Eesti kodakondsuse taotlemine

Millised on kodakondsuse saamise tingimused?

Eesti kodakondsus omandatakse sünniga, saadakse naturalisatsiooni korras või taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena (KodS § 2 lg 1) [1]. Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab täitma kõik järgmised tingimused (KodS § 6) [2]:

• olema vähemalt 15-aastane (KodS § 6 p 1) [2];
• omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust (KodS § 6 p 2) [2];
• olema elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt (KodS § 6 p 2¹) [2];
• omama registreeritud elukohta Eestis (KodS § 6 p 2³) [2];
• oskama eesti keelt ja tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ning kodakondsuse seadust (KodS § 6 p 3 ja 4) [2];
• omama legaalset püsivat sissetulekut (KodS § 6 p 5) [2];
• olema lojaalne Eesti riigile ja andma vande (KodS § 6 p 6 ja 7) [2].

Legaalseks püsivaks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud tasu töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu või liikmelisuse alusel, tulu seaduslikust äritegevusest või omandist, pensioni, stipendiumi, elatist, seaduse alusel makstavaid toetusi ning ülalpidamist legaalse püsiva sissetulekuga perekonnaliikmelt (KodS § 7) [5].

Kui kaua peab Eestis elanud olema?

Enne taotluse esitamise päeva peab olema Eestis elatud elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt (KodS § 6 p 2¹) [2].

Erireegel kehtib sellele, kes taotleb kodakondsust pärast 15-aastaseks saamist ja on enne 15-aastaseks saamist viibinud Eestis vähemalt kaheksa aastat, sõltumata sellest, kas tal oli sel ajal elamisluba või elamisõigus. Kui ta ei vasta tavapärastele elamisloa ja elamise kestuse tingimustele, kohaldatakse nende asemel järgmisi tingimusi: ta ei ole asunud püsivalt elama teise riiki, tal on kodakondsuse andmise ajal kehtiv elamisluba või elamisõigus ning ta on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel kuus kuud pärast sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva (KodS § 35 lg 3¹) [6].

Milliseid eksameid tuleb sooritada?

Eesti keele eksam. Nõutav on eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus vähemalt B-1 tasemel (KodS § 8 lg 1) [7]; taotleja peab muu hulgas saama enamikes igapäevaelu olukordades hakkama ja oskama koostada lihtsat teksti (KodS § 8 lg 2 p 1 ja 4) [7]. Keeleoskust hinnatakse eksamil ja sooritanule antakse tunnistus (KodS § 8 lg 3 ja 4) [7]. Eksamit ei pea sooritama see, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse (KodS § 8 lg 5) [7]. Vähemalt 65-aastane taotleja on keeleeksamil vabastatud lihtsa teksti koostamise nõudest (KodS § 34 lg 1) [8].

Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Taotleja peab tundma riigikorra põhialuseid, igaühe põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi, Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtu pädevust ning Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise tingimusi ja korda (KodS § 9 lg 1) [9]. Eksam toimub eesti keeles; eksamid korraldab ja tunnistused väljastab Haridus- ja Noorteamet (KodS § 9 lg 2 ja 2¹) [9].

Tervise tõttu. Kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline keele- ja põhiseaduse nõudeid täitma, on neist vabastatud; kes suudab neid täita osaliselt, sooritab eksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab (KodS § 35 lg 2 ja 3) [6]. Selle kohta teeb otsuse eksperdikomisjon, kellele esitatakse raviarsti teatis (KodS § 35 lg 6–8) [6]; komisjoni otsuse peale võib 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaebuse halduskohtule (KodS § 35 lg 9) [6]. Täisealine piiratud teovõimega taotleja on vabastatud keeleoskuse, põhiseaduse tundmise, sissetuleku, lojaalsuse ja vande tingimustest (KodS § 35 lg 1) [6].

Tasuta keeleõpe ja kulude hüvitamine. Vähemalt 15-aastase välismaalasega, kes on elanud Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat, ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud riigieelarvest rahastatud või kaasrahastatud soovitava taseme eesti keele õppes ja kelle suhtes ei esine kodakondsuse andmisest keeldumise alust, võib sõlmida ühekordse keeleõppelepingu (KodS § 8³ lg 1 ja 2) [10]. Keeleõppe korraldaja ei või võtta tasu keeleõppe korraldamise ega lepingu haldamise eest (KodS § 8³ lg 12) [10]. Lepinguga võtab ta kohustuse läbida keeleõpe kuni B1-taseme saavutamiseni, täita kodakondsuse tingimused ja esitada taotlus ühe aasta jooksul pärast B1-taseme eksami sooritamist (KodS § 8³ lg 5) [10]; kui ta lepingut ei täida, nõutakse keeleõppekulud ja talle makstud hüvitis sisse (KodS § 8³ lg 9) [10]. Kes on mõlemad eksamid sooritanud, saab tasemeeksamiks ettevalmistavale täienduskoolitusasutusele eesti keele õppe eest tasutud õppemaksust tagasi kuni 100 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses, kui esitab Haridus- ja Noorteametile avalduse hiljemalt kolm kuud pärast mõlema eksami sooritamist (KodS § 8¹ lg 1–3) [11].

Kas senisest kodakondsusest tuleb loobuda?

Jah, üldjuhul. Taotluse esitamisel tuleb tõendada, et taotleja on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või et ta on tunnistatud kodakondsuseta isikuks (KodS § 12 lg 2) [12]. Seda nõuet ei kohaldata, kui isik on saanud Eestilt või muult Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse, olukord päritoluriigis ei ole oluliselt muutunud ja ta ei saa seetõttu senisest kodakondsusest loobuda (KodS § 3 lg 2) [13].

Kes omandab või saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul loobuma ühest neist (KodS § 3 lg 1) [13].

Kuidas saab kodakondsuse laps?

Sünniga omandab Eesti kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondsuses (KodS § 5 lg 1 p 1) [14]; põhiseaduse järgi on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt (PS § 8) [15].

Alla 15-aastasele lapsele taotlevad kodakondsust tema Eesti kodakondsuses vanemad, Eesti kodakondsuses vanem ametlikult kinnitatud allkirjadega kokkuleppel teise vanemaga või last üksi kasvatav Eesti kodakondsuses vanem (KodS § 13 lg 1) [16]. Laps peab elama püsivalt Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel; alla üheaastane laps peab viibima Eestis, kuid elamisluba ei pea tal olema (KodS § 13 lg 2 ja 2¹) [16]. Alla 15-aastane laps võib saada kodakondsuse ka koos oma kodakondsust taotleva vanemaga (KodS § 14 lg 1) [17].

Alla 15-aastane laps, kes on Eestis sündinud või asub kohe pärast sündi koos vanemaga püsivalt Eestisse elama, saab kodakondsuse naturalisatsiooni korras sünni hetkest, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat (KodS § 13 lg 4) [16]. Nende hulka kuuluvad ka isikud, kes olid enne 20. augustit 1991 NSV Liidu kodanikud ja keda ükski muu riik ei ole pidanud oma kodanikuks (KodS § 13 lg 6) [16]. Sel juhul ei otsusta kodakondsuse andmist Vabariigi Valitsus (KodS § 20 lg 1) [4]. Alla 15-aastase eest esitab dokumendid tema vanem või Eesti kodakondsuses olev eestkostja (KodS § 18 lg 2) [18]; alates 15. eluaastast saab noor taotleda kodakondsust ise (KodS § 6 p 1) [2].

Mida seadus ütleb

• „olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise taotluse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viis aastat püsivalt“ (KodS § 6 p 2¹) [2] – arvesse läheb elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elatud aeg.
• „Eesti keele oskus käesoleva seaduse mõistes on eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus, mis vastab vähemalt keeleseaduses sätestatud B-1 tasemele või sellele vastavale tasemele.“ (KodS § 8 lg 1) [7] – see on keeleoskuse miinimumtase.
• „Eksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.“ (KodS § 8 lg 5) [7] – eestikeelne haridus asendab keeleeksamit.
• „Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmist hinnatakse eksamil, mis toimub eesti keeles.“ (KodS § 9 lg 2) [9] – ka see eksam on eesti keeles.
• „Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.“ (KodS § 6 p 7) [2] – vande sõnastus.

Mida teha

1. Kontrollige, et Teil on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, registreeritud elukoht Eestis ning vähemalt kaheksa aastat elamisloa või elamisõiguse alusel elatud aega, millest viis aastat püsivalt (KodS § 6 p 2–2³) [2].
2. Sooritage eesti keele eksam, kui Te ei ole omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust (KodS § 8 lg 3 ja 5) [7], ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam (KodS § 9 lg 2) [9].
3. Kui maksite keeleõppe eest, esitage hüvitise avaldus Haridus- ja Noorteametile hiljemalt kolm kuud pärast mõlema eksami sooritamist (KodS § 8¹ lg 3) [11].
4. Hankige tõend senisest kodakondsusest vabastamise või vabastamise kohta Eesti kodakondsuse saamise tõttu või kodakondsuseta isikuks tunnistamise kohta (KodS § 12 lg 2) [12].
5. Esitage taotlus koos asjaolusid tõendavate dokumentidega Politsei- ja Piirivalveametile (KodS § 12 lg 1; KodS § 18 lg 1) [12] [18] (volitatud valitsusasutuste määramise määrus § 1 lg 1) [19]. Taotlusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab minister määrusega (KodS § 12 lg 4) [12].
6. Hoidke alles tõend taotluse registreerimise kohta (KodS § 19 lg 2) [20]. Amet edastab taotluse koos ettepanekuga Vabariigi Valitsusele kuue kuu jooksul taotluse registreerimisest ja menetlusse võtmisest (KodS § 19 lg 3) [20]. Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamise päeval, kui korralduses ei sätestata muud tähtaega, ja Teile antakse kodakondsustunnistus (KodS § 20 lg 2 ja 3) [4].

Korduma kippuvad küsimused

Kas 65-aastane peab tegema keeleeksami?

Jah, kuid vähemalt 65-aastane taotleja on keeleeksamil vabastatud lihtsa teksti koostamise nõudest (KodS § 34 lg 1; KodS § 8 lg 2 p 4) [8] [7].

Kui kaua taotluse menetlus kestab?

Amet edastab vähemalt 15-aastase taotleja taotluse Vabariigi Valitsusele kuue kuu jooksul ja alla 15-aastase taotluse kolme kuu jooksul taotluse registreerimisest (KodS § 19 lg 3 ja 4) [20]. Seejärel otsustab kodakondsuse andmise Vabariigi Valitsus (KodS § 20 lg 1) [4].

Millal kodakondsust ei anta?

Kodakondsust ei anta muu hulgas isikule, kes on valeandmetega varjanud asjaolusid, ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi, on tegutsenud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu, kellele on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest (KodS § 21 lg 1) [21]. Korduvalt karistatud isikule võidakse kodakondsus erandina anda, kui tema karistatus on kustunud (KodS § 21 lg 1¹) [21].

Kas kodakondsuse võib saada eriliste teenete eest?

Jah. Eriliste teenete eest – saavutuste eest teaduse, kultuuri, spordi või muul alal – võidakse kodakondsus anda mitte rohkem kui kümnele isikule aastas (KodS § 10 lg 2 ja 3) [22]. Sel juhul võidakse jätta kohaldamata elamisloa, elamise kestuse, registreeritud elukoha ja eksamite tingimused (KodS § 10 lg 1) [22].