Rahuste looduskaitseala kaitse-eeskiri
in forcefrom 08.07.2023· RT I, 05.07.2023, 154· Vabariigi Valitsus
Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Rahuste looduskaitseala kaitse-eesmärk
Rahuste looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) ja randtiiru (Sterna paradisaea), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid; II kategooria kaitsealuse liigi, III kategooria kaitsealuste liikide liivatülli (Charadrius hiaticula) ja punajalg-tildri (Tringa totanus)ning rändlinnuliikide kaitse;
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – rannaniidu (1630*)³ kaitse.
Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks loodusreservaadiks, kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
«Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on Rahuste looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
§ 2. Kaitseala asukoht
Kaitseala asub Saare maakonnas Salme vallas Rahuste külas.
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ja käesoleva määrusega sätestatud ajal Ooslamaa sihtkaitsevööndis.
Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht.
Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.
Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tööde tegemisel ning sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
väljastada metsamajandamiskava;
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
anda projekteerimistingimusi;
anda ehitusluba.
§ 6. Kaitsealal vajalik tegevus
Kaitseala sihtkaitsevööndites ja piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Repealed
3. peatükk LOODUSRESERVAAT
§ 8. Loodusreservaadi määratlus
Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata maa- ja veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes loodusliku protsessina.
Kaitsealal on Kriimi loodusreservaat.
§ 9. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk
Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
§ 10. Keelatud tegevus
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste loodusreservaadis viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja nõusolekul teadustegevuse ning loodusobjekti seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.
4. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND
§ 11. Sihtkaitsevööndi määratlus
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
Ooslamaa sihtkaitsevöönd;
Rahuste sihtkaitsevöönd.
§ 12. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitstavate liikide elupaikade säilitamine ja poollooduslike koosluste taastamine vastavalt kaitse-eesmärgile.
§ 13. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
olemasoleva tee ja ehitiste hooldustööd;
koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
pilliroo ja adru varumine.
§ 14. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
majandustegevus;
loodusvarade kasutamine;
uute ehitiste püstitamine, välja arvatud Rahuste sihtkaitsevööndis ajutiste ehitiste püstitamine kaitsealal karjatatavate loomade või kaitseala tarbeks;
inimeste viibimine Ooslamaa sihtkaitsevööndis 1. aprillist 1. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
5. peatükk PIIRANGUVÖÖND
§ 15. Piiranguvööndi määratlus
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
Kaitsealal on Arima piiranguvöönd.
§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on poolloodusliku koosluse, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 17. Lubatud tegevus
Piiranguvööndis on lubatud:
majandustegevus;
ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades § 5 punktides 4–7 sätestatut.
§ 18. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
maavara kaevandamine;
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
uue maaparandussüsteemi rajamine;
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal;
puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus.