Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus (PSRS)
действует01.06.2002 – 31.12.2009· RT, 06.07.1992, 350· Rahvahääletusel vastu võetud
Редакции (2) ▾
- с 01.01.2010вступит в силуRT 1992, 26, 350Сравнить с предыдущей
- 01.06.2002 – 31.12.2009действуетRT, 06.07.1992, 350
Редакции с 2010 года; «действует» — текст, действующий сегодня.
Официальный перевод на английский: The Constitution of the Republic of Estonia Implementation Act · RT V, 30.10.2013, 12
Официальный перевод на английский язык опубликован в Riigi Teataja для информации. Юридическую силу имеет только эстонский текст.
Перевод сделан с действующей редакции (действует с 01.06.2002).
Перевод в Riigi Teataja ↗Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
§ 1
Põhiseadus jõustub rahvahääletusel vastuvõtmisele järgnevast päevast ja hakkab toimima käesoleva seadusega sätestatud korras.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi volitused lõpevad Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisega.
Kuni Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni täidab seadusandliku kogu funktsioone Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
Ülemnõukogu poolt ametisse kinnitatud Vabariigi Valitsus vabaneb ametist Riigikogu poolt moodustatud valitsuse ametisse astumisega.
§ 1
The Constitution shall enter into force on the day following its adoption by a referendum and shall be implemented pursuant to the procedure provided in this Act.
The mandates of the Supreme Council of the Republic of Estonia and of the Congress of Estonia shall terminate upon the announcement of the results of the elections of the Riigikogu.
The Supreme Council of the Republic of Estonia shall perform the functions of the legislature until the announcement of the results of the elections of the Riigikogu.
The Government of the Republic authorised to office by the Supreme Council shall be released from office upon the assumption of office of the Government formed by the Riigikogu.
§ 2
Käesoleval ajal Eesti Vabariigis toimivad õigusaktid kehtivad pärast põhiseaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse põhiseadusega täielikku vastavusse.
Vaidluse korral õigusakti vastavusest põhiseadusele ja põhiseaduse rakendamise seadusele otsustab küsimuse Riigikohus.
§ 2
Legislation currently in force in the Republic of Estonia shall be valid after the entry into force of the Constitution in so far as it is not in conflict with the Constitution or the Constitution Implementation Act and until it is either repealed or brought into complete conformity with the Constitution.
Disputes regarding the conformity of legislation with the Constitution or the Constitution Implementation Act shall be decided by the Supreme Court.
§ 3
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised kuulutab pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu, määrates kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku. Valimised peavad toimuma hiljemalt 1992. aasta 27. septembril.
Põhiseaduse vastuvõtmise järel valitud Riigikogu esimese koosseisu volitused kehtivad erandina kuni kolm aastat.
Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja kümne päeva jooksul, arvates valimistulemuste väljakuulutamisest.
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja juhib Riigikogu tegevust kuni Riigikogu esimehe valimiseni.
Töö- ja kodukorra seaduste vastuvõtmiseni on Riigikogu otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt pool koosseisust.
Põhiseaduses tähendab:
poolthäälte enamus - poolt hääletab enam kui vastu;
kahekolmandikuline häälteenamus - poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu;
neljaviiendikuline häälteenamus - poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu;
Riigikogu koosseisu häälteenamus - poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust;
Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust;
Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust.
Enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist kehtestab Ülemnõukogu normatiivaktid Vabariigi Presidendi valimise ning Riigikogu liikmete ja Vabariigi Presidendi töötasu ning sotsiaalsete garantiide kohta.
§ 3
After the adoption of the Constitution, the Supreme Council shall declare the elections of the Riigikogu and of the President of the Republic, and shall determine the schedule for the elections. The elections must be held not later than 27 September 1992.
The mandates of the members of the first Riigikogu elected after the adoption of the Constitution shall, as an exception, extend up to three years.
The chairman or deputy chairman of the national electoral committee shall convene the Riigikogu for its first sitting within ten days after the announcement of the results of the elections.
The chairman or deputy chairman of the national electoral committee shall direct the activities of the Riigikogu until the election of the President of the Riigikogu.
Until the laws on the internal rules and on the rules of procedure of the Riigikogu are adopted, the Riigikogu shall have a quorum if at least one-half of all members are present at a sitting.
In the Constitution:
“majority of votes in favour” means more votes in favour than opposed;
“two-thirds majority” means at least twice as many votes in favour than opposed;
“four-fifths majority” means at least four times as many votes in favour than opposed;
“majority of all members of the Riigikogu” means more than one-half of all members of the Riigikogu vote in favour;
“two-thirds majority of all members of the Riigikogu” means at least two-thirds of all members of the Riigikogu vote in favour;
“three-fifths majority of all members of the Riigikogu” means at least three-fifths of all members of the Riigikogu vote in favour.
Before the elections of the Riigikogu and of the President of the Republic are declared, the Supreme Council shall enact legislation concerning the election of the President of the Republic, and concerning the remuneration and social guarantees of members of the Riigikogu and of the President of the Republic.
§ 4
Põhiseaduse § 78 punkti 11 ja § 79 kohaldatakse pärast käesoleva paragrahvi alusel valitud Vabariigi Presidendi ametisse astumist.
Põhiseaduse rakendamisel valitakse Vabariigi President erandina üheaegselt Riigikogu valimistega üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel hääletamisest osavõtnute häälteenamusega neljaks aastaks. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole hääletamisest osavõtnute häältest, valib Vabariigi Presidendi Riigikogu kahe enam hääli kogunud kandidaadi hulgast kümne päeva jooksul, arvates Riigikogu kokkuastumisest. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul.
Isik, kes kandideerib Vabariigi Presidendi ametikohale, ei tohi samaaegselt kandideerida Riigikogusse.
§ 4
Clause 11 of § 78 and § 79 of the Constitution shall be applied after the assumption of office of the President of the Republic elected on the basis of this section.
In implementing the Constitution, the President of the Republic shall, as an exception, be elected simultaneously with the elections of the Riigikogu in a general, uniform and direct election, by secret vote, by a majority of the participants in the voting, for a term of four years. If no candidate receives more than one-half of the votes of the participants in the voting, the Riigikogu shall elect the President of the Republic from between the two candidates who receive the greatest number of votes, within ten days after the convening of the Riigikogu. The specific procedure for the election of the President of the Republic shall be provided by a law on election of the President of the Republic.
The right to nominate a candidate for President of the Republic shall rest with not less than ten thousand citizens of the Republic of Estonia with the right to vote.
A person who is a candidate for the post of the President of the Republic shall not simultaneously be a candidate for the Riigikogu.
§ 5
Põhiseaduse jõustumine ei too iseenesest kaasa seniste riigiorganite töötajate töösuhete lõpetamist.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt tähtaegselt ametisse nimetatud riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikmete volitused kestavad nende ametisse nimetamisel määratud tähtaja lõpuni.
Põhiseaduse § 78 punktis 11 loetletud ja käesoleva paragrahvi 2. lõigus nimetamata ametiisikute kandidaadid esitab Vabariigi President Riigikogule kuuekümne päeva jooksul, arvates ametisse astumise päevast.
§ 5
The entry into force of the Constitution shall not in itself bring about the termination of the employment relations of the current employees of state bodies.
The mandates of the Auditor General, the Governor of Eesti Pank, the Chief Justice of the Supreme Court, and justices of the Supreme Court, who were appointed to office for a set term by the Supreme Council, shall extend until the end of the term for which they were appointed.
The President of the Republic shall, within sixty days after he or she assumes office, propose to the Riigikogu candidates for the offices set out in clause 11 of § 78 of the Constitution and in paragraph two of this section.
§ 6
Kuni 2000. aasta 31. detsembrini peab Vabariigi Presidendi ametikohale, Riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerija, samuti isik, kes taotleb peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, andma kirjaliku süümevande selle kohta, et ta ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.
Kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, kõrvaldatakse kandidaat valimisnimekirjast või tühistatakse tema mandaat või isikut ei nimetata käesoleva paragrahvi 1. lõigus märgitud ametikohale või vabastatakse isik vastavalt ametikohalt.
