Välisteenistuse seadus (VäTS)

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse:

1) välisteenistust;

2) haldusteenistuja töötamist Eesti Vabariigi välisesinduses (edaspidi välisesindus) pikaajalises lähetuses;

3) diplomaadi ja haldusteenistuja sotsiaalseid tagatisi ning nende õigusi ja kohustusi.

(1¹) Käesolevat seadust kohaldatakse välisesinduses mittediplomaatilisel teenistuskohal nii töölepingu alusel kui ka ametnikuna töötavale haldusteenistujale.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata välisesinduse asukohariigis Välisministeeriumi teenistusse võetud isikule, kes töötab välisesinduses töölepingu alusel.

(3) Välisteenistuse seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. Diplomaadile ja haldusteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 10 lõiget 2.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Mõisted

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) välisteenistus on diplomaadi avalik teenistus diplomaatilisel ametikohal;

2) diplomaatiline ametikoht on Välisministeeriumi ametikoht, mille ülesannete hulka kuuluvad välissuhtlemine ja Eesti esindamine;

3) diplomaat on karjääridiplomaat või erialadiplomaat;

4) karjääridiplomaat on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv välisteenistuses olev teenistuja, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on volitatud esindama Eestit välissuhtlemises;

5) erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on võetud välisteenistusse Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal;

6) karjääridiplomaadi kandidaat on diplomaatilisel ametikohal töötav teenistuja, kellel ei ole veel diplomaatilist au- ega teenistusastet. Karjääridiplomaadi kandidaadiks ei loeta erialadiplomaati;

7) haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses mittediplomaatilisel teenistuskohal töötav teenistuja;

8) koosseisuline haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv haldusteenistuja;

9) koosseisuväline haldusteenistuja käesoleva seaduse tähenduses on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud Välisministeeriumi mittediplomaatilisele teenistuskohale koosseisuväliseks teenistujaks;

10) lähetajaministeerium käesoleva seaduse tähenduses on ministeerium, kes nimetab teenistuja erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskohale, teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi. Lähetajaministeeriumi kohta sätestatud nõudeid ei kohaldata Välisministeeriumile;

11) teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on diplomaat või haldusteenistuja;

12) kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on teenistujaga ühine majapidamine;

13) Утратил силу

14) kaasasolev laps käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava teenistujaga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav vähenenud töövõimega täisealine laps;

14¹) kaasasolev tugiisik käesoleva seaduse tähenduses on välisesinduses pikaajalises lähetuses töötava ilma kaasasoleva abikaasata või registreeritud elukaaslaseta teenistujaga vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev isik, kes hoolitseb teenistujaga kaasasoleva alla 13-aastase lapse, puudega lapse või vähenenud töövõimega täisealise lapse eest;

15) kaasasolev perekonnaliige käesoleva seaduse tähenduses on kaasasolev abikaasa, registreeritud elukaaslane, kaasasolev laps või kaasasolev tugiisik;

16) välisesinduses töötamine käesoleva seaduse tähenduses on üle kuue kuu kestev lähetus välisesinduses. Välisesinduses töötamiseks loetakse ka alla kuue kuu kestvat lähetust välisesinduses, kui lähetuse plaanitud kestus oli üle kuue kuu, mida lühendati välislähetuse ajal.

(2) Käesolevas seaduses lähetajaministeeriumi ja lähetajaministeeriumi kantsleri kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka Riigikantseleile ja riigisekretärile ning Riigikogu Kantseleile ja Riigikogu Kantselei direktorile, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 3. Välisriigis viibivale diplomaadile ja välisesinduses töötavale haldusteenistujale kohaldatavad õigusaktid

Välisriigis viibiv diplomaat ja välisesinduses töötav haldusteenistuja juhinduvad oma tegevuses käesolevast seadusest, diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist ja konsulaarsuhete Viini konventsioonist ning muudest õigusaktidest.

§ 4. Puutumatus ja eesõigused

Välisriigis viibival diplomaadil ja välisesinduses töötaval haldusteenistujal on rahvusvahelise õiguse normidest, üldtunnustatud põhimõtetest, tavast ja praktikast tulenevad puutumatus ja eesõigused.

§ 8. Välisesinduse juhtimine

(1) Välisesinduse juht on välisesinduses töötav karjääridiplomaat, kes esindab Eestit välisesinduse asukohariigis või rahvusvahelise organisatsiooni juures ning kes juhib välisesindust ja vastutab selle ülesannete täitmise eest.

(2) Välisesinduse juht allub Välisministeeriumi kantslerile.

(3) Välisesinduse juhiks võib olla:

1) erakorraline ja täievoliline suursaadik;

2) erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja;

3) saadik;

4) asjur;

5) peakonsul;

6) konsul;

7) asekonsul.

(4) Kuni erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku või asjuri nimetamiseni või erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku või asjuri välisesinduse asukohariigist äraolekul juhib välisesindust välisesinduse juhi kohustusi täitev diplomaat, kes kasutab ajutise asjuri nimetust.

§ 9. Erakorraline ja täievoliline suursaadik

(1) Erakorraline ja täievoliline suursaadik on kõrgeim Eesti esindaja, kes on akrediteeritud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde.

(2) Erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja on kõrgeim Eesti esindaja, kes on akrediteeritud rahvusvahelise organisatsiooni juurde.

(2¹) Erakorraline ja täievoliline suursaadik, erivolitustega diplomaatiline esindaja on kõrgeim Eesti esindaja talle määratud valdkonnas.

(3) Kui rahvusvahelise organisatsiooni juurde on akrediteeritud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud diplomaat ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2¹ nimetatud diplomaat, on erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja (edaspidi erakorraline ja täievoliline suursaadik) kõrgeim akrediteeritud Eesti esindaja selle organisatsiooni juures.

(4) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku alalisest asukohast tulenevalt võib ta olla akrediteeringujärgses välisriigis või rahvusvahelise organisatsiooni juures resideeriv või mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik.

(5) Resideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik asub akrediteeringujärgses välisesinduse asukohariigis või akrediteeringujärgse rahvusvahelise organisatsiooni juures.

(6) Mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik on akrediteeritud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kuid asub Eestis või välisriigis, kuhu ta samuti on akrediteeritud. Mitteresideeriva erakorralise ja täievolilise suursaadiku ülesanded sätestatakse ametijuhendis.

(7) Mitteresideeriv erakorraline ja täievoliline suursaadik, erivolitustega diplomaatiline esindaja asub Eestis.

§ 10. Saadik

Saadik on välisesinduse juht, kes on nimetatud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametikohta või kui asjaomased riigid on nii kokku leppinud.

§ 11. Asjur

Asjur on välisesinduse juht, kes on nimetatud välisriiki või rahvusvahelise organisatsiooni juurde, kus ei ole ette nähtud erakorralise ja täievolilise suursaadiku ega saadiku ametikohta või kui asjaomased riigid on nii kokku leppinud.

§ 12. Konsul

Peakonsul, konsul ja asekonsul on konsulaarasutuse juhid konsulaarseaduse kohaselt.

§ 13. Diplomaatiline teenistusaste

(1) Diplomaatiline teenistusaste on karjääridiplomaadile või karjääridiplomaadi kandidaadile Eesti riigi nimel antav nimetus, mis sõltub tema välisteenistuses oldud ajast, töötulemustest ja välissuhtlemise kogemusest.

(2) Erialadiplomaat võib atašee teenistusastet kasutada juhul, kui see on vajalik tööülesannete täitmisel. Teenistusastme kasutamine ei anna erialadiplomaadile käesolevas seaduses sätestatud teenistusastmega kaasnevaid õiguseid.

§ 14. Diplomaatilise teenistusastme liigid

Diplomaatilised teenistusastmed on:

1) atašee;

2) kolmas sekretär (III sekretär);

3) teine sekretär (II sekretär);

4) esimene sekretär (I sekretär);

5) nõunik;

6) vanemnõunik.

§ 15. Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused

(1) Atašee diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadi kandidaadile, kes on olnud Välisministeeriumi teenistuses vähemalt ühe aasta ning vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustele.

(2) Järgmise diplomaatilise teenistusastme võib anda karjääridiplomaadile, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustele ning on olnud välisteenistuses:

1) atašeena vähemalt kaks aastat;

2) kolmanda sekretärina vähemalt kolm aastat;

3) teise sekretärina vähemalt kolm aastat;

4) esimese sekretärina vähemalt neli aastat;

5) nõunikuna vähemalt neli aastat.

(3) Erandkorras võib anda diplomaatilise teenistusastme käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi järgimata isikule, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialist või kellel on kõrgema teenistusastme saamiseks välissuhtlemises vajalik kogemus.

(4) Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 16. Diplomaatilise teenistusastme andmine

(1) Diplomaatilise teenistusastme annab ametnikule välisteenistuses olemise ajaks valdkonna eest vastutav minister.

(2) Diplomaatilise teenistusastme andmise ettepaneku teeb valdkonna eest vastutavale ministrile Välisministeeriumi konkursikomisjon (edaspidi konkursikomisjon).

§ 18. Diplomaatilise teenistusastme kehtivus ja teenistusastme ennistamine

(1) Kui diplomaat vabastatakse diplomaatiliselt ametikohalt, kaotab diplomaatiline teenistusaste kehtivuse.

(2) Kui isik taasnimetatakse diplomaatilisele ametikohale, siis diplomaatiline teenistusaste ennistatakse, välja arvatud juhul, kui ta vabastati teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu või kohtuotsusest tulenevalt. Samuti ei pea teenistusastet ennistama, kui välisteenistusest lahkumisest on möödunud üle kümne aasta või muudel põhjendatud juhtudel. Nendel juhtudel teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku konkursikomisjon.

(3) Kui karjääridiplomaadi avaliku võimu teostamise õigus Välisministeeriumis on peatunud, säilib tema diplomaatiline teenistusaste:

1) välisteenistuse ajal täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses osalemise ajal;

2) rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis töötamise ajal;

3) Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikantseleis või Riigikogu Kantseleis töötamise ajal ning töötamise ajal muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ametikohal, mis on otseselt seotud välissuhtlemisega, kui töötamine on kooskõlastatud Välisministeeriumi kantsleriga.

§ 19. Diplomaatiline auaste

Diplomaatiline auaste on karjääridiplomaadile Eesti riigi nimel antav aunimetus, mis omistatakse välissuhtlemise kogemuste ja välisteenistuses saavutatud silmapaistvate tulemuste eest.

§ 20. Diplomaatilise auastme liik

Diplomaatiline auaste on suursaadik.

§ 21. Diplomaatilise auastme andmise tingimused

Suursaadiku diplomaatilise auastme võib anda karjääridiplomaadile, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti välisteenistuses või rahvusvahelises institutsioonis.

§ 22. Diplomaatilise auastme andmine

(1) Diplomaatilise auastme annab eluajaks Vabariigi President.

(2) Vabariigi Presidendile teeb diplomaatilise auastme andmise ettepaneku Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.

§ 23. Diplomaatilise auastme äravõtmine

(1) Diplomaatilise auastme võib ära võtta Vabariigi President, kui diplomaat on kriminaalkorras karistatud või distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastatud.

(2) Vabariigi Presidendile teeb diplomaatilise auastme äravõtmise ettepaneku Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.

§ 24. Välisteenistusse võtmise tingimused

(1) Välisteenistusse võib võtta avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastava isiku:

1) Утратил силу

2) kellel on kõrgharidus;

3) Утратил силу

4) kelle majanduslikud või muud kohustused ei takista välisteenistuses olemist;

5) kelle tervis võimaldab töötada välisteenistuses;

6) kes on ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, kaitseb Eesti iseseisvust ning on oma tegevuses korrektne ja väärikas, hoides kõrgel Eesti rahvusvahelist mainet.

(2) Утратил силу

§ 25. Välisteenistusse võtmine

(1) Isik võetakse välisteenistusse karjääridiplomaadiks määramata ajaks, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel, andes talle teenistusastme.

(2) Isik võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks määratud ajaks, nimetades ta diplomaatilisele ametikohale.

(3) Töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ja ajaliselt piiritletud ülesannete täitmiseks võib kuni üheks aastaks välisteenistusse karjääridiplomaadiks ilma konkursita võtta isiku, kellel on varasem välisteenistuses töötamise kogemus.

§ 26. Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetamine

(1) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale võib nimetada isiku, kes vastab välisteenistusse võtmise tingimustele.

(1¹) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetatakse isik kuni viieks aastaks. Nimetatud aega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada.

(2) Välisministeeriumi kantsler, asekantsler ja peadirektor nimetatakse ametisse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Välisministeeriumi asekantsleri ametikoht täidetakse avaliku teenistuse seaduse § 16 lõigetes 1–4 ja 7 sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata diplomaatilisele ametikohale nimetab isiku Välisministeeriumi kantsler, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti.

(4) Kui isikut ei ole karjääridiplomaadina välisteenistusse veel võetud, saab ta karjääridiplomaadi kandidaadiks, kui ta on nimetatud Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale.

(5) Erialadiplomaadi nimetab Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale lähetajaministeeriumi kantsler, teavitades sellest eelnevalt Välisministeeriumi. Asukohariigis mitteresideerivale erialadiplomaadile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 32 sätestatut.

(6) Erialadiplomaadi ametikoha loob ja kaotab oma koosseisus Välisministeerium lähetajaministeeriumi ettepanekul. Erialadiplomaadi ametikoha loomine ei ole Välisministeeriumile kohustuslik. Välisesinduse sulgemise korral kaotab Välisministeerium ametikoha lähetajaministeeriumi ettepanekuta.

§ 27. Erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamine

(1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.

(2) Vabariigi Valitsus kinnitab erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri ning esitab selle nõusoleku saamiseks Vabariigi Presidendile.

(3) Nõusoleku saamisest teatab Välisministeerium Riigikogu väliskomisjonile.

(4) Pärast erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidatuuri kinnitamist taotleb Välisministeerium erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadile selle välisriigi pädeva asutuse nõusolekut (agrément’i), kuhu suursaadiku kandidaat soovitakse akrediteerida. Kui erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaat soovitakse akrediteerida rahvusvahelise organisatsiooni juurde, taotleb Välisministeerium vajaduse korral selle organisatsiooni nõusolekut (agrément’i).

(5) Утратил силу

(6) Pärast nõusoleku (agrément’i) saamist nimetab Vabariigi President kandidaadi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks ning kirjutab alla tema volikirjale.

(7) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadi nime ei avalikustata enne tema nimetamist.

§ 28. Erakorralise ja täievolilise suursaadiku kohta teenistusalaste käskkirjade andmine

Vabariigi Presidendi nimetatud erakorralise ja täievolilise suursaadiku kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.

§ 29. Diplomaadi välisesindusse lähetamine

(1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on:

1) karjääridiplomaadi kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või

2) erialadiplomaadi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.

(2) Karjääridiplomaadi välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek.

(3) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik.

(4) Lähetusaeg on kuni viis aastat. Lähetusaja määrab diplomaadi ametisse nimetamise õigust omav isik. Lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 40 punktides 3–10 esitatud alusel võib lähetusaega lühendada ka diplomaadi nõusolekuta.

(5) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada diplomaadi perekonnaliikmetel välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa minna või muuta otsust perekonnaliikmete kaasasoleku kohta lähetuse jooksul.

(6) Lähetamisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.

§ 30. Karjääridiplomaadi kandidaadi välisesindusse lähetamine

(1) Karjääridiplomaadi kandidaadi võib lähetada välisesindusse põhjendatud juhul.

(2) Välisesindusse lähetatava karjääridiplomaadi kandidaadi kohta kehtivad karjääridiplomaadi välisesindusse lähetamise tingimused ja kord ning sotsiaalsed tagatised, välja arvatud esindustasu.

§ 32. Erialadiplomaadi töötamine välisesinduses

(1) Erialadiplomaat allub lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule ning välispoliitilistes ja välisesinduse töökorralduslikes küsimustes välisesinduse juhile.

(2) Erialadiplomaat annab oma tegevusest korrapäraselt aru välisesinduse juhile ja lähetajaministeeriumi kantslerile või tema poolt või õigusaktis määratud ametnikule.

(3) Erialadiplomaadi ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult.

(4) Erialadiplomaadi kohta annab teenistusalaseid käskkirju lähetajaministeerium.

(5) Erialadiplomaadile maksab palka, muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium.

(6) Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest Välisministeeriumile tulenevad kulud tasub lähetajaministeerium arvestusliku töökohamaksumuse alusel, mille kehtestab tegelike kulude põhjal Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga enne uue eelarveaasta algust. Erialadiplomaadi välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium kirjaliku kokkuleppe kohaselt.

§ 33. Välisesinduse diplomaatilisele ametikohale nimetamine

Välisesinduse diplomaatilisele ametikohale nimetatakse diplomaat ja põhjendatud juhul karjääridiplomaadi kandidaat.

§ 34. Saadikuks nimetamine

Karjääridiplomaadi nimetamine saadikuks toimub käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud korras.

§ 35. Saadiku ametikohale nimetamine

(1) Vabariigi Presidendi nimetatud saadiku nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister.

(2) Saadiku kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.

§ 36. Asjuri nimetamine

(1) Asjuri nimetab valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.

(2) Asjuri kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.

§ 37. Konsuli välisesinduse juhiks nimetamine

(1) Peakonsuli, konsuli ja asekonsuli nimetab välisesinduse juhiks valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul ning konsulaarseaduses sätestatut arvestades.

(2) Peakonsuli, konsuli ja asekonsuli kohta annab teenistusalased käskkirjad valdkonna eest vastutav minister või tema volituse alusel kantsler.

§ 38. Diplomaadi ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine

(1) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku ning asjuri võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi käsutusse valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata diplomaadi võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise õigust omav isik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani.

(4) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud diplomaat täidab neid ametikohajärgseid ülesandeid, mis määratakse talle Eestis ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga, ning talle makstakse palka vastavalt ametikohajärgsetele ülesannetele.

(5) Diplomaati võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.

§ 40. Välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt ennetähtaegse tagasikutsumise alused

Välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt ennetähtaegse tagasikutsumise aluseks võib olla:

1) Утратил силу

2) diplomaadi taotlus;

3) asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus või asukohariigi nõusolekust keeldumine;

4) diplomaadi sobimatus ametikohale;

5) diplomaadi tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas;

6) diplomaadi üleviimine teisele ametikohale;

7) diplomaadi vanemapuhkusele jäämine;

8) diplomaadi teenistusest vabastamine ametiasutuse algatusel;

9) asukohariigis puhkenud kriitiline olukord;

10) välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine.

§ 41. Välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumine

(1) Diplomaadi kutsub välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasi ametisse nimetamise õigust omav isik, kui käesolev seadus või konsulaarseadus ei näe ette teisiti.

(2) Erakorralise ja täievolilise suursaadiku ning saadiku kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Vabariigi President, kes kirjutab alla tema tagasikutsumiskirjale. Vabariigi Valitsusele teeb asjakohase taotluse valdkonna eest vastutav minister konkursikomisjoni ettepanekul.

(3) Asjuri kutsub tagasi valdkonna eest vastutav minister, teatades sellest Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile.

(4) Välisesinduse juhina töötavad peakonsul, konsul ja asekonsul kutsutakse tagasi konsulaarseaduse kohaselt.

(5) Kui esineb käesoleva seaduse § 40 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on karjääridiplomaadi välisesinduse diplomaatiliselt ametikohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek.

(6) Välisesindusest tagasikutsumisest teatatakse diplomaadile võimaluse korral vähemalt üks kuu ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on ametikohustustest vabastatud.

§ 43. Karjääridiplomaadi teenistusest vabastamine

(1) Karjääridiplomaat vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Teenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Karjääridiplomaadi võib vabastada teenistusest koondamise tõttu, kui teda ei ole käesoleva seaduse § 26 lõikes 1¹ sätestatud tähtaja jooksul või pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale teenistuskohale ning ta ei ole teist korda võtnud vastu suunatud pakkumist. Teenistuja vabastatakse teenistusest § 26 lõikes 1¹ sätestatud tähtaja lõppemise või lähetuse lõppemise päevale järgneval tööpäeval.

§ 44. Erialadiplomaadi teenistusest vabastamine

(1) Erialadiplomaat vabastatakse välisteenistusest välisesindusest tagasikutsumise või teenistustähtaja möödumise korral.

(2) Erialadiplomaadi võib vabastada teenistusest koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise või teenistustähtaja möödumise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale ametikohale ning ta ei ole teist korda võtnud vastu asutuse pakutud tema lähetuseelse ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka.

(3) Erialadiplomaadi teenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(4) Lähetajaministeerium võib erialadiplomaadiga enne lähetust kokku leppida ametikohas, millele erialadiplomaat lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse.

§ 47. Välisesindusse lähetamise tingimused

Välisesindusse võib lähetada haldusteenistuja, kes vastab avaliku teenistuse seaduse §-s 14 esitatud nõuetele.

§ 48. Välisesindusse lähetamine ja välisesinduse mittediplomaatilisele teenistuskohale nimetamine

(1) Välisesindusse lähetamise eelduseks on:

1) koosseisulise haldusteenistuja kandideerimistaotlus või suunatud pakkumise korral tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek või

2) koosseisuvälise haldusteenistuja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek.

(2) Koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskoha loob ja kaotab oma koosseisus Välisministeerium lähetajaministeeriumi ettepanekul. Koosseisuvälise haldusteenistuja teenistuskoha loomine ei ole Välisministeeriumile kohustuslik. Välisesinduse sulgemise korral kaotab Välisministeerium teenistuskoha lähetajaministeeriumi ettepanekuta.

(3) Koosseisulise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsuse alus on konkursikomisjoni ettepanek.

(4) Välisesindusse lähetamise otsuse teeb ja välisesindusse lähetab haldusteenistuja ametisse nimetamise või temaga töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsusest teavitab lähetajaministeerium eelnevalt Välisministeeriumi.

(5) Lähetamisest teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt kolm kuud ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud.

(6) Lähetusaeg on kuni viis aastat. Lähetusaja määrab haldusteenistuja ametisse nimetamise või temaga töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Lähetusaega võib poolte kokkuleppel lühendada või kuni kolme aasta võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 52 punktides 3–10 esitatud alusel võib lähetusaega lühendada ka teenistuja nõusolekuta.

(7) Ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik võib asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada haldusteenistuja perekonnaliikmetel välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa minna või muuta otsust perekonnaliikmete kaasasoleku kohta lähetuse jooksul.

§ 50. Koosseisuvälise haldusteenistuja töötamine välisesinduses

(1) Koosseisuvälise haldusteenistuja alluvus määratakse ametijuhendis. Ametijuhendi kinnitab lähetajaministeerium Välisministeeriumiga kooskõlastatult.

(2) Koosseisuvälise haldusteenistuja kohta annab teenistusalaseid käskkirju lähetajaministeerium.

(3) Koosseisuvälisele haldusteenistujale maksab palka või töötasu ning muid tasusid ja hüvitisi lähetajaministeerium.

(4) Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest Välisministeeriumile tulenevad kulud tasub lähetajaministeerium arvestusliku töökohamaksumuse alusel, mille kehtestab tegelike kulude põhjal Välisministeeriumi kantsler käskkirjaga enne uue eelarveaasta algust. Koosseisuvälise haldusteenistuja välisesinduses töötamisest tulenevad muud kulud jagavad lähetajaministeerium ja Välisministeerium kirjaliku kokkuleppe kohaselt.

§ 51. Haldusteenistuja ajutiselt välisesindusest Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsumine

(1) Haldusteenistuja võib välisesindusest ajutiselt kuni kolmeks kuuks kutsuda Eestisse Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega võib rahvusvahelisest olukorrast või riikidevahelistest suhetest tingituna või Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi põhjendatud vajaduse korral pikendada kuni ühe aastani.

(3) Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse ajutiselt kutsutud haldusteenistuja täidab neid teenistuskohajärgseid ülesandeid, mis määratakse talle Eestis ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga, ning talle makstakse palka vastavalt teenistuskohajärgsetele ülesannetele.

(4) Haldusteenistuja võib ajutiselt Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi käsutusse kutsuda ka tema nõusolekuta.

§ 52. Välisesindusest ennetähtaegse tagasikutsumise alused

Välisesindusest ennetähtaegse tagasikutsumise aluseks võib olla:

1) Утратил силу

2) haldusteenistuja taotlus;

3) asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus või asukohariigi nõusolekust keeldumine;

4) haldusteenistuja sobimatus teenistuskohale;

5) haldusteenistuja tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas;

6) haldusteenistuja üleviimine teisele teenistuskohale;

7) haldusteenistuja vanemapuhkusele jäämine;

8) haldusteenistuja teenistusest vabastamine või töölepingu lõpetamine ametiasutuse algatusel;

9) asukohariigis puhkenud kriitiline olukord;

10) välisesinduse tegevuse lõpetamine või selle töö ümberkorraldamine.

§ 53. Välisesindusest tagasikutsumine

(1) Haldusteenistuja kutsub välisesindusest tagasi ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik.

(2) Kui esineb käesoleva seaduse § 52 punktis 2, 4, 6 või 8 nimetatud alus, on koosseisulise haldusteenistuja välisesinduse mittediplomaatiliselt teenistuskohalt tagasikutsumise otsuse aluseks konkursikomisjoni ettepanek.

(3) Välisesindusest tagasikutsumisest teatatakse haldusteenistujale võimaluse korral vähemalt üks kuu ette. Talle antakse isiklike asjade korraldamiseks aega kuni üks nädal, mille jooksul ta on teenistuskohustustest vabastatud.

§ 55. Haldusteenistuja vabastamine teenistusest

(1) Töölepingu alusel töötava koosseisulise haldusteenistuja tööleping lõpeb töölepingu seaduses sätestatud alustel ja korras. Ametnikuna töötav koosseisuline haldusteenistuja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

(2) Koosseisulise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või haldusteenistuja teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole teist korda võtnud vastu suunatud pakkumist. Teenistuja vabastatakse teenistusest või tema tööleping öeldakse üles lähetuse lõppemise päevale järgnevast tööpäevast.

(3) Утратил силу

(4) Koosseisuvälise haldusteenistuja töölepingu võib üles öelda või haldusteenistuja teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui teda ei ole pikaajalise lähetuse lõppemise päevaks valitud lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala vabale teenistuskohale ning kui ta ei ole teist korda võtnud vastu asutuse pakutud tema lähetuseelse ametikohaga vähemalt samaväärset ametikohta ja põhipalka või töökohaga vähemalt samaväärset töökohta ja töötasu.

(5) Lähetajaministeerium võib koosseisuvälise haldusteenistujaga enne lähetust kokku leppida ametikohas, millele ametnik lähetajaministeeriumi valitsemisalas pärast lähetust nimetatakse, või töökohas, millele töötaja pärast lähetust asub.

(6) Koosseisulise ja koosseisuvälise haldusteenistuja teenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

§ 62. Esindustasu

(1) Välisteenistusse võtmise korral ja igal järgmisel teenistusaastal makstakse diplomaadile esindustasu kahe viiendiku kuupalga ulatuses, kui talle ei maksta teise avalikku teenistust reguleeriva eriseadusega ette nähtud samalaadset tasu. Kantslerile ei maksta esindustasu.

(2) Esindustasu ei maksta:

1) ajal, kui diplomaadi avaliku võimu teostamise õigus on peatatud omal soovil;

2) tasemeõppes viibimiseks või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal;

3) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibimise ajal;

4) rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu institutsioonis, asutuses või organis töötamise ajal või

5) teises riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise ajal.

(3) Kui diplomaat jätkab avaliku võimu teostamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud peatamist, makstakse talle esindustasu jooksva kvartali viimasel kuul.

§ 63. Välislähetustasu

(1) Välisesinduses töötamise ajal makstakse teenistujale igal kuul välislähetustasu.

(2) Teenistuja välislähetustasu arvutatakse, korrutades välislähetustasu lähtesumma välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga.

(3) Välislähetustasu lähtesummad ning välislähetustasu arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Elukallidust, valuutakursside muutust, turvariske ja muid asjaolusid arvestades kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega linnade koefitsiendid. Koefitsiendid vaadatakse üle ja vajaduse korral korrigeeritakse vähemalt üks kord poolaastas.

(5) Välislähetustasu ei maksta teenistuja õppepuhkuse, vanemapuhkuse ja palgata puhkuse ajal.

(6) Välislähetustasu ei maksta, kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse käesoleva seaduse § 38 või 51 alusel.

§ 64. Välisesinduse juhi residents ja välisesinduses töötava teenistuja eluruum

Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja korra ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 65. Välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme kulude katmine

(1) Välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme eest kaetakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras:

1) kolimiskulud;

2) majutuskulud;

3) reisikindlustus- ja ravikulud, kui neid ei kaeta välislepingu või muu õigusakti kohaselt;

4) kaasasoleva lapse lastehoiu- või lasteaiatasu või lapsehoiuteenuse kulu;

5) alates viieaastase kaasasoleva lapse (või noorema, kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus) põhi- ja keskhariduse omandamise kulud;

6) Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulud üks kord lähetusaastas.

(2) Утратил силу

(3) Kui teenistuja asub välisesindusse tööle või kui ta kutsutakse sealt tagasi, makstakse talle teise riiki tööle asumise eest hüvitist.

(4) Välisesinduses töötava teenistuja ning kaasasoleva perekonnaliikme käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ravikulude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Утратил силу

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teise riiki tööle asumise hüvitise määra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulusid ei hüvitata teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest pikaajalise välislähetuse korral, kui lähetuse ajal ei ole võimalik tagada lähetuse asukohas perekonnaliikme majutust või julgeolekut.

(8) Välisministeeriumi kantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri või kummagi volitatud isiku loal võib hüvitada osaliselt või täielikult teenistuja ja temaga kaasasoleva perekonnaliikme isiklikel põhjustel Eestisse ja tagasi sõidu kulud.

(9) Kui teenistuja abikaasa, registreeritud elukaaslane või laps ei ole temaga välisesinduses pikaajalises lähetuses kaasas, võib käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tingimustel ja korras hüvitada abikaasa, registreeritud elukaaslase ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud.

(10) Teenistuja abikaasa, registreeritud elukaaslase ning alaealise lapse või põhi- või keskharidust omandava või abi vajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 66. Kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamine

(1) Утратил силу

(2) Утратил силу

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

(5) Teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäära ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 67. Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu

(1) Teenistujaga kaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele makstakse igal kuul Eesti kahekordse kuu töötasu alammäära suurust abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu.

(2) Kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane töötab või osutab teenust, mille eest ta saab tasu, mis on suurem kui 50% abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasust, vähendatakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu 50%.

(3) Утратил силу

(4) Abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 68. Sotsiaalsete tagatiste säilitamine

(1) Kui teenistuja kutsutakse ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse käesoleva seaduse § 38 või 51 alusel, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki, jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest:

1) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist;

2) käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist;

3) Утратил силу

(2) Kui teenistuja ajutise Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumise korral tuleb kaasasolev perekonnaliige temaga Eestisse kaasa, jätkatakse abikaasa või registreeritud elukaaslase eest § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist ja hüvitatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest Eestisse ja tagasi sõidu kulud. Samuti jätkatakse välisesinduse asukohariigis teenistuja eluruumiga seotud kulude hüvitamist. Muud kulud võib katta Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või valitsemisala asutuse otsuse alusel.

(3) Kui Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsutakse ajutiselt teenistuja, kellel ei ole kaasasolevaid perekonnaliikmeid, jätkatakse välisesinduse asukohariigis teenistuja eluruumiga seotud kulude hüvitamist. Muud kulud võib katta Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või valitsemisala asutuse otsuse alusel.

(4) Kui teenistuja kutsutakse tagasi enne lähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest:

1) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist;

2) käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist;

3) Утратил силу

(5) Kui teenistuja kutsutakse tagasi enne lähetusaja lõppemist ja teenistujaga kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane ei leia pärast Eestisse naasmist tööd, makstakse talle käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud tasu, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul pärast Eestisse naasmist.

(6) Teenistuja põhi- ja lisapuhkuse ajal jätkatakse teenistujale ja temaga kaasasolevale perekonnaliikmele (ka asukohariigist äraoleku korral):

1) käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist;

2) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamist;

3) käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist;

4) Утратил силу

(6¹) Käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud kulude katmist ja välislähetustasu maksmist jätkatakse teenistuja avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal kuni neli kuud, kui teenistuja ei ole välisesindusest ennetähtaegselt tagasi kutsutud.

(7) Kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane on asukohariigist ajutiselt ära sünnituse tõttu Eestis, jätkatakse tema eest käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist, kuid mitte kauem kui kaks kuud.

(7¹) Kui kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane on asukohariigist ajutiselt ära õppekogunemise või lisaõppekogunemise tõttu Eestis, jätkatakse tema eest käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära maksmist.

(8) Kui kaasasolev perekonnaliige on asukohariigist ajutiselt ära muul põhjusel, jätkatakse teenistujale käesoleva seaduse § 66 lõike 5 alusel kehtestatud kaasasoleva lapse eest makstava protsendimäära ning abikaasale või registreeritud elukaaslasele § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist 60 kalendripäeva eest lähetusaasta jooksul tingimusel, et välisesinduse asukohariigis viibitakse teenistuja lähetusaasta jooksul vähemalt 183 päeva.

(8¹) Kui kaasasolev perekonnaliige on sunnitud käesoleva seaduse § 40 punkti 9 või § 52 punkti 9 alusel teenistuja välisesindusest tagasikutsumise korral või § 29 lõikes 5 või § 48 lõikes 7 nimetatud otsuse alusel asukohariigist lahkuma, võib jätkata tema eest § 66 lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäära ning § 67 lõikes 1 nimetatud tasu maksmist kuni lähetusaasta lõpuni või kuni kuus kuud, kui lähetusaasta lõpeb varem, aga mitte kauem kui välislähetuse lõpuni.

(9) Утратил силу

(10) Утратил силу

§ 69. Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamise ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise piirangud

(1) Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamist ja abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmist mõjutavatest või mõjutada võivatest asjaoludest teatab teenistuja viivitamata esinduse juhile ja välisesinduse raamatupidamise eest vastutavale isikule.

(2) Kaasasoleva perekonnaliikme eest teenistuja välislähetustasu suurendamiseks ja abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu saamiseks valeandmete teadliku esitamise või tasude saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmise korral nõutakse enammakstud summa tagasi või tehakse tasaarveldus.

(3) Kaasasoleva perekonnaliikme eest suurendatud teenistuja välislähetustasu ja abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu tagastamist ei nõuta, kui lähetusaastas alla 183 päeva välisesinduse asukohariigis viibimise põhjus on teenistuja välisesindusest tagasikutsumine, ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumine või perekonnaliikme Eestisse naasmine mõjuval põhjusel. Viimasel juhul teeb otsuse Välisministeeriumi kantsler.

(4) Kui isik ei tagasta enammakstud summat kokkulepitud tähtajaks, teeb valdkonna eest vastutav minister talle sellekohase ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

§ 73. Muud sotsiaalsed tagatised

(1) Teenistuja peab läbima tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi nõudmisel tuleb tervisekontroll läbida sagedamini. Tervisekontrolli ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(2) Teenistuja ja tema kaasasoleva perekonnaliikme vaktsineerimise kulud, sh asukohariigis puhkenud epideemia ajal, maksab Välisministeerium (koosseisuvälise teenistuja puhul lähetajaministeerium), kui vaktsineerimine toimub Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti Terviseameti soovituste või asukohariigi nõuete kohaselt.

(3) Karjääridiplomaadi ja koosseisulise haldusteenistuja tervisekontrolli eest Eestis maksab Välisministeerium.

(4) Erialadiplomaadi ja koosseisuvälise haldusteenistuja tervisekontrolli eest Eestis maksab lähetajaministeerium.

§ 74. Üldnõuded

(1) Утратил силу

(2) Välisesinduses töötav teenistuja:

1) peab järgima asukohariigi seadusi ja muid õigusakte;

2) peab austama asukohariigi tavasid ja kombeid;

3) ei tohi sekkuda asukohariigi siseasjadesse.

§ 75. Karjääridiplomaadi roteerimiskohustus

(1) Karjääridiplomaat roteerib korrapäraselt ühelt Välisministeeriumi diplomaatiliselt ametikohalt teisele, sealhulgas töötab välisesinduses käesoleva seaduse tähenduses. Välisministeerium teeb vajaduse korral karjääridiplomaadile suunatud pakkumisi §-s 89 sätestatud alusel.

(2) Утратил силу

§ 80. Konkursikomisjon

(1) Välisministeeriumi konkursikomisjon teeb ministrile ja kantslerile ettepanekuid personaliküsimustes.

(2) Konkursikomisjoni töökorra ja koosseisu ning konkursi korraldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 81. Komisjoni esimees ja aseesimees

(1) Konkursikomisjoni esimees on Välisministeeriumi kantsler.

(2) Konkursikomisjoni aseesimees on Välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor.

§ 86. Vaba teenistuskoha täitmise viisid

Vaba teenistuskoht täidetakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras, arvestades karjääridiplomaadi roteerimiskohustuse täitmise tagamiseks järgmisi erisusi:

1) üldjuhul korraldatakse vaba ametikoha täitmiseks asutusesisene konkurss;

2) vajaduse korral tehakse vaba ametikoha täitmiseks suunatud pakkumine.

§ 89. Suunatud pakkumine

Suunatud pakkumise korral on konkursikomisjonil õigus teha vaba teenistuskoha täitmiseks ettepanek karjääridiplomaadile või koosseisulisele haldusteenistujale, kes vastab vabal teenistuskohal esitatavatele nõuetele, kui:

1) teenistuja ei ole välisesindusest tagasikutsumise korral kandideerinud vabale teenistuskohale või

2) konkursikomisjon leiab, et välisteenistuse vajadustest lähtudes tuleb teha suunatud pakkumine teatavale karjääridiplomaadile või koosseisulisele haldusteenistujale.

§ 89¹. Karjääridiplomaadi nimetamine teenistuskohale avaliku võimu teostamise õiguse peatumise lõppemisel

(1) Kui karjääridiplomaadi avaliku võimu teostamise õigus peatub avaliku teenistuse seaduse § 33 lõike 5 või § 83 punkti 1 alusel, kandideerib karjääridiplomaat enne peatumise lõppemist vabale teenistuskohale asutusesisesel konkursil või teeb konkursikomisjon talle suunatud pakkumise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel ei pea tagama karjääridiplomaadile sama teenistuskohta või samaväärset teenistuskohta selle teenistuskohaga, millel tema avaliku võimu teostamise õigus peatus.

§ 90. Au- või teenistusastme andmine

(1) Kui käesolev seadus on jõustunud, võib Välisministeeriumi Eestis asuval diplomaatilisel ametikohal töötavale diplomaatilise au- või teenistusastmeta teenistujale anda atašee diplomaatilise teenistusastme, kui ta on Välisministeeriumi teenistuses olnud vähemalt kuus kuud ja vastab atašee teenistusastme andmise tingimustele.

(2) Kui käesolev seadus on jõustunud, säilib karjääridiplomaadile antud diplomaatiline au- või teenistusaste. Diplomaatilise auastme või järgmise diplomaatilise teenistusastme võib karjääridiplomaadile anda, kui ta vastab käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

§ 91. Tagatised senise palga ja välislähetus- või välisteenistustasu vähenemise korral

(1) Käesoleva seaduse ja selle rakendusaktide kohaselt muutunud palgakorraldusest tingitud palga vähenemise korral makstakse teenistujale sama palka, kuni teenistuja sellel ametikohal töötab või kuni muutunud palgakorraldusest tingitud palk ületab säilitatava palga.

