Kaugküttepiirkonna kehtestamine

§ 1. Üldsätted

Määruse eesmärgiks on kindla, usaldusväärse, efektiivse, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastava soojusvarustuse tagamiseks kaugküttepiirkondade kehtestamine, kaugküttepiirkondades olevate tarbijapaigaldiste kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimuste ja korra, kaugkütte üldiste kvaliteedinõuete ja soojuse piirhinna määramine, soojusettevõtja arenduskohustuse kehtestamine.

§ 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) kaugküte – soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;

2) kaugküttesüsteem – soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;

3) võrk – torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;

4) tarbijapaigaldis – kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;

5) liitumispunkt – võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht, mis on ka soojuse üleandmispunktiks müüjalt ostjale (punkt arvesti ja soojussõlme vahel, ehk seal, kus toimub soojuskandja parameetrite mõõtmine;

6) võrgu teeninduspiir – piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;

7) võrgupiirkond – maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;

8) tegevuspiirkond – tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;

9) tarbija – isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;

10) võrguettevõtja – ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;

11) liitumine – tarbijapaigaldise ühendamine võrguga;

12) soojusettevõtja – ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest;

13) soojuse tootmine – tegevus, mille tulemusena saadakse tarbijapaigaldistes kasutatav soojusenergia;

14) soojuse jaotamine – soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldiseni;

15) soojuse müük – soojuse üleandmine tarbijale tasu eest või tasuta;

16) rikked jaotatakse mitmeks tegevuseks: registreerimine, lokaliseerimine, kõrvaldamine;

17) lokaliseerimine – rikke leidmine ja eraldamine ülejäänud võrgust, asutakse lokaliseerima vähemalt 15-30 minuti jooksul peale teate registreerimist;

18) kõrvaldamine – tähendab normaalse soojavarustuse taastamist kõigile tarbijatele. Kõrvaldamine võib olla ka ajutine, mis tähendab, et antud rikkekohaga tegeletakse ka veel hiljem, näiteks, väljaspool küttehooaega.

§ 3. Kaugküttepiirkond

(1) Kaugküttepiirkond on ühisplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugküttet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

(2) Õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires on Kohtla-Järve Linnavolikogul.

(3) Kaugküttepiirkonna määramisel tiheasustusega uusehitisteks planeeritaval maa-alal on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele.

(4) Kaugkütepiirkondadeks on Kohtla-Järve linna administratiivpiiridesse jäävad maa-alad Järve (v.a. Käva asum), Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosades vastavalt lisatud linna plaanidele, millel kaugküttepiirkonna piirid on tähistatud jämeda joonega lisas 1, lisas 2, lisas 3, lisas 4 ja lisas 5.

(5) Isikud kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.

(6) Korterelamutes soojuse jagamine, majasiseste võrkude reguleerimine, soojussüsteemi tasakaalustamine ning soojuse eest arvestuste esitamine korterite omanikele või valdajatele on tarbijapaigaldise omaniku pädevuses.

§ 4. Soojusettevõtja kohustused

(1) Soojusettevõtja peab tagama tarbijate ja teiste soojusettevõtjate soojusega varustamise vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepinguga.

(2) Soojusettevõtja peab oma raamatupidamises pidama eraldi arvestust soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta.

(3) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas ületab 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja ning on kohustatud tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustaks soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul.

(4) Reservkütuse koguse arvutamisel lähtutakse eelmise aasta maksimaalsest ööpäevasest tarbimisest.

§ 5. Kaugküttevõrguga liitumine

(1) Võrguettevõtja on kohustatud võrgu tehniliste võimaluste piires ühendama võrguga kõik võrguettevõtja võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitatud isikute (edaspidi liituja) tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlustus.

(2) Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja ühendama kõigi vastava liitumistaotluse esitanud isikute tarbijapaigaldised võrguga järgnevalt:

(3) Liituja taotluse alusel väljastab võrguettevõtja võrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

(4) Liitumistingimused peavad olema:

1) läbipaistvad ja üheselt mõistetavad;

2) sarnaste liitujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad;

3) konkreetse liitumise tehnilisi ja majanduslikke tingimusi arvestavad;

4) võrgu arendamise ja stabiilsuse huve arvestavad;

5) ning võrgu tehnilisi võimalusi arvestavad.

(5) Liitumistingimustes määratakse kindlaks:

1) liitumispunkt;

2) mõõtesüsteemi asukoht;

3) võrgu teeninduspiir;

4) liituja ja võrguettevõtja õigused ning kohustused;

5) liitumistasu kalkulatsioon;

6) liitumistingimuste kehtivusaeg;

7) muud eritingimused.

(6) Võrguga ühendatud tarbijapaigaldise või selle osade vahetamist või selle omaniku või valdaja vahetumist ei loeta käesoleva määruse mõistes võrguga liitumiseks ja omanikult või valdajalt ei võeta liitumistasu, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused:

1) liitumispunkti asukoht ei muutu;

2) ei taotleta tehniliste tingimuste muutmist;

3) on säilinud tehnilised võimalused liituja tarbijapaigaldise ühendamiseks.

(7) Võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping), mis on soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks. Lepingus määratakse muu hulgas kindlaks:

1) liitumispunkt;

2) mõõtesüsteemi asukoht;

3) võrgu teeninduspiir;

4) liitumistasu suurus;

5) liitumise tehnilised tingimused;

6) lepingu täitmise tähtaeg.

(8) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Liitumistasu arvutamisel lähtutakse sellest, et tagada konkreetseks liitumiseks vajalik:

1) investeeringute katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

4) põhjendatud tuluks.

(9) Liitumistasu suuruse arvutab võrguettevõtja. Kui lepingujärgseid liitumise tingimusi muudetakse võrguettevõtja algatusel, tasub kulud võrguettevõtja. Võrguettevõtja võib võtta põhjendatud liitumistasu soojuse tarbimise tehniliste tingimuste muutmise eest, kui see toimub tarbija algatusel.

§ 6. Võrguettevõtja võrgupiirkond

(1) Võrguettevõtja peab kindlaks määrama oma võrgupiirkonna ning tagama võrkude asendiplaani ja kirjