Saneerimisseadus (SanS)

§ 1. Seaduse eesmärk

Käesolev seadus reguleerib ettevõtja saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtja saneerimise käigus.

§ 2. Ettevõtja saneerimine

Ettevõtja saneerimine on saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Ettevõtja saneerimine ei piira ettevõtja muid võimalusi maksejõuetuse vältimiseks.

§ 3. Seaduse kohaldamisala

(1) Saneerimismenetlust kohaldatakse üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes.

(2) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ka see eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja äriseadustiku tähenduses.

(3) Käesolevat seadust ei kohaldata järgmiste isikute suhtes:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1–155) artikli 13 punktides 1 ja 4 määratletud kindlustusandjad või edasikindlustusandjad;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutused;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 2 ja 7 määratletud investeerimisühingud ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 2 punktis 1 määratletud kesksed vastaspooled;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72), artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositooriumid;

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus loetletud muud finantseerimisasutused ja ettevõtjad;

7) makseasutused;

8) e-raha asutused;

9) fondivalitsejad;

10) makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad.

§ 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine ning teate avaldamise, saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused

(1) Saneerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Kui käesolevas seaduses on ette nähtud teate avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Kohus võib avaldada teate mitmel korral. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev.

(4) Teates võib avaldada menetlusdokumendi resolutsiooni väljavõtte.

(5) Kui teade tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

(6) Kohus võib teate saatmise teha ülesandeks saneerimisnõustajale.

(7) Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja.

(8) Kui saneerimiskavaga kujundatakse ümber rohkem kui 200 võlausaldaja nõue, piisab võlausaldaja teavitamiseks teate avaldamisest ja teate või menetlusdokumendi edastamine ei ole vajalik.

(9) Olenemata võlausaldajate arvust teavitatakse võlausaldajaid, kellel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust, kommertspandiregistrist või väärtpaberite registrist nähtuvalt võib olla varaline nõue ettevõtja vastu, samuti teisi teadaolevaid võlausaldajaid, kellel on pandiõigus ettevõtja vara suhtes. Esimeses lauses sätestatu kehtib ka nende võlausaldajate kohta, kelle harilik viibimiskoht või elu- või asukoht on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

§ 4¹. Saneerimismenetluse kulud

(1) Ettevõtja kannab saneerimismenetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(2) Kohus võib jätta võlausaldajate menetluskulud ettevõtja kanda, kui ettevõtja esitas teadvalt põhjendamatu saneerimisavalduse või põhjustas võlausaldajatele menetluskulusid muul viisil teadvalt ebaõigete andmete või teadvalt põhjendamatu taotluse või vastuväite esitamisega.

(3) Ettevõtjale ei anta menetluskulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi.

(4) Menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 5. Kohtualluvus

Saneerimismenetluses kohaldatakse kohtualluvusele pankrotiseaduses pankrotiavalduse esitamise kohta kehtivaid kohtualluvust reguleerivaid sätteid.

§ 6. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe tühisus

(1) Kokkulepe, mille kohaselt võib võlausaldaja saneerimisavalduse esitamise, saneerimismenetluse algatamise, saneerimiskava kinnitamise, käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud meetmete peatamise taotluse esitamise või selliste meetmete peatamise tõttu lepingu täitmisest keelduda, lepingu täitmist kiirendada, lepingu lõpetada või muul viisil ettevõtjat kahjustavalt lepingut muuta, on tühine.

(2) Kui lepingu täitmise kiirendamine väärtpaberituru seaduse tähenduses ning lepingu lõpetamine või muutmine saneerimismenetluse algatamisel on lepingu sõlmimise ajal kokku lepitud, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1:

1) pankrotiseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimustele vastava tuletistehingu lõpetamisele või muutmisele;

2) väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud kvalifitseeruva finantstehingu kiirendamisele, lõpetamisele või muutmisele;

3) finantstagatise kokkuleppega tagatud nõuete kiirendamisele, lõpetamisele või muutmisele;

4) väärtpaberituru seaduse §-s 229³ sätestatud kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevate eseme üleandmise õiguste või kohustuste või makseõiguste või -kohustuste lõpetamisel või nende kohustuste täitmise kiirendamisel toimuva tasaarvestuse (edaspidi lõpetamisel toimuv tasaarvestus) kohaldamisele vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele.

§ 6¹. Määruskaebus

(1) Saneerimismenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhul.

(2) Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud.

(3) Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele.

(4) Määruskaebemenetluses on menetlusosalisteks ettevõtja ja määruskaebuse esitanud võlausaldaja, osanik või aktsionär, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib vajaduse korral määruskaebemenetlusse kaasata ka teisi võlausaldajaid, keda saneerimismenetlus puudutab. Kohus võib küsida saneerimisnõustajalt seisukohta määruskaebuse kohta.

§ 7. Saneerimisavaldus

(1) Avalduse ettevõtja saneerimismenetluse algatamiseks (edaspidi saneerimisavaldus) võib esitada ettevõtja või ettevõtja võlausaldaja.

(1¹) Kui saneerimisavalduse esitab ettevõtja võlausaldaja, tuleb avaldusele lisada ettevõtja kirjalik nõusolek saneerimismenetluse algatamiseks.

(2) Saneerimisavalduses esitatakse selgitus ettevõtja majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistatakse, et:

1) ettevõtja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;

2) ettevõtja vajab saneerimist;

3) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

(2¹) Ettevõtja nimetab saneerimisavalduses esmavajalikud täitmisele kuuluvad lepingud ja muud lepingud, millele ta käesoleva seaduse § 11¹ lõikes 1 nimetatud kaitset soovib, märkides, millised lepingud on esmavajalikud ja millised mitte. Esmavajalik täitmisele kuuluv leping on leping, mis on vajalik ettevõtja igapäevaseks majandustegevuseks, sealhulgas tarneleping, ja mille täitmise peatumise korral ettevõtja majandustegevus seiskuks. Muude lepingute puhul peab ettevõtja põhjendama, miks ta kaitset vajab.

(2²) Kui ettevõtja soovib muude kui käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud meetmete peatamist või lõpetamist, esitab ta saneerimisavalduses vastavasisulise taotluse koos põhjendusega iga meetme kohta eraldi.

(3) Ettevõtja saneerimisavaldusele tuleb lisada ettevõtja eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade ettevõtja finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, andmed ettevõtja vara kohta (varanimekiri) ning ettevõtja kõigi rahaliste kohustuste nimekiri, sealhulgas bilansiväliste kohustuste nimekiri (võlanimekiri) saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõuete suurused ja tagatised ning millises ulatuses tagatis nõuet tagab. Varanimekirjas märgitakse, millise vara üle, ja võlanimekirjas, milliste nõuete üle on käimas kohtu-, täite- või muu menetlus.

(3¹) Ettevõtja võib saneerimisavaldusele lisada saneerimiskava projekti.

(4) Kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankroti- kui ka saneerimisavaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Sellisel juhul kohaldatakse pankrotiavalduse menetlemise kohta kehtivaid tähtaegu.

§ 8. Saneerimismenetluse algatamise eeldusedсудебная практика

(1) Kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja või võlausaldaja on põhistanud, et:

1) ettevõtja ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;

2) ettevõtja vajab saneerimist;

3) ettevõtja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

(2) Saneerimismenetlust ei algatata, kui:

1) ettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus nimetanud ajutise pankrotihalduri;

2) on tehtud kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta või toimub täiendav likvideerimine;

3) ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat;

4) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ei ole täidetud.

(3) Kui kohus leiab saneerimismenetluse algatamise otsustamisel, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitatakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kohus jätab sellisel juhul saneerimisavalduse rahuldamata ja lahendab pankrotiavalduse.

§ 9. Ettevõtja vanne

(1) Saneerimismenetluse algatamisel võib kohus kohustada ettevõtjat kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

(2) Vande andmisest keeldumisel võib kohus jätta saneerimismenetluse algatamata.

(3) Ettevõtja annab suuliselt järgmise vande:
«Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged.» Ettevõtja kirjutab vandetekstile alla.