(2) Kui välisesinduses töötavale teenistujale enne käesoleva seaduse jõustumist makstav välislähetus- või välisteenistustasu on suurem kui käesoleva seaduse ja selle rakendusaktide kohaselt ettenähtud välislähetustasu, jätkatakse teenistujale senise välislähetustasu suuruse tasu maksmist kuni lähetusaja lõpuni või ajani, mil uus välislähetustasu ületab senise välislähetustasu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud tagatiste maksmise ja arvestamise korra kehtestab vajaduse korral valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 92. Välisteenistuse staaži arvestamine

(1) Karjääridiplomaadi välisteenistuse staaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist Välisministeeriumi diplomaatilisel ametikohal töötatud aeg.

(2) Erialadiplomaadi välisteenistuse staaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistujana välisesinduses töötatud aeg alates 1996. aasta 1. jaanuarist.

§ 93. Välisesindusse lähetatud Välisministeeriumi koosseisuvälised teenistujad

Seaduse jõustumise ajal pikaajalises välislähetuses viibivatele Välisministeeriumi koosseisuvälistele teenistujatele ei kohaldata § 24 (erialadiplomaadi puhul) ja § 47 (haldusteenistuja puhul) nõudeid kuni nende lähetusaja lõpuni.

§ 94. Tagatised eluruumile kehtestatud normide muutmise korral

Kui käesoleva seaduse jõustumise ajal pikaajalises välislähetuses viibiva Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistuja eluruum ei vasta valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud normidele, kohaldatakse nende eluruumile lähetamise ajal kehtinud korda kuni lähetusaja lõpuni.

§ 94¹. Käesoleva seaduse § 65 lõike 3 rakendamise ajutine peatamine

Käesoleva seaduse § 65 lõiget 3 ei rakendata 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini.

§ 94². Abikaasatasu ajutine vähendamine

Käesoleva seaduse § 67 lõike 1 kohast abikaasatasu makstakse 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale igal kuul Eesti 1,2-kordse kuu töötasu alammäära suuruses.

§ 94³. Käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 sätestatud tasumäära ajutine muutmine

Teenistuja välislähetustasu kaasasoleva abikaasa eest ei suurendata 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini, kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesoleva seaduses §-s 94² nimetatud tasumäära viiekordselt. Kaasasoleva abikaasa muud sissetulekud teenistuja välislähetustasu ei mõjuta.

§ 94⁴. Käesoleva seaduse § 67 lõikes 2 sätestatud tasumäära ajutine muutmine

Abikaasatasu ei maksta ühe kuu tasumäära ulatuses 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2011. aasta 31. detsembrini, kui ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesoleva seaduse §-s 94² nimetatud tasumäära viiekordselt.

§ 94⁵. Välisesinduses töötava haldusteenistuja ametikoha muutumine töökohaks alates 2013. aasta 1. aprillist

(1) Välisesinduses töötavale haldusteenistujale, kellega sõlmitakse tööleping tema ametikoha muutumise tõttu töökohaks alates 2013. aasta 1. aprillist, kohaldatakse välisesinduses töötamise ajal, välisesindusest tagasikutsumisel ja teenistusest vabastamisel ning töölepingu lõppemisel käesolevat seadust.

(2) Pakkumuses, millega teavitatakse haldusteenistujat tema ametikoha muutumisest töökohaks ja tehakse ettepanek soodustingimustel töölepingu sõlmimiseks, peab muu hulgas sisalduma teave käesoleva seaduse kohaldamisest haldusteenistuja välisesinduses töötamise ajal, välisesindusest tagasikutsumisel ja teenistusest vabastamisel või töölepingu lõppemisel.

§ 94⁶. Staaži lisatasu vahe kompenseerimine alates 2013. aasta 1. aprillist

Diplomaadile, kellele maksti kuni 2013. aasta 31. märtsini kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel lisatasu teenistusaastate eest, makstakse alates 2013. aasta 1. aprillist lisatasu välisteenistuse staaži eest käesoleva seaduse § 59 lõike 1 alusel. Teenistujale kompenseeritakse staaži lisatasu vahe kuni käesoleva seaduse alusel makstava välisteenistuse staaži lisatasu ühtlustumiseni avaliku teenistuse seaduse alusel teenistujale makstud lisatasuga teenistusaastate eest.

§ 94⁷. Püsiva töövõimetusega isik

Teenistujale, kellel püsiv töövõimetus on tuvastatud enne 2016. aasta 1. juulit, makstakse hüvitist kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud välisteenistuse seaduse § 72 redaktsiooni alusel.

§ 94⁸. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid täitva erialadiplomaadi ja koosseisuvälise haldusteenistuja ametijuhendi kinnitamine

(1) Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid täitvale erialadiplomaadile ei kohaldata käesoleva seaduse § 32 lõike 3 nõudeid.

(2) Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid täitvale koosseisuvälisele haldusteenistujale ei kohaldata käesoleva seaduse § 50 lõike 2 nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teenistuja ametijuhendi kinnitab lähetajaministeeriumi kantsler või tema volitatud isik. Ametijuhend kooskõlastatakse välisesindusega, mille koosseisu ametikoht kuulub.

§ 94⁹. Eesti Euroopa Liidu eesistumisega seotud teenistusülesandeid täitvale teenistujale Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu ning tema perekonnaliikme välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulude hüvitamine

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid täitvale teenistujale võib kuni 2018. aasta 15. jaanuarini hüvitada käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 6 ja § 68 lõikes 10 nimetatud kulud rohkem kui üks kord lähetusaastas.

§ 94¹⁰. Määramata ajaks Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetatud teenistuja ametikoha tähtaja arvestamine ja käesoleva seaduse § 26 lõike 1¹ rakendamise erisus

(1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari määramata ajaks Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetatud teenistuja loetakse ametikohale nimetatuks kuni 2029. aasta 31. detsembrini.

(2) Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale, kus 2025. aasta 1. jaanuaril on ametis kohusetäitja, tuleb kuue kuu jooksul korraldada konkurss.

§ 95

–

§ 105

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 106. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.