Euroopa Liidu kodaniku elamisõigus Eestis

Kellele need reeglid kehtivad?

Euroopa Liidu kodaniku seadust (ELKS) kohaldatakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikule, kes ei ole Eesti kodanik, Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule ning nende perekonnaliikmetele (ELKS § 1 lg 2) [6]. Ühendkuningriigi kodanikule kohaldatakse seadust siis, kui tal on elamisõigus või ta omandab elamisõiguse Eestis 2021. aasta 31. märtsi seisuga (ELKS § 1 lg 2¹) [6].

Perekonnaliige on seaduse tähenduses isik, kes ise ei ole Euroopa Liidu ega Eesti kodanik ja kes on muu hulgas (ELKS § 3 lg 1) [7]:

• Euroopa Liidu kodaniku abikaasa või registreeritud elukaaslane;
• Euroopa Liidu kodaniku, tema abikaasa või registreeritud elukaaslase alla 21-aastane otsejoones alaneja sugulane või ülalpeetav täisealine otsejoones alaneja sugulane;
• Euroopa Liidu kodaniku, tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ülalpeetav otsejoones üleneja sugulane.

Ülalpeetav on isik, kes elab Euroopa Liidu kodanikuga koos ühises majapidamises ning kellel puudub iseseisev sissetulek (ELKS § 3 lg 2) [7].

Kuidas ja millal elukoht registreerida?

Hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates peab Euroopa Liidu kodanik registreerima oma elukoha rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras (ELKS § 7 lg 2) [1]. Selleks esitatakse elukohateade elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele (RRS § 74 lg 1) [8]. Elukohateate võib esitada isiklikult või posti teel kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult (RRS § 74 lg 2) [8]. Kui Teie andmed kantakse rahvastikuregistrisse esmakordselt, annab isikukoodi Euroopa Liidu kodaniku elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel kohaliku omavalitsuse üksus (RRS § 40 lg 3 p 5) [9]; sel juhul esitatakse elukohateade isiklikult kohapeal (RRS § 74 lg 2²) [8].

Elukohateates märgitakse muu hulgas elukoha aadress, ruumi kasutamise alus ning ruumi omaniku kirjalik nõusolek, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud ruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti (RRS § 75 lg 2) [10]. Kui Te ei ole eluruumi omanik ning Teil puudub nii omaniku nõusolek kui ka ruumi kasutamise õigust tõendav dokument, keeldub omavalitsus elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest (RRS § 84 lg 1 p 1) [11]. Seda keeldumise alust ei kohaldata ruumi omaniku perekonnaliikmetele, sealhulgas abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja töövõimetule vanemale (RRS § 84 lg 2) [11].

Elukoha registreerimisega omandab Euroopa Liidu kodanik tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks (ELKS § 13 lg 1) [2]; tema soovil väljastatakse talle selle kohta tõend (ELKS § 13 lg 3) [2]. Viie aasta möödudes pikeneb tähtajaline elamisõigus automaatselt viieks aastaks, kui elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud ja elamisõigus ei ole lõppenud ega seda ei ole lõpetatud (ELKS § 13 lg 2) [2]. Euroopa Liidu kodaniku alaealine laps, kes on Eestis sündinud või asub Eestisse elama, saab tähtajalise elamisõiguse, kui vanemal on tähtajaline elamisõigus, sõltumata sellest, kas laps on Euroopa Liidu kodanik (ELKS § 13 lg 1¹) [2].

Millal on vaja isikutunnistust?

Tähtajalise elamisõiguse omandanud Euroopa Liidu kodanik peab taotlema isikutunnistust ühe kuu jooksul elukoha Eestis registreerimise päevast arvates (ELKS § 14 lg 1) [3]. Isikutunnistus tõendab tema tähtajalist elamisõigust (ELKS § 14 lg 2) [3]. Ka isikut tõendavate dokumentide seaduse järgi peab Eestis kehtiva elamisõiguse alusel elaval Euroopa Liidu kodanikul olema isikutunnistus (ITDS § 6 lg 1) [12]; see kohustus ei laiene alla 15-aastasele (ITDS § 6 lg 3) [12].

Tähtajaline elamisõigus lõpeb muu hulgas siis, kui Euroopa Liidu kodanikul ei ole registreeritud elukohta Eestis, ning alalise elamisõiguse omandamisel (ELKS § 15 lg 1 p 1 ja 2) [13].

Millal tekib alaline elamisõigus?

