koodid 001-799 näitavad avaliku sektori sisest konsolideerimisgruppi.
Koodi neljas number näitab avaliku sektori või sidusüksuse liiki:
0 - riigiraamatupidamiskohustuslased ja nende üksused;
1 - kohaliku omavalitsuse üksused ja nende allüksused;
2 - valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
3 - valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad;
4 - valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad;
5 - valitsussektorisse mittekuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning valitseva mõju all olevad valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused ja mittetulundusühingud;
6 - sidusettevõtjad;
7 - olulise mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Muud osalused ei oma iseseisvat tehingupartneri koodi ja need kajastatakse tehingupartneri koodiga, mis algab kolmekohalise koodiga 800-999.
Konsolideerimiseks on vajalik, et arved, teatised vms alusdokumendid oleksid vormistatud nii, et tehingupartner saaks aru, millistel kontodel ja millises aruandeperioodis on dokumendi koostaja tehingut kajastanud. Samuti peab dokumendis tehingupartnerile teada andma dokumendi väljastaja tehingupartneri koodi.
Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelisi, samuti ühe kohaliku omavalitsuse üksuse allüksuste vahelisi varade, kohustiste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi nimetatakse siireteks, mis aruannete konsolideerimisel elimineeritakse.
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 16. General principles of accounting for economic transactions within the public sector
(1) Assets, liabilities, income and expenses within the public sector are differentiated on the basis of trading partner code.
(2) Trading partner codes are formed as follows: codes beginning with 001-799 are assigned to the public sector and related entities and codes beginning with 800-999 are assigned to other entities. Codes 001-799 indicate a group of public sector entities.
(3) The fourth digit of the code indicates the public sector or related entity type:
1) 0 - state accounting entities and units thereof;
2) 1 - local government entities and sub-entities thereof;
3) 2 - other public legal persons within the general government sector;
4) 3 - foundations, non-profit associations and subsidiaries within the general government sector;
5) 4 - subsidiaries not part of the general government sector;
6) 5 - public legal persons not part of the general government sector and foundations and non-profit associations not part of the general government sector under controlling influence;
7) 6 - associates;
8) 7 - foundations and non-profit associations under significant influence.
(4) Other ownership stakes have not been assigned separate trading partner codes and are recorded using trading partner codes beginning with three-digit code 800-999.
(5) For consolidation it is necessary that invoices, memos and other source documents are prepared in a manner enabling trading partners to understand on which accounts and in which reporting period the document issuer has recorded the transaction. Documents must also indicate to trading partners the trading partner code of the document issuer.
(6) Any transmission of assets, liabilities, income and expenses between units of state accounting entities, including within one accounting entity and between units of different accounting entities, as well as between the sub-entities of local government entities are referred to as transfers. The internal transfers of a state accounting entity are eliminated in the preparation of the financial statements of state accounting entities. Transfers between all units of state accounting entities are eliminated in the preparation of consolidated financial statements of the state. Financial statements of local government entities are prepared by eliminating the transfers between sub-entities of local government entities.
§ 17. Siirded riigieelarvega
E-riigikassa infosüsteemi kaudu üle kantud ja laekunud summad kajastatakse raamatupidamiskontodel üldjuhul siiretena. Pangakontode liikumisena kajastatakse ülekandeid ja laekumisi e-riigikassa kontodel algusega 210, 250, 255, 256 ja 310.
Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel on sularahakassa, kehtestab riigiraamatupidamiskohustuslane sularahakassa eeskirja, kus muuhulgas sätestatakse kassa maksimaalne limiit, e-Riigikassas asuvale pangakontole inkasseerimise kord ning kassa dokumenteerimise, inventeerimise ja turvanõuded.
Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus on saanud Rahandusministeeriumilt loa iseseisva pangakonto kasutamiseks, kajastab ta kontol oleva raha jääki oma bilansis. Rahandusministeeriumiga lepitakse kokku konto jäägi ülekandmine e-Riigikassas asuvale pangakontole ja nähakse ette vastavate kontode kajastamine riigieelarve täitmise aruandes.
Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevuskulud kajastatakse raamatupidamisarvestuses tavaliselt järgmiselt:
riigiraamatupidamiskohustuslase üksus teeb tehingu tekkepõhise kuupäevaga kande: Deebet Tegevuskulud (konto liigid 4, 5, 6), Deebet Käibemaksukulu (konto 601000), kui üksusel ei ole õigust käibemaksu sisendkäibemaksuks arvata või Deebet Sisendkäibemaks (103701), kui üksusel on õigus käibemaks sisendkäibemaksuks arvata; Kreedit Võlad hankijatele (201000);
ülekande tegemise kuupäeval teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksus kande: Deebet Võlad hankijatele (201000); Kreedit Siirded eelarvest (700000, tulukonto) või Kreedit Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001);
Rahandusministeerium teeb ülekande tegemise kuupäeval kande: Deebet Siirded eelarvest (710000, kulukonto) või Deebet Klientide raha (203630); Kreedit Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001) kui makse saaja ei ole teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus või Kreedit Laekumiste siirded eelarvesse (700001, tulukonto) või Kreedit Klientide raha (203630), kui makse saaja on teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus.
Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse põhivara soetus kajastatakse raamatupidamisarvestuses tavaliselt järgmiselt:
riigiraamatupidamiskohustuslase üksus teeb põhivara soetuse tekkepõhise kuupäevaga kande: Deebet Põhivara (kontoklass 15); Deebet Käibemaksukulu (601002) või sisendkäibemaks (103701); Kreedit Võlad hankijatele põhivara eest (201010);
võlad hankijatele grupis kasutatakse spetsiaalset kontot Võlad hankijatele põhivara eest (201010), et saada informatsiooni põhivara soetuse õigeks kajastamiseks rahavoogude aruandes;
kui arvel on kajastatud nii tegevuskulud kui ka põhivara, kajastatakse tegevuskulude osa koos käibemaksuga kontol 201000 ja põhivara osa koos käibemaksuga kontol 201010;
kui kasutatav raamatupidamisprogramm võimaldab iga arve kajastamiseks ainult üht hankija kontot, valitakse hankija konto olenevalt sellest, kumb neist on rahaliselt suurem;
ülekande tegemise kuupäeval teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksus kande: Deebet Võlad hankijatele põhivara eest (201010); Deebet Võlad hankijatele ostetud toodete ja teenuste eest (201000); Kreedit Siirded eelarvest (700000, tulukonto) või Kreedit Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001);
Rahandusministeerium teeb ülekande tegemise päeval kande vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktile 3.
Riigiraamatupidamiskohustuslase tulud kajastatakse tavaliselt järgmiselt:
riigiraamatupidamiskohustuslase üksus teeb tulu arvelevõtmise tekkepõhise kuupäevaga kande: Deebet Maksu-, lõivu-, trahvinõuded (kontogrupp 1020) või Nõuded müüdud toodete ja teenuste eest (kontogrupp 1030); Kreedit Tegevustulud (kontorühm 3); Kreedit Käibemaks (203001), kui tulu saaja on käibemaksukohustuslane ja tulu kuulub käibemaksuga maksustamisele;
tulude laekumise kuupäeval teeb riigiraamatupidamiskohustuslase üksus kande: Deebet Laekumiste siirded eelarvesse (710001, kulukonto) või Deebet Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001); Kreedit Nõuded (kontogrupp 1020 või 1030);
Rahandusministeerium teeb laekumise kuupäeval kande: Deebet Arvelduskontod pankades (kontogrupp 1001), kui maksja ei ole teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, või Deebet Siirded eelarvest (710000, kulukonto) või Deebet Klientide raha (203630), kui maksja on teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus; Kreedit Laekumiste siirded eelarvesse (700001, tulukonto) või Kreedit Klientide raha (203630).
Kuna riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused kannavad kõik saadud tulud riigieelarvesse ning saavad kõikideks kulutusteks raha riigieelarvest, peab riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tekkepõhise arvestuse tulem olema alati null (välja arvatud Rahandusministeerium). Aruandeperioodi jooksul tehakse siirete kandeid kassapõhiselt. Aruandeperioodi lõpul, pärast kõikide tekkepõhiste kannete läbiviimist, viiakse riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tulemiaruanne nulli järgmiselt:
kui tulem enne korrigeerimist on positiivne, peab aasta algusest tehtud kanne olema:
Deebet Tekkepõhised siirded eelarvesse (710002, kulukonto); Kreedit Tekkepõhiste siirete kohustis (203500);
kui tulem enne korrigeerimist on negatiivne, peab aasta algusest tehtud kanne olema: Deebet Tekkepõhiste siirete nõue (103500); Kreedit Tekkepõhised siirded eelarvest (700002, tulukonto);
Rahandusministeerium teeb vastupidised kanded vastavalt riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse saldoandmikus kajastatud tekkepõhiste siirete konto saldode.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 17. Transfers involving the state budget
(1) Funds paid and received through the e-Treasury information system are accounted for as bank account movements or transfers. Payments and receipts are accounted for as bank account movements in such e-Treasury accounts where units of state accounting entities are entitled to use the account balance to incur imputed and transferable expenses and the balance of which is automatically carried forward to the new budget year (grants, business income, guarantees). Other receipts and payments are accounted for as transfers.
(2) If a unit of state accounting entity has a cash register, the state accounting entity must enact cash register rules, including the maximum limit for the cash register, procedure for depositing cash on the e-Treasury bank account and requirements for the documentation, reconciliation and security of the cash register.
(3) If a unit of state accounting entity has been authorised by the Ministry of Finance to use a separate bank account, it must include the bank account balance in its balance sheet. The transfer of the account balance to the e-Treasury bank account and the presentation of such accounts in the report on the implementation of the state budget are agreed with the Ministry of Finance.
(4) The operating expenses of a unit of state accounting entity are typically recorded as follows:
1) the unit of state accounting entity records the following entry with an accrual-based date of the transaction: Debit Operating Expenses (account categories 4, 5, 6), Debit VAT Expense (account 601000), if the unit is not entitled to deduct input VAT, or Debit Input VAT (103701), if the unit is entitled to deduct input VAT; Credit Accounts Payable (201000);
2) on the date that payment is made, the unit of state accounting entity records the following entry: Debit Accounts Payable (201000); Credit Transfers from the Budget (700000, income account) or Credit Bank Accounts (account group 1001);
3) The Ministry of Finance records the following entry on the date of payment: Debit Transfers from the Budget (710000, expense account) or Debit Customer Funds (203630); Credit Bank Accounts (account group 1001), if the beneficiary of the payment is not another unit of state accounting entity, or Credit Transfers of Receipts to the Budget (700001, income account) or Credit Customer Funds (203630), if the beneficiary of the payment is another unit of state accounting entity.
(5) The acquisition of non-current assets of a unit of state accounting entity is typically recorded as follows:
1) the unit of state accounting entity records the following entry with an accrual-based date of the acquisition of non-current assets: Debit Non-current Assets (account category 15); Debit VAT Expense (601002) or Input VAT (103701); Credit Accounts Payable for Non-current Assets Acquired (201010);
2) in the Accounts Payable group, the special account Accounts Payable for Non-current Assets Acquired is used (201010) in order to obtain information for the correct accounting for the acquisition of non-current assets in the statement of cash flows;
3) if an invoice contains both operating expenses and non-current assets, the portion of operating expenses with VAT included is recorded on account 201000 the portion of non-current assets with VAT included is recorded on account 201010;
4) if the accounting software only permits one accounts receivable account to be used per invoice, the accounts receivable account is selected depending on which amount is higher;
5) on the date that payment is made, the unit of state accounting entity records the following entry: Debit Accounts Payable for Non-current Assets Acquired (201010); Debit Accounts Payable for Goods and Services Purchased (201000); Credit Transfers from the Budget (700000, income account) or Credit Bank Accounts (account group 1001);
6) The Ministry of Finance records an entry on the date of payment pursuant to subsection (4) 3) of this section.
(6) The expenses of a unit of state accounting entity are typically recorded as follows:
1) the unit of state accounting entity records the following entry with an accrual-based revenue recognition date: Debit Taxes, State Fees and Fines Receivable (account group 1020) or Receivable for Goods and Services Provided (account group 1030); Credit Income from Operations (account group 3); Credit VAT (203001), if the recipient is a taxable person for VAT and the income is subject to VAT;
2) on the date that income is received, the unit of state accounting entity records the following entry: Debit Transfers of Receipts to the Budget (710001, expense account) or Debit Bank Accounts (account group 1001); Credit Receivables (account group 1020 or 1030);
3) The Ministry of Finance records the following entry on the date of receipt: Debit Bank Accounts (account group 1001), if the payer is not another unit of state accounting entity, or Debit Transfers from the Budget (710000, expense account) or Debit Customer Funds (203630), if the payer is another unit of state accounting entity; Credit Transfers of Receipts to the Budget (700001, income account) or Credit Customer Funds (203630).
(7) As units of state accounting entities transfer all of their income to the state budget and receive funds from the state budget to meet all expenses incurred, the accrual-based surplus of a unit of state accounting entity must always be zero (except for the Ministry of Finance). Transfers are made during the reporting period on the cash basis. At the end of the reporting period after all accrual-based entries are recorded, the surplus of a unit of state accounting entity is reduced to zero as follows:
1) if there is a surplus before adjustment, the entry at the start of the year must be as follows:
Debit Accrual-based Transfers to the Budget (710002, expense account); Credit Accrual-based Transfer Liability (203500);
2) if there is a deficit before adjustment, the entry at the start of the year must be as follows: Debit Accrual-based Transfer Asset (103500); Credit Accrual-based Transfers from the Budget (700002, income account);
3) The Ministry of Finance makes the corresponding entries in accordance with the accrual-based transfers account balance, as presented in the trial balance of the unit of state accounting entity.
§ 18. Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste asutamised, lõpetamised ja ümberkorraldamised
Repealed
Asutatavad või ühendavad üksused võtavad saadud varad ja kohustised arvele, võttes aluseks nende bilansilised väärtused üleandva üksuse bilansis üleandmise momendil. Raamatupidamisprogrammis tehakse üleandmise-vastuvõtmise kuupäeval kanded, mis viivad üleandja kontod nulli. Vastuvõtja võtab üleantud kontode saldod samast kuupäevast oma kontodele arvele.
Kui varad ja kohustised antakse mitterahalise sissemaksena üle teise juriidilise isiku aktsia-, osa- või sihtkapitali, võetakse üleandja bilansis arvele finantsinvesteering (kontorühm 150, rahavoo kood 17) üleantava vara bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses olenevalt sellest, kumb neist on madalam (v.a juhul, kui vara väärtuse korrigeerimiseks tuleb läbi viia ümberhindlus vastavalt käesoleva üldeeskirja §-le 45, sel juhul kajastatakse üleandmine õiglases väärtuses). Kui kontrolli osaluse üle teostab teine riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, annab vara üleandja osaluse seejärel oma bilansist siirdena üle kontrolli teostavale riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele.
Mitterahalise sissemakse objekti saaja võtab võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses, vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4¹–4⁵.
Õiglaseks väärtuseks loetakse vara jääkmaksumus üleandja bilansis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks;
käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks;
puudub aktiivne turg sama kasutusotstarbega varale;
üleandmise eesmärk ei ole tagasirent;
vara saaja on äriühing, kelle asutaja või omanik on 100% ulatuses üks isik, sh riik, või vara saaja on sihtasutus või mittetulundusühing, kelle asutajad või omanikud on 100% ulatuses avaliku sektori üksused.
Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ lähtutakse vara ümberhinnatud bilansilisest väärtusest, kui vara vajab ümberhindamist üldeeskirja § 45 alusel, ning vara allahinnatud bilansilisest väärtusest, kui vara vajab allahindamist üldeeskirja § 42 lõike 5 alusel. Ümberhindluse või allahindluse kajastab eelnevalt vara üleandja.
Õiglaseks väärtuseks loetakse üldjuhul turuväärtus, arvestades sõlmitava lepingu tingimusi, kui vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks ja üleandmise eesmärgiks on tagasirent. Kui rendileping sõlmitakse samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega, siis loetakse õiglaseks väärtuseks vara raamatupidamisväärtus üleandja bilansis.
Õiglaseks väärtuseks loetakse turuväärtus, kui vara ei ole edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹–4⁴ nimetamata juhtudel lähtutakse turuväärtusest, kui varale eksisteerib aktiivne turg, ning jääkasendusmaksumusest, kui varale ei eksisteeri aktiivset turgu.
Kui aktsiad või osi vastu ei saada või kui mitterahalist sissemakset ei ole muul põhjusel võimalik kajastada osaluse arvelevõtmisena, lähtutakse varade teisele juriidilisele isikule tasuta võõrandamise korral käesoleva üldeeskirja § 44 lõikest 3. Varade tasuta kasutusse andmise korral lähtutakse käesoleva üldeeskirja § 44 lõikest 4.
Valitseva mõju all oleva üksuse osaluse valitseja või asutajaõiguste või liikmeõiguste teostaja ja valitseva mõju all oleva üksuse vahelisi, samuti ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelisi tehinguid, mis erinevad tavapärase majandustegevuse käigus toimuvatest tehingutest, kajastatakse sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodule osaluse muutuse või omakapitali muutuse, mitte tulemiaruande kaudu.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 18. Formation, dissolution and restructuring of units of state accounting entities
(2) Entities formed or merged recognise received assets and liabilities by using as a basis their carrying amount in the balance sheet of the transmitting entity on the date of transmission. If units of state accounting entities are dissolved on dates other than the start of a new fiscal year, the balances of income and expense accounts accumulated from the start of the fiscal year are transmitted in the same manner. Entries are recorded in the accounting software on the date of transmission and receipt whereby the transmitter's account balances are reduced to zero. The recipient accounts for the transmitted account balances on its own accounts from the same date.
(3) If assets and liabilities are transmitted as a non-monetary contribution to the equity or endowment of another legal entity, a financial investment is recorded in the transmitter's balance sheet (account group 150, cash flow code 17) at the lower of carrying amount and fair value of transmitted assets (except in cases where revaluation is required to adjust asset values pursuant to § 45 of the general rules, in that case the transmission is recorded at fair value). If another unit of state accounting entity exercises control over the ownership interest, the transmitter thereafter transmits the ownership interest from its balance sheet as a transfer to the unit of state accounting entity exercising control.
(4) The recipient of a non-monetary contribution recognises transferred assets at fair value pursuant to subsections 4¹–4⁵ of this section.
(4¹) The carrying amount of assets in the transmitter's balance sheet is deemed fair value if all of the following criteria are met:
1) the assets are subsequently required for performing public services;
2) the services listed in article 1 of this subsection are not classified as being services of general economic interest;
3) there is no active market for assets with the same uses;
4) the purpose of the transmission is not leaseback;
5) the recipient of assets is a company founded or fully owned by one person, including the state, or the recipient of assets is a foundation or non-profit association founded or fully owned by public sector entities.
(4²) The revalued carrying amount of assets is used as a basis in subsection 4¹ of this section if revaluation is required under § 45 of the general rules, and the written-down carrying amount is used as a basis if the assets require write-downs under § 42 (5) of the general rules. The transmitter of the assets records the revaluation or write-down in advance.
(4³) Fair value is deemed to be market value, subject to the terms of the contract concluded, if the assets are subsequently required for performing public services and the purpose of the transmission is leaseback.
(4⁴) Fair value is deemed to be market value if the assets are not subsequently required for providing public services.
(4⁵) In cases other than those referred to in subsections 4¹–4⁴ of this section, market value is used as a basis if active market exists for the assets and replacement cost method is used if no active market exists.
(5) If no shares are received in consideration or if a non-monetary contribution for other reasons cannot be accounted for as a recognition of ownership interest, § 44 (3) of the general rules is applicable in case of a transfer of assets to another legal entity free of charge. If assets are provided for use free of charge, § 44 (4) of the general rules is applicable.
(6) Transactions conducted outside the ordinary course of economic activities between an entity exercising controlling influence over an entity or exercising rights of founder or membership rights and an entity under controlling influence, as well as entities under collective controlling influence, are accounted for in a similar manner as provided in subsection 3 of this section through change in ownership interest or equity rather than through the statement of financial performance.
§ 19. Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelised siirded
Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksus annab varasid, kohustisi, tulusid või kulusid üle teise riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele, võib nende üleandmine toimuda:
koos raha ülekandmisega – sel juhul võetakse nõue või kohustis arvele ning suletakse ülekandepäeval;
riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelise mitterahalise siirdena – sel juhul kajastatakse siirdest saadud tulu kontol 700010 või kulu kontol 710010 üleantud varade, kohustiste, tulude ja kulude netosummas.
Enne üleandmist peab üleandja veenduma, et varad ja kohustised on hinnatud vastavalt üldeeskirjale, mille tulemusena ei teki vastuvõtjal vastuvõtmise momendil täiendavaid tulusid ega kulusid.
Vara või kohustis antakse üle koos sellega seotud bilansisaldodega. Vastuvõtja peab võtma arvele samasugused bilansisaldod, mis olid enne üleandmist arvel üleandja bilansis. Kui antakse üle materiaalset või immateriaalset põhivara, antakse üle eraldi soetusmaksumus ja kulum ning vastuvõtja võtab samuti arvele nii üleantud soetusmaksumuse kui ka kulumi. Kui antakse üle nõue, peab üle andma ka nõude ebatõenäoliseks tunnistatud osa ning vastuvõtja võtab eraldi arvele nõude ja selle ebatõenäoliseks tunnistatud osa.
Üleandmisel näidatakse ära üleandja raamatupidamiskanded, nende kuupäev ja üleandja tehingupartneri kood ning vastuvõtja peab tegema vastuvõtmise kanded sama kuupäevaga, kasutades õigeid kontosid ja üleandja tehingupartneri koodi.
Kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse poolt arvestatud tulu laekub koostöökokkuleppe alusel teise riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele, kajastab tulu arvestaja laekumiste vastuvõtjalt laekumiste kohta saadud informatsiooni alusel nõuete sulgemise siirdena kontol 710010 selles perioodis, kui nõuded laekuvad. Riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, kellele nõuded laekuvad, kajastab laekumiste kohta siirde kontol 700010. Kassapõhise riigieelarve täitmise aruandes kajastab vastavad laekumised tuluna see riigiraamatupidamiskohustuslase üksus, kes võtab vastu laekumisi.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 19. Transfers between units of state accounting entities
(1) If a unit of state accounting entity transfers assets, liabilities, income or expenses to another unit of state accounting entity, their transfer may occur as follows:
1) with payment of cash to account for the transaction as implementation of the state budget - in that case a receivable or liability is recognised in the net amount (assets and expenses transferred less liabilities and income transferred) on an accrual basis in account 103000 (recipient of cash) or 201000 (payer of cash) and such account is closed on the date of remittance;
2) as a non-cash transfer between units of state accounting entities - in that case the net income received (account 700010) or net expense (account 710010) from the transfer is recognised (assets and expenses transferred less liabilities and income transferred).
(2) Before making a transfer, the transferring entity must ensure that assets and liabilities are valued in accordance with general rules and the recipient will not incur any additional income or expenses upon receipt.
(3) Assets and liabilities are transferred together with corresponding balance sheet balances. Recipients must record the same balance sheet balances that were recorded in the transferring entity's balance sheet before the transfer. If property, plant and equipment or intangible assets are transferred, the cost and depreciation are transferred separately and the recipient records in the same manner the transferred cost and depreciation. If a receivable is transferred, the corresponding allowance for doubtful debts must also be transferred and the recipient separately records the receivable and its doubtful debt allowance.
(4) Upon transfer, the transferring entity's accounting entries, dates thereof and the transferring entity's trading partner code must be indicated and the recipient must record acceptance entries with the same date by using the correct accounts and the transferring entity's trading partner code.
6. peatükk TEGEVUSTULUD
§ 20. Maksud
Riiklikest maksudest tulenevad tulud kajastatakse vastavat maksu sisse nõudva halduri raamatupidamises kontoklassis 30. Kui maksutulu kuulub seaduse alusel edasiandmisele, kajastatakse maksutulu arvelevõtmisel ka maksu edasiandmise kulu (kontogrupp 6015). Kulu arvestamisel võetakse arvesse perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks loetud nõudeid (kontogrupp 6012), mille võrra vähendatakse edasiantavat kulu. Edasiantud maksude saajad kajastavad maksutulu samuti kontoklassis 30.
Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt. Nõue kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõuded kajastatakse deklaratsioonide laekumisel, näidates maksutulu selles perioodis, mille kohta antud deklaratsioon esitati. Kui vastav tekkepõhine periood on juba suletud ja perioodi raamatupidamisaruanne on koostatud, kajastatakse tulu esimeses avatud perioodis.
Kui maksudeklaratsioonide ja raamatupidamise andmebaas on erinevad, võib maksutulu ja laekumiste andmeid raamatupidamisprogrammi üle kanda igakuuliste koondkannetena olenevalt aruande lõpetamise kuupäevadest. Aruande lõpetamisel selgitatakse ka kuu lõpuks maksmata jäänud ja ettemakstud maksude saldod ning tehakse maksunõuete ja ettemaksete saldode korrigeerimised.
Maksutulude kajastamine toimub tekkepõhise kandega: Deebet Maksunõuded (kontogrupp 1020); Kreedit Maksutulu (kontoklass 30).
Kui maksuhaldur arvestab nõuded tasutuks klientidele avatud ettemaksukontode kaudu, kajastab ta laekumised ettemaksukontol 200099, vähendades seda kontot nõude tasutuks lugemise kuupäeval (üldjuhul maksu tasumise seadusejärgsel tähtpäeval).
Seaduse alusel edasiantavat tõenäoliselt laekuvat maksutulu kajastab maksuhaldur tekkepõhiselt kontogrupis 6015 kuluna ja kontogrupis 2030 kohustisena.
Maksutulude edasiandmiseks koostab maksude edasiandja saajale vastava teatise, milles kajastatakse aruandeperioodi lõpuks üle kandmata jäänud edasiantava maksu netokohustis, mis arvutatakse, lähtudes maksuhalduri bilansis kajastatud aruandeperioodi lõpuks laekumata jäänud tõenäoliste nõuete summast, millele liidetakse ülekandmata laekumiste summa ja millest lahutatakse laekunud maksude ettemaksete summa. Igakuuline maksutulude edasiandmise teatis saadetakse saajale, kes võtab selle alusel tulu arvele kontoklassis 30 ja nõude kontogrupis 1020, näidates tehingupartnerina maksuhalduri.
Maksude edasiandmise ülekande päeval näitab maksuhaldur kohustise vähenemist (Deebet kontogrupp 2030) ja edasiantud maksu saaja nõude vähenemist (Kreedit kontogrupp 1020).
Maksuhalduri otsuste alusel sissenõutavaid makse kajastatakse maksutuluna vaide esitamise või edasikaebamise tähtaja möödumisel. Kuni nimetatud tähtajani kajastatakse vastavaid nõudeid bilansiväliselt või nende laekumise korral saadud maksude ettemaksetena.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 20. Taxes
(1) State tax revenue is recognised in account category 30 in the accounts of the tax authority collecting the tax. If tax revenue must be passed through pursuant to law, the pass-through tax expense is also recognised upon recognition of tax revenue (account group 6015). Recognition of the expense is subject to adjustment by the receivables against which an allowance of doubtful debts is recorded during the period (account group 6012), by which the pass-through expense is reduced. Recipients of pass-through taxes also recognise tax revenue in account category 30.
(2) Tax revenue is accounted for on accrual basis. Receivables are recognised when the amount receivable can be reliably estimated. Taxes receivable based on tax returns are recognised when tax returns are received, indicating tax revenue in the period that the tax return relates to. If such accrual period is already closed and the financial statements of the period have already been prepared, the revenue is recognised in the first available open period.
(3) If the database of tax returns and accounting are different, the tax revenue and receipts data may be entered in the accounting software as monthly aggregate entries depending on the dates that the reports are completed. Upon completion of reports, the balances of outstanding and prepaid taxes are also determined by the end of the month and balances of taxes receivable and prepayments are adjusted.
(4) Tax revenues are recognised with an accrual-based entry: Debit Taxes Receivable (account group 1020); Credit Tax Revenue (account category 30).
(5) If a tax authority records receivables as paid through prepayment accounts opened for customers, it records the receipts on prepayment account 200099 by deducting from this account on the date that the receivable is classified as paid (generally the date when the tax is due pursuant to law).
(6) Collectible tax revenue passed through under the law is recognised by the tax authority on an accrual basis as revenue in account group 6015 and a liability in account group 2030.
(7) The entity passing on taxes drafts a memo to the recipient, indicating the pass-through net tax liability that is not passed on as at the end of the reporting period, which is calculated by adding total receipts not passed on and deducting total tax prepayments received from the total collectible receivables included in the tax authority's balance sheet that have not been received by the end of the reporting period. A monthly pass-through tax revenue memo is sent to the recipient, which uses it as a basis for recognising revenue in account category 30 and a receivable in account group 1020 by indicating the tax authority as trading partner.
(8) The tax authority indicates a reduction in liability (Debit account group 2030) and a reduction in the receivable of pass-through tax recipient (Credit account group 1020 on the date of remittance of the pass-through tax.
(9) Taxes collected based on decisions by the tax authority are recognised as tax revenue upon expiry of the term for filing challenges or appeals. Before such term the relevant receivables are accounted for off-balance sheet or, if received, as prepaid taxes received.
§ 21. Lõivud
Tulu lõivudest kajastab kontorühmas 320 üksus, kelle poolt osutatava toimingu eest vastav lõiv tasumisele kuulus, tekkepõhiselt lõivuga maksustatud toimingu tegemise kuupäevaga. Kui toimingute ja laekumiste kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust, või tulu kajastada kord kuus koondkandega antud kuus osutatud toimingute kohta.
Väikeste lõivumäärade (kuni 100 eurot toimingu kohta) korral või juhul, kui ajavahemik lõivu laekumisest kuni toimingu teostamiseni on tavaliselt lühike (kuni üks kuu) või kui lõivuga maksustatava toimingu teostamise kuupäeva on keeruline määrata, võib kajastada lõivutulu kassapõhisel põhimõttel. Raamatupidamise sise-eeskirjas põhjendatakse sel juhul kassapõhise arvestuspõhimõtte valikut ning selgitatakse, kuidas tagatakse kontroll selle üle, kas kõikide toimingute eest on lõivud tasutud.
Kui lõivuga maksustatud üksiktoimingute arv on nii suur, et raamatupidamiskontodel kajastamisest ei piisa kontrolli teostamiseks, kas kõikide toimingute eest on lõivud tasutud, kasutatakse lõivude üle arvestuse pidamiseks spetsiaalset infosüsteemi, mis peab ühtlasi võimaldama vajalikke väljavõtteid raamatupidamiskannete tegemiseks, sealhulgas toetama tehingupartnerite koodide õiget kasutamist.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 21. State fees
(1) An entity recognises state fee revenue in account group 320 if it has performed an operation for which the fee was due. The revenue is recognised on an accrual basis on the date of the fee-based operation. If operations and receipts are analytically tracked separately, then revenue may be recognised once per month with an aggregate entry for the operations performed in the given month.
(2) In case of low state fee rates (up to 100 euros per operation) or if the duration from receipt of fee until the operation is performed is usually short (up to one month) or if it is difficult to determine the date of the fee-based operation, the state fee revenue may be recognised on a cash basis. In that case, the selection of cash basis accounting must be justified in accounting policies and procedures and an explanation is provided as to how the entity ensures that fees are paid for all operations.
(3) If the number of fee-based individual operations is so high that recording in accounts is insufficient for verification that all fees are paid, a specialised information system is used to account for state fees, which must also enable outputs necessary for recording accounting entries, including support for correct use of trading partner codes.
§ 22. Trahvid
Tulu trahvidest kajastatakse sarnaselt lõivudele tekkepõhiselt kontogrupis 3880 selle riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tuludes, kes trahvi määras.
Trahvid võetakse bilansis nõudena kontol 102090 ja tuluna kontogrupis 3880 arvele väljakirjutamise (määramise) kuupäeval ainult juhul, kui tulu laekumine hinnatakse tõenäoliseks. Vastasel juhul kajastatakse trahvid kuni laekumiseni bilansiväliselt. Tulu laekumise tõenäosuse hindamise konkreetsed põhimõtted ja protseduurid täpsustatakse tulu koguva riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas.
Kui trahvide arv on nii suur, et raamatupidamiskontodel kajastamisest ei piisa kontrolli teostamiseks määratud trahvide ja nende laekumiste kohta, kasutatakse trahvide üle arvestuse pidamiseks spetsiaalset infosüsteemi, mis peab ühtlasi võimaldama vajalikke väljavõtteid raamatupidamiskannete tegemiseks, sealhulgas toetama tehingupartnerite koodide õiget kasutamist.
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 22. Fines
(1) Fine revenue is recognised in a similar manner as state fees on an accrual basis in account group 3880 in the income of the state accounting entity that imposed the fine. Fines are received in the bank account designated for that purpose where they are classified by reference numbers of recipient entities.
(2) Fines are only recognised as a receivable in the balance sheet in account 102090 and revenue in account group 3880 on the date of issue (imposition) if the revenue is deemed collectible. Otherwise, fines are accounted for off-balance sheet until collected. The specific policies and procedures of revenue collectibility evaluation are detailed in the accounting policies and procedures of the state accounting entity that collects the revenue.
(3) If the number of fines is so high that recording in accounts is insufficient for verification of fines imposed and receipt thereof, a specialised information system is used to account for fines, which must also enable outputs necessary for recording accounting entries, including support for correct use of trading partner codes.
§ 23. Toodete ja teenuste müük ja muud tulud
Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323. Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38. Finantstulud kajastatakse kontoklassis 65. Tulu tekkimise momendi ja tulu suuruse määramisel lähtutakse RTJ-st 10.
Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudedokumendi alusel kandega: Deebet Nõuded (kontogrupp 1030 või 102080, 102091, 102095); Kreedit Tulu (ilma käibemaksuta) ja Kreedit Käibemaks (203001), kui tulu saaja on kohustatud müügihinnale käibemaksu lisama.
Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste tulud toodete ja teenuste müügist ja muud tulud laekuvad üldjuhul e-Riigikassas selleks avatud kontole, kus need jaotatakse viitenumbri alusel saajatele. Maksuvõlalt arvestatud intressinõuded laekuvad maksuhalduri kontole. Laekumise päeval teeb saaja kande: Deebet Tulude siirded eelarvesse (710001); Kreedit Nõuded (kontogrupp 1030 või 102080, 102091, 102095).
Loodusressursside kasutamise eest arvestatud tasude edasiandmine kajastatakse tekkepõhise tulu kajastamisega samas perioodis kontogrupis 6015, võttes arvele kohustise selle ülekandmiseks kontol 203080. Saajale väljastatakse teatis nõude ja edasiantud tulu tekkepõhiseks arvelevõtmiseks.
Maa ja muu vara erastamise ostu-müügilepingute alusel saadaolev järelmaksunõuete põhiosa kajastatakse kontodel 103250 (lühiajaline osa) ja 153250 (pikaajaline osa).
Tulu ja nõue võetakse bilansis arvele nõudeõiguse tekkimisel, kui tulu laekumine hinnatakse tõenäoliseks. Vastupidisel juhul kajastatakse tulu ja nõue kuni laekumiseni bilansiväliselt analüütilistes registrites. Tulu laekumise tõenäosuse hindamise ning bilansiväliste tulude ja nõuete arvestuse põhimõtted ja protseduurid määratakse tulu koguva riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas.
Teekasutustasu kajastatakse kontol 382700 tasu laekumise hetkel.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 23. Sale of goods and services and other income
(1) Revenue from sale of goods and services is recognised in account groups 322 and 323. Other income, including gains or losses from the sale of assets, is recognised in account category 38. Finance income is recognised in account category 65. ASBG 10 is used as a basis for determining the timing of revenue recognition and amount of revenue.
(2) Revenue is generally recognised based on a claim document on an accrual basis with the following entry: Debit Receivables (account group 1030 or 102080, 102091, 102095); Credit Revenue (excluding VAT) and Credit VAT (203001), if the recipient of revenue is obligated to add VAT to the sales price.
(3) Revenue of state accounting entities from the sale of goods and services is generally received in its designated account in e-Treasury where it is allocated to recipients based on reference number. Interest receivable on tax arrears are paid into the tax authority's account. The recipient records the following entry on the day of receipt: Debit Revenue Transfers to the Budget (710001); Credit Receivables (account group 1030 or 102080, 102091, 102095).
(4) Pass-through fees for the use of natural resources are accounted for in the same period as the revenue is recognised on an accrual basis in account group 6015, recognising a liability for its transmission in account 203080. A memo is issued to the recipient for the accrual-based recognition of the receivable and pass-through revenue.
(5) The principal of hire purchase receivables related to privatisation contracts for land and other property is recorded in accounts 103250 (current portion) and 153250 (non-current portion).
(6) Revenue and receivable are recognised in the balance sheet when the right to receive payment has been established and revenue is deemed collectible. Otherwise, the revenue and receivable are accounted for off-balance sheet in accounting records. The policies and procedures of revenue collectibility evaluation and accounting for off-balance sheet revenue and receivables are established in the accounting policies and procedures of the state accounting entity that collects the revenue.
7. peatükk SAADUD JA ANTUD TOETUSED
§ 24. Toetuste liigid
Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.
Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks;
sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;
tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.
Sihtfinantseerimise liigid on:
kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;
välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.
Repealed
Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
Sihtfinantseerimise liikumise paremaks jälgimiseks ning aruannete konsolideerimisel nõutavate elimineerimiste läbiviimiseks eristatakse tulude ja kulude kontodel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude või varade soetuseks. Vahendamiste korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 24. Types of grants
(1) Grants are funds received by public sector entities (grants received) not directly in exchange for goods and services, as well as funds awarded by public sector entities (grants awarded) not directly in exchange for goods and services. Grants received and awarded between units of state accounting entities are generally accounted for as transfers, except for funds classified as co-financing of foreign grants, which are accounted for as grants.
(2) Grants are classified as follows:
1) Social benefits - paid to natural persons, excluding business grants;
2) Government grants - awarded for a specific purpose, as well as grants received and awarded under other criteria, including business grants to natural persons. Types of grants are:
a) domestic grants - government grants received from and awarded to residents, incl. other public sector entities, except for foreign grants passed through them; co-financing of foreign grants is a special type of domestic grants - grants awarded by Estonian public sector entities that are supplemental to foreign grants paid by European Union funds due to conditions for granting aid requiring Estonian public sector co-financing up to a certain extent of the total aid; co-financing may occur as financial support or as classification of a public sector entity's operating costs as co-financing;
b) foreign grants - grants from non-residents, including international organisations;
3) Non-targeted grants - grants awarded to legal entities without specifying a purpose or attaching criteria that are used by recipients at their discretion.
(3) The State Budget Act refers to grants and non-targeted financing that are awarded as allocations and such received financing as support. The general rules define allocations based on the ASBGs.
(4) Government grants are classified as grants related to income and assets. Grants related to assets are grants whose primary condition is that an entity qualifying for them should purchase, construct or otherwise acquire certain non-current assets.
(5) For improved monitoring of the flow of grants and for performing eliminations required for consolidation of financial statements, grants and pass-through grants are distinguished on the income and expense accounts. Grants are classified as pass-through if received for further financing as opposed to covering one's own operating costs or acquisition of assets. In case of pass-through grants, income from aid received equals the cost of aid that is passed on.
§ 25. Toetuste kajastamise üldpõhimõtted
Sihtfinantseerimist kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist, järgmiselt: sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Avaliku sektori tütarettevõtjad, kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kajastavad sihtfinantseerimist vastavate standardite kohaselt brutomeetodil.
Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustisi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustiste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).
Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuste saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustiste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502.
Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (sotsiaaltoetused, sh pensionid), võetakse toetus tuluna või kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud.
Kui kaasfinantseerimist ei tasuta toetuse saajale või hankijale, vaid selleks loetakse kaasfinantseerija tegevuskulud või põhivara soetus, ei kajastata seda kaasfinantseerimisena, vaid vastavalt tegelike kulutuste majanduslikule sisule.
Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku leppima toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat.
Kui sihtfinantseerimise andja või vahendaja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused ja saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustisi andja või vahendaja ees, esitab saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete ja kohustiste kohta aasta lõpu seisuga teatise hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuaril.