§ 10. Saneerimismäärus

(1) Kohus algatab saneerimismenetluse määrusega (edaspidi saneerimismäärus) seitsme päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates. Kui saneerimisavalduse on esitanud võlausaldaja, võib kohus vajaduse korral eelnevalt ära kuulata ettevõtja ja saneerimisavalduse esitanud võlausaldaja.

(2) Saneerimismääruses märgitakse muu hulgas:

1) saneerimisnõustajaks määratud isiku andmed;

2) tähtaeg saneerimiskava vastuvõtmiseks;

3) tähtaeg, mille jooksul saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks;

4) summa, mille ettevõtja peab tasuma saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole;

5) tähtaeg, mille jooksul peab ettevõtja tasuma käesoleva lõike punktis 4 nimetatud summa.

(2¹) Kui kohus vajab saneerimismenetluse algatamise üle otsustamiseks täiendavat dokumentatsiooni või teavet, võib kohus võlausaldaja saneerimisavalduse korral käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega pikendada kuni 14 päevani.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui 60 päeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 36¹ lõikes 1 sätestatud juhul.

(3¹) Võlausaldaja saneerimisavalduse alusel saneerimismenetluse algatamise korral hüvitab ettevõtja võlausaldajale saneerimisavalduse esitamisel tasutud riigilõivu.

(4) Saneerimismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.

§ 11. Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed

(1) Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on järgmised:

1) kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks;

1¹) kohus lõpetab ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel ettevõtja varale seatud aresti või muudab selle sisu, välja arvatud ettevõtja varale kriminaalmenetluses võimaliku konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise tagamiseks või töösuhte alusel tekkinud nõude tagamiseks kohaldatud aresti korral, kui see on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks;

2) viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni;

3) kohus võib ettevõtja taotluse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu või saneerimisnõustaja taotluse alusel kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni peatada kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu varaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud, välja arvatud juhul, kui nõue on esitatud töösuhte alusel, kusjuures kohus ei peata kohtumenetlust kriminaalasjas;

4) kohus lükkab võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni;

5) ettevõtja säilitab saneerimismenetluse algatamisel käsutusõiguse ettevõtja vara üle, kuid peab tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, viivitamata teavitama saneerimisnõustajat.

(1¹) Kui ettevõtja soovib muude kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud meetmete, eelkõige pandiõiguse teostamise peatamist, võib kohus nimetatud meetmed ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni peatada, kui see on saneerimiseks vajalik või see toetab saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi. Meetmeid ei või peatada töösuhte alusel tekkinud nõude puhul.

(1²) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud peatamisest osaliselt või täielikult kõrvale kalduda, kui see ei ole saneerimiseks vajalik või see ei toeta saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud heakskiidus hindab saneerimisnõustaja, kas kohtumenetluse peatamine on ettevõtja saneerimiseks vajalik.

(3) Ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel lahendab saneerimismenetluse algatanud kohus ajavahemikul saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni hagi tagamise abinõude kehtivuse, välja arvatud töösuhte alusel tekkinud nõude puhul.

(4) Ettevõtja või saneerimisnõustaja taotluse alusel võib kohus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 1¹ või 3, lõikes 1¹ või lõikes 3 sätestatut kohaldada nõude suhtes, mis tekkis pärast saneerimisavalduse esitamist või saneerimismenetluse algatamist, kui see on asjaoludest tulenevalt põhjendatud, eelkõige kui saneerimismenetluses on toimunud oluline edasiminek ja peatamise jätkumine on edukaks saneerimiseks vajalik ega kahjusta ühegi puudutatud isiku huve ja õigusi ebaproportsionaalselt.

(5) Kohus ei teavita võlausaldajat käesoleva paragrahvi lõike 1, 1¹, 3 või 4 alusel esitatud taotluse läbivaatamisest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 ning lõikes 1¹ nimetatud peatamise tähtaeg ei või olla pikem kui neli kuud saneerimismenetluse algatamisest arvates. Tähtaega on võimalik ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja taotluse alusel pikendada või peatamist uuesti kohaldada, kui see on asjaoludest tulenevalt põhjendatud, eelkõige kui saneerimismenetluses on toimunud oluline edasiminek ja peatamise jätkumine on edukaks saneerimiseks vajalik ega kahjusta ühegi peatamisest puudutatud isiku huve ja õigusi ebaproportsionaalselt. Kokku ei või tähtaeg koos pikendamiste ja uuendamistega olla pikem kui 12 kuud saneerimismenetluse algatamisest arvates.

(7) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 ning lõikes 1¹ nimetatud peatamise ennetähtaegselt lõpetada, kui:

1) peatamine ei täida enam saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste toetamise eesmärki;

2) ettevõtja või saneerimisnõustaja seda taotleb;

3) peatamine kahjustab või võib ebaõiglaselt kahjustada võlausaldajat või võlausaldajate rühma;

4) peatamine toob tõenäoliselt kaasa võlausaldaja maksejõuetuse.

(8) Kohus võib võlausaldaja, võlgniku või saneerimisnõustaja taotluse alusel tühistada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1¹ või lõike 3 alusel otsustatud aresti või hagi tagamise abinõu kehtivuse lõpetamise ja aresti või abinõu taastada, kui see on vajalik võlausaldaja õiguste kaitseks, ei riku kolmandate isikute õigusi, aresti taastamine on võimalik ja see ei takista saneerimiskava üle peetavaid läbirääkimisi.

(9) Saneerimismenetluse algatamisel pikeneb pankrotiseaduses ja täitemenetluse seadustikus sätestatud tehingu või muu toimingu tagasivõitmise tähtaeg aja võrra, mis kulub saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Pikendatud tähtaeg ei või ületada kaheksat aastat enne ajutise halduri nimetamist või täitemenetluse seadustikus nimetatud tagasivõitmise tähtaegade algust.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 1¹ ja 3 ning lõigetes 1¹, 1², 3, 4 ja 6–8 sätestatud alustel tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi määrusega kitsendati.

§ 11¹. Õiguskaitsevahendite kohaldamise piirang lepingute puhul

(1) Võlausaldaja ei või enne käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning lõikes 1¹ nimetatud meetme peatamist tekkinud võlgade tõttu ja ainult sellepärast, et ettevõtja ei ole neid tasunud, meetmete peatamise ajal esmavajalike täitmisele kuuluvate lepingute täitmisest keelduda, lepingute täitmist kiirendada, lepinguid lõpetada või neid lepinguid muul viisil ettevõtjat kahjustavalt muuta. Kohus kinnitab ettevõtja taotluse alusel, millised on esmavajalikud lepingud, ning otsustab milliste muude kui esmavajalike lepingute täitmine on vajalik saneerimismenetluse edukaks läbiviimiseks, käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kaitse kohaldamise määrusega. Võlausaldajale taotluse läbivaatamisest ei teatata.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata krediidi- ja finantseerimislepingutele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud määruse peale võivad ettevõtja ja võlausaldaja, kelle õigusi piiratakse, esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada põhjusel, et tegemist ei ole esmavajaliku lepinguga või piirangu rakendamine on tema suhtes ebaproportsionaalselt koormav.

(4) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kohaldatud piirangu selle võlausaldaja taotlusel, kelle õigusi piiratakse, osaliselt või täielikult ennetähtaegselt lõpetada, kui piirangu rakendamine on võlausaldaja suhtes ebaproportsionaalselt koormav.

(5) Ettevõtja või võlausaldaja, kes esitas käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse piirangu lõpetamiseks, võib sama lõike alusel tehtud määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 11². Finantstagatisele, makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemidele ning lõpetamisel toimuvale tasaarvestusele kohalduvad erisused

(1) Käesoleva seaduse §-s 11 sätestatu ei mõjuta:

1) väärtpaberituru seaduse §-s 229² nimetatud lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamist vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele;

2) finantstagatise kokkuleppest või väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkulepet või sellega hõlmatud kvalifitseeruvat finantstehingut tagavast tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist vastavalt tagatiskokkuleppe tingimustele;

3) makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.

(2) Kui kiirendamine väärtpaberituru seaduse tähenduses, lõpetamine või muutmine saneerimismenetluse algatamisel on lepingu sõlmimise ajal kokku lepitud, ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 11¹ sätestatut:

1) pankrotiseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimustele vastava tuletistehingu lõpetamisele või muutmisele;

2) väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud kvalifitseeruva finantstehingu kiirendamisele, lõpetamisele või muutmisele;

3) finantstagatise kokkuleppega tagatud nõuete kiirendamisele, lõpetamisele või muutmisele;

4) väärtpaberituru seaduse §-s 229² nimetatud lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamisele vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele.

§ 12. Saneerimisteadeсудебная практика

(1) Saneerimisnõustaja avaldab saneerimismenetluse algatamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saneerimisnõustaja edastab saneerimisteate võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ja teavitab teda saneerimismenetluse algatamisest, võlausaldaja nõude suurusest, mis tal võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on, sealhulgas sellest, kas tema nõue on pandiga tagatud ja millises ulatuses, ning võlausaldaja suhtes kohalduvatest saneerimismenetluse algatamise tagajärgedest.

(2) Saneerimisteates peavad olema vähemalt järgmised andmed:

1) saneerimismääruse teinud kohtu andmed ja määruse tegemise aeg;

2) saneerimisnõustaja nimi või nimetus ja kontaktandmed;

3) võlanimekirjas esitatud võlausaldaja nõude suuruse ja tagatusega tutvumise võimalused;

4) tähtaeg, mille jooksul võlausaldaja peab võlanimekirjas nimetatud nõudega mittenõustumisest saneerimisnõustajat teavitama, ja teavitamata jätmise tagajärjed;

5) käesoleva seaduse §-st 11 tulenevad üldised saneerimismenetluse algatamise tagajärjed;

6) saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtaja pikkus ei või olla lühem kui kaks nädalat ja pikem kui neli nädalat.

(4) Утратил силу

§ 13. Nõudega mittenõustumine

(1) Kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas nimetatud andmetega, esitab ta saneerimisnõustajale käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku avalduse, milles märgib, mis ulatuses ta nimetatud nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.

(1¹) Saneerimisnõustaja kontrollib nõudega mittenõustunud võlausaldaja nõude õiguspärasust ja hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.

(2) Kui saneerimisnõustaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva väitega, edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Saneerimisnõustaja tõendab oma väiteid.

(3) Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu ja ulatuse kahe nädala jooksul saneerimisnõustajalt võlausaldaja avalduse saamisest arvates. Kohus võib enne nõude kindlaksmääramist ära kuulata ettevõtja, saneerimisnõustaja ja võlausaldaja, kelle nõuet see puudutab.

(3¹) Kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole saneerimismenetluses võimalik mõistlikult hinnata. Ebaselge nõue jäetakse saneerimiskavast välja. Nõue ja selle ulatus on võimalik kindlaks määrata väljaspool saneerimismenetlust.

(4) Määrus, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus, toimetatakse kätte ettevõtjale ning edastatakse saneerimisnõustajale ja võlausaldajale.

(5) Kohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus, võib ettevõtja esitada määruskaebuse.

§ 14. Ettevõtja kaasaaitamiskohustus

(1) Ettevõtja annab kohtule ja saneerimisnõustajale teavet, mida nad vajavad seoses saneerimismenetlusega.

(2) Ettevõtja osutab saneerimisnõustajale abi tema ülesannete täitmisel.

(3) Kui ettevõtja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, lõpetab kohus saneerimismenetluse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel tehtud määruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 14¹. Ettevõtja töötajate õigused

Ettevõtja, sõltumata käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 sätestatust, on kohustatud töösuhte alusel tekkinud nõudeid omavaid isikuid teavitama ja nendega konsulteerima. Eelkõige on ettevõtja kohustatud töötajate esindajat teavitama järgmisest:

1) ettevõtja majandusolukorra halvenemisest ja maksejõuetuse tõenäolisusest;

2) saneerimismenetlusest, mis võib mõjutada töötajate õigusi;

3) kohtule kinnitamiseks esitatavast saneerimiskavast.

§ 15. Saneerimisnõustaja nimetamine

(1) Kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja ja suuremate nõuetega võlausaldajate arvamuse ärakuulamist. Kui kohus ei arvesta ettevõtja või suurema nõudega võlausaldaja arvamust, peab kohus seda põhjendama. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja või suurema võlausaldaja arvamusega seotud. Saneerimisnõustaja määramisel konkreetses menetluses, sealhulgas piiriülese juhtumi korral, tuleb arvestada saneerimisnõustaja kogemusi, erialaseid teadmisi ja juhtumi eripära.

(2) Kui kohus on nimetanud mitu saneerimisnõustajat, kuid ei ole nende ülesannete jaotust kindlaks määranud, täidavad saneerimisnõustajad ülesandeid omavahelise kokkuleppe alusel ja teevad igakülgset koostööd saneerimismenetluse läbiviimisel.

(3) Saneerimisnõustajaks võib nimetada isiku, kes on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) saneerimisnõustajate nimekirjas, või investeerimisühingu või krediidiasutuse.

(4) Kui saneerimisnõustajaks nimetatakse investeerimisühing või krediidiasutus, teatab ta kohtule selle füüsilise isiku nime ja kontaktandmed, kes tema nimel saneerimisnõustaja ülesandeid täidab või ülesande täitmist korraldab. See füüsiline isik peab olema saneerimisnõustajate nimekirjas.

(5) Saneerimisnõustaja või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik ei tohi olla kohtu töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest. Andes kohtule nõusoleku enda saneerimisnõustajaks nimetamiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest sõltumatu.

(6) Saneerimisnõustaja määramiseks on vajalik isiku nõusolek.

(7) Kui saneerimisnõustajaks on nimetatud isik, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetele, võivad ettevõtja ja saneerimisavalduse esitanud võlausaldaja esitada saneerimisnõustaja nimetamise peale määruskaebuse. Kui kohus tühistab selle isiku saneerimisnõustajaks nimetamise, nimetab ta uue saneerimisnõustaja, kes jätkab saneerimisnõustaja ülesannete täitmist. Sätestatu ei mõjuta senise saneerimisnõustaja poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust.

§ 15¹. Saneerimisnõustajana tegutsemise õigus

(1) Saneerimisnõustajana tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes:

1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või bakalaureusekraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas, või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

2) on aus ja kõlbeline;

3) valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;

4) on sooritanud saneerimisnõustaja eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras;

5) on läbinud saneerimisnõustaja väljaõppe kohtutäituri seaduse §-s 96 sätestatud korras.

(2) Saneerimisnõustaja eksami sooritanud ja väljaõppe läbinud isik esitab koja kutsekogu juhatusele kirjaliku taotluse saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel saneerimisnõustaja eksami sooritamisest. Kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama.

(3) Väljaõpet ei pea läbima saneerimisnõustaja eksami sooritanud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat õigus-, majandus- või finantsjuhtimisalast kõrgharidust nõudval tööl.

(4) Pankrotihaldur, vandeadvokaat, vandeaudiitor ja kohtutäiturina tegutsemise lõpetanud isik, kelle haridustase vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1, ei pea saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks sooritama saneerimisnõustaja eksamit ega läbima väljaõpet. Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saab ta koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Nimetatud isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel.

(5) Saneerimisnõustajana tegutsemise õigust ei anta isikule:

1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist, arvatud välja saneerimisnõustajate nimekirjast käesoleva seaduse § 15² lõikes 2 sätestatud juhul, välja heidetud advokatuurist või kelle kutsetegevus audiitorina on lõpetatud, välja arvatud audiitori kutsetegevuse lõpetamine isiku enda avalduse alusel;

3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;

4) kes on pankrotivõlgnik;

5) kelle kohta kehtib ärikeeld;

6) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja.

(6) Saneerimisnõustaja kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 117¹.

(7) Saneerimisnõustajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiits- ja Digiministeerium. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik lisatakse saneerimisnõustajate nimekirja tema avalduse alusel kümne päeva jooksul avalduse esitamisest.

§ 15². Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse peatamine, lõpetamine ja äravõtmine

(1) Kutsekogu juhatus võib saneerimisnõustaja kirjaliku taotluse alusel lõpetada või peatada tema saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse kuni kolmeks aastaks. Kutsekogu juhatus vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul selle saamisest.

(2) Kutsekogu juhatus arvab isiku saneerimisnõustajate nimekirjast välja:

1) kui tema puhul esineb käesoleva seaduse § 15¹ lõikes 5 nimetatud asjaolu;

2) kohtutäituri seaduse § 97 lõikes 6 nimetatud ettepaneku alusel;

3) kui talle on kohaldatud distsiplinaarkaristusena saneerimisnõustajana tegutsemise keeld;

4) kui ta jätab määratud tähtpäevaks koja liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata.

(3) Saneerimisnõustajate nimekirjast väljaarvamise kohta teeb koda kirjaliku otsuse. Otsus peab olema põhjendatud ja sisaldama otsuse vaidlustamise korda.

(4) Saneerimisnõustajate nimekirjast väljaarvamisel kaotab isik õiguse tegutseda saneerimisnõustajana.

§ 15³. Saneerimisnõustajate nimekiri

(1) Pärast saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse andmist kannab kutsekogu juhatus isiku andmed saneerimisnõustajate nimekirja.

(2) Saneerimisnõustaja kohta märgitakse nimekirjas:

1) nimi;

2) kontaktandmed;

3) saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamise kuupäev;

4) andmed hariduse kohta;

5) saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse peatamise ja äravõtmise aeg ja alus.

(3) Nimekirja pidaja on koda. Nimekiri tehakse avalikkusele kättesaadavaks koja veebilehel. Nimekirja pidamise täpse korra võib kehtestada koja põhikirjas.

(4) Nimekirja kantud saneerimisnõustaja peab tagama esitatud andmete õigsuse.

§ 16. Saneerimisnõustaja ülesanded

(1) Saneerimisnõustaja täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve.

(2) Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.

(3) Saneerimisnõustaja:

1) viib end viivitamata kurssi ettevõtte majandusliku olukorra ja kavandatava saneerimisega;

2) analüüsib saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatab sellest kohe kohtule ja ettevõtjale;

3) koostab koostöös ettevõtjaga saneerimiskava ning osaleb läbirääkimistel võlausaldaja, osaniku, aktsionäri ja krediidiandjaga;

4) annab kohtule, võlausaldajale ja krediidiandjale mõistliku aja jooksul pärast taotluse saamist teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta;

5) annab kohtule teavet oma ülesande täitmise kohta;

6) hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata;

7) küsib vajaduse korral ettevõtjalt ja võlausaldajalt tõendeid ümberkujundatava nõude kohta;

8) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud saneerimisnõustaja kohustuse rikkumine ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.

(5) Saneerimisnõustaja on kohustatud hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud ärisaladust, samuti hoidma isikuandmeid ja muud konfidentsiaalsena saadud teavet.

§ 17. Saneerimisnõustaja vastutus

(1) Saneerimisnõustaja, kes on oma kohustuse süülise rikkumisega tekitanud ettevõtjale kahju, peab selle hüvitama.

(2) Saneerimisnõustaja kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat alates päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja saneerimisnõustaja vastutuse aluseks olevast asjaolust, kuid mitte üle kolme aasta saneerimisnõustaja vabastamisest.

§ 18. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamineсудебная практика

(1) Saneerimismenetluse algatamisel määrab kohus tähtaja, mille jooksul ettevõtja peab tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja esialgsete kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kui ettevõtja jätab summa tasumata, lõpetab kohus saneerimismenetluse.

(2) Saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.

(3) Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse otsustab kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul. Kohus võib saneerimiskava kinnitamisel määrata, et saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitis tasutakse osamaksetena. Kohus võib saneerimisnõustaja tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja ja võlausaldajad.

(3¹) Kohus võib põhjendatud juhul määrata saneerimisnõustajale tulemustasu eduka saneerimiskava eest, kui saneerimiskava täitmine on edukalt lõppenud.

(4) Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtulahend on ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud kohtumääruse peale võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse.

§ 19. Saneerimisnõustaja vabastamine

(1) Kohus vabastab saneerimisnõustaja:

1) tema soovil;

2) saneerimismenetluse lõppemisel;

3) kui saneerimisnõustaja on jätnud oma ülesande täitmata või ei täida seda nõuetekohaselt;

4) kui selgub, et saneerimisnõustajal ei ole õigust saneerimisnõustajana tegutseda või ta ei vasta käesoleva seaduse § 15 lõikes 5 sätestatud nõuetele.

(2) Vabastamise soovist teatab saneerimisnõustaja kohtule kirjalikult kümme päeva ette.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud alustel vabastab kohus saneerimisnõustaja omal algatusel või ettevõtja või võlausaldaja avalduse alusel.

(4) Kui saneerimisnõustaja vabastatakse saneerimismenetluse kestel, nimetab kohus uue saneerimisnõustaja. Kohus avaldab saneerimisnõustaja vahetumise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(5) Määruse peale, millega kohus on saneerimisnõustaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud alusel vabastanud, võib saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.

(6) Määruse peale, millega kohus on keeldunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse alusel saneerimisnõustaja vabastamisest, võivad ettevõtja ja võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 19¹. Kohtu järelevalve saneerimisnõustaja üle

Saneerimisnõustaja üle teostab järelevalvet kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 477² sätestatule.

§ 19². Haldusjärelevalve

(1) Saneerimisnõustaja tegevuse üle teostab seaduses sätestatud ulatuses haldusjärelevalvet koja kutsekogu juhatus.

(2) Koja kutsekogu juhatus teostab haldusjärelevalvet saneerimisnõustaja tegevuse üle koja kutsekogu juhatusele teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et saneerimisnõustaja on oma kohustusi rikkunud.

(3) Koja kutsekogu juhatusel on saneerimisnõustaja tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida saneerimisnõustaja kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori või muu eksperdi. Koja kutsekogu juhatus võib järelevalve teostamisse kaasata teisi koja töötajaid.

(4) Haldusjärelevalve teostamisel ilmnenud saneerimisnõustaja kohustuste rikkumisest teatab koja kutsekogu juhatus kohtule.

(5) Koja kutsekogu juhatusel on haldusjärelevalve teostamiseks õigus:

1) saada saneerimisnõustajalt, ettevõtjalt, võlausaldajalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet ja dokumente;

2) tutvuda asja kohtutoimikuga;

3) esitada saneerimisnõustajale arvamusi ja soovitusi.

§ 19³. Distsiplinaarvastutus

(1) Saneerimisnõustaja kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib koja aukohus määrata saneerimisnõustajale distsiplinaarkaristuse.

(2) Koja aukohus võib distsiplinaarkaristuse määrata muu hulgas:

1) koja organi otsuste ja hea kutsetava rikkumise eest;

2) vääritu teo eest, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust saneerimisnõustaja kutse vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime saneerimisnõustaja kohustusi täites.

(3) Koja aukohus ei aruta ega karista distsiplinaarkorras koja liikmeks olevat advokaati. Koja aukohus võib taotleda advokatuuri aukohtult advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist.

(4) Koja aukohtu määratavad distsiplinaarkaristused on:

1) noomitus;

2) rahatrahv 64–6400 eurot;

3) saneerimisnõustajana tegutsemise keeld kuni viieks aastaks.

(5) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Trahvisumma kantakse koja kutsekogu eelarveosasse. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.

(6) Otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(7) Ühe rikkumise eest võib määrata ühe distsiplinaarkaristuse. Kohtu poolt saneerimisnõustaja vabastamist või trahvimist käesoleva seaduse § 19¹ alusel ei loeta distsiplinaarkaristuseks. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust ning käesolevas seaduses nimetamata muu organi või ametiisiku poolt määratud distsiplinaarkaristust.

(8) Kui ilmneb, et saneerimisnõustaja on rikkunud oma kohustusi käimasolevas menetluses, on koja aukohtul õigus jätta distsiplinaarkaristus määramata ja esitada kohtule taotlus:

1) saneerimisnõustaja vabastamiseks;

2) saneerimisnõustajale trahvi määramiseks.

(9) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud taotluse esitamist nõuab koja aukohus saneerimisnõustajalt kirjaliku seletuse kohustuste rikkumise asjaolude kohta.

(10) Distsiplinaarkaristuse võib määrata rikkumisest teadasaamisest ühe aasta jooksul.

(11) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub pärast kolme aasta möödumist selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

(12) Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui saneerimisnõustajale ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.

§ 20. Saneerimiskava koostamine ja puudutatud isikutele tutvumiseks esitamineсудебная практика

(1) Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja koostöös ettevõtjaga saneerimiskava.

(1¹) Saneerimiskava koostamisel on ettevõtjal saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustus.

(2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul tuleb:

1) selgitada välja ettevõtja saneerimise võimalused ja finantseerimise allikas;

2) vajaduse korral pidada võlausaldajaga ja osaniku või aktsionäriga läbirääkimisi nõuete ümberkujundamiseks;

3) teha muid ettevõtja saneerimise ettevalmistamiseks vajalikke toiminguid.

(3) Vähemalt kaks nädalat enne käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaja lõppu avaldab saneerimisnõustaja teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele.

(3¹) Puudutatud isikuks on võlausaldaja, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, ning osanik või aktsionär, kelle huve saneerimiskava otseselt puudutab.

(4) Утратил силу

(5) Saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel väljaandes Ametlikud Teadaanded tuleb teates märkida saneerimiskava projektiga tutvumise võimalused, saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku või selle üle hääletamise aeg ja koht või üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmise kuupäevaks kirjalikult seisukoht saneerimiskava vastuvõtmise kohta. Teates selgitatakse puudutatud isikutele koosolekult puudumise või seisukoha esitamata jätmise tagajärgi.

§ 21. Saneerimiskava sisuсудебная практика

(1) Saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma:

1) ettevõtja vara- ja võlanimekiri saneerimiskava esitamise seisuga, ettevõtja majandusliku seisundi kirjeldus ning nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise vajaduse;

1¹) vara väärtus pankrotimenetluse korral, kui pankrotimenetlus viidaks läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas, ning vara väärtus, kui saneerimiskava täidetakse, näidates mõlemal juhul ära ka pandiesemete väärtused;

1²) ettevõtja identifitseerimisandmed;

1³) saneerimisnõustajaks määratud isiku andmed;

2) kirjeldus ettevõtja prognoositava majandusliku seisundi kohta pärast saneerimist ning põhjendused, miks saneerimiskaval on mõistlikud väljavaated vältida ettevõtja maksejõuetust ja tagada tema elujõulisus, sealhulgas kava õnnestumise eeltingimused;

3) saneerimiskava täitmise tähtaeg;

3¹) isikud, keda saneerimiskava puudutab, ja nende nõuete suurused või huvide sisu, mis on saneerimiskavaga hõlmatud;

3²) saneerimiskava vastuvõtmiseks moodustatud puudutatud isikute rühmad, rühmade moodustamise alused ja põhjendused;

4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus;

4¹) iga võlausaldaja nõude rahuldamise määr saneerimiskava alusel võrrelduna nõude rahuldamise määraga pankrotimenetluses, kui pankrotimenetlus viidaks läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas;

4²) võlausaldajad, keda saneerimiskava ei mõjuta, ning selle põhjused;

5) töötajate olukorra kirjeldus saneerimiskava esitamise seisuga ja saneerimiskava mõju ettevõtja töötajatele;

6) saneerimiskava tingimused, sealhulgas eelkõige töötajate esindajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord, ettevõtja hinnangulised rahavood, saneerimiskava raames oodatav uus rahastamine, selle suurus, allikad ja tingimused ning põhjused, miks uus rahastamine on kava rakendamiseks vajalik.

(2) Kui saneerimiskava puudutab erineva õigusliku seisundiga isikuid, tuleb saneerimiskavas ette näha, et puudutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena. Eraldi rühmad moodustatakse vähemalt:

1) pandiga tagatud nõuetega võlausaldajatest;

2) pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest;

3) võlausaldajatest, kelle nõue rahuldataks madalamas järgus vastavalt pankrotiseaduse § 153 lõikele 4¹;

4) ettevõtja osanikest või aktsionäridest, kui kavas nähakse nõude ümberkujundamise meetmena ette kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud puudutatud isikute rühmadele võib moodustada muid puudutatud isikute rühmi lõikes 2 nimetatud rühmade sees. Ühe rühma võivad moodustada puudutatud isikud, kellel on ühesugused huvid, mis põhinevad kontrollitavatel kriteeriumidel ja on ühetaolised. Ettevõtja lähikondsetest võlausaldajatest moodustatakse eraldi rühmad. Lähikondseks loetakse pankrotiseaduse § 117 lõikes 2 nimetatud isikud.

(4) Kui võlausaldaja nõue on osaliselt pandiga tagatud ja osaliselt mitte, kuulub ta pandiga tagatud osa ulatuses pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate rühma ja pandiga tagamata osa ulatuses pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate rühma.

§ 22. Nõude ümberkujundamineсудебная практика

(1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas:

1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine;

2) rahalise nõude täitmine osamaksetega;

3) võlasumma vähendamine;

4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga.

(1¹) Saneerimiskavaga on võimalik ümber kujundada varalisi nõudeid ettevõtja suhtes.

(2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada:

1) töölepingu alusel tekkinud nõuet;

2) pankrotiseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimustele vastavast tuletistehingust tekkinud nõuet;

3) väärtpaberituru seaduse § 229⁴ lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppest ega sellega hõlmatud kvalifitseeruvast finantstehingust tekkinud nõuet.

(3) Kui nõue kujundatakse ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud meetmega, on vajalik selle võlausaldaja nõusolek, kelle nõue ümber kujundatakse.

(4) Kui nõue kujundatakse ümber kohustuse juriidilise isiku osa või aktsiaga asendamise kaudu, otsustatakse osa- või aktsiakapitali suurendamine või vähendamine käesolevas seaduses sätestatud korras. Osa- või aktsiakapitali suurendamiseks ega vähendamiseks üldkoosolekut kokku ei kutsuta. Osa- või aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise otsust asendab saneerimiskava kinnitamise määrus, sealhulgas juhul, kui osanikud või aktsionärid hääletasid saneerimiskava vastu. Määruses tuleb märkida äriseadustiku §-s 192¹, 197¹, 342 või 357 sätestatud tingimused. Kui osa- või aktsiakapitali muutmisega seoses on vaja muuta ühingu põhikirja, asendab määrus ka põhikirja muutmise otsust. Osanikel ja aktsionäridel ei ole eesõigust uute aktsiate või osade märkimisel.

(5) Tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuet on saneerimiskavaga võimalik ümber kujundada üksnes täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise kaudu.

(6) Kui saneerimiskavas nähakse ette tingimuslikust tehingust tuleneva nõude ümberkujundamine, kohaldatakse kavas ettenähtud meetmeid alates vastava nõude sissenõutavaks muutumisest.

§ 22¹. Kestvuslepingust tulenevate kohustuste ümberkujundamine

(1) Saneerimiskavaga võib ette näha, et ettevõtja poolt enne saneerimisavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb ettevõtjale varalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast saneerimisavalduse esitamist, lõpeb saneerimiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel ettevõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad ettevõtja kohustused saab saneerimiskavaga ümber kujundada.

(2) Kui soovitakse ümber kujundada liisingulepingust tulenevaid kohustusi, võib saneerimiskavaga ette näha, et kui liisinguese on vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks ja saneerimismenetluse läbiviimiseks, võib liisingulepingu lõpetamise asemel ümber kujundada sellest tulenevad ettevõtja varalised kohustused, mis muutuvad sissenõutavaks ühe aasta jooksul saneerimiskava kinnitamisest arvates. Neid kohustusi saab ümber kujundada üksnes selliselt, et kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse ühe aasta võrra saneerimiskava kinnitamisest arvates.

§ 24. Saneerimiskava vastuvõtmineсудебная практика

(1) Saneerimiskava võtavad vastu puudutatud isikud hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata.

(2) Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on kindlaks tehtud käesoleva seaduse alusel.

(2¹) Osaniku või aktsionäri häälte arv on võrdeline tema osa suurusega osakapitalist või aktsiatega aktsiakapitalist vastavalt äriseadustikus sätestatule.

(3) Kui puudutatud isikute rühmi ei ole moodustatud, on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletasid võlausaldajad, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest.

(4) Kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest.

(5) Võlausaldaja, kelle nõuet saneerimiskavaga ümber ei kujundata, või osanik või aktsionär, kelle huve saneerimiskava ei puuduta, ei või hääletamisel osaleda ja tema nõude või osaluse suurust ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud suhtarvude arvutamisel.

§ 25. Hääletusprotokollсудебная практика

(1) Hääletustulemuste kohta koostatakse hääletusprotokoll, kuhu kantakse:

1) andmed ettevõtja kohta;

2) protokollija nimi;

3) nende puudutatud isikute nimekiri, kellele saadeti käesoleva seaduse § 20 lõike 3 kohaselt teade või üleskutse;

4) koosolekul toimunud hääletamise korral ka koosolekul osalenud puudutatud isikute nimekiri ja nende häälte arv;

5) koosolekut pidamata toimunud hääletamisel osalenud puudutatud isikute nimekiri ja nende häälte arv;

6) hääletamistulemus, sealhulgas otsuse poolt hääletanud puudutatud isikud nimeliselt;

7) kui hääletamine toimus rühmades, siis hääletamistulemused rühmade kaupa;

8) saneerimiskava vastuvõtmises eriarvamusele jäänud puudutatud isiku nõudel tema eriarvamuse sisu;

9) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

(2) Kui hääletamine toimub koosolekut pidamata või puudutatud isik on koosoleku toimumise ajaks esitanud kirjalikult oma seisukoha, on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks puudutatud isiku kirjalik seisukoht.

§ 26. Puudutatud isiku taotlus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks

(1) Saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik võib esitada kohtule käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui:

1) Утратил силу

1¹) ei ole järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi;

2) esineb käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud muu asjaolu kava kinnitamata jätmiseks.

3) Утратил силу

(2) Võlausaldajate huvide testiga tuvastatakse, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas.

§ 27. Saneerimisnõustaja arvamus vastuvõetud saneerimiskava kohtaсудебная практика

(1) Saneerimisnõustaja esitab kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta.

(2) Saneerimisnõustaja annab põhjendatud hinnangu muu hulgas sellele, kas:

1) ettevõtja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik, märkides kava õnnestumise eeltingimused;

2) nõue, mida saneerimiskavaga ümber kujundatakse, on tõendatud ja õiguspärane;

3) Утратил силу

4) saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja suhtes on järgitud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi.

(3) Koos arvamusega esitab saneerimisnõustaja kohtule tegevuse ja kulutuste aruande.

§ 28. Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamineсудебная практика

(1) Kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega ja tõendid saneerimiskava projekti ning § 20 lõikes 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta.

(2) Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates.

(3) Saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu puudutatud isiku taotlusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

(3¹) Kui saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 1¹ nimetatud alusel, hindab kohus võlausaldaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust. Muul juhul kohus omal algatusel ettevõtja vara väärtust ei hinda.

(4) Saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks võib kohus pidada istungi.

(5) Kohus võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et:

1) ettevõtja on teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve;

2) ettevõtja on saneerimiskava koostamisel rikkunud saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust;

3) saneerimisteate avaldamisel või edastamisel on rikutud käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korda või saneerimisteade ei vasta seal nimetatud nõuetele;

4) saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel või edastamisel on rikutud käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud nõudeid, sealhulgas saneerimiskava projekti ei ole puudutatud isikule edastatud, või teade ei vasta § 20 lõikes 5 nimetatud nõuetele;

5) saneerimiskava ei vasta käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele;

6) saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige saneerimiskava poolt ei ole antud nõutavat arvu hääli, või hääletamisel on rikutud puudutatud isiku õigusi;

7) käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei ole järgitud ning võlausaldaja on hääletanud saneerimiskava vastu ja esitanud § 26 lõike 1 punkti 1¹ alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks;

8) rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks ei vasta ettenähtud tingimustele ning piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid ei ole koheldud võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega;

9) rühmi ei ole moodustatud ja saneerimiskava alusel koheldakse võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega;

10) saneerimiskavaga nähakse ette uue rahastamise vajadus, kuid uus rahastamine ei ole saneerimiskava elluviimiseks vajalik ja kahjustab ebaõiglaselt võlausaldajate huve;

11) saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada.

§ 29. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotlusсудебная практика

(1) Kui puudutatud isikute rühmad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada kohtule taotluse selle kinnitamiseks.

(2) Taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul.

(3) Taotlusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta.

(4) Kui vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotluse esitab kohtule võlausaldaja või saneerimisnõustaja, tuleb taotlusele lisada ettevõtja nõusolek vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise kohta.

(5) Saneerimisnõustaja avaldab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotluse kohtule esitamise kohta ning edastab teate puudutatud isikutele.

§ 29¹. Saneerimisnõustaja arvamus vastuvõtmata saneerimiskava kohta

(1) Saneerimisnõustaja esitab kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal või käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta.

(2) Saneerimisnõustaja annab põhjendatud hinnangu muu hulgas käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud asjaoludele ja sellele, kas §-s 36 nimetatud rühmadeülese kohustamise tingimusi on järgitud.

(3) Koos arvamusega esitab saneerimisnõustaja kohtule tegevuse ja kulutuste aruande.

§ 29². Puudutatud isiku taotlus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmiseks

(1) Saneerimiskava vastu hääletanud puudutatud isik võib esitada kohtule põhjendatud taotluse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja selgitab, milles seisneb tema õiguste oluline rikkumine, kui:

1) ei ole järgitud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi;

2) käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimus ei ole täidetud;

3) muu käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tingimus kava kinnitamiseks ei ole täidetud.

(2) Taotlus esitatakse kohtule 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 nimetatud teate avaldamisest.

§ 31. Ekspert

(1) Утратил силу

(2) Утратил силу

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

(4¹) Kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel küsida saneerimismenetluses tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige ettevõtte väärtuse hindamiseks, eksperdi arvamust.

(5) Eksperdile kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus eksperdi kohta sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(5¹) Eksperdi nimetamisel märgib kohus määruses summa, mille ettevõtja peab tasuma eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole, ja tasumise tähtaja. Kui taotluse on esitanud puudutatud isik, teeb kohus deposiidi tasumise kohustuslikuks temale.

(5²) Kui eksperdi tasu ja kulutuste katteks kohtu määratud summa deposiidina on jäetud selleks ettenähtud kontole tähtpäevaks tasumata, jätab kohus taotluse rahuldamata. Kui summa jätab tasumata ettevõtja, lõpetab kohus saneerimismenetluse.

(5³) Kui kohus nimetab eksperdi puudutatud isiku taotluse alusel, võib kohus jätta eksperdi määramisega seotud menetluskulud taotluse esitanud puudutatud isiku kanda, kui puudutatud isik on esitanud teadvalt põhjendamatu taotluse.

(5⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 5³ sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib taotluse esitanud puudutatud isik esitada määruskaebuse.

(6) Утратил силу

§ 35. Eksperdi vastutus

(1) Ekspert vastutab süüliselt tekitatud kahju eest.

(2) Eksperdi kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaeg on kolm aastat alates päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja eksperdi vastutuse aluseks olevast asjaolust, kuid mitte üle kolme aasta eksperdi vabastamisest.

§ 36. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine rühmadeülese kohustamise alusel

(1) Kohus võib kinnitada saneerimiskava, mida puudutatud isikute rühmad vastu ei võtnud, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) järgitud on käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tingimusi, välja arvatud seal viidatud § 24 lõike 4 sätestatud poolthäälte tingimus;

2) saneerimiskava on heaks kiitnud vähemalt üks puudutatud isikute rühm, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktis 4 nimetatud rühm või muu rühm, kes saneerimiskava alusel ettevõtja väärtuse hindamise tulemusel ei saaks väljamakseid ega säilitada huve või kellel ei ole mõistlikku eeldust saada väljamakseid ega säilitada huve, kui kohaldatakse pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärke;

3) saneerimiskavaga tagatakse, et eriarvamusele jäänud puudutatud võlausaldajate rühmi koheldakse vähemalt sama soodsalt kui mis tahes sama järguga rühma ning soodsamalt kui mis tahes madalama järguga rühma;

4) ükski puudutatud isikute rühm ei või saneerimiskava alusel saada rohkem, kui on tema kogunõue ettevõtja vastu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud järkude järjekorra määramisel lähtutakse pankrotiseaduses sätestatud rahuldamisjärkudest, kuid see ei puuduta väljamaksete järjekorda.

(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatust kõrvale kalduda, kui see on vajalik edukaks saneerimiseks.

(4) Saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitatud võlausaldaja taotlusele. Kui saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks käesoleva seaduse § 29² lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel, hindab kohus võlausaldaja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust. Muul juhul kohus omal algatusel ettevõtja vara väärtust ei hinda.

(5) Kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise 30 päeva jooksul alates käesoleva seaduse § 29² lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumisest. Saneerimiskava kinnitamise otsustamiseks võib kohus pidada istungi.

§ 36¹. Saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamine ja saneerimiskava muutmise võimaldamine

(1) Saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel võib kohus mõjuval põhjusel pikendada saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega või määrata saneerimiskava kinnitamata jätmise korral täiendava tähtaja, mille jooksul tuleb puudutatud isikutele esitada muudetud saneerimiskava, korraldada uus hääletus saneerimiskava vastuvõtmiseks ning esitada saneerimiskava kohtule kinnitamiseks. Kui taotluse on kohtule esitanud ettevõtja, peab taotlusele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus tähtaja pikendamise ja saneerimiskava muutmise põhjendatuse kohta.

(2) Kui kohus pikendab saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega või määrab saneerimiskava kohtule esitamiseks täiendava tähtaja, ei või saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg olla kokku pikem kui 90 päeva alates saneerimismenetluse algatamisest.

(3) Kohus avaldab teate saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaja pikendamise ja saneerimiskava kohtule esitamiseks täiendava tähtaja määramise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus edastab määruse ettevõtjale, saneerimisnõustajale ja puudutatud isikutele.

§ 37. Saneerimiskava kinnitamise määrus

(1) Saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määrus edastatakse ettevõtjale ja kõikidele puudutatud isikutele. Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse, on viivitamata täidetav. Saneerimiskava kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet.

(2) Saneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse.

(2¹) Kohus lahendab saneerimiskava kinnitamise määrusega ka hagi tagamise abinõu, maksuhalduri täitetoimingu või maksuhalduri maksekonto arestimise ja täitemenetluses seatud aresti või keelumärke kehtivuse, mis on seotud saneerimiskavaga hõlmatud nõudega.

(2²) Teade saneerimiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Määruse peale, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib esitada määruskaebuse ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, esitades selle otse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates lõikes 2² nimetatud teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määruskaebus on esitatud puudusega, annab kohus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja kuni kaks tööpäeva.

(6) Menetlusosalisel on õigus esitada menetluse kiirendamise taotlus juhul, kui määruskaebus on olnud ringkonnakohtu menetluses vähemalt 15 päeva. Samuti võib menetluse kiirendamise taotluse esitada juhul, kui kohus lükkab kohtuistungi asja arutamiseks edasi kauemaks kui 15 päeva. Menetluse kiirendamise taotluse peab kohus lahendama viivitamata.

(7) Määruskaebuse lahendamisel võtab kohus arvesse saneerimiskava faktilist täitmist. Kui ettevõtja ei asu saneerimiskava täitma, võib see olla aluseks puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamisele.

(8) Ringkonnakohus ja Riigikohus vaatavad määruskaebuse läbi asjatu viivituseta.

§ 38. Saneerimismenetluse lõppemise alused

(1) Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel.

(2) Saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel lõpeb saneerimismenetlus, kui ettevõtja on kõik saneerimiskavaga võetud kohustused täitnud enne saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist.

(3) Teade saneerimismenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 39. Saneerimismenetluse ennetähtaegne lõpetamine

(1) Saneerimismenetluse võib ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist.

(2) Kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt:

1) ettevõtja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu – käesoleva seaduse § 14 lõike 3 kohaselt;

2) kui ettevõtja jätab tasumata saneerimisnõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa – käesoleva seaduse § 18 lõike 1 või § 31 lõike 5² kohaselt;

2¹) ettevõtja koostöö- ja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu – käesoleva seaduse § 20 lõike 1¹ kohaselt;

3) saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu – käesoleva seaduse § 28 lõike 5 kohaselt;

4) Утратил силу

5) vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmisel – tulenevalt käesoleva seaduse § 37 lõikest 2;

6) ettevõtja avalduse alusel – käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt;

7) saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise korral – käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohaselt;

8) ettevõtja vara raiskamise või võlausaldajate huvide kahjustamise korral – käesoleva seaduse § 41 kohaselt;

9) saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu – käesoleva seaduse § 42 kohaselt;

10) ettevõtja poolt nõuete kohta ebaõigete andmete esitamise tõttu – käesoleva seaduse § 43 kohaselt.

§ 40. Saneerimismenetluse lõpetamine ettevõtja avalduse alusel ja eelduse äralangemise korral

(1) Ettevõtjal on õigus esitada kohtule avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks.

(2) Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

(4) Kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, teeb kohus ettevõtjale ettepaneku tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui ettevõtja nõustub, käsitatakse saneerimisavaldust pankrotiavaldusena. Kohus lõpetab sellisel juhul saneerimismenetluse ja lahendab pankrotiavalduse.

§ 40¹. Võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise korral

Kui võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel on kohus ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamise edasi lükanud vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktile 4, jätkab kohus saneerimiskava kinnitamata jätmise või saneerimismenetluse lõpetamise korral võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamist.

§ 41. Saneerimismenetluse lõpetamine vara raiskamise ja võlausaldajate huvide kahjustamise korral

(1) Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja raiskab oma vara või teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve.

(2) Kohus küsib saneerimismenetluse lõpetamise otsustamisel ettevõtjalt selgitust tema tegevuse kohta.

(3) Kohus võib küsida saneerimisnõustajalt hinnangut ettevõtja tegevuse kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 42. Saneerimismenetluse lõpetamine saneerimiskava tähtpäevaks esitamata jätmise tõttu

Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui ettevõtja jätab saneerimiskava käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks esitamata.

§ 43. Saneerimismenetluse lõpetamine nõuete kohta ebaõigete andmete esitamise tõttu

(1) Kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on nõuete kohta esitanud ebaõigeid andmeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 44. Saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise tagajärjed

(1) Kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 9 nimetatud tagajärjed.

(2) Saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile, sundtäitmist läbiviivale maksuhaldurile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule.

§ 45. Saneerimiskava kinnitamise üldised tagajärjedсудебная практика

(1) Saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.

(2) Утратил силу

(3) Saneerimiskavas sisalduvad tahteavaldused loetakse antuks seaduses või kokkuleppes ettenähtud vormis.

(4) Saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega mõjuta võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest. Kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal ettevõtja suhtes saneerimiskava alusel tagasinõudeõigus üksnes selles ulatuses, milles ettevõtja vastutaks kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi ja milles solidaarselt vastutava isiku poolt tehtud maksed võlausaldajale ja saneerimiskava alusel tehtavate maksete väärtus kokku ületavad võlausaldajal saneerimiskava kinnitamise hetkel olnud algset nõude summat.

(5) Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

(6) Käesoleva paragrahvi lõige 4 kehtib ka isiku kohta, kes saneerimiskavaga võtab endale kohustuse tagada ettevõtja kohustust võlausaldaja ees.

§ 47. Hagimenetlus ja täitemenetlus saneerimiskava kehtivuse ajal

(1) Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib.

(2) Saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlust, sundtäitmist, kohtumenetlust või muud käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud meedet jätkatakse nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava ei kehti.

(3) Saneerimismenetluse algatamise tagajärjena peatatud täitemenetlus, sundtäitmine, kohtumenetlus või muu käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud meede jääb nõude suhtes, mille kohta saneerimiskava kehtib, peatatuks.

§ 48. Viivis ja leppetrahv saneerimiskava kehtivuse ajal

Saneerimiskava kinnitamise järel arvestatakse nõudelt, mida saneerimiskavaga ümber ei kujundata, viivist ja leppetrahvi edasi esialgse õigussuhte järgi.