Euroopa Liidu kodanikul, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele (ELKS § 40 lg 1) [4]. Enne seda tähtaega on see õigus muu hulgas siis, kui Euroopa Liidu kodanik:

• on töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lõpetamise päevaks jõudnud vanaduspensioniikka või lõpetanud töötamise ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämiseks ning on Eestis töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt viimased kaksteist kuud ning elanud tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis vähemalt viimased kolm aastat järjest (ELKS § 40 lg 2 p 1) [4];
• on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud vähemalt viimased kaks aastat järjest ning lõpetanud töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise osalise või puuduva töövõime tõttu (ELKS § 40 lg 2 p 2) [4].

Nendel kahel juhul ei kohaldata elamise ja töötamise perioodi nõudeid, kui Euroopa Liidu kodanik on abielus või registreeritud kooselus Eesti kodanikuga (ELKS § 40 lg 6) [4].

Alaline elamisõigus tuleb registreerida Politsei- ja Piirivalveametis, esitades sellele taotluse (ELKS § 41 lg 1 ja 2) [14]. Amet kontrollib alalise elamisõiguse olemasolu ja annab selle olemasolu korral isikutunnistuse, mis on alalist elamisõigust tõendav dokument (ELKS § 41 lg 3) [14]. Alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanik on Eesti alaline elanik (ELKS § 40 lg 4) [4].

Mida peab tegema perekonnaliige, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik?

Perekonnaliikmel on õigus koos Euroopa Liidu kodanikuga Eestis viibida, kui tal on kehtiv reisidokument ja viisa (ELKS § 10 lg 1) [15]. Eestis elamiseks peab perekonnaliikmel olema elamisõigus (ELKS § 2 lg 3) [16].

Eestis viibiv perekonnaliige peab tähtajalise elamisõiguse taotluse esitama Politsei- ja Piirivalveametile kolme kuu jooksul Eestisse sisenemise päevast arvates (ELKS § 24 lg 3) [5] ning taotluse esitamiseks ise kohale ilmuma (ELKS § 24 lg 2) [5]. Taotluse esitanud perekonnaliikme Eestis viibimine on seaduslik kuni tema taotluse menetluse lõppemiseni (ELKS § 10 lg 5) [15].

Tähtajaline elamisõigus antakse perekonnaliikmele eeldusel, et Euroopa Liidu kodanik, kelle juurde ta soovib elama asuda (ELKS § 20 lg 1) [17]:

• töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis;
• omab enda ja oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning tal on tervisekindlustusleping või ta on ravikindlustuse seaduses sätestatud korras kindlustatud isik; või
• õpib Eestis ning tal on samuti piisavalt rahalisi vahendeid ja tervisekindlustusleping või ta on kindlustatud isik.

Kui perekonnaliikme elamisõigus põhineb sellel, et Euroopa Liidu kodanik õpib Eestis, antakse tähtajaline elamisõigus ainult abikaasale, registreeritud elukaaslasele ja ülalpeetavale lapsele (ELKS § 22 lg 2) [18]. Elamisõigus antakse kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui Euroopa Liidu kodaniku Eestis elamise ajaks (ELKS § 19 lg 1) [19], ning seda tõendab elamisloakaart (ELKS § 25 lg 1) [20]. Pärast elamisõiguse saamist tuleb ühe kuu jooksul registreerida elukoht Eestis (ELKS § 23) [21].

Perekonnaliige peab pikendamise taotluse esitama Politsei- ja Piirivalveametile vähemalt üks kuu enne tähtajalise elamisõiguse lõppemist või lahkuma Eestist kahe kuu jooksul elamisõiguse kehtivusaja lõppemisest arvates (ELKS § 29 lg 1) [22]; kui tähtajaline elamisõigus on lõppenud, seda tähtaega ei ennistata (ELKS § 29 lg 2) [22]. Perekonnaliikmel, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele (ELKS § 45 lg 1) [23]; selle registreerimise taotlus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne elamisloakaardi kehtivusaja lõppemist (ELKS § 46 lg 2) [24].

Mida seadus ütleb

• „Euroopa Liidu kodanik peab hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates oma elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.“ (ELKS § 7 lg 2) [1] – registreerimise tähtaeg hakkab kulgema Eestisse saabumise päevast.
• „Euroopa Liidu kodanik omandab Eestis tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, kui ta registreerib elukoha Eestis rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.“ (ELKS § 13 lg 1) [2] – Euroopa Liidu kodanik ei taotle tähtajalist elamisõigust eraldi, see tekib elukoha registreerimisega.
• „Isikutunnistus tõendab Euroopa Liidu kodaniku tähtajalist elamisõigust.“ (ELKS § 14 lg 2) [3] – isikutunnistus on elamisõiguse tõend.
• „Euroopa Liidu kodanikul, kes on tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elanud viis aastat järjest, on õigus alalisele elamisõigusele.“ (ELKS § 40 lg 1) [4] – alaline elamisõigus eeldab viit järjestikust aastat tähtajalise elamisõiguse alusel.
• „Perekonnaliikmel on keelatud Eestis elada, kui tal ei ole elamisõigust Eestis.“ (ELKS § 2 lg 3) [16] – kolmanda riigi kodanikust perekonnaliige vajab oma elamisõigust.