Kui toetuse andja või vahendaja annab riigiraamatupidamiskohustuslase üksusest toetuse saajale toetust täielikult või osaliselt kulude hüvitamiseks ilma nende kohta alusdokumente nõudmata ja neid kulusid kajastatakse esialgu teiste eelarve liikide arvel, kajastab toetuse saaja maksetaotluse alusel dokumentaalselt tõestamata kulude eelarve liigi muutmise selles perioodis, millal need kulud sisuliselt tehti. Analoogselt muudetakse eelarve liiki raamatupidamise õiendi alusel ka muudel juhtudel, kui see on otstarbekas arvestuse liigse keerukuse vältimiseks.
Riigiraamatupidamiskohustuslase üksus jaotab dokumentaalselt tõestamata kulud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetud juhul hinnanguliselt tööjõukuluks ja majanduskuluks ja kajastab eelarve liigi muutmise järgmiselt:
deebet 508000 (tööjõukulu) ja deebet 555000 (majanduskulu) ning kreedit 710001 (kassakulu) toetuse ja kaasfinantseerimise eelarve liigiga, lisades toetuse koodi;
kreedit 508000 (tööjõukulu) ja kreedit 555000 (majanduskulu) ning deebet 710001 (kassakulu) varem tehtud kulude eelarve liigiga.
Repealed
Tegevustoetusi kajastatakse toetuse andja poolt raha ülekandmisel kuluna kontorühmas 452 ja toetuse saaja poolt tuluna raha laekumisel kontorühmas 352.
Tegevustoetuste maksmisel võetakse hinnanguliselt arvesse toetuse saaja võimet rahalised vahendid makse laekumise aastal ära kasutada. Igal aastal kantakse üle summad, mis on ette nähtud kulutada toetuse saaja poolt samal aastal. Tegevustoetust võib üle kanda rohkem kui ühe aasta mahus toetuse saaja finantsriskide maandamiseks, kui toetuse saaja põhitegevuse iseloomust tingituna võetakse lepingulisi kohustusi ühest aastast pikemaks perioodiks. Kui toetuse saaja ja maksja on avaliku sektori üksused, peavad mõlemad ühtlasi nõustuma, et tegemist on tegevustoetusega § 24 lõike 2 alusel ning nad kajastavad seda vastavalt § 25 lõikele 11.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 25. General principles of accounting for grants
(1) Grants are accounted for in the following manner by public sector entities that prepare their financial statements in accordance with the accounting principles generally accepted in Estonia: grants are recognised as income in the period that operating expenses are incurred or non-current assets are acquired, unless conditions of the government grant subject it to substantive risk of recovery or failure to collect. If substantive risk of recovery or failure to collect exists, the grants are recognised as income when such risk ceases to exist. Public sector subsidiaries that prepare their financial statements in accordance with International Financial Reporting Standards account for grants using the gross method based on the relevant standards.
(2) Grants are initially recognised in the balance sheet upon transfer or collection of the funds or on the date that receivables, payables, income and expenses related to the grants are recognised pursuant to subsection (1) of this section. Obligations to award grants contractually undertaken and grants receivable are first accounted for as contingent liabilities and receivables (off-balance sheet in the accounts 911010 and 912010).
(3) Granting entities and pass-through entities expense grants awarded and passed through (pass-through entities also recognise income) in the same periods as the final recipients of grants. The award and pass-through of grants related to assets is expensed (pass-through entities also recognise income) in the period that the final grant recipient recognises the acquisition of non-current assets, regardless of whether the grant recipient concurrently recognises the received grant in the liabilities account category 257 or income account group 3502.
(4) If a grant is established to be payable periodically (social benefits, including pensions), the grant is recognised as income or expense in the month that it was for.
(5) If co-financing is not paid to the recipient of the grant or contracting authority but rather the co-financier's operating costs or acquisition of non-current assets are deemed co-financing, it is accounted for according to the economic substance of the actual expenditure instead of co-financing.
(6) If the granting entity and recipient are both public sector entities, they must agree upon the grant type and accounts and dates on accrual basis to be used in recording entries. If a pass-through entity recognises a grant as income and expense in its statement of financial performance, the granting entity and final recipient in all cases classify the pass-through entity as trading partner and the pass-through entity indicates the granting entity as trading partner in income and the final recipient as trading partner in expenses.
(7) If the granting entity or pass-through entity and final recipient are both public sector entities and the final recipient has outstanding receivables from or payables to the granting entity or pass-through entity related to grants at the year-end, the final recipient will submit to the granting entity or pass-through entity a memo concerning the receivables, liabilities, income and expenses related to grants as at the year-end by 31 January of the following year.
(8) If a granting entity or pass-through entity awards a grant to a recipient that is a unit of state accounting entity in full or in part for reimbursement of costs without requesting the corresponding source documents and such costs are initially accounted for as part of other budget types, the recipient will issue an accounting statement enclosed to the request for payment, calculating the portion of undocumented costs paid on account of the grant and its co-financing, break them down on an estimated basis into labour costs and operating costs and record the change in budget type at the date of the request for payment.
(9) A unit of state accounting entity not adding budget classification codes to payments in e-Treasury records a change in budget type on the basis of the accounting statement specified in subsection (8) of this section as follows:
1) debit 508000 (labour cost) and debit 555000 (operating cost) and credit 710001 (transfers to treasury) with grant and co-financing budget type, adding the grant code;
2) credit 508000 (labour cost) and credit 555000 (operating cost) and debit 710001 (transfers to treasury) with the budget type of previously incurred expenses.
(10) If a unit of state accounting entity adds budget classification codes to payments in e-Treasury, it will make a transfer between its own accounts in e-Treasury on the basis of the accounting statement specified in subsection (8) of this section and it will be recorded as follows:
1) debit 508000 (labour cost) and debit 555000 (operating cost) and credit 100100 (transfers to treasury) with grant and co-financing budget type, adding the grant code;
2) credit 508000 (labour cost) and credit 555000 (operating cost) and debit 710001 (transfers to treasury) or debit 100100 (fund balance with treasury) with the budget type of previously incurred expenses.
§ 26. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks
Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500.
Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (103550 ja 103555).
Sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil kassapõhiselt laekumisel tuluna või ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem kui § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise kahekordne alampiir. Kui sihtfinantseerimise saaja ja andja või vahendaja on mõlemad avaliku sektori üksused, kasutavad nad poolte nõusoleku korral lihtsustatud põhimõtet.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 26. Grants related to income
(1) Grants related to income are recognised as revenue in the account group 3500.
(2) If grants have been collected but no expenses related to such grants have yet been incurred, the collected funds are accounted for as a prepayment (203850 and 203855). If expenses related to conditions of the grant have been incurred and there is no substantive risk of failure to collect the grant, however the grant has not yet been collected, the grant is recognised as income and a receivable (103550 and 103555).
(3) Grants related to income received and awarded may be immediately recognised as revenue upon receipt and immediately expensed upon disbursement if the contractual amount is lower than the capitalisation threshold for non-current assets as provided in § 41 (1). In case of grants within the public sector, parties will agree upon an accounting method beforehand.
§ 27. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid Eesti finantsaruandluse standardi alusel, tuluna kontoklassis 3502. Avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks on omanikule kasumi teenimine ja kes koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes rahvusvahelistest raamatupidamise standarditest, kajastavad saadud toetuse esmalt kohustisena kontorühmas 257 ja amortiseerivad selle tuluks (kontorühm 351) põhivara hinnangulise kasuliku eluea jooksul.
Sihtfinantseerimine amortiseeritakse tuluks kontorühma 351 soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul, järgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Sihtfinantseerimise amortiseerimiseks peetakse analüütilist arvestust sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kohta. Arvestuses tuuakse välja põhivara soetusmaksumus, kogunenud kulum, sihtfinantseerimisest saadud summad ja kogunenud kulum ning sihtfinantseerimise tehingupartner ja allika kood. Sihtfinantseerimise teel soetatud osa põhivara jääkmaksumusest peab vastama iga kuu lõpus sihtfinantseerimise jääkmaksumusele.
Sihtfinantseerimise amortisatsiooni arvestamiseks kajastatakse esimeses järjekorras kõik põhivaraga antud kuul toimunud tehingud ja arvestatakse põhivara amortisatsioon. Seejärel tehakse sihtfinantseerimise amortiseerimise kanded. Kui põhivara on täielikult amortiseeritud, eemaldatakse sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja kogunenud kulum bilansist. Täielikult amortiseerumata põhivara müügi või mahakandmise kuul amortiseeritakse ka sihtfinantseerimine täies mahus tuluks ning sihtfinantseerimine ja selle kogunenud kulum eemaldatakse bilansist.
Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas lühiajalise (203856 ja 203857) või pikaajalise (kontoklass 257) kohustisena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustisena (kontorühm 257) või tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).
Kui avaliku sektori üksusel on kindel kavatsus toetuse andmise kaudu teatud projekti elluviimiseks, ta kavandab selleks jätkuvalt iga-aastaseid toetusi ning on tekitanud toetuse saajas põhjendatud ootuse toetuse saamiseks, kajastatakse toetuse andmise kohustised samal perioodil, kui toetuse saaja kajastab põhivara soetust, sihtfinantseerimisena põhivara soetuseks (D 450200 K 203550 lühiajaline kohustis, K 253550 pikaajaline kohustis). Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus, kajastab ta samal ajal sihtfinantseerimise nõuet (D 103556 lühiajaline nõue, D 153556 pikaajaline nõue K 350200 või K 257000). Sihtfinantseerimise kajastamiseks esitab toetuse saaja vähemalt iga kvartali lõpu seisuga toetuse andjale andmed põhivara soetamise kohta vastava kvartali jooksul. Kui selgub, et toetuse andmisest loobutakse, võetakse seni arvestatud nõuded ja kohustised tagasi. Aastaaruandes avalikustatakse sihtfinantseerimise nõuded ja kohustised, mille aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid kindel kavatsus projekti jätkuvaks finantseerimiseks, samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad kavatsused ei realiseerunud.
Kui välistoetuse meetmega nähakse ette vahendite ajutine suunamine rakendusüksusele investeerimislaenude andmiseks või tagamiseks, kajastab välistoetuse vahendaja välistoetuse edasiandmise nõudena rakendusüksuse vastu kontol 153780 ja paralleelselt välistoetuse tuluna kontogrupis 3502. Rakendusüksus kajastab saadud ajutisi vahendeid kontol 257800. Nõudeid ja kohustisi ei diskonteerita, kui meetme tingimused näevad ette vastava meetme rakendamisest saadavat tulu, sh intressid või tagatistasud, olenemata sellest, kas tulu jääb rakendusüksusele või tuleb see rakendusüksuse poolt lugeda saadud ajutiste vahendite hulka.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 27. Grants related to assets
(1) Public sector entities preparing financial statements in accordance with the accounting principles generally accepted in Estonia record grants related to income as revenue in account category 3502. Public sector entities whose main purpose is to provide its owner with a profit and that prepare financial statements in accordance with International Financial Reporting Standards initially recognise grants received as a liability in account group 257 and recognise revenue (account group 351) over the estimated useful life of the non-current asset.
(2) Grants are recognised as revenue in account group 351 over the course of the useful life of the acquired non-current assets, adhering to the matching principle. Analytical records are kept on the non-current assets funded by grants in order to recognise deferred revenue on the grants. The accounting records indicate the cost and accumulated depreciation of the non-current assets, grants received and accumulated depreciation and granting entity and source code. The portion of the carrying amount of non-current assets that are funded by grants must match the carrying amount of the grants at the end of each month.
(3) Deferred income from grants is recognised by initially recording all transactions involving the non-current assets in a particular month and the depreciation of the non-current assets is calculated. Thereafter, entries are recorded to recognise deferred revenue on the grants. Once the non-current assets are fully depreciated, the cost and accumulated depreciation of the assets funded by grants are derecognised from the balance sheet. On the month of sale or derecognition of non-current assets that have not been fully depreciated, the grant is recognised as revenue in full and its accumulated depreciation is derecognised from the balance sheet.
(4) If a grant has been received but assets have not yet been acquired, the funds received are recognised on the balance sheet account either as a current (203856 and 203857) or non-current (account category 257) liability. If non-current assets have been acquired and there is no substantive risk of failure to collect the grant, however the grant has not yet been collected, the grant is recognised as a liability (account group 257) or revenue (account group 3502) and receivable (balance sheet accounts 103556 and 103557).
(5) If a public sector entity has a firm intention to implement a certain project by awarding a grant, is planning ongoing annual grants and has raised a valid expectation in the grant recipient to receive the grant, the grant award liabilities are recognised in the same period that the grant recipient recognises the acquisition of non-current assets, as grants related to assets (D 450200 C 203550 current liability, C 253550 non-current liability). If the grant recipient is a public sector entity, it concurrently recognises a grant receivable (D 103556 short-term receivable, D 153556 long-term receivable C 350200 or C 257000). In order to recognise grants, the grant recipient provides the granting entity with data as of at least each quarter-end concerning the acquisition of non-current assets during the respective quarter. If it is determined that the grant award is cancelled, the receivables and liabilities accounted for to-date are withdrawn. Grants receivable and payable that are based on a firm intention for ongoing financing of a project rather than a grant agreement are disclosed in the annual report. Disclosure is also provided on cases where such firm intentions did not materialise.
(6) If a foreign aid measure provides for the temporary direction of funds to an implementing entity for issuing or guaranteeing investment loans, the foreign aid pass-through entity recognises the grant as a pass-through receivable from the implementing entity in account 153780 and concurrently as foreign aid revenue in account group 3502. The implementing entity recognises funds received in account 257800. Receivables and liabilities are not discounted if the conditions of the measure provide for income received from the implementation of such measure, incl. interest or guarantee fees, regardless of whether the income remains with the implementing entity or must be classified by the implementing entity as temporary funds.
§ 28. Sihtfinantseerimise vahendamine
Avaliku sektori üksused, kes tegelevad sihtfinantseerimise vahendamisega, kajastavad sihtfinantseerimist tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt üldeeskirja § 25 lõikele 3. Vahendajad kasutavad tuludes ja kuludes järgmisi kontosid: tulude kontod 350010, 350030, 350050, 350210, 350230, 350250 ja kulude kontod 450010, 450030, 450050, 450210, 450230, 450250.
Kui sihtfinantseerimiseks saadud rahalised vahendid kantakse vahendajale, kajastab vahendaja seda kuni tulu ja kulu kajastamise perioodi saabumiseni saadud ettemaksena (kontogrupp 2038). Kui vahendaja kannab toetuse saajale raha üle ettemaksena, kajastab ta seda kontogrupis 1038. Kui vahendaja aktsepteerib toetuse saaja aruande tehtud kulutuste osas, kajastab ta toetuse saaja kulutuste tegemisega samas perioodis tulu toetuse andjalt ja kulu toetuse saajale ning võtab arvele kas nõude toetuse andja vastu (kontogrupp 1035) või vähendab toetuse andjalt saadud ettemakset (kontogrupp 2038) ja võtab arvele kohustised toetuse saaja ees (kontogrupp 2035) või vähendab toetuse saajale antud ettemakset (kontogrupp 1038).
Kui vahendaja vastutab toetuse andja ees saaja-poolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, võtab vahendaja lepingu rikkumise selgumisel arvele tagasinõude (kontod 103650 ja 103655) toetuse saaja vastu ja tagasimaksekohustise (kontod 203650 ja 203655) toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu (kontod 350060, 350070, 350260, 350270) ning antud toetuste kulu (kontod 450060, 450070, 450260, 450270).
Kui sihtfinantseerimise projekt registreeritakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ alusel peetavas registris (edaspidi struktuuritoetuse register), kajastab toetuse andmist või vahendamist riigiraamatupidamiskohustuslane, kelle poliitikavaldkonda projekt kuulub ning kes selleks toetuse andmise tingimused välja töötab ja nende täitmist jälgib.
Struktuuritoetuse registris kajastatud sihtfinantseerimise projekti korral loetakse toetuse vahendamise kulu tekkimise kuupäevaks toetuse saaja maksetaotluses esitatud kulu tekkimise kuupäevale vastava kuu viimane kuupäev. Kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane, loetakse kulu tekkimise kuupäevaks maksetaotluse kinnitamise kuu viimane kuupäev. Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside korral loetakse kulu tekkimise kuupäevaks maksetaotluses esitatud tegevuse toimumise perioodi lõppkuupäevale vastava kuu viimane kuupäev. Ettemakset sisaldava maksetaotluse korral loetakse tehingu kajastamise kuupäevaks ettemakse toimumise kuupäev.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 28. Pass-through grants
(1) Public sector entities engaged in passing on grants recognise grants on the accrual basis in their revenue and expenses pursuant to § 25 (3) of the general rules. Pass-through entities use the following income and expense accounts: income accounts 350010, 350030, 350050, 350210, 350230, 350250 and expense accounts 450010, 450030, 450050, 450210, 450230, 450250.
(2) If funds received under grants are disbursed to the pass-through entity, the pass-through entity accounts for such funds as a prepayment (account group 2038) until the revenue and expense recognition period. If a pass-through entity disburses a grant to a recipient as prepayment, it will recognise it in account group 1038. If a pass-through entity accepts a recipient's report on expenditures incurred, it will recognise revenue from the granting entity and expense to the grant recipient and either recognises a receivable from the granting entity (account group 1035) or reduces the prepayment received from the granting entity (account group 2038) and recognises a payable to the grant recipient (account group 2035) or reduces the prepayment made to the grant recipient (account group 1038) in the same period that the recipient's expenditure was incurred.
(3) If a pass-through entity assumes liability to the granting entity for compliance with contract terms and targeted use of funds, the pass-through entity recognises a recovery receivable if a breach of contract is found (accounts 103650 and 103655) from the grant recipient and a recovery payable (accounts 203650 and 203655) to the granting entity. In addition, revenue from grants (accounts 350060, 350070, 350260, 350270) and grant expenses (accounts 450060, 450070, 450260, 450270) are reduced.
§ 30. Mitterahaline sihtfinantseerimine
Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:
sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab;
sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.
Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt). Avalikku sektorisse kuuluvad vahendajad on kohustatud sihtfinantseerimise ülekandmisel hankijale informeerima toetuse saajat maksetaotluse aktsepteerimisest, toetuse kuludes kajastamise perioodist ja ülekandest hiljemalt ülekande tegemisele järgneva kuu 5. kuupäevaks.
Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Teiselt avaliku sektori üksuselt § 30 lõike 1 punkti 2 kohaselt saadud mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse vastavalt § 44 lõigetele 3 või 4.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 30. Non-monetary grants
(1) Non-monetary grants are classified as follows:
1) grants in a connected transaction involving three parties where the granting entity or pass-through entity remits funds directly to the supplier of goods and services from which the grant recipient receives goods and services;
2) grants whereby a granting entity delivers goods or services to a grant recipient and it does not result in a sale by the supplier.
(2) If a non-monetary grant entails the granting entity or pass-through entity disbursing funds directly to the grant recipient's supplier, the grant is recognised on the basis of a memo by the granting or pass-through entity in a manner as if the funds were moved through the grant recipient to the supplier (except for recording the bank account movement; instead, the grant recipient on the payment date settles the payable to the supplier and receivable to the granting entity or pass-through entity or the prepayment received from the granting or pass-through entity). Upon disbursement of a grant to a supplier, public sector pass-through entities must notify the grant recipient of the acceptance of a request for payment, revenue recognition period of the grant and the remittance by the 5th day of the month following the remittance date.
(3) Non-monetary grants are recognised at fair value of goods and services received. If the fair value of goods and services funded by a grant cannot be reliably measured, no accounting entries are recorded. Non-monetary grants received from other public sector entities pursuant to § 30 (1) 2) are accounted for pursuant to § 44 (3) or (4).
8. peatükk TEGEVUSKULUD
§ 31. Tööjõukulud
Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati. Bilansikontodel kajastatakse kontogruppides 1037 ja 2030 Maksuameti tehingupartneri koodi. Ülejäänud tööjõukuludega seotud nõuete ja kohustiste kontodel, samuti töötasu kulu (kontorühm 500) ja maksukulu (kontorühm 506) kontodel kajastatakse tehingupartneri koodidena füüsiliste isikute koode.
Kontogruppi 2030 (maksukohustised) kantakse ainult deklareeritud maksukohustis. Vastava grupi kontod peavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Kui mõne maksu osas on maksukohustuslasel ettemaks, peab see kajastuma kontogrupis 1037, mis peab võrduma Maksuameti kontokaardil näidatud ettemaksu saldoga.
Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustisena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustis (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustis). Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinni peetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti. Kandeid võib teha igal väljamakse päeval või koondkannetena vastavuses antud kuu kohta koostatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidega.
Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kui töötasu väljamaksed toimuvad järgmises kuus, kantakse maksukulu kanded analoogselt kinnipeetud maksude kannetega ümber kontorühmast 202 kontogruppi 2030. Kanded arvestuse (kulu tekkimise) kuus: Deebet Sotsiaalmaksukulu (konto 506000); Kreedit Deklareerimata sotsiaalmaksekohustis (konto 202001); Deebet Töötuskindlustusmakse (konto 506040); Kreedit Deklareerimata töötuskindlustusmaksekohustis (konto 202003). Kanded väljamakse tegemise kuus: Deebet Deklareerimata sotsiaalmaksekohustis (konto 202001); Kreedit Sotsiaalmaksekohustis (konto 203010); Deebet Deklareerimata töötuskindlustusmaksekohustis (202003); Kreedit Töötuskindlustusmaksekohustis (konto 203030).
Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest see oli arvestatud. Kui palgaprogramm ei arvesta igakuiselt ümber väljamaksmata puhkusetasude kohustist, kasutatakse puhkusetasu väljamaksmisel veel saabumata perioodi eest ettemaksete kontosid 103930, 103931 ja 103932. Kui palgaprogramm töötab väljamaksmata puhkusetasude kohustise igakuise ümberarvestuse põhimõttel, kajastatakse puhkusetasu väljamaksmist puhkusetasude kohustise konto 202010 deebetis.
Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustist võib ümber hinnata iga kuu lõpus või üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasu ja sellega seotud maksukohustiste korrigeerimine kontol 202010 kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena).
Hüvitised töölepingu lõpetamisel kajastatakse üldjuhul kuluna töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti. Kui tööandja oli varem avalikustanud töötajatega seotud kohustisi, mis tingisid eraldise moodustamist, lähtutakse RTJ-s 8 kehtestatud põhimõtetest.
Pensionieraldiste arvestusest tulenevad jooksva ja möödunud perioodide teenistuse kulud kajastatakse tööjõukulude kontoklassis 5009. Kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajastatakse otse netovara muutusena.
Kui töötajale arvestatakse töötasu riigi ühtses majandusarvestustarkvaras SAP, siis möödunud perioodi eest välja teenitud töötasude hilisemal maksmisel arvutatakse ümber ja arveldatakse töötajaga sellesse perioodi jäävad tasud, mis on eelnevalt arvutatud keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel lähtudes Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 31. Labour costs
(1) Labour costs are recognised on an accrual basis in account category 50 in the period when they were incurred. The Estonian Tax and Customs Board trading partner code is recorded in account groups 1037 and 2030 in balance sheet accounts. Codes of natural persons are recorded as trading partner codes in other asset and liability accounts related to labour costs, as well as salary cost (account group 500) and tax expense (account group 506).
(2) Only the declared tax liability is entered in account group 2030 (tax liabilities). The accounts of this group must equal the accrual-based balances of taxes receivable as recorded in the Estonian Tax and Customs Board's account records. If a taxable person has a prepaid balance for any tax, it must be reflected in account group 1037, which must equal the prepaid balance indicated in the Estonian Tax and Customs Board's account records.
(3) Taxes withheld on labour costs are recognised as a liability in account group 2030 in the period in which the tax obligation was incurred (distributions were made or taxes were due on fringe benefits). If accrued salary is paid out in the following month, the taxes withheld are allocated from the salary payable account group 202 to the taxes payable account group 2030 in the month that the employee's salary was paid. Entries can be made on each payment date or as aggregate entries in accordance with the tax return prepared for the given month for income and social tax, contributions to mandatory funded pension and unemployment insurance premiums.
(4) Tax expenses related to labour costs are recognised on an accrual basis in the period in which they were incurred. If salaries are paid in the following month, entries for tax expenses are reallocated similarly to entries for taxes withheld from account group 202 to account group 2030. Entries in the accounting month (when expense is incurred): Debit Social Tax Expense (account 506000); Credit Accrued Social Tax Liability (account 202001); Debit Unemployment Insurance Premiums (account 506040); Credit Accrued Unemployment Insurance Premiums Liability (account 202003). Entries in the month payments are made: Debit Accrued Social Tax Liability (account 202001); Credit Social Tax Liability (account 203010); Debit Accrued Unemployment Insurance Premiums Liability (account 202003); Credit Unemployment Insurance Premiums Liability (account 203030).
(5) Actual holiday pay and tax expense thereon are allocated to these months for which it was accrued. If the payroll software does not recalculate the unpaid holiday pay liability on a monthly basis, prepayment accounts 103930, 103931 and 103932 are used to handle payments of holiday pay for future periods. If the payroll software operates under the principle of monthly recalculation of unpaid holiday pay liabilities, the holiday pay liability account 202010 is debited to reflect the payment of holiday pay.
(6) The liability for unused holiday entitlement and unpaid holiday pay may be re-evaluated at the end of each month or annually at the year-end date. The adjustment of holiday pay and associated tax liabilities in account 202010 is recognised as an expense of the reporting period ended (decrease as a reduction in expense).
(7) Benefits related to the termination of employment contracts are generally expensed at the time of termination regardless of the actual payment date. If an employer had previously disclosed employee-related liabilities that required provisioning, the principles set forth in ASBG 8 apply.
§ 32. Muud tegevuskulud
Tegevuskuludena on üldjuhul lubatud näidata ainult riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevusega seotud kulusid. Teise riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse eest, aga ka muude isikute eest makstud tasud käsitletakse kulude edasiandmisena.
Erinevate riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste tegevuskulud on lubatud jätta nende vahel jaotamata juhul, kui jaotatavad summad on ebaolulised ning jaotamine on keeruline ja aeganõudev või jaotamiseks kasutatavat valemit on raske põhjendada, samuti juhul, kui kehtivad õigusaktid seda keelavad.
Kulude edasiandmisele rakendatakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
edasiantud kulu kajastatakse kuluna selles üksuses, kelle tegevusega see on seotud;
edasiandja kajastab edasiantava kulu nõudena selle üksuse vastu, kellele kulu edasi antakse, kui see kuulub tasumisele edasiantava kulu saaja poolt, või siirdena kontol 710010, kui see ei kuulu tasumisele edasiantava kulu saaja poolt;
edasiandja kajastab kulu selle majandusliku sisu järgi kulukontol või investeeringute kontol esialgse nõude väljastaja tehingupartneri koodiga ning samal kontol miinusega selle tehingupartneri koodiga, kellele kulu edasi antakse.
Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused, v.a Kaitsevägi ja välisesindused, kasutavad maismaasõidukitega seotud tehingute kajastamisel riigi ühtses majandustarkvaras SAP arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht” koode, mis määratakse igale omandis olevale või renditud või tasuta kasutusse saadud sõidukile. Koodi nimetusse märgitakse sõiduki kategooria, kasutusotstarve, kasutamist lubava tehingu liik, sõiduki mark ja mudel. Kulud on lubatud jätta sõidukite kaupa jaotamata, kui see on põhjendatud arvestuse liigse keerukuse vältimiseks.
Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused, v.a Kaitsevägi ja välisesindused, kasutavad maismaasõidukitega seotud kulude ja täiendava informatsiooni kajastamisel riigi ühtses majandustarkvaras SAP lisaks käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud kontoplaani kontodele järgmisi allkontosid:
55130810 Taksokulud;
55130811 Ühistranspordi kasutamise kulud;
55130901 Parkimiskulud;
55130902 GPS seire ja broneerimissüsteemi kulud;
55130903 Lisavarustuse ja eriseadmete kulud.
Repealed
Kui üks avaliku sektori üksus osutab teisele tasuta teenuseid, lähtutakse käesoleva üldeeskirja § 30 lõikest 3. Kui teenuse maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kajastab seda teenuse osutaja kontol 450000 antud sihtfinantseerimise kuluna ja kontoklassis 32 majandustegevusest saadud tuluna. Teenuse saaja kajastab tasuta saadud teenuseid kontoklassis 55 kuluna ja kontol 350000 saadud sihtfinantseerimise tuluna.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 32. Other operating expenses
(1) Generally only expenses related to the operations of a unit of state accounting entity may be classified as operating expenses. Consideration paid on behalf of another unit of state accounting entity or other entities is deemed as a pass-through cost.
(2) It is permitted to not allocate operating expenses of various units of state accounting entities between such entities if the amounts involved are immaterial and allocation is complex and time-consuming or the allocation formula is difficult to justify, as well as when prohibited by legislation.
(3) The following accounting principles apply to pass-through costs:
1) pass-through costs are recognised as expenses of the entity whose activities they relate to;
2) the pass-through entity recognises pass-through costs as a receivable from the entity to which the cost will be passed on if it is payable by such entity or as a transfer in account 710010 if the cost is not payable by such entity;
3) the pass-through entity recognises the cost based on its economic substance in an expense account or investment account using the trading partner code of the initial issuer of the claim and a negative entry in the same account using the trading partner code of the entity the cost is passed on to.
§ 33. Maksu-, lõivu- ja trahvikulu kajastamine
Avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu tegevuskuludelt kontol 601000 ja põhivara soetuselt kontol 601002. Edasiantavatelt kuludelt arvestatud käibemaksukulu võib selle eristamiseks kajastada kontol 601001.
Kontogrupis 6010 kajastatakse ka muud tagasisaamisele mittekuuluvad maksu-, lõivu- ja trahvikulud (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).
Kui varude või põhivara soetuse eesmärgiks on anda see mitterahaliselt üle teisele üksusele (teistele üksustele), kusjuures soetaja ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks, kajastab varusid või põhivara soetav üksus kaasneva käibemaksu kuluna varude või põhivara soetamise momendil või nende eest tasumisel, kui see toimub ajaliselt varem, ega anna seda koos varude või põhivaraga teisele üksusele üle.
Repealed
Repealed
Kui avaliku sektori üksus on käibemaksukohustuslane, kajastab ta arvestatud käibemaksu kontol 203001 ja sisendkäibemaksu kontol 103701. Käibedeklaratsiooni koostamise õigsuse tagamiseks on sel juhul vaja kasutada lisatunnuseid (allkontod või eraldi käibemaksu tunnused). Iga kuu lõpul suletakse kontod 203001 ja 103701. Tasumisele kuuluva käibemaksu tasaarvestus sisendkäibemaksuga kajastatakse nimetatud kontode vahelise kandega ning tasumisele kuuluv käibemaks kantakse ümber kontole 203000 või perioodi lõpuks tagasisaamisele kuuluv käibemaks kantakse ümber kontole 103700.
Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustisena kontogrupis 2030 ja ettemakstud maksud, lõivud ja trahvid käibevarana kontogrupis 1037. Kontogrupi 2030 saldod peavad iga aruandeperioodi lõpul võrduma Maksuameti või lõivu saaja asutuse kontogrupi 1020 saldodega.
Lõivude ja trahvide korral kajastab lõivu või trahvi maksja kuludes ja nõuetes tehingupartnerina lõivuga maksustatud toimingu teostaja või trahvi väljakirjutaja koodi (mitte Maksuameti koodi, kui lõiv või trahv kantakse üle Maksuametis avatud koondkontole).
Tagastamisele kuuluvat käibemaksu (v.a sisendkäibemaks) kajastatakse kuni tagasilaekumiseni nõudena kontol 103640 (näiteks välisriigis tasutud välisriigi poolt tagastamisele kuuluv käibemaks).
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 33. Accounting for taxes, state fees and fines incurred
(1) Public sector entities record non-refundable VAT expense on operating expenses in account 601000 and on acquisition of non-current assets in account 601002. VAT expense on pass-through costs may be recorded in account 601001 to differentiate it.
(2) Other non-refundable expenses such as taxes, state fees and fines (except for taxes on labour) are also recorded in account group 6010.
(3) If an acquisition of inventories or non-current assets is aimed at passing it on in kind to another entity (other entities) and the acquirer is unable to deduct input VAT, the entity acquiring inventories or non-current assets expenses the associated VAT at the time that inventories or non-current assets are acquired or paid for, whichever is earlier, and will not pass it on to another entity together with the inventories or non-current assets.
(6) If a public sector entity is a taxable person for VAT, it records VAT in account 203001 and input VAT in account 103701. In this case additional parameters (sub-accounts or separate VAT parameters) need to be used to ensure the correct preparation of the VAT return. Accounts 203001 and 103701 are closed at the end of each month. Input VAT is offset against VAT payable through an entry between such accounts and VAT payable is moved to account 203000 or the refund VAT receivable at the end of the period is moved to account 103700.
(7) Taxes, state fees and fines that are unpaid but declared are recorded as a liability in account group 2030 and prepaid taxes, state fees and fines are recorded as current assets in account group 1037. The account group 2030 balances must equal at the end of each reporting period the account group 1020 balances of the Estonian Tax and Customs Board or the agency collecting the state fee.
(8) In case of state fees and fines, the payer of the fee or fine records in expenses and receivables the code of the entity performing the fee-based operation or issuer of the fine (not the Estonian Tax and Customs Board's code if the fee or fine is paid to a pooled account opened with the Estonian Tax and Customs Board).
(9) VAT subject to refund (except for input VAT) is recorded in account 103640 until collected (for instance, foreign VAT paid and refundable by the foreign country).
9. peatükk VARAD
§ 34. Finantsinvesteeringud
Finantsinvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest.
Finantsinvesteeringud jaotatakse bilansis olenevalt nende hinnangulisest realiseerumise tähtajast kas lühi- (realiseeruvad järgmise aruandeaasta jooksul) või pikaajalisteks. Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse kontorühmas 101 ja pikaajalised kontorühmas 151. Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajalistena kontodel 103300 ja 209000. Finantsinvesteeringutelt arvestatud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontoklassis 65.
Kontoplaanis liigitatakse finantsinvesteeringud lisaks järgmiselt:
kauplemisportfelli väärtpaberid (aktsiad, osad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), mis on soetatud lühiajalise kasumiteenimise eesmärgil edasimüügiks;
investeerimisportfelli väärtpaberid - pikaajaliselt hoitavaid investeeringud aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse) ning võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse (v.a lunastustähtajani hoitavad võlakirjad);
lunastustähtajani hoitavad võlakirjad;
tuletisinstrumendid;
muud osalused - noteerimata aktsiad ja osalused rahvusvahelistes organisatsioonides.
Väärtpaberid ja tuletisinstrumendid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) kajastatakse õiglases väärtuses. Juhul kui puudub informatsioon õiglase väärtuse kohta, kajastatakse neid soetusmaksumuses, korrigeerides seda allahindlustega. Kui soetusmaksumus ei ole teada, kajastatakse neid nullväärtuses.
Osalusi avaliku sektori tütar- ja sidusettevõtjates, kelle juhtimises osaletakse alla 20%-lise hääleõigusega, kajastatakse üldeeskirja §-s 35 sidusettevõtjate kohta esitatud arvestuspõhimõtete kohaselt.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 34. Financial investments
(1) Financial investments are accounted for based on ASBG 3 requirements.
(2) Financial investments are classified as short-term (maturing during the next financial year) or long-term in the balance sheet depending on their estimated maturity. Short-term financial investments are recorded in account group 101 and long-term financial investments are recorded in account group 151. Derivatives are recorded as short-term in accounts 103300 and 209000. Gains and losses on financial investments are recorded in account category 65.
(3) In addition, financial investments are classified as follows in the chart of accounts:
1) trading portfolio securities (shares, fixed income instruments and other securities) purchased with a view to reselling them at a short-term gain;
2) investment portfolio securities - investments of long duration in shares and other equity instruments (except for investments in subsidiaries and associates) and bonds and other debt instruments (except for held-to-maturity bonds);
3) held-to-maturity bonds;
4) derivatives;
5) other holdings - unlisted shares and ownership interest in international organisations.
(4) Securities and derivatives (except for held-to-maturity bonds) are measured at fair value. If there is no information on fair value, such securities are measured at cost less allowance for impairment. If cost is unknown, such securities are carried at zero.
(5) Ownership interest in public sector subsidiaries and associates representing less than 20% of voting rights is accounted for under the accounting principles for associates provided in § 35 of the general rules.
§ 35. Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes
Osalusi avaliku sektori ja sidusüksustes kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes RTJ 11 nõuetest.
Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse järgmiselt:
konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses;
konsolideeritud aruannetes valitseva mõju all olevad üksused kajastatakse konsolideerituna rida-realt meetodil ja osalused olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.
Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse enne 2004. aasta 1. jaanuari omandatud osaluse raamatupidamisväärtus kapitaliosaluse meetodil ja pärast 2004. aasta 1. jaanuari omandatud osaluse soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumust korrigeeritakse vajadusel allahindlusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.
Kui konsolideerimata aruannetes kajastatud osaluse tuletatud soetusmaksumus on kõrgem kui osaluse objekti netovara, mis on vähenenud dividendide väljamaksmise, kahjumi tõttu või mõnel muul põhjusel, hinnatakse osaluse tuletatud soetusmaksumus alla kuni osaluse summani üksuse netovaras. Kui osaluse summa üksuse netovaras järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse tuletatud soetusmaksumuseni või osaluse summani üksuse netovaras, olenevalt sellest, kumb neist on madalam.
Osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajastatakse järgmiselt:
kui avaliku sektori üksus omab sihtasutuses või mittetulundusühingus valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest), kajastatakse osalust 100%-na;
kui avaliku sektori üksus omab sihtasutuses või mittetulundusühingus olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna).
Sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle juhtimises osaletakse alates 20%-lise hääleõigusega, kuid keda bilansis osalustena ei kajastata, avalikustatakse aastaaruandes, lisades informatsiooni sarnaselt osaluste kohta avaldatule.
Avaliku sektori üksused amortiseerivad konsolideeritud aruandes osaluste soetamisega kaasnenud firmaväärtust, lähtudes selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui firmaväärtuse kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, loetakse selleks 10 aastat. Erandina kajastavad avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest lähtudes, firmaväärtust soetusmaksumuse meetodil, hinnates selle vajadusel alla väärtuse testi põhjal.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 35. Ownership interest in public sector and related entities
(1) Ownership interest in public sector and related entities is recorded in account group 150 pursuant to ASBG 11 requirements.
(2) Balance sheets of state accounting entities in accordance with § 13 (6) and (7) of the general rules contain state ownership interest in the net assets of the following public sector entities, accounted for using the equity method:
1) foundations and non-profit associations;
2) subsidiaries and associates;
3) State Forest Management Centre (in the balance sheet of the Ministry of Environment).
(3) In 2004, ownership interest in entities under controlling and significant influence is accounted for using the equity method. From 2005, the accounting policy is amended as follows (with the exception of state accounting entities):
1) ownership interest in entities under controlling and significant influence acquired on or after 1 January 2004 is carried in separate financial statements (and separate trial balance) at cost, less any impairments;
2) ownership interest in entities under controlling and significant influence acquired on or before 31 December 2003 is carried in separate financial statements (and separate trial balance) at deemed cost, less any impairments; deemed cost is defined as ownership interest in the net assets of such entities as at 31.12.2003;
3) ownership interest in entities under significant influence is included in consolidated financial statements using the equity method.
(4) If the cost (or deemed cost) of ownership interest included in separate financial statements exceeds the net assets of the investee, which has been reduced by dividend distribution, losses or other reasons, the cost (or deemed cost) of ownership interest is written down to the total ownership in the entity's net assets. If the total ownership in the entity's net assets increases in a future period, the write-down is reversed up to the lower of cost (or deemed cost) of ownership interest and total ownership in the entity's net assets.
(5) Ownership interest in foundations and non-profit associations is accounted for as follows:
1) if a public sector entity exercises controlling influence over a foundation or non-profit association (generally in excess of 50% of voting rights), the ownership interest is recorded as 100%;
2) if a public sector entity holds significant influence over a foundation or non-profit association (generally 20-50% of voting rights), the ownership interest and financial investment are not included in the balance sheet (contributions to the investee's endowment are recognised as grants expense).