§ 6
Until 31 December 2000, a candidate for the post of President of the Republic, for the Riigikogu or for the municipal council, or a person who seeks the post of Prime Minister, minister, Chief Justice of the Supreme Court, justice of the Supreme Court, judge, Chancellor of Justice, Auditor General, Governor of Eesti Pank, Commander or Commander-in-Chief of the Defence Forces, or any other elected or appointed post in a state or municipal body, shall take a written oath of conscience that he or she has not been in the service or an operative of a security organisation, or of an intelligence or counterintelligence service of the armed forces of a state which has occupied Estonia, nor participated in the persecution or repression of citizens because of political beliefs, disloyalty, social class or service in the civil or defence service of the Republic of Estonia.
If a court establishes that the affirmation made in the oath of conscience is untrue, the candidate shall be removed from the list of candidates, or his or her mandate shall be voided, or the person shall not be appointed to a post specified in paragraph one of this section, or the person shall be released from office.
§ 7
Isik, kes soovib jääda § 6 1. lõigus nimetatud ametikohale, mida ta on asunud täitma enne Riigikogu kokkuastumist, peab andma kirjaliku süümevande kolmekümne päeva jooksul Riigikogu kokkuastumisest arvates. Kui isik keeldub süümevannet andmast või kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, vabastatakse isik vastavalt ametikohalt.
Süümevande andmise korra kehtestab Ülemnõukogu enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist.
§ 7
A person who wishes to remain in a post specified in paragraph one of § 6 which he or she assumed before the convening of the Riigikogu must take a written oath of conscience within thirty days after the convening of the Riigikogu. If the person refuses to take the oath of conscience or if the court establishes that the affirmation made in the oath of conscience is untrue, the person shall be released from office.
The procedure for taking the oath of conscience shall be enacted by the Supreme Council before the elections of the Riigikogu and of the President of the Republic are declared.
§ 8
Põhiseaduse rahvahääletusel vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul on Riigikogul õigus teha põhiseaduses muudatusi kiireloomulisena Riigikogu 2/3 häälteenamusega. Otsus põhiseaduse muutmise eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu poolthäälte enamusega.
Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on põhiseaduse rahvahääletusel vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul ka rahvaalgatuse korras vähemalt kümnel tuhandel valimisõiguslikul kodanikul. Rahvaalgatuse korras esitatud põhiseaduse muudatuse ettepanek võetakse Riigikogu päevakorda kiireloomulisena ja lahendatakse käesoleva paragrahvi 1. lõigus sätestatud korras.
§ 8
During the three years following the adoption of the Constitution by a referendum, the Riigikogu has the right to amend the Constitution as a matter of urgency by a two-thirds majority of the Riigikogu. A resolution to consider a bill to amend the Constitution as a matter of urgency shall be passed by a majority of votes in favour.
The right to initiate amendment of the Constitution during the three years following the adoption of the Constitution by a referendum also rests, by way of public initiative, with not less than ten thousand citizens with the right to vote. A proposal to amend the constitution made by public initiative shall be entered on the agenda of the Riigikogu as a matter of urgency and shall be resolved pursuant to the procedure provided by paragraph one of this section.
§ 9
Käesolev seadus on koos põhiseadusega vastu võetud rahvahääletusel 1992. aasta 28. juunil. Seadus jõustub üheaegselt põhiseadusega.
Põhiseaduse rakendamise seadust saab muuta põhiseaduse muutmiseks ettenähtud korras.
Õiend 25.06.2007 18:00
Käesolev tekst vastab 28. mail 1992. aastal rahvahääletusele pandud ja ajalehes «Rahva Hääl» avaldatud Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu tekstile. Vastavalt riigisekretäri 19. juuni 2007. a resolutsioonile nr 07-02990 on parandatud vead seni elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse tekstis.
Põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seaduse jõustumise kuupäev on Riigi Teataja väljaandja poolt märgitud Vabariigi Valimiskomisjoni 2.07.1992 otsuse „1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletuse tulemuste ja rahvahääletusel vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse ning Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse kohta“ ( RT 1992, 26, 348 ) alusel.
§ 9
This Act is adopted together with the Constitution by a referendum held on 28 June 1992. This Act enters into force at the same time with the Constitution.
The Constitution Implementation Act may be amended pursuant to the procedure prescribed for amendment of the Constitution.