Mida teha

1. Esitage hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse saabumisest elukohateade elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele (ELKS § 7 lg 2; RRS § 74 lg 1) [1] [8].
2. Taotlege isikutunnistust ühe kuu jooksul elukoha registreerimise päevast (ELKS § 14 lg 1) [3].
3. Kui Teiega on kaasas perekonnaliige, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik, peab ta kolme kuu jooksul Eestisse sisenemisest ise Politsei- ja Piirivalveametisse ilmuma ja esitama tähtajalise elamisõiguse taotluse (ELKS § 24 lg 2 ja 3) [5]; pärast elamisõiguse saamist peab ta ühe kuu jooksul registreerima oma elukoha (ELKS § 23) [21].
4. Hoidke elukoht Eestis registreerituna – tähtajaline elamisõigus pikeneb automaatselt üksnes siis, kui elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud (ELKS § 13 lg 2) [2]. Perekonnaliige peab oma elamisõiguse pikendamist taotlema vähemalt üks kuu enne selle lõppemist (ELKS § 29 lg 1) [22].
5. Pärast viit järjestikust aastat registreerige alaline elamisõigus Politsei- ja Piirivalveametis (ELKS § 40 lg 1; ELKS § 41 lg 1) [4] [14].

Korduma kippuvad küsimused

Kas Euroopa Liidu kodaniku elamisõigust tuleb iga viie aasta järel uuendada?

Ei. Tähtajaline elamisõigus pikeneb automaatselt viieks aastaks, kui elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud ja elamisõigus ei ole lõppenud ega seda ei ole lõpetatud (ELKS § 13 lg 2) [2]. Isikutunnistus antakse aga välja kehtivusajaga kuni viis aastat (ITDS § 20 lg 1) [25].

Kas perekonnaliige tohib Eestis töötada?

Eestis töötamiseks ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks peab perekonnaliikmel olema elamisõigus (ELKS § 2 lg 4) [16]. Viibimisõiguse alusel Eestis viibival perekonnaliikmel on töötamine ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine keelatud (ELKS § 10 lg 6) [15].

Mis saab perekonnaliikme elamisõigusest abielulahutuse korral?

Abikaasa või registreeritud elukaaslase tähtajaline elamisõigus lõpeb, välja arvatud näiteks juhul, kui abielu või registreeritud kooselu on enne menetluse algatamist kestnud vähemalt kolm aastat, sealhulgas ühe aasta Eestis tähtajalise elamisõiguse kasutamise ajal, kui tal on kohtuotsuse või kokkuleppe kohaselt Euroopa Liidu kodaniku lapse hooldusõigus või kui elamisõiguse kasutamise võimaldamist õigustavad erilised asjaolud, näiteks koduvägivalla ohvriks langemine abielu või registreeritud kooselu ajal (ELKS § 38 lg 1 p 1, 2 ja 4) [26]. Lisaks peab ta töötama või tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana Eestis või omama piisavalt rahalisi vahendeid ja olema kindlustatud isik (ELKS § 38 lg 2) [26].

Kas alalise elamisõiguse võib kaotada?

Jah. Euroopa Liidu kodaniku alaline elamisõigus lõpetatakse (ELKS § 43 lg 1) [27]:

• tema sooviavalduse alusel;
• kui ta on viibinud Eestist eemal vähemalt kaks aastat järjest;
• kui esineb oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule.

Ühendkuningriigi kodaniku alaline elamisõigus lõpeb eemalviibimise tõttu alles siis, kui ta on viibinud Eestist eemal vähemalt viis aastat järjest (ELKS § 43 lg 1¹) [27]. Alaline elamisõigus lõpetatakse Politsei- ja Piirivalveameti otsusega (ELKS § 43 lg 2) [27].

Millest tuleb Politsei- ja Piirivalveametit teavitada?

Elamisõigusega Euroopa Liidu kodanik peab teavitama muu hulgas elamisõiguse omandamisest teises liikmesriigis, töötuks jäämisest ja pensionile jäämisest (ELKS § 53 lg 1) [28]. Teavitamiskohustus tuleb täita kolme kuu jooksul sündmuse toimumisest arvates (ELKS § 53 lg 4) [28].