(6) Foundations and non-profit associations with less than 20% of voting rights that are not included in the balance sheet are disclosed in the annual report with information provided similar to that relating to ownership interest.
(7) Public sector entities amortise goodwill arising from the acquisition of ownership interest over its estimated useful economic life in their consolidated financial statements. If the useful life of goodwill cannot be reliably estimated, it is deemed to be 10 years. As an exception, public sector entities that prepare their financial statements in accordance with International Financial Reporting Standards using the cost method, recording an impairment charge based on an impairment test if necessary.
§ 36. Nõuded ja tehtud ettemaksed
Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest. Kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ-st 9.
Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks, käibevara kontorühmades 102 ja 103, ning põhivara kontorühmades 152 ja 153.
Laenu- ja muud nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuures nominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi- ja pikaajalise osana, tehes korrigeerimised sama kontorühma teistel bilansikontodel.
Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas. Intressitulu kajastatakse sel juhul kontol 658080.
Välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindluse käigus tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontol 608000.
Kui ettemakse tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 36. Receivables and prepayments
(1) Receivables and prepayments are accounted for based on ASBG 3 requirements. Finance lease receivables are accounted for based on ASBG 9.
(2) Receivables and prepayments are included in the chart of accounts depending on their substance, classified as short-term and long-term, in current assets account groups 102 and 103 and non-current assets account groups 152 and 153.
(3) Loans and other receivables are measured in the balance sheet at amortised cost, allocating the nominal value into separate short-term and long-term portions, adjusted by other balance sheet accounts of the same account group.
(4) Long-term non-interest-accruing receivables are measured at present value, discounted at the rate of 4% per annum. In that case, interest income is recorded in account 658080.
(5) Gains and losses on translation of receivables denominated in foreign currencies are recorded in account 608000.
(6) If making a prepayment cannot be avoided, it is initially recorded when the relevant amount is paid. Issued and unpaid prepayment invoices are not accounted for. Prepaid expenses are expensed in the period for which the prepayment was made. As an exception for the simplification of accounting, deferred expenses may be expensed immediately if the amount of prepayment indicated on an invoice or memo is lower than the threshold for capitalising non-current assets as provided in § 41 (1). In case of transactions within the public sector, parties will agree upon an accounting method beforehand.
§ 37. Nõuete hindamine
Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.
Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil (v.a juhul, kui riigiraamatupidamiskohustuslane on oma raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestanud õigemat tulemust andva arvestuspõhimõtte) hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;
üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.
Allahindlus kajastatakse bilansis selleks ettenähtud allahindluse kontrakontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude liigist (kontogrupis 6012 ebatõenäoliselt laekuvad maksu-, lõivu- ja trahvinõuded, kontorühmas 605 ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded, kontogrupis 6580 ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded).
Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjas määratakse, kes omab õigust kinnitada nõuete lootusetuks kandmist.
Repealed
Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.
Suure hulga nõuete korral kasutatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamiseks inventeerimismeetodit, mille korral kõik laekumised kajastatakse esialgu ainult nõuete kontol (mitte kontrakontol). Aruandeperioodi lõpus hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete jääki ning tehakse korrigeerimiskanne olenevalt sellest, kas ebatõenäoliste nõuete summa kokku võrreldes eelmise perioodi lõpu seisuga suurenes või vähenes.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 37. Valuation of receivables
(1) The collectibility of receivables is evaluated at least at each quarter end. The collectibility of each receivable is evaluated separately where possible. If this is not practical, an approximate method is used to evaluate receivables based on historical experience. Receivables are valued based on circumstances known at and after the balance sheet date until the preparation of financial statements that may impact the collectibility of receivables.
(2) When receivables are valued using the ageing method (except if a state accounting entity itself has specified a more accurate accounting policy in its accounting policies and procedures), receivables that are past due by:
1) 90-180 days are written down by 50%;
2) over 180 days are written down by 100%.
(3) Allowances are recorded in the balance sheet as negative amounts in their respective contra-accounts and in expenses depending on the type of receivable (doubtful taxes, state fees and fines receivable in account group 6012, doubtful other receivables in account group 605, doubtful interest receivable in account group 6580).
(4) If an allowance was recorded in the doubtful receivables account but it is later determined to be uncollectible, the receivable and its allowance in the corresponding contra-account are both derecognised. At that time, no incremental expense is incurred. A receivable is classified as uncollectible if there is no possibility of collecting the receivable or its collection costs exceed the estimated proceeds from collection. The accounting policies and procedures of state accounting entities specify who is authorised to confirm entries to classify receivables as uncollectible.
(6) If a prior allowance for doubtful receivables estimate changes, it is accounted for as a change in expense in the period that the estimate changed. In case of collection of doubtful receivables, the previously recognised expense is reduced in the period of collection and concurrently the balance of the receivable itself and its contra-account are reduced.
(7) In case of a large number of receivables, the balance sheet method is used for the estimation of doubtful receivables whereby all receipts are initially only recorded in the receivables account (not in the contra-account). At the end of the reporting period, the balance of doubtful receivables is evaluated and an adjustment entry is made depending on whether the total amount of doubtful receivables increased or decreased compared to the prior period end.
§ 38. Varud
Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest. Erinõudena kajastatakse varude soetamisega kaasnev mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes kontogrupis 6010. Varude soetamisega kaasnev kütuseaktsiis kapitaliseeritakse varude maksumusse.
Varusid ja varude soetamiseks tehtud ettemakseid kajastatakse kontorühmas 108.
Eraldi kontodel peetakse arvestust strateegiliste varude üle. Strateegilisteks varudeks loetakse mobilisatsiooni korraldamiseks vajalikku varu, riigi tegevusvaru hädaolukorras kasutamiseks ja riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks mõeldud vedelkütusevaru.
Aruandeaasta lõpu seisuga või töökoormuse hajutamiseks kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppemist varud inventeeritakse ning identifitseeritakse kasutuskõlbmatud ja väheliikuvad artiklid, mille neto realiseerimismaksumus on langenud alla soetusmaksumuse. Inventuuriandmikus tehtud märkuse tulemusena hinnatakse varud vajadusel alla netorealiseerimismaksumuseni. Varude allahindlust kajastatakse selle perioodi kuluna (konto 608020), millal varude väärtuse langus tuvastati.
Riigi piires toimuvat riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist varude üleandmist ja vastuvõtmist ei kajastata varude müügina, vaid siirdena.
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 38. Inventories
(1) Inventories are accounted for based on ASBG 4 principles. As a special requirement, non-refundable VAT arising from purchasing inventories and state fees are recorded in account group 6010. The fuel tax arising from purchasing inventories is capitalised in the cost of inventories.
(2) Inventories and prepaid inventory purchases are recorded in account group 108.
(3) Strategic inventories are accounted for in separate accounts. Strategic inventories are defined as mobilisation stockpiles pursuant to the Peacetime National Defence Act, state operation stockpiles pursuant to the Emergency Act and liquid fuel stockpiles pursuant to the Liquid Fuel Stocks Act.
(4) Inventories are updated and obsolete and slow-moving items with net realisable value below cost are identified as at the reporting year-end or up to 2 months before the year-end for dispersion of workload. Inventories are written down to their net realisable value where necessary as a result of notes made in the inventory records. Write-down of inventories is recognised as an expense of the period (account 608020) when the impairment was identified.
(5) The domestic delivery and acceptance of inventories between units of state accounting entities is not accounted for as a sale of inventories but as a transfer.
(6) Defence-related inventories (except for strategic inventories) only used for military purposes are expensed upon purchase as an exception in account group 553 (VAT in account group 6010) with function code 02100, due to their repeated movement out of storage (to exercises and missions) and back to storage. The quantity and location of inventories in storage and in use are accounted for off-balance sheet.
§ 39. Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 põhimõtetest, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erinõudeid.
Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused. Soetusmaksumuse alampiiriks loetakse üldeeskirja § 41 lõikes 1 sätestatud piirmäärad. Kinnisvarainvesteeringud hinnatakse ühekordselt ümber üldeeskirja §-s 45 nimetatud põhimõtetele kohaselt, kui nende õiglane väärtus erineb § 45 lõike 1 punktides 1 ja 2 esitatud põhjustel oluliselt nende bilansilisest jääkmaksumusest.
Kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon kajastatakse kontol 610000. Kinnisvarainvesteeringu müügi korral kajastatakse müügihinda konto 381000 kreeditis, müügiga seotud kulusid konto 381001 deebetis ja investeeringu bilansilist jääkväärtust müügihetkel konto 381010 deebetis.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 39. Investment property
(1) Investment property is accounted for based on the principles of ASBG 6 with consideration of the special requirements provided in this section.
(2) Investment property within the meaning of the general rules is only such land or building or part of a building that is leased to a non-public sector entity to earn rental income or held for capital appreciation and that is not used by any public sector entity in its primary activities. Buildings and rooms used by public sector entities are classified as property, plant and equipment.
(3) Investment property is recorded in account group 154 using the cost method (cost less accumulated depreciation and any accumulated impairment losses). Investment property is revalued on a one-time basis in accordance with principles provided in § 45 of the general rules if its fair value materially differs from its carrying amount for reasons listed in § 45 (1) 1) and 2).
(4) Depreciation charges on investment property are recorded in account 610000. When investment property is sold, the sale price is credited to account 381000, costs to sell are debited to account 381001 and the carrying amount of the investment is debited to account 381010 at the time of sale.
§ 40. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuse üldpõhimõtted
Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-s 5 esitatud põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).
Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 40. General principles of accounting for property, plant and equipment and intangible assets
(1) The accounting for property, plant and equipment and intangible assets is based on ASBG 5 principles. As a special provision, public sector entities are not permitted to capitalise VAT and other non-refundable taxes and state fees in the cost of property, plant and equipment and intangible assets (except for labour taxes).
(2) Property, plant and equipment is recorded depending on category in account group 155 and intangible assets are recorded in account group 156. Depreciation and amortisation, impairment (write-downs) and carrying amount of non-current assets upon write-off are recorded in account groups 611 and 613. Gains and losses on disposal of non-current assets are recorded in account groups 3811 and 3813.
§ 41. Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus
Materiaalse ja immateriaalse põhivara (välja arvatud maa) kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Maa võetakse soetusmaksumuses arvele maksumusest olenemata.
Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele:
mälestised ja muud kunstiväärtusega asjad, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega asjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene;
teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks.
Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).
Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.
Avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse laenukasutuse kulutusi, vaid need kantakse tekkimise perioodil intressikuludesse. Avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks on omanikule kasumi teenimine, lähtuvad samast põhimõttest, kui nad koostavad raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel raamatupidamisaruandeid koostavad tütarettevõtjad kapitaliseerivad laenukasutuse kulutusi, näidates kapitaliseeritud osa ühtlasi intressikulude kontorühmas 650 kuluna ja eraldi kontol 650990 kulu vähendusena.
Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse vastava akti alusel:
vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud palk ja sellelt arvestatud maksukulu;
vara valmistamiseks kasutatud materjalid;
vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud.
Palgakulude kapitaliseerimiseks tehakse kanded kontorühma 507 kreeditisse. Ülejäänud kululiigid kapitaliseeritakse otse põhivara kontodele (kontod 155910, 156910), ilma et need läbiksid tulemiaruande kontosid.
Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised või paberkandjal. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:
kasutuselevõtmise aeg;
soetusmaksumus;
vastutav isik - vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;
unikaalne inventarinumber;
täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber, mobiiltelefoni puhul telefoninumber jne);
komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina);
parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;
amortisatsiooni kehtiv norm;
ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.
Põhivara nimekiri klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses. Kui kontol on palju varasid, on soovitav jaotada varad alamliikideks.
Igale olemasolevale ja lisanduvale põhivarale, mida ei saa hiljem tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse peale inventarinumber, mis ühtib põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga.
Kogumina soetatud varade korral markeeritakse juhul, kui kogumisse kuuluva varaobjekti soetusmaksumus on suurem põhivarana arvelevõtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, iga ese eraldi ja informatsioon esemete kohta kantakse põhivarakaardile.
Kui kogumisse liidetakse varad, mille soetusmaksumus on väiksem põhivarana arvelevõtmisele kuuluva vara soetusmaksumuse piirmäärast, võib kogumisse kuuluvad varaobjektid jätta markeerimata või markeerida, lähtudes väheväärtuslike varade arvestuse reeglitest, mis kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas või muus üksuse dokumendis.
Repealed
Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata. Erandid on esitatud käesoleva üldeeskirja §-s 45.
Arendustegevusega seotud väljaminekud kajastatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele. Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid, lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad arendusväljaminekuid, lähtudes nimetatud standardite nõuetest.
Liitumise ostja kajastab liitumistasu osana infrastruktuuritrassiga liitunud põhivara objekti soetusmaksumusest, kui liitumistasu ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, ning kuluna, kui see jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära.
Liitumise müüja kajastab liitumistasu, mis ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumuse vähenemisena. Kui liitumistasu ületab liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumust, kajastatakse ületav osa tuluna. Liitumistasu võib võtta miinusega põhivarana arvele eraldi põhivara kaardil. Samuti võib liitumistasu võtta miinusega põhivarana arvele sobivalt rühmitatud kogumitena, kui infrastruktuuritrasside arvestust peetakse kogumitena. Liitumistasu, mis jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära, kajastatakse tuluna. Kui liitumise müüja rakendab rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid, võib ta saadud liitumistasu amortiseerida tuludesse seoses liitumisega ehitatud põhivara kasuliku eluea jooksul.
Kaitseotstarbeliste varuosade põhivarana arvelevõtmise alampiir on 50 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kaitseministeerium võib raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestada nende kaitseotstarbeliste varade, sealhulgas varuosade kui oluliste komponentide loetelu, mis võetakse põhivarana arvele maksumusest olenemata.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 41. Purchase of property, plant and equipment and intangible assets
(1) The capitalisation threshold for property, plant and equipment and intangible assets is 1917 euros (excluding VAT) for assets purchased on or before 31 December 2010 and 2000 euros (excluding VAT) on or after 1 January 2011, except for land, which is capitalised at cost regardless of value.
(2) As an exception, the following may be capitalised regardless of cost:
1) monuments and other items of artistic value, incl. items of artistic, historic and scientific value that do not decrease in value over time;
2) records in public libraries where the retention and lending of records to the public is a core activity.
(3) Non-current assets may be capitalised collectively only if the collection of assets has a uniform useful life and the collective cost is at least the capitalisation threshold for non-current assets (excluding VAT). If components of a single asset have different useful lives, such components are capitalised as separate assets (the aggregate cost of the components is at least the capitalisation threshold for non-current assets excluding VAT).
(4) Expenditures necessary for bringing an asset to its operating condition and location (cost of the asset, transport, installation, dismantling costs that are unavoidable related to the construction or renovation of the asset) are capitalised in the cost of the non-current asset. Training and travel expenses related to beginning operation of an asset are not capitalised in the cost of the asset. Expenses related to the commissioning of assets (organising a tender, owner supervision) are not capitalised if such activities are handled by own employees and their amount cannot be reliably measured or is immaterial. Taxes and state fees related to purchasing assets are also not capitalised.
(4¹) Public sector entities whose main purpose is not to provide its owner with a profit do not capitalise borrowing costs in the cost of non-current assets. Instead, such costs are recognised as interest expense when incurred. Public sector entities whose main purpose is to provide its owner with a profit use the same principle if they prepare their financial statements in accordance with the accounting principles generally accepted in Estonia. Subsidiaries that prepare their financial statements in accordance with International Financial Reporting Standards capitalise borrowing costs by recording the capitalised portion in the interest expense account group 650 as an expense and separately in account 650990 as a reduction of expense.
(5) If property, plant and equipment or intangible assets are produced by own employees and direct costs to produce non-current assets exceed the capitalisation threshold for non-current assets, the following are capitalised based on a relevant document:
1) salary paid to employees involved in asset production and installation for time spent on producing a non-current asset, including taxes thereon;
2) raw materials consumed to produce the assets;
3) cost of raw materials and services directly attributable to the production of assets or transport to location.
(6) Salary costs are capitalised by crediting account group 507. Other cost categories are capitalised directly in non-current assets accounts (accounts 155910, 156910) without going through statement of financial performance accounts.
(7) Each non-current asset is accounted for on non-current asset records where detailed information on the history of non-current assets is retained. Non-current asset records may be electronic or paper-based. Non-current asset records retain the following information on non-current assets:
1) date of initial use;
2) cost;
3) person responsible - person responsible for preservation of the asset and its purposeful and prudent use;
4) unique inventory number;
5) specific register number if available (cadastral register number for land, address for a building, registration number for a vehicle, telephone number for a mobile telephone, etc.);
6) group ID (if parts of an asset have been recognised separately or independent assets are related to the asset where group-based information may be needed);
7) incremental amounts from improvements (renovation) and date recorded;
8) applicable depreciation rate;
9) historical depreciation charges and entries.
(8) The list of non-current assets is classified at least in the classification of accounts in the chart of accounts. If an account contains many assets, it is recommended to divide assets into subcategories.
(9) Each existing and additional non-current asset that later cannot be identified without inventory number is assigned an inventory number that corresponds to the unique inventory number on the non-current asset records.
(9¹) If assets are purchased collectively and the cost of an individual asset included therein is greater than the capitalisation threshold for non-current assets, each item is marked separately and information on the items is entered in the non-current assets records.
(9²) If assets are added to the group and the cost of such assets is lower than the capitalisation threshold for non-current assets, group items may be unmarked or marked based on rules of accounting for low-value assets that are set forth in accounting policies and procedures or other documents of the entity.
(10) Property, plant and equipment funded by grants are analytically accounted for separately in order to ensure the accounting of cost, depreciation and impairment of assets related to grants.
(11) The cost of non-current assets is generally not revalued. Exceptions are provided in § 45 of the general rules.
(12) Expenditures related to research and development are expensed as incurred, except if they involve a separate asset that meets the criteria for capitalisation. Public sector entities that prepare their financial statements in accordance with International Financial Reporting Standards capitalise research and development expenses based on the requirements of such standards.
(13) The purchaser of a connection records the connection fee as part of the cost of a non-current asset connected to the infrastructure if the connection fee exceeds the capitalisation threshold of non-current assets and expenses it if it is lower than the capitalisation threshold of non-current assets.
(14) The vendor of a connection recognises connection fees in excess of the capitalisation threshold of non-current assets as a reduction of the cost of non-current assets constructed for the connection. If connection fees exceed the cost of non-current assets constructed for the connection, the excess is recognised as income. Connection fees may be recorded as non-current assets with a negative value in separate non-current assets records. Connection fees may also be recognised as appropriately grouped groups of non-current assets with a negative value if infrastructure routes are accounted for on a group basis. Connection fees below the capitalisation threshold of non-current assets are recognised as income. If a vendor of a connection applies International Financial Reporting Standards, it may record income from connection fees received on a deferred basis over the useful life of the non-current assets constructed for the connection.
§ 42. Amortisatsiooni arvestus
Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad, mälestisi ja muid kultuuriväärtusega asju, mille väärtus aja jooksul ei vähene, keelpille ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvelevõetud teavikuid ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.
Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Uute varade puhul võib lähtuda järgmistest vahemikest:
Sagedamini ostetavate uute varade amortisatsiooninormid kehtestatakse riigiraamatupidamiskohustuslase sise-eeskirjas (täpse normina, ilma vahemiketa).
Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, välja arvatud juhtudel, kui mõni muu meetod peegeldab oluliselt objektiivsemalt varast saadava kasu tarbimist. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlused kinnitab riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevjuhtkond põhivara allahindluse aktil.
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu-(renoveerimis-)plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.
Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem.
Kaitseotstarbelist põhivara, mida kasutatakse ainult militaareesmärkidel, hakatakse erandina amortiseerima alates selle soetamise kuust.
Avaliku sektori üksused, kes rakendavad Eesti finantsaruandluse standardit, ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Kui ühesuguse hinnangulise kasuliku elueaga kogumisse on liidetud väheväärtuslikud varad, antakse põhivarade inventeerimisel hinnang kogumi olemasolu ja seisukorra kohta üldiselt. Kui kogumisse kuuluvad varaobjektid võeti lisaks üksikult arvele väheväärtuslike varadena, ei ole kogumi korrigeerimine iga väheväärtusliku varaobjekti inventeerimise tulemuse alusel nõutav. Selline väheväärtuslikest varadest koosnev kogum kantakse maha, kui see on amortiseerunud nullini.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 42. Depreciation and amortisation accounting
(1) The cost of property, plant and equipment and intangible assets is generally depreciated or amortised over their estimated useful lives. Land, monuments and other items of cultural value that do not decrease in value over time, string musical instruments and records capitalised as non-current assets by public libraries are not depreciated. Items acquired for decoration and design purposes that have no sustained value, as well as items included in auxiliary collections of museums that need to be replaced after a certain time period, are depreciated over their useful lives.
(2) A specialist with knowledge of the asset proposes its depreciation rate based on the expected useful life of the asset. The following ranges may be used for new assets:
Asset type Expected useful life in years Depreciation rate, percent Buildings 20–50 years 2–5% Facilities 10–40 years 2.5-10% Machinery and equipment 5–10 years 10-20% Fixtures and fittings 2–10 years 10-50% IT equipment 2–3 years 33-50% Intangible assets 2–20 years 5-50%
(3) The depreciation rates of more frequently purchased new assets are established in the policies and procedures of state accounting entities (as a precise rate without providing ranges).
(4) Assets are depreciated using the straight-line method, except in cases where another method reflects the consumption of benefits from an asset significantly more objectively. Depreciation starts from the month an asset is taken into use and ends on the month prior to its full depreciation or removal from use. If a fully depreciated asset is still in use, its cost and accumulated depreciation continue to be carried in the balance sheet until the asset has been completely removed from use.
(5) An impairment charge is recognised in case of impairment (partial or full disassembly, dismantlement, destruction, damage, loss). Asset impairment is recognised together with depreciation. Impairment charges are confirmed by the management of a unit of state accounting entity in a non-current asset impairment document.
(6) If it becomes evident that the actual useful life of an asset differs significantly from the initial estimate, the depreciation period is changed. For that purpose, the remaining useful life of an asset is estimated at least during the annual inventory process. The useful life of existing assets is reviewed when investment (renovation) plans are drafted and improvements (renovation amounts) are added to the cost of the non-current assets. The effect of a change in depreciation period is recorded in the reporting period and in future periods but not retrospectively.
(7) The probable net realisable value of idle assets is reviewed at the end of the financial year and an impairment charge is recognised if it is less than its carrying amount.
(8) Defence-related non-current assets only used for military purposes are only depreciated as an exception from the acquisition month. The off-balance sheet accounting for such assets is started concurrently to monitor its existence and location (together with inventories).
(9) Public sector entities preparing financial statements in accordance with the accounting principles generally accepted in Estonia do not carry out impairment tests or write down assets to their carrying amount in the case of non-current assets needed to provide public services if the asset value has not been impaired due to damage or other reasons partially or fully due to removal from use.
(10) If low-value assets have been added to a group with uniform estimated useful lives, an estimate is provided upon inventory of non-current assets regarding the group's existence and general condition. If assets from a group were additionally individually recognised as low-value assets, the adjustment to the group is not required on the basis of each low-value asset's individual inventory result.
§ 43. Parendused, remont ja hooldus
Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.
Repealed
Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.
Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.
Teede ja trasside parendused võib võtta arvele iga-aastaste ehitustööde kogumitena, kui neil on ühesugune hinnanguline keskmine kasulik eluiga. Vastavat liiki ehitustööde kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini.
Kasutusrendile võetud varade korral kajastab rentnik rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parenduste, remondi ja hoolduse kulutused põhivara soetusena, kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele (mitte tulevaste perioodide rendi ettemaksena). Kui rendileandja ei ole avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist on lühem. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kui rendileandja on avaliku sektori üksus, kelle kaudu vastavad tööd tehakse, kajastab ta enda poolt tehtud töödega seotud kulutused kuludes (mitte põhivara soetusena) ja rentnikult saadud tasu tuludes (mitte saadud tulevaste perioodide rendi ettemaksena).
Kaitseotstarbeliste varade parendustööde kapitaliseerimise alampiir on 50 000 eurot (ilma käibemaksuta).
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 43. Improvements, repairs and maintenance
(1) Costs related to improvements are added to the cost of property, plant and equipment only if they meet the definition of property, plant and equipment and the criteria for inclusion of assets in the balance sheet and the expenditure is at least the amount specified as the capitalisation threshold of non-current assets (excluding VAT) provided in § 41 (1). Costs related to ongoing maintenance and repairs are charged to period expenses.
(3) If an improvement results in the replacement of a significant part of an asset, the estimated initial cost of the replaced part and the corresponding accumulated depreciation are derecognised from non-current assets.
(4) If improvements are added to the cost of non-current assets, the potential extension of remaining useful life of the asset is reviewed and in case of a significant change, the depreciation rate is adjusted.
(5) Improvements to roads and routes may be capitalised as annual construction groups if they have a uniform estimated useful life. Such construction groups are written off once their carrying amount reaches zero.
(6) Lessees that have leased assets under operating leases account for expenses incurred for improvement, repair and maintenance on the leased asset not covered in the lease agreement as acquisition of non-current assets if such expenditure meets the definition of property, plant and equipment (and not as deferred rent). If the lessor is not a public sector entity, the lessee depreciates such non-current assets over the shorter of the lease term and the estimated useful life of the asset. If the lessor is a public sector entity, the lessee depreciates such non-current assets over the estimated useful life of the asset. If the lessor is a public sector entity performing such work, it expenses such work that it has performed (without capitalisation) and recognises the consideration received from the lessee as revenue (and not deferred rent income).
§ 44. Põhivara müük
Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist põhivara müüki, tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Saaja võtab arvele üle antud põhivara soetusmaksumuse ja kulumi.
Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813 (v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul).
Põhivara tasuta võõrandamist kajastab võõrandaja juhul, kui seda ei saa teise varade kontoklassi ümber liigitada, mitterahalise sihtfinantseerimisena, eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200. Kui mitterahalise sihtfinantseerimise saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja mitterahalise sihtfinantseerimise kontol 350200 või 257000 põhivara õiglases väärtuses. Kahe riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse vaheline põhivara tasuta võõrandamine kajastatakse siirdena.
Põhivara tasuta kasutusse andmist kajastatakse juhul, kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, mitterahalise sihtfinantseerimisena. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200 ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Kui põhivara tasuta kasutusse saaja on samas avaliku sektori üksus, võtab ta arvele põhivara ja saadud sihtfinantseerimise kontol 350200 või 257000 põhivara õiglases väärtuses. Kahe riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse vaheline põhivara tasuta kasutusse andmine perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, kajastatakse siirdena.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õiglase väärtuse määramisel lähtutakse üldeeskirja § 18 lõigetest 4¹–4⁵. Samasuguseid õiglase väärtuse määramise põhimõtteid kasutatakse ka siis, kui vara saajaks on lisaks § 18 lõike 4¹ punktis 5 loetletud vara saajatele kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või riigiraamatupidamiskohustuslase üksus.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 44. Sale of non-current assets
(1) Sale of non-current assets, donation and providing for use free of charge between state accounting entities is accounted for as a transfer whereby the cost and depreciation of the assets are transferred. The recipient records the cost and depreciation of transferred non-current assets.
(2) The gain or loss from sale of non-current assets is recorded in account groups 3810 to 3813 (except in the case specified in subsection 1 of this section).
(3) A donation of non-current assets is recorded by the donor if the transaction does not constitute acquisition of ownership interest or financial investment, as a non-monetary grant (except for transfers between units of state accounting entities), derecognising the assets from the balance sheet and recording them in the carrying amount account 450200. If the recipient of a non-monetary grant is a public sector entity, it records the non-current assets and non-monetary grant in account 257000 or 350200 at fair value of the non-current assets or, if unknown, at the carrying amount indicated by the granting entity. If the fair value of non-current assets is known, the donor of assets previously revalues the assets to their fair value if required based on § 45 of the general rules.
(4) Non-current assets provided for use free of charge are accounted for as leased assets (ASBG 9). If assets were provided for use free of charge for a period exceeding 75% of the remaining useful life of the asset, the substance of the transaction constitutes finance lease. As no finance lease receivable or liability arises upon free of charge lease of assets, the transaction is accounted for as a non-monetary grant (except for transfers between units of state accounting entities) at the carrying amount of the lessor. The entity providing assets for use free of charge derecognises the assets from the balance sheet and records them in the carrying amount account 450200 and subsequently accounts for the assets off-balance sheet. If the lessee is a public sector entity, it records non-current assets and grants received in account 257000 or 350200 either at fair value of non-current assets or, if unknown, at the carrying amount indicated by the counterparty. If the fair value of non-current assets is known, the donor of assets previously revalues the assets to their fair value if required based on § 45 of the general rules.
(5) Fair value specified in subsections (3) and (4) of this section is determined based on § 18 (4¹)–(4⁵) of the general rules. The same fair value principles are also applied when the recipient of the assets is a local government entity, other legal entity governed by public law or a unit of state accounting entity in addition to the recipients of assets listed in § 18 (4¹) 5).
§ 45. Materiaalse põhivara ümberhindlus
Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest järgmisest asjaolust:
põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;
põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.
Juhul kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse hinnangul erineb riigiraamatupidamiskohustuslase üksusele kuuluva põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt (v.a maa ümberhindlus). Eksperdi valiku peab kinnitama riigiraamatupidamiskohustuslase juht. Kui puuduvad usaldusväärsed andmed õiglase väärtuse kohta, ei ole põhivara ümberhindlus lubatud.
Maad on lubatud hinnata ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel.
Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid. Riigiraamatupidamiskohustuslase netoümberhindlus kuulub aruandeperioodi lõpul üleandmisele Rahandusministeeriumi bilanssi, kes võtab selle esialgu samuti arvele kontogrupis 2904. Perioodi lõpus sulgeb Rahandusministeerium nimetatud kontogrupi kõik kontod kontole Kogunenud üle- või puudujääk (298000).
Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.
Põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia üldjuhul kuni 31.12.2005. Kui see jäi teatud põhjustel selleks kuupäevaks läbi viimata, tuleb seda teha esimesel võimalusel järgmistel perioodidel.
Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 45. Revaluation of property, plant and equipment
(1) As an exception, the initial cost of an item of property, plant and equipment is replaced with the revalued amount if the fair value of the item differs significantly from its carrying amount due to at least one of the following factors:
1) the non-current asset was purchased in 1995 or earlier;
2) there is no correct information on the actual cost of the non-current asset, including if it has been transferred to a public sector entity during restructuring or absence of the owner and the recipient does not have correct information on its cost or if this is due to a difference in previous accounting principles compared to the accounting principles presented in the general rules.
(2) If a unit of state accounting entity judges that the carrying amount of any of its owned non-current assets differs for aforementioned reasons from its fair value, an appraisal of the asset is conducted by a relevant expert (except for land revaluation). The head of the state accounting entity must approve the appointment of the expert. If there is no reliable information on fair value, the revaluation of non-current assets is not permitted.
(3) Land may be revalued on the basis of the taxable value of land applicable during the revaluation process.
(4) The revalued amount is deemed the new cost and the former cost and accumulated depreciation are eliminated by using the account group 2904 accounts as corresponding contra accounts. The net revaluation of the state accounting entity is subject to transfer to the balance sheet of the Ministry of Finance at the end of the reporting period, which will also initially record it in account group 2904. At the period end, the Ministry of Finance closes all accounts of the aforementioned account group to the account Accumulated Surplus or Deficit (298000).
(5) It is only permitted to revalue property, plant and equipment once.
(6) It is generally only permitted to revalue non-current assets until 31 December 2005. If it was not completed by that date, it must be done at the first opportunity in future periods.
(7) Regardless of the term, assets deemed abandoned and land entered in the land cadastre, never before included in the balance sheet by any public sector entity, are recorded as revaluation of non-current assets.
§ 46. Põhivara mahakandmine
Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas «Riigivaraseadusega».
Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613).
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 46. Derecognition of non-current assets
(1) Non-current assets are derecognised (removed from the balance sheet) if the assets no longer exist (are destroyed, lost, etc.) or on the basis of a decision to derecognise assets prior to its decommissioning or destruction. Non-current assets are derecognised pursuant to the State Assets Act.
(2) When assets are derecognised, the carrying amount of non-current assets is expensed (account group 611 or 613).
§ 47. Bioloogiliste varade arvestus
Bioloogiliste varade kajastamisel lähtutakse RTJ 7 kirjeldatud põhimõtetest.
Bioloogilised varad võetakse bilanssi kontorühma 157 arvele, kui nende soetusmaksumus on alates § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kogumina soetatud bioloogilised varad (kogumi liikmete olemus ja kasutamise eesmärk on ühesugune) võib arvele võtta ühe tervikuna, kui kogumi väärtus tervikuna on alates ülaltoodud piirist.
Bioloogilisi varasid hinnatakse aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ümber õiglasesse väärtusesse ainult juhul, kui õiglase väärtuse hindamiseks on võimalik kasutada usaldusväärseid meetodeid. Kui õiglase väärtuse hindamine ei ole võimalik, kuna neid ei kasvatata müügiks, kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Niisugustele bioloogilistele varadele määratakse amortisatsiooninorm. Kui bioloogiliste varade soetusmaksumus ei ole teada ning nende õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse neid nullväärtuses.
Repealed
Õiglase väärtuse meetodil arvestatud bioloogiliste varade väärtuse muutus kajastatakse kontogrupis 3826. Soetusmaksumuse meetodil kajastatud bioloogiliste varade amortisatsioon ja allahindlus kajastatakse kontorühmas 614. Bioloogiliste varade müügi korral kajastatakse tulem kontogrupis 3814.
Maavarade ja muude mittearendatavate bioloogiliste ressursside kohta puudub usaldusväärne hinnang varade õiglase väärtuse osas ja seetõttu kajastatakse selliseid varasid bilansiväliselt (konto 912000).
Riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel lähtutakse üldeeskirja lisast 8.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 47. Accounting for biological assets
(1) Biological assets are accounted for based on ASBG 7 principles.
(2) Biological assets are recorded in the balance sheet account group 157 if their cost is equal to or above the capitalisation threshold of non-current assets provided in § 41 (1) (excluding VAT). Biological assets purchased collectively (with a uniform nature and purpose of use of all collectively purchased assets), they may be recorded on a group basis if the collective value is equal to or above the aforementioned threshold.
(3) Biological assets are revalued to fair value at the annual report date only if fair value can be determined reliably. If fair value cannot be determined because they are not grown for sale, the assets are recorded at cost, less depreciation and impairment charges. Such biological assets are assigned a depreciation rate. If the cost of biological assets is unknown and fair value cannot be reliably determined, the assets are carried at zero.
(5) Gains and losses arising from change in fair value of biological assets, as well as any depreciation and impairment charges, are recorded in account group 614. Gains and losses on sale of biological assets are recorded in account group 3814.
(6) The fair value of natural resources and other undeveloped biological resources cannot be estimated reliably, therefore such assets are accounted for off-balance sheet (account 912000).
(7) The fair value of state forest is determined based on Annex 8 to the general rules.
10. peatükk KOHUSTISED JA NETOVARA
§ 48. Kohustised ja saadud ettemaksed
Kohustiste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.
Kohustiste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis 2032.
Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustisena kontogrupis 2039 ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajatamise viisi eelnevalt omavahel kokku.
Bilansis kajastatakse laenukohustisi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustisena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustised, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.
Laenukohustiste kajastamisel lähtutakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodist. Kui tehingukulud ei ole olulised ning lepingujärgne intressimäär ei erine oluliselt efektiivsest intressimäärast, võib laenukohustiste arvestuses kasutada lepingujärgset intressimäära ning kanda tehingukulud kohe intressikulusse (kontorühm 650).
Kui avaliku sektori üksus omab faktooringkohustist, millega kaasneb intressimakse faktoorile (nõude ostjale), kajastab ta regressiõigusega faktooringkohustise tehingupartnerina nõude müüjat (faktooringu klienti) ning regressiõiguseta faktooringkohustise tehingupartnerina faktoori (nõude ostjat).
Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale, kontorühmades 206 ja 256. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna määraga 4% aastas. Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude vähenemisena).
Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse pensionieraldisi bilansipäevaks välja teenitud, kuid välja maksmata pensionisuurenduste, ametipensionide ja muude pikaajaliste tööga seotud hüvitiste kohta töötajatele ja nende pereliikmetele. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga hüvitise määramise aluseks olev tööalase teenistuse periood lisaühiku hüvitise saamiseks.
Kui õigusaktide kohaselt kestab periood, mil töötajal on võimalik välja teenida lisaühikuid pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise saamiseks, kajastatakse pensionieraldised selle riigiraamatupidamiskohustuslase bilansis, kelle juures töötaja töötab. Kui pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise väljateenimise periood lõpeb, sealhulgas kui töötaja jäi pensionile või kui õigusaktide alusel lõpetati teatud töötajate grupile hüvitiste väljateenimine, antakse pensionieraldised siirdena üle ja kajastatakse edaspidi selle asutuse bilansis, kes neid välja maksab.
Pikaajalised intressi mittekandvad kohustised kajastatakse nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas. Intressikulu kajastatakse sel juhul kontol 650800.
Rentide klassifitseerimisel kapitali- ja kasutusrentideks loevad avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kapitalirendile viitavaks kriteeriumiks ka vastavuses IPSAS 13 (Leases) §-ga 15 olukordi, kus renditavat vara pole võimalik kergesti asendada teise varaga.
Kui rendileping sõlmitakse ühisesse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahel, siis klassifitseeritakse rendileping arvestuse lihtsustamise eesmärgil kasutusrendiks.
Repealed
Avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kajastavad pikaajalisi koostöölepinguid, mille kohaselt kasumi teenimise eesmärgil tegutsev lepingupartner osutab infrastruktuuri objekti kasutades avalikke teenuseid (sh vastava infrastruktuuri objekti opereerimise ja korrashoiuga seotud teenuseid), kusjuures avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle kas läbi omandiõiguse, soodusostuõiguse või muul moel (edaspidi nimetatud teenuste kontsessioonikokkulepe), järgmiselt:
teenuste kontsessioonikokkuleppe infrastruktuuri objekt võetakse arvele materiaalse põhivarana selle soetusmaksumuses, milleks loetakse infrastruktuuri objekti ehitus- või rekonstrueerimistööde õiglane väärtus või vastavate tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtus, sõltuvalt sellest, kumb neist on madalam, kajastades selle samaaegselt finantskohustisena kontodel 208600 ja 258600;
arvele võetud infrastruktuuri objektile rakendatakse materiaalse põhivara arvestuse reegleid;
lepingupartneritele tehtavad maksed avalike teenuste osutamise eest jaotatakse finantskohustise eest tasumiseks, infrastruktuuri objekti kasutamise eest (sh opereerimise ja korrashoiuga seotud teenused) tasutavateks kuludeks (kontoklass 55), intressikuluks finantskohustistelt (konto 650600) ja käibemaksukuluks (kontorühm 601) või sisendkäibemaksuks (konto 103701);
kui maksete jaotus komponentideks ei ole lepingupartnerite vahel avalikustatud, koostatakse maksete jaotuse analüüs, milles lähtutakse tegevjuhtkonna hinnangust turutingimuste kohta ehitus- või rekonstrueerimistööde maksumuse, opereerimise ja korrashoiuga seotud teenuste maksumuse ning intressimäära osas.
Kui valitaval ametnikul ja kõrgemal riigiteenijal on töösuhte lõppemisel õigus saada ühekordset hüvitist, moodustatakse selleks eraldis proportsionaalse osa krediteerimise meetodil alates ametniku ametisse nimetamise aastast kuni hüvitise väljateenimiseks kehtestatud esimese ametisuhte perioodi aastani. Kui ametnik jätkab samal ametikohal ka järgmist ametiaega, tehakse täiendav diskonteerimine, arvestades väljamakse toimumise momendiks järgmise ametiaja lõppemise aasta.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 48. Payables and prepayments
(1) Liabilities are accounted for based on principles described in ASBG 3, ASBG 8 and ASBG 9.
(2) The accrual basis of accounting is followed when accounting for liabilities whereby all liabilities arising in the reporting period are included in the balance sheet of the reporting period. If there is no invoice at the date that financial statements are prepared, it is included in accrued expenses group 2032 in the balance sheet.
(3) Deferred income is initially recorded as a liability in account group 2039 and recognised as revenue over the period for which it was earned. As an exception, deferred income below the capitalisation threshold of non-current assets provided in § 41 (1) may be recognised as revenue immediately without distribution over future periods. In case of transactions within the public sector, parties will agree upon an accounting method beforehand.
(4) Borrowings are classified in the balance sheet depending on their remaining term as current and non-current portions in account groups 208 and 258, respectively. All borrowings subject to interest or similar expense arisen as a result of financing activities are included in the balance sheet.
(5) Borrowings are measured using the amortised cost method. If transaction costs are immaterial and the contractual interest rate does not materially differ from the effective interest rate, borrowings may be recorded using the contractual interest rate, expensing the transaction costs as interest expense (account group 650) as incurred.
(6) If a public sector entity is a debtor in a factoring arrangement, resulting in interest payments to the factor (that purchased the receivable), it records the seller of the receivable (factoring client) as trading partner of factoring with recourse and the factor (purchaser of the receivable) as trading partner of factoring without recourse.
(7) Provisions are classified as current and non-current, depending on when they are expected to be settled in account groups 206 and 256. Non-current provisions are discounted at the rate of 4% per annum. Provisions are made and expensed concurrently (reversal of provisions is a reduction of expenses).
(8) Provisions for pensions are reviewed at the year-end. Increases in pension, occupational pensions and other long-term work-related benefits to current and former civil servants and their family members are included as a provision in the balance sheet of the state accounting entity in which such employees earned their respective benefits. Provisions for pensions are measured using the projected unit credit method under which the future obligations are measured on the basis of the ratable benefit entitlements earned as of the balance sheet date. If such benefits are paid out by another agency (such as the Estonian National Social Insurance Board), it accounts for payouts as transfers to the government agency that has included the relevant provisions in its balance sheet.
(9) Non-current non-interest-bearing liabilities are measured at present value, discounted at the rate of 4% per annum. In that case, interest expense is recorded in account 650800.
(10) Public sector entities that are not primarily aimed at earning a profit for their owners classify as finance leases situations pursuant to § 15 of IPSAS 13 (Leases) where the leased assets cannot be easily substituted with another asset.
(11) Public sector entities whose main purpose is not to provide its owner with a profit account for long-term cooperation agreements whereby a for-profit partner provides public services using infrastructure (incl. services related to the operation and maintenance of such infrastructure) and the non-profit public sector entity controls or regulates which public services, to whom and at what price the partner provides and retains control of the infrastructure after agreement expiry through title, right to purchase at a discount or in another manner (hereinafter service concession arrangement) as follows:
1) infrastructure related to a service concession arrangement is recorded as property, plant and equipment at cost, which is the lower of the fair value of construction or renovation work on the infrastructure and the present value of future payments in exchange for such work and it is recorded concurrently as a financial liability in accounts 208600 and 258600;
2) accounting rules applicable to property, plant and equipment are applied to infrastructure assets;
3) payments made to partners in exchange for providing public services are allocated into payment of the financial liability, usage costs of the infrastructure (incl. services related to operation and maintenance) (account category 55), interest expense on financial liabilities (account 650600) and VAT expense (account group 601) or input VAT (account 103701);
4) if the allocation of payments is not disclosed between partners, an allocation of payments analysis is prepared based on the management's judgment as to market conditions related to the cost of construction or renovation work, cost of operation and maintenance services and interest rate.
(12) If an elected official or senior civil servant is entitled to a one-time benefit upon end of employment, a provision is established using the projected unit credit method from the year that the official was appointed until the first year of the necessary period of service to earn the benefit. If an official continues to hold office for another term, a supplementary discount is applied, recording the expiry of the new term as the date of payout.
§ 49. Netovara reservid
Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele (peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel). Seetõttu kajastatakse tehinguid, millega kaasneb reservide muutumine, aruandeperioodi jooksul tavapäraselt, sealhulgas tulude ja kulude kontodel, kui tehingu tulemusena muutus aruandeperioodi tulem. Hiljemalt aruandeperioodi lõpul koostatakse arvestused, mille alusel korrigeeritakse reserve ja akumuleeritud tulemit nende tehingute alusel, mille korral oli ühtlasi nõutav reservide suurenemine või vähenemine. Aastaaruande kinnitamisel või peale aastaaruande kinnitamist otsustatud vastava aasta aruandeperioodi tulemist reservidesse suunatava osa jaotamine kajastatakse järgmisel aruandeaastal.
Riigi netovara reservid kajastatakse Rahandusministeeriumi bilansis. Seetõttu koostab Rahandusministeerium reservide moodustamise ja kulutamise arvestused, võttes arvesse ka teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt riigikassasse laekunud tulud, mis kuuluvad kandmisele reservidesse, ja riigikassast tasutud kulud, mis kuuluvad katmisele reservide arvel, jaotades vastava aruandeperioodi tulemi sama aruandeperioodi aruandes reservidesse.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 49. Net asset reserves
(1) Changes in net asset reserves are accounted for as reclassification from one net asset entry to another (mainly between the reserve and accumulated surplus or deficit). Therefore, transactions resulting in a change in reserves are recorded on a conventional basis during the reporting period, including in income and expense accounts, if the surplus or deficit of the reporting period changed due to the transaction. Calculations are prepared by the end of the reporting period to adjust reserves and accumulated surplus or deficit on the basis of such transactions requiring an increase or decrease of reserves. The allocation of the portion of the current year's surplus or deficit applicable to reserves that is decided on or after the approval of the annual report is recorded in the next financial year.
(2) The state's net asset reserves are included in the balance sheet of the Ministry of Finance. Therefore, the Ministry of Finance prepares the data on the formation and use of reserves, also including the revenues paid by other state accounting entities into the treasury subject to allocation to reserves, as well as expenses paid from the treasury charged against reserves, allocating the surplus or deficit of the relevant reporting period in the reserves of the same reporting period.
§ 49¹. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele:
raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingute kohta.
Aastaaruandes avaldamisele kuuluvate tehingute saldod esitatakse saldoandmikes:
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodiga 800601;
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodiga 800301 või 800501;
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute korral tehingupartneri koodidega, mis algavad numbritega 0 kuni 6 ja mille neljas number on 6 või 7.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avaldamisele kuuluvate tehingutega seotud raamatupidamise algdokumentide menetlemisel esitavad dokumentide koostajad, kooskõlastajad ja kinnitajad vastavalt neile teadaolevatele andmetele dokumentidel vastavasisulise kommentaari. Kommentaariga dokument esitatakse raamatupidamisüksusele, kes selle alusel kajastab tehingu lõike 3 punktis 1 või 2 toodud seotud isiku tehingupartneri koodiga.
Aastaaruandes avaldatakse seotud isikutega tehtud tehingute informatsioon käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud seotud isikute gruppide kaupa järgmiste tehinguliikide lõikes:
tööjõukulu, sh erisoodustuste ja maksukulu;
toetuste andmine ja saamine;
kaupade ja teenuste ost-müük;
laenude andmine ja saamine;
garantiide ja tagatiste andmine ja saamine;
muud tehingud.
Aastaaruandes tuuakse eraldi välja seotud isikute gruppidega tehtud tehingute varade ja kohustiste saldod ning tulud ja kulud. Nimetatud informatsioon peab vastama saldoandmikes seotud isikute tehingupartnerite koodidega kajastatud saldodele.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 49¹. Related party disclosures
(1) Related party disclosures are made in the annual report involving transactions with the following persons (hereinafter related parties) not in compliance with legislation or general requirements of accounting entities' internal documentation or not on market terms:
1) members of the highest governing body and management and their close family members, including spouses or partners and children;
2) foundations, non-profit associations and companies where persons specified in article 1 alone or with family members exercise controlling or significant influence.
(2) Disclosure is provided in the annual report on transactions involving foundations, non-profit associations and companies that are not public sector entities where the reporting entity exercises significant influence.
(3) The balances of transactions subject to disclosure in the annual report are presented in trial balances:
1) under trading partner code 800601 for persons listed in subsection (1) 1) of this section;
2) under trading partner code 800301 or 800501 for persons listed in subsection (1) 2) of this section;
3) under trading partner code beginning with 0 to 6 and where the fourth number is 6 or 7 for persons listed in subsection (2) of this section;
(4) Persons preparing, approving and authorising accounting source documents related to transactions subject to disclosure pursuant to subsection (1) of this section add a corresponding comment to the documents according to information available to them. The commented document is submitted to the accounting entity that will use it to record the transaction under a related party trading partner code provided in subsection (3) 1) or 2).
(5) Related party disclosures are provided in the annual report for each of the groups specified in subsections (1) and (2) of this section, classified by transaction type as follows:
1) labour cost, incl. fringe benefits and taxes;
2) award and receipt of grants;
3) purchase and sale of goods and services;
4) lending and borrowing;
5) providing and receiving guarantees and deposits;
6) other transactions.
(6) Balances of assets and liabilities and income and expenses related to transactions with groups of related parties are separately disclosed in the annual report. Such information must match the balances under related party trading partner codes shown in trial balances.
11. peatükk VARADE JA KOHUSTISTE INVENTEERIMISE JA HINDAMISE KORD
§ 50. Töökorraldus ja dokumentatsioon
Raha jääki bilansis võrreldakse pangaväljavõtte või kassaraamatu saldoga igapäevaselt pärast raha liikumise kohta raamatupidamiskirjendite tegemist.
Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse kõigi oluliste varade ja kohustiste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustiste gruppide kaupa, näiteks:
varude inventuur;
materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;
nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
kohustiste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustiste kohta kinnituskirjade saatmine;
sularahakassade inventuur;
pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;
finantsinvesteeringute inventuur ja olulistele tehingupartneritele kinnituskirjade saatmine;
avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;
muude varade inventuur.
Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. Riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse tegevjuhtkond määrab varude, materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute aastainventuuri läbiviijad, sh inventuuri läbiviimise eest vastutava(d) isiku(d). Varude ja materiaalse põhivara inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt 2 liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.
Otsuse selle kohta, milliste nõuete ja kohustiste kohta saadetakse tehingupartneritele kinnituskirjad, teeb riigiraamatupidamiskohustuslase pearaamatupidaja.
Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste (vt üldeeskirja § 7 lg 3) vahel ei saadeta kirjalikke kinnituskirju, vaid vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e-posti teel. Valitseva mõju all oleva üksusega võrdluse käigus selgunud realiseerumata kasumite ja kahjumite olemasolu korral võetakse need arvesse kapitaliosaluse meetodil. Riigiraamatupidamiskohustuslase ja kohaliku omavalitsuse üksuse piires kehtestatakse sise-eeskirjaga arvestuspõhimõtted, mis välistavad realiseerumata kasumite ja kahjumite tekkimise riigiraamatupidamiskohustuslase ja kohaliku omavalitsuse üksuse sisestest tehingutest.
Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustiste kajastamise korrektsust. Nimetatud dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon «Raamatupidamise seaduses» sätestatud korras.
Teavikuid ning muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asju ja muuseumi abikogusse arvatud asju on lubatud inventeerida kord viie aasta jooksul. Inventuuride läbiviimise tavapärasest erinev regulaarsus sätestatakse riigi raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjades koos põhjendusega.
Kaitseväes hajutatakse ladudes olevate varude ja materiaalse põhivara aastainventuurid tervele aastale eelnevalt kinnitatud graafiku alusel. Inventuuride läbiviimiseks kehtestatakse eraldi kord, milles sätestatakse korralduslikud toimingud, varude ja varade hindamismeetodid ja koostatavad dokumendid. Vastav kord kooskõlastatakse riigiraamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna poolt.
Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt majandatavat metsa inventeeritakse selleks ettenähtud korra alusel aastaringselt arvestusega, et inventeerimisandmed metsa koguste ja seisukorra kohta ei oleks vanemad kui kümme aastat.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 50. Operations and documentation
(1) The actual cash balance is compared to the one reported in the balance sheet on a daily basis. The balances of analytical sub-ledgers is verified at each month-end and reconciled with the balance sheet. Reconciliations performed are documented in writing (a notation is added by the reconciler to document the reconciliation, indicating any differences and confirming the reconciliation by signature). In case of differences, adjusting entries are made or else a direct supervisor is immediately notified. Adjusting entries are documented. The reconciliation intervals and responsible persons are defined in the job descriptions of accounting entities' employees.
(2) A complete inventory (annual inventory) of all significant assets and liabilities of units of state accounting entities is carried out at least annually. Annual inventories are organised either as at the financial year-end date or up to two months before the financial year-end by groups of assets and liabilities in order to disperse the inventories, for instance:
1) inventory of inventories;
2) inventory of property, plant and equipment and investment property;
3) inventory of the analytical lists of receivables and sending out confirmation letters concerning material receivables;
4) inventory of the analytical lists of liabilities and sending out confirmation letters concerning material liabilities;
5) inventory of cash registers;
6) sending out confirmation letters to banks to confirm bank account balances and transactions involving banks;
7) inventory of financial investments and sending out confirmation letters to significant trading partners;
8) reconciliation of balances of public sector entities submitting trial balances;
9) inventory of other assets.
(3) Inventories are concluded on dates enabling the on-time preparation of financial statements. The management of units of state accounting entities assigns the persons to conduct annual inventory of inventories, property, plant and equipment and investment property, incl. person(s) responsible for the inventory. Inventory committees related to inventories and property, plant and equipment are comprised of at least 2 members, neither of whom is the person responsible for the assets subject to inventory. The person responsible participates in the work of the inventory committee in an explanatory capacity. The documentation to certify the completion of annual inventory is signed by committee members and the person responsible for assets.
(4) The accounting officer of the state accounting entity decides on which of receivables and liabilities are subject to confirmation letters being sent out to trading partners.
(5) No written confirmation letters are sent between public sector entities that submit trial balances (see § 7 (3) of the general rules), information on balances and revenue is exchanged via email instead. If there are any unrealised gains or losses determined through reconciliation with entities under controlling influence, such gains and losses are accounted for using the equity method. State accounting entities and local government entities establish internal accounting principles in their policies and procedures, preventing unrealised gains or losses from occurring from internal transactions between state accounting entities and local government entities.
(6) Documentation to certify the completion of annual inventory is balance confirmation letters, bank account statements, inventory sheets or other documents confirming that assets and liabilities have been recorded correctly. Such documentation is retained as source documentation for business transactions according to the procedure set out in the Accounting Act.
(7) Records and items of cultural value recorded by museums, as well as items included in auxiliary collections of museums may be subject to inventory once every five years. The exceptional intervals for such inventories are set forth in the accounting policies and procedures of state accounting entities, including justification.
(8) In the Defence Forces of Estonia, the annual inventory performed on storage inventories and property, plant and equipment are distributed throughout the year on the basis of a pre-approved schedule. A separate procedure is enacted for performing inventories in which the operational procedures, valuation methods for inventories and assets and documents to be drafted are established. Such procedure is subject to approval by the management of the state accounting entity.
(9) Inventory is performed on forest managed by the State Forest Management Centre based on relevant procedure on a year-round basis and ensuring that inventory data on the volume and condition of trees are not older than ten years.
§ 51. Inventeerimise ajaline jaotus
Varade ja kohustiste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad:
Maksu- ja Tolliamet võib saata saldokinnituskirju maksude, lõivude ja trahvidega seotud nõuete ning kohustiste kohta (kontorühmad 102, 152, 200, 253, kontogrupid 1037, 2030, välja arvatud saldod avaliku sektori üksustega) seisuga kuni üks kuu enne aruandeaasta lõppu.
Saadud ja antud ettemaksed ning lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused, välja arvatud lõikes 2 määratud ettemaksed, inventeeritakse aruandeaasta lõpu seisuga.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 51. Inventory intervals
(1) The following are the requirements as to intervals of performing inventory of assets and liabilities: Asset / liability subject to inventory Inventory frequency and scope Cash and bank accounts Daily reconciliation of balances, confirmation letters from banks at the year-end;Unannounced verification of the cash register at least twice annually and inventory at the year-end Taxes receivable and payable Reconciliation of balance sheet balances with Estonian Tax and Customs Board's account records in the e-Tax Board information system at least at each quarter end, clarification and elimination of differences Other receivables and prepayments Monthly reconciliation of sub-ledgers with balance sheet balances and write-downs of time-barred receivables at least at each quarter-end, balance confirmation letters from all significant debtors as at the year-end or two months before the financial year-end Financial investments Monthly reconciliation of sub-ledgers with balance sheet balances, revaluation to fair value, accrued interest calculation, balance confirmation letters as at the year-end or balance reconciliations concerning all significant investments Inventories Physical inventory count at least annually at the year-end date or up to two months before the financial year-end and an estimate as to any impairment of slow-moving inventories Property, plant and equipment and investment property Physical inventory count at least annually at the year-end date or up to two months before the financial year-end and an estimate as to the correctness of the remaining useful life and any impairment of the assets Other assets Inventory at least annually at the year-end date or up to two months before the financial year-end, employing appropriate methods to confirm the existence of assets and the correctness of carrying amounts Payables and prepayments Monthly reconciliation of sub-ledgers with balance sheet balances, balance confirmation letters from all significant creditors as at the year-end or two months before the financial year-end Inter-entity balances between public sector entities submitting trial balances Quarterly based on trial balance information system requests, if necessary, additionally via email based on correspondence
(2) Estonian Tax and Customs Board may send balance confirmation letters concerning receivables and payables related to taxes, state fees and fines (account groups 102, 152, 200, 253, account groups 1037, 2030, except for balances with public sector entities) as at up to one month before the financial year-end.
§ 52. Inventeerimise ja hindamise protseduurid
Sularaha inventuuri käigus:
loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse raamatupidamisüksusele;
raamatupidamisüksuses kontrollitakse sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga, inventuuriakt kinnitatakse raamatupidamise esindaja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega; puudujäägid kajastatakse kuni nende hüvitamiseni kontol 103690; ülejäägid kantakse tuludesse (388890).
Pangakontode kontrollimisel:
võrreldakse igapäevaselt pärast pangakontodel toimunud liikumiste kajastamist raha bilansilise jäägi ja pangaväljavõtte saldode vastavust;
otsustab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond või riigiraamatupidamiskohustuslase pearaamatupidaja juhul, kui riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel on krediidi- või finantseerimisasutuses oma arveldus- või maksekonto, kas aasta lõpu seisuga saldo kinnitamiseks saata finantsinstitutsioonile täiendavalt järelepärimine saldojääkide kinnitamiseks või piisab saldo kinnitamiseks arveldus- või maksekonto väljavõttest.
Finantsinvesteeringute hindamisel ja inventeerimisel viiakse läbi:
hindamine õiglasele väärtusele või intresside arvestus sõltuvalt investeeringu liigist;
lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute korrektne klassifitseerimine aruandeperioodi lõpu seisuga;
välisvaluutas fikseeritud investeeringute ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
aasta lõpu seisuga kinnituskirjade saatmine olulistele tehingupartneritele.
Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;
välisvaluutas fikseeritud nõuete (välja arvatud ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega; saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi, samuti näidatakse bilansivälised trahvi- ja viivisenõuded nende olemasolul.
Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;
loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;
erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);
üle- ja puudujääkide kohta lisatakse lõppaktile seletuskiri ning süüdlaste olemasolul nõutakse puudujäägid neilt sisse;
dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;
allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamisüksuses vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse; leitud puudujäägid kantakse kuluks või võetakse kuni tasumiseni arvele (konto 103690); ülejäägid võetakse arvele (õiglasema hinnangu puudumisel nullväärtuses).
Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute füüsiline inventuur toimub sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:
hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust (vt üldeeskirja §-d 39, 45);
inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;
veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamisüksus kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.
Kohustiste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
kohustiste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
välisvaluutas fikseeritud kohustiste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel;
kohustiste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
intressikandvate kohustiste tekkepõhine intressiarvestus;
maksukohustiste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;
saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
eraldiste ja potentsiaalsete kohustiste hindamine ja arvelevõtmine.
Avaliku sektori üksused võrdlevad iga saldoandmiku esitamise järel saldosid teiste saldoandmikke esitanute saldodega. Selleks kasutatakse aruannete kataloogis saldode ja ridade võrdlemise päringuid. Vahe korral peetakse e-posti teel läbirääkimisi eesmärgiga jõuda kokkuleppele vahe likvideerimises. Vahesid, mis on väiksemad kui 10 000 eurot, ei pea parandama. Konsolideeriv üksus võib oma konsolideerimisgrupis kehtestada sellest väiksema piirmäära. Kui vahet ei ole võimalik likvideerida, antakse sellest e-posti teel teada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Riigi Tugiteenuste Keskuse pakutud lahenduse alusel likvideeritakse vahe, korrigeerides raamatupidamiskohustuslase või konsolideerimisüksuse saldoandmikku.
Repealed
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 52. Inventory and valuation procedures
(1) During inventory of cash:
1) the cash on hand is counted and results are documented in a cash inventory form signed by participants of the inventory and sent to the accounting unit;
2) the accounting unit reconciles the cash inventory form with the cash balance on the books, the inventory form is confirmed with the signature and reconciliation date of the accounting representative; any shortages are recorded in account 103690 until they are reimbursed; overages are recorded as income (388890).
(2) During reconciliation of bank accounts:
1) daily the bank account statements are reconciled with bank account balances; the reconciliation is recorded with a relevant notation on the bank account statement and a date and signature are added;
2) annually all financial institutions are sent letters to confirm balances that the unit of state accounting entity has had financial dealings with during the financial year.
(3) The following is carried out to value and inventory financial investments:
1) measurement of fair value or calculation of interest depending on the type of investment;
2) correct classification of short-term and long-term financial investments at the financial year-end;
3) investments denominated in foreign currency are translated at balance sheet date based on the reference rates of the European Central Bank;
4) sending out confirmation letters as at the year-end to significant trading partners.
(4) The following is carried out to inventory receivables and prepayments:
1) allocation of receivables on the accrual basis;
2) assessment of the collectibility of receivables and recognition of write-downs if necessary,
3) receivables (excluding prepayments) denominated in foreign currency are translated at balance sheet date based on the reference rates of the European Central Bank;
4) classification of receivables as short-term and long-term;
5) calculation of accrued interest on interest-bearing receivables;
6) sending out balance confirmations and reconciliation of received responses with accounting data; the nominal amounts of receivables are indicated in balance confirmations when they are sent out without deducting doubtful debt or discounted interest, also indicating any off-balance sheet claims for fines and late payment interest.
(5) The following requirements apply to inventory counts of inventories:
1) inventories are placed in a manner enabling them to be counted;
2) inventories are moved in the presence of the inventory committee and corresponding documentation is kept separately during the inventory;
3) if count sheets are paper-based, pre-filled count sheets do not contain quantities or amounts but are instead entered by the committee on the count sheets in the course of the inventory count;
4) counted units or product groups are labelled to avoid double-counting;
5) in case of discrepancies and indication of impairment, reports are prepared to document the shortages, overages and impairments;
6) a letter of explanation on any overages and shortages is enclosed to the final report and shortage is recovered from those responsible, if any;
7) documents are dated and signed by counters and the person bearing material liability;
8) adjustments are made to the accounting data in the accounting unit where necessary based on signed reports; discovered shortages are expensed or recorded until payment (account 103690); overages are recorded (at zero value if no fairer estimate exists).
(6) The physical inventory count of property, plant and equipment and investment property is similar to that of inventories but pre-filled count sheets indicate the quantities and amounts and information on the remaining depreciation period of the assets. In addition, the following operations and completed as part of the inventory count:
1) the need for revaluation of assets is assessed (see § 39, 45 of the general rules);
2) obsolete (physically or functionally obsolete) and idle assets are separately indicated in the final inventory report and their potential net realisable value is estimated;
3) the depreciation rates of assets are reviewed;
4) reports for the derecognition, impairment and revaluation of assets are prepared based on the remarks provided in the count sheets. The accounting unit records the adjustment entries for investment property and property, plant and equipment based on such reports.
(7) The following operations are completed to perform an inventory count on payables and prepayments:
1) allocation of payables on the accrual basis;
2) payables (excl. prepayments) denominated in foreign currency are translated at balance sheet date based on the reference rates of the European Central Bank;
3) classification of payables as current and non-current;
4) calculation of accrued interest on interest-bearing liabilities;
5) reconciliation of tax liabilities with statements from the Estonian Tax and Customs Board;
6) sending out balance confirmations and reconciliation of received responses with accounting data;
7) valuation and recording of provisions and contingent liabilities.
(8) Public sector entities that submit trial balances reconcile inter-entity balances as at each quarter-end. This is accomplished through reconciliation requests of trial balance information system balances and line items after the submission of trial balances. If an entity submitting trial balances expects that a trial balance may contain discrepancies with other entities, this is anticipated by submission of balance reconciliation requests to other entities submitting trial balances before the trial balances are due. In such cases, the entity wishing to pre-reconcile balances sends its balances via email to the other party and waits for the other party's response. The other party must respond to the inquiry via email and submit its balances. In case of discrepancies, email correspondence will continue until discrepancies are eliminated. In case of a dispute regarding inter-entity balances, the State Shared Service Centre is notified. The discrepancies are corrected based on a solution proposed by the State Shared Service Centre. It is not required to correct discrepancies of 100 euros or less, except in case of internal discrepancies within a group where the first four trading partner code digits of the entities submitting trial balances are the same for groups of state accounting entities or the first three digits are the same for other groups. In such groups, the parent entity may establish a permitted threshold for discrepancies, which must not be greater than 100 euros.
(9) Defence-related non-current assets only used for military purposes are counted together with defence-related inventories on the basis of principles provided in subsection (5) of this section and § 50 (8). At the year-end it is verified if the assets in the list of defence-related non-current assets are also recorded off-balance sheet together with inventories. If assets recorded off-balance sheet are deemed obsolete or no longer exist, such non-current assets are derecognised from the balance sheet.
§ 53. Konsolideerimise protseduurid
Repealed
Kui konsolideeriva üksuse konsolideerimisgrupis esineb niisuguseid konsolideeritavate üksuste vahelisi saldode erinevusi, mida ei ole võimalik korrigeerida konsolideerimisgruppi kuuluva aruandekohustuslase saldoandmikus, sisestatakse muudatused konsolideerimisüksuse saldoandmikusse.
Pärast seda, kui konsolideerimisgrupi kõikide üksuste andmed on esitatud ja kontrollitud, võrdleb konsolideerija veel kord oma valitsemisala kõikide saldode vastavust teiste avaliku sektori üksuste saldodega. Erinevuse esinemisel võtab konsolideerija ühendust teise üksusega, kellega selgitatakse erinevuste põhjused ja lepitakse kokku paranduse sisseviimine.
Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmike korral kajastab konsolideerija pärast saldoandmike kontrollimist ja korrigeerimist hiljemalt üldeeskirja § 9 lõikes 3 esitatud tähtajal konsolideerija või konsolideerimisgrupi saldoandmikus osaluste muutused oma konsolideerimisgrupi üksuste netovarade muutuste alusel. Konsolideerija võib oma valitsemisala saldoandmike lukustamiseks märkida saldoandmikud staatusesse „Korras”.
Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksused kajastavad aasta lõpu seisuga tekkinud tulemi üleandmise Rahandusministeeriumile vastavalt üldeeskirja § 17 lõikele 7. Riigi Tugiteenuste Keskus teeb seejärel vastukanded Rahandusministeeriumi saldoandmikus.
Riigi Tugiteenuste Keskus lukustab saldoandmikud nende esitamise tähtaja kuu viimasel tööpäeval või aasta kohta esitatud saldoandmikud 28. veebruaril, viies need staatusesse „Lõplik”. Riigi Tugiteenuste Keskus viib seejärel saldoandmikesse muudatused kooskõlastatult saldoandmike esitajatega ning teeb täiendavaid konsolideerimiskandeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute, valitsussektori ja avaliku sektori koondaruannete konsolideerimiseks avatud konsolideerimisüksuste saldoandmikesse kuni üldeeskirja § 9 lõikes 4 esitatud tähtajani.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 53. Consolidation procedures
(1) Entities entering trial balances reconcile their balances with those of other public sector entities. Reconciliation is performed with a relevant request in the trial balance information system of the Ministry of Finance. In case of discrepancies, the entity entering trial balances must contact the relevant entities to clarify the reasons for discrepancies and agree upon adjustments to be made.
(2) If there are any such balances between the entities consolidated by a parent entity where certain additional entries are needed for elimination or fair inclusion in the consolidated financial statements, it is possible to enter them as an additional group trial balance.
(3) After the data of all group entities have been entered, the parent once again reconciles all balances within its governing area with balances of other public sector entities. Reconciliation is performed with a relevant request in the trial balance information system of the Ministry of Finance. In case of discrepancies, the parent must contact the relevant entities to clarify the reasons for discrepancies and agree upon adjustments to be made.
(4) If all discrepancies are resolved, the parent entity obtains its own group entities' data from the trial balance information system to adjust ownership interest and records the corresponding entries in the parent entity's trial balance or in the supplementary group trial balance. The parent entity may thereafter change the status of the trial balances within its governing area to "OK" to lock them.
(5) Units of state accounting entities record the transfer of the year-end surplus or deficit to the Ministry of Finance by 31 March pursuant to § 17 (7) of the general rules. It may be done at a later date upon agreement with the State Shared Service Centre. The State Shared Service Centre thereafter makes the corresponding entries in the trial balance of the Ministry of Finance.
(6) The State Shared Service Centre locks the trial balances on the 8th working day after trial balances were due or on 1 April for annual trial balances from being modified by users by changing their status to "Final". Thereafter, the State Shared Service Centre modifies trial balances in coordination with submitting entities and records supplementary consolidation entries. Trial balances can no longer be modified after the audit of the consolidated financial statements of the state is concluded.
12. peatükk RAKENDAMINE
§ 56. Informatsiooni ja andmete avaldamine
Riigi Tugiteenuste Keskus esitab oma veebilehel jooksvat informatsiooni üldeeskirja või selle lisade muudatuste kohta.
Riigi Tugiteenuste Keskus avaldab oma veebilehel kontoplaani kasutamise juhendi, raamatupidamiskannete näidised ja muid üldeeskirja rakendamisega seotud dokumente, andmeid ja teadaandeid.
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 56. Disclosures
(1) The State Shared Service Centre presents on its website current information on amendments to the general rules or annexes thereto.
(2) The State Shared Service Centre publishes on its website instructions on using the chart of accounts, sample accounting entries and other documents, data and notices related to the implementation of the general rules.
§ 57. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Translation of the version of 24.11.2014; the Estonian text of this provision has not changed since.
§ 57. Repeal of earlier act
[Omitted.]
§ 58. Määruse rakendamine
Käesolev määrus jõustub riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond ja avalik õiguslikud kutseühendused), riigi valitseva mõju all olevatele sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja Riigimetsa Majandamise Keskusele bilansikontode saldode osas alates 31.12.2003 ja ülejäänud osas alates 01.01.2004.
Käesolev määrus jõustub lõikes 1 nimetamata avaliku sektori üksustele bilansikontode saldode osas alates 31.12.2004 ja ülejäänud osas alates 01.01.2005.
Repealed
Käesolevas määruse § 48 lõikes 11 sätestatud arvestuspõhimõtteid kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
Käesoleva määruse § 22 lõikes 2, § 38 lõikes 6, § 42 lõikes 1 ja § 42 lõikes 8 esitatud arvestuspõhimõtteid ja § 52 lõikes 9 esitatud kontrolli rakendatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2010. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara soetusmaksumusega alla 30 000 krooni kantakse 2010. aasta jooksul bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.
Repealed
Kuni 2011. aasta 31. detsembrini võib põhivara soetusega kaasnevat käibemaksukulu kajastada kontol 601000.
Avaliku sektori kasumi teenimise eesmärki omavad üksused, kes koostavad raamatupidamisaruandeid Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt, viivad kontoklassis 257 kajastatud sihtfinantseerimise kohustised seisuga 2012. aasta 1. jaanuar bilansist välja eelmiste perioodide jaotamata kasumisse (kahjumisse), korrigeerimata varasemate aruandeperioodide kohta koostatud aruandeid.
Avaliku sektori üksused, kes muudavad saadud liitumistasude arvestuspõhimõtteid, lähtudes käesoleva määruse § 41 lõikest 13, viivad kontol 253800 kajastatud liitumistasude jäägi 2012. aasta jooksul nulli, kajastades liitumistasud jääkmaksumusega alla põhivara soetamise piirmäära eelmiste perioodide jaotamata kasumis või kahjumis ning liitumistasud jääkmaksumusega alates põhivara soetamise piirmäärast põhivara soetusmaksumuse vähenemisena, korrigeerimata varasemate aruandeperioodide kohta koostatud aruandeid.
Käesoleva määruse § 48 lõiget 12 kohaldatakse esmakordselt seisuga 31.12.2012, arvestades hüvitised selle seisuga jooksva ametiaja suhtes, korrigeerimata varasemate aruandeperioodide kohta koostatud aruandeid.
Käesoleva määruse § 49¹ kohaldatakse aastaaruannete suhtes, mis koostatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
Käesoleva määruse § 25 lõikega 11 kehtestatud arvestuspõhimõtet kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Selleks viiakse 31.12.2015 seisuga saldoandmikus saadud tegevustoetuste nõuded ja ettemaksed nullini, korrigeerides nendega kontorühma 352 ning antud tegevustoetuste kohustised ja ettemaksed viiakse nullini, korrigeerides nendega kontorühma 452. Usaldusväärsete andmete olemasolu korral ja olulisuse printsiibist tulenevalt võib aastaaruande koostamisel tegevustoetuste kajastamise kassapõhist arvestuspõhimõtet rakendada tagasiulatuvalt.
Käesoleva määruse § 11 lõigete 1–3, 5 ja 9–9³, § 31 lõike 8, § 35 lõigete 2–4, § 48 lõigete 10¹ ja 10² ning lisade 7 ja 8 redaktsioone, mis jõustusid 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2015. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 5 000 euroni kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid hiljemalt 31.12.2016 seisuga bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.
Ühises konsolideerimisgrupis kapitalirendina kajastatud renditehingud arvestatakse seisuga hiljemalt 31.12.2016 ümber kasutusrendiks järgmiselt:
rentnik kannab hooned, rajatised ja muud kinnisvaraobjektiga lahutamatult seotud varad soetusmaksumusega alates 5 000 eurost ning kapitalirendikohustise bilansist tagasiulatuvalt välja ning arvestab ümber võrdlusandmed, kajastades tasutud rendimaksed rendikuluna ning eemaldades põhivara kulumi ja intressikulu. Kui rentnik kajastas bilansis remondifondi, arvestab ta selle tagasiulatuvalt rendikuluks. Kui rentnik oli teinud ettemakseid, ajatatakse need rendiperioodi jooksul rendikuluks;
rendileandja võtab tagasiulatuvalt, lähtudes rentniku poolt bilansist väljaviidavate hoonete, rajatiste ja muude kinnisvaraobjektiga lahutamatult seotud varade soetusmaksumusest, arvele materiaalse põhivara ja arvestab kulumit alates kapitalirendi alguskuupäevast. Rendileandja muudab tagasiulatuvalt võrdlusandmeid, eemaldades kapitalirendinõude ja intressitulu, asendades need materiaalse põhivara ja selle kulumiga ning kajastades renditasu perioodi rendituluna. Kui rendileandja kajastas bilansis remondifondi, arvestab ta selle tagasiulatuvalt rendituluks. Kui rendileandja oli saanud ettemakseid, ajatatakse need rendiperioodi jooksul rendituluks;
kui rahavoo kood on nõutav, kasutatakse ümberarvestuste kajastamisel rahavoo koodi 28;
kui rendileandja algne kapitalirendinõue sisaldas ainult maa õiglast väärtust, siis vormistatakse täiendavad dokumendid hoonete, rajatiste ja muude kinnisvaraobjektiga lahutamatult seotud varade mitterahalise sissemakse hindamiseks ja rendileandjale üleandmise kajastamiseks, lähtudes rentniku bilansilisest jääkmaksumusest arvestuspõhimõtte muutmise kuupäeva seisuga. Rendileandja ja rentnik lepivad sel juhul kokku ka kulumi arvestamise perioodi, milleni arvestab kulumit rentnik ja millest alates arvestab kulumit rendileandja.
Kuni 2018. aasta raamatupidamise aastaaruande lõpetamiseni kajastab struktuuritoetuste registris registreeritud toetuste vahendamist rakendusüksus. Rakendusüksus annab 2018. aasta 31. detsembri seisuga nimetatud toetustega seotud rahaliste jääkide ning nõuete, kohustiste ja ettemaksete saldod, mis vastavad struktuuritoetuste registris olevale analüütilisele informatsioonile, raamatupidamise õiendiga üle riigiraamatupidamiskohustuslastele, kelle poliitikavaldkonda projektid kuuluvad. Üleantav netovarade muutus kajastatakse ühtlasi kontorühmas 298 rahavoo koodiga 28.
Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 10 000 euroni kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid hiljemalt 2023. aasta 31. jaanuari seisuga bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades nende jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.
Kaitseotstarbeliste varude soetamise korral kuluna kajastamise erandit ei kohaldata 2025. aasta kohta koostatud aruannetest arvates. Saldoandmike infosüsteemis võetakse kaitseotstarbelised varud bilansis arvele 2024. aasta 31. detsembri seisuga netovarade muutusena rahavoo koodiga 28.
The Estonian text of this provision has changed since the translated version (24.11.2014): the translation does not match the text in force.
§ 58. Implementation of the Regulation
(1) This Regulation will become binding on state accounting entities, local government entities, other public legal persons (except for Eesti Pank, Guarantee Fund, Estonian Traffic Insurance Fund and public trade federations), foundations and non-profit associations under the state's controlling influence and the State Forest Management Centre in respect of the balances of balance sheet accounts from 31 December 2003 and in other respects from 1 January 2004.
(2) This Regulation will become binding on public sector entities not listed in subsection 1 in respect of the balances of balance sheet accounts from 31 December 2004 and in other respects from 1 January 2005.
(3) § 48 (8) of this Regulation will be implemented from 31 December 2008, except in respect of accounting for provisions for pensions under § 57 of the Civil Service Act, in which respect § 48 (8) of this legislation will apply from 31 December 2009. The following will also apply to provisions for pensions:
1) provisions for pensions to pensioners receiving increased pensions pursuant to the Civil Service Act are accrued in the balance sheet of the state accounting entity that pays out such pensions; and
2) provisions for pensions earned on initiation and termination of employment of employees will be passed on as transfers after 31 December 2009 and provisions for pensions to those not employed by any government agency and not yet retired are accrued in the balance sheet of the Ministry of Finance.
(4) The accounting principles set forth in § 48 (11) of this Regulation apply to reporting periods starting on or after 1 January 2009.
(5) The accounting principles set forth in § 22 (2), § 38 (6), § 42 (1) and § 42 (8) and the control procedure set forth in § 52 (9) of this Regulation apply to reporting periods starting on or after 1 January 2010.
(6) Property, plant and equipment and intangible assets with cost of less than 30,000 Estonian kroons will be derecognised during the year 2010 using the cash flow code 12 and by recording the carrying amount as depreciation or amortisation charges.
(7) Defence-related non-current asset records are not required to include information specified in § 41 (7) 3) if such information has been recorded off-balance sheet in a ledger kept with inventories.
(8) VAT expense arising on acquisition of non-current assets may be recorded in account 601000 until 31 December 2011.
(9) For-profit public sector entities preparing financial statements in accordance with the accounting principles generally accepted in Estonia will derecognise grant liabilities recorded in account category 257 as at 1 January 2012, recording them in accumulated surplus (deficit) without the restatement of financial statements prepared for prior reporting periods.
(10) Public sector entities amending their accounting policies for connection fees received pursuant to § 41 (13) of this Regulation will reduce their connection fees balance recorded in account 253800 to zero during the year 2012 by recording connection fees with a carrying amount below the non-current assets acquisition threshold in accumulated surplus or deficit and connection fees with carrying amount equal to and above the non-current assets acquisition threshold will be recorded as a reduction of the cost of non-current assets without the restatement of financial statements prepared for prior reporting periods.
(11) § 48 (12) of this Regulation will be applied for the first time as at 31 December 2012 by calculating benefits with regard to the ongoing term of office at that date without the restatement of financial statements prepared for prior reporting periods.
(12) § 49¹ of this Regulation is applicable to annual reports prepared for reporting periods starting on or after 1 January 2015.