LegalWise

Eesti soojumika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

in forcefrom 11.06.2021· RT I, 01.06.2021, 8· Keskkonnaminister

In Riigi Teataja ↗
Contents

Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.

§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk

Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 5 lõike 3 punkti 94¹ kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. Esthonica) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.

[RT I, 01.06.2021, 6 – in force 11.06.2021]

§ 2. Eesti soojumika püsielupaikade kaitse alla võtmine

Kaitse alla võetakse järgmised eesti soojumika püsielupaigad:

Repealed

[RT I, 01.06.2021, 6 – in force 11.06.2021]

Sooniidu Harju maakonnas Kernu vallas Laitse ja Vansi külas;

Repealed

[RT I, 29.09.2016, 1 – in force 09.10.2016]

Kõrissoo Pärnu maakonnas Are vallas Tabria külas;

Jäola Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas Väike-Tammiku ja Lammasküla külas ning Avanduse vallas Kärsa külas.

Püsielupaikade piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse lisas².

§ 3. Püsielupaiga valitseja

«Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet.

[RTL 2009, 11, 131 – in force 01.02.2009]

§ 4. Kaitsekord

Eesti soojumika püsielupaikade maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.

Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega.

Püsielupaigas on lubatud:

inimeste viibimine;

marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;

jahipidamine.

Telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine on püsielupaigas lubatud üksnes kohtades, mille püsielupaiga valitseja on selleks ettevalmistanud.

Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaikades lubatud veerežiimi muutmine eesti soojumika elutingimuste säilimiseks või parandamiseks.

Eesti soojumika püsielupaikades on vaja säilitada poollooduslikke kooslusi ja sookooslusi, niita rohtu või karjatada loomi ning eemaldada võsa. Eesti soojumika esinemisaladel poollooduslikes kooslustes ja sookooslustes on vaja hoida puu- ja põõsarinde summaarne liituvus alla 0,2.

Eesti soojumika püsielupaikades on lubatud niita rohtu poollooduslike koosluste esinemisaladel ajavahemikus 10. septembrist 1. oktoobrini.

Eesti soojumika püsielupaikades metsa esinemisaladel on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, arvestades järgmisi piiranguid:

puurinde liituvus ei tohi olla alla 0,7;

puurinde harvendamisel tuleb kasvama jätta vanemad puud;

puurinde harvendamine ja puidu kokku- ning väljavedu külmumata pinnaselt on keelatud.

Eesti soojumika püsielupaikades tuleb hooldustööde käigus niidetud rohi ja raiutud põõsad eemaldada kümne päeva jooksul pärast niitmist või põõsaste raiumist.

____________________
¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 08.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003 lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
² «Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 kohaselt ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

[RTL 2010, 18, 316 – in force 12.04.2010]