§ 49. Pankrotiavaldus saneerimiskava kehtivuse ajal

(1) Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib.

(2) Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotiavaldus läbi saneerimismenetluse raames.

(3) Kohus kaasab pankrotiavalduse läbivaatamisse saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostava saneerimisnõustaja.

(4) Ajutine pankrotihaldur ei tohi oma tegevusega ohustada saneerimiskava täitmist ja peab tegema igakülgset koostööd järelevalvet teostava saneerimisnõustajaga.

(5) Ajutiseks pankrotihalduriks tohib määrata ka järelevalvet teostava saneerimisnõustaja, kui tal on õigus tegutseda pankrotihaldurina.

(6) Kui kohus tuvastab, et saneerimiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust ettevõtja pankrot välja kuulutada, tühistab ta saneerimiskava ja lõpetab saneerimismenetluse.

(7) Määruse peale, millega kohus pankrotiavalduse lahendab, võivad ettevõtja ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega.

§ 50. Järelevalve saneerimiskava täitmise üle

(1) Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja.

(2) Saneerimisnõustaja esitab saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtja majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Kohus võib saneerimisnõustajale panna järelevalve teostamisel lisakohustusi.

(3) Saneerimisnõustaja teatab ettevõtja maksejõuetusele viitavatest asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning saneerimiskava kinnitanud kohtule.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud saneerimisnõustaja kohustus ei mõjuta juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikme vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.

(5) Ettevõtja annab saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel.

(6) Järelevalve teostamise ajal kohaldatakse saneerimisnõustaja suhtes käesoleva seaduse §-des 17–19¹ sätestatut. Järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks kord aastas saneerimisnõustaja taotlusel. Saneerimisnõustaja peab taotluses märkima, milliseid ülesandeid ta järelevalvet teostades täidab ja kuidas on taotletav tasu nende ülesannetega kooskõlas.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale, millega kohus on saneerimisnõustajale järelevalve teostamise eest tasu määranud, võib ettevõtja, võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 50¹. Kinnitatud saneerimiskava muutmine

(1) Kohus võib saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel saneerimiskava muuta selle puudutatud isiku nõusolekul, kelle õigusi soovitakse saneerimiskava muutmisega kitsendada. Puudutatud isiku nõusolek ei ole vajalik, kui muudatus ei mõjuta oluliselt tema õigusi ega kahjusta oluliselt tema huve. Kui taotluse on kohtule esitanud ettevõtja, peab taotlusele olema lisatud saneerimisnõustaja arvamus. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust.

(2) Kui see on vajalik ja põhjendatud saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohtu kinnitatud saneerimiskava muuta, kui saneerimiskavaga on vaja hõlmata esialgu saneerimiskavast välja jäänud nõudeid, mis olid olemas enne saneerimisavalduse esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse saneerimiskava muutmisele, vastuvõtmisele ja kinnitamisele käesoleva seaduse §-des 11–13 ja 20–37 sätestatut. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust.

(3) Kohus algatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saneerimiskava muutmise saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel määrusega, millele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 10 saneerimismääruse kohta sätestatut.

(4) Kohus kaasab saneerimiskava muutmisse saneerimisnõustaja, ettevõtja ja isikud, kelle õigusi soovitakse saneerimiskava muutmisega kitsendada.

§ 51. Saneerimiskava tühistamine

(1) Kohus tühistab saneerimiskava:

1) kui ettevõtja on pärast saneerimiskava kinnitamist tunnistatud süüdi pankroti- või täitemenetluse kuriteos;

2) kui ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

3) kui saneerimiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et ettevõtja ei suuda saneerimiskavaga võetud kohustusi täita;

4) saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ei maksta tasu järelevalve teostamise eest;

5) saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ettevõtja ei osuta saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna saneerimisnõustajale teavet, mida viimane vajab järelevalve teostamiseks;

6) ettevõtja avalduse alusel;

7) kui kuulutatakse välja ettevõtja pankrot.

(2) Saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 9 nimetatud tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud.

(3) Saneerimiskava tühistamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõpetamisest käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile, sundtäitmist läbiviivale maksuhaldurile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tehtud kohtumääruse peale võib ettevõtja või avalduse esitanud võlausaldaja või saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.

§ 52. Pankroti väljakuulutamine

Kui saneerimiskava tühistatakse ja sellele järgnevalt kuulutatakse ettevõtja suhtes välja pankrot, loetakse kaitstuks saneerimisnõustaja, eksperdi ja järelevalvet teostava saneerimisnõustaja nõue tasu ja kulutuste hüvitamise kohta.

§ 53. Saneerimiskava täitmise tähtaja möödumise tagajärjed

(1) Saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel lõpeb saneerimismenetlus.

(2) Võlausaldaja saab saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude pärast saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses.

(3) Saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisega lõpeb saneerimisnõustaja kohustus teostada järelevalvet saneerimiskava täitmise üle. Kui saneerimiskava täitmise tähtaeg lõpeb, esitatakse käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 nimetatud aruanne viimast korda.

§ 54. Pärimisseaduse muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 55. Saneerimiskava muutmise võimalused seoses Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorragaсудебная практика

(1) Kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõtte saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohus saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel peatada kinnitatud saneerimiskava järgsed maksed kuni kolmeks kuuks ja seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kuni kolm kuud. Kohus kuulab ära puudutatud võlausaldajad. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 480 sätestatule. Määruse peale võivad saneerimisnõustaja, ettevõtja ja võlausaldaja, kelle õigusi saneerimiskava muutmine puudutab, esitada määruskaebuse.

(2) Kui see on vajalik ja põhjendatud ettevõtte saneerimise eesmärkide saavutamiseks, võib kohus kinnitatud saneerimiskava saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel muuta, muu hulgas selliselt, et kavaga hõlmatakse ka uusi nõudeid, mis tekkisid enne või pärast saneerimisavalduse esitamist. Sellisel juhul kohaldatakse kava muutmisele, vastuvõtmisele ja kinnitamisele käesoleva seaduse §-des 20–37 sätestatut. Saneerimiskava muutmiseks muudab kohus saneerimiskava kinnitamise määrust vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 480 sätestatule.

(3) Kui kava muudetakse selliselt, et kavaga hõlmatakse uusi nõudeid, algatab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saneerimiskava muutmise saneerimisnõustaja või ettevõtja taotlusel määrusega, millele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 10 saneerimismääruse kohta sätestatut. Kava muutmisest puudutatud võlausaldaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 11–13 sätestatut.

(4) Kohus kaasab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud saneerimiskava muutmisse saneerimisnõustaja, ettevõtja ja võlausaldajad, kelle õigusi kava muutmine puudutab.

(5) Taotluse saneerimiskava muutmiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel saab esitada kuni 2021. aasta 31. märtsini.

(6) Saneerimiskava tohib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt muuta üksnes siis, kui enne Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra algust täitis ettevõtja saneerimiskava nõuetekohaselt.

§ 56. Saneerimisnõustajate nimetamise ja koja kutsekogu liikmeks saamise erisused

(1) Käesoleva seaduse § 15 lõikeid 3 ja 4 rakendatakse alates 2024. aasta 1. juulist. Kuni selle ajani kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni § 15 lõikeid 3, 4 ja 7. Kohus hindab, et isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise käigus.

(2) Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saamiseks ei pea sooritama saneerimisnõustaja eksamit ega läbima väljaõpet isik, kes on viimase viie aasta jooksul olnud saneerimisnõustajaks vähemalt kolmes saneerimismenetluses. Arvesse ei võeta menetlusi, kus saneerimisnõustaja vabastati käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 3 või 4 alusel. Saneerimisnõustajana tegutsemise õiguse saab isik koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel. Isik võib avalduse esitada kuni 2024. aasta 30. juunini.

§ 57. Seaduse kohaldamine enne 2022. aasta 1. juulit esitatud saneerimisavaldusele

Kui saneerimisavaldus on esitatud enne 2022. aasta 1. juulit, kohaldatakse saneerimismenetlusele käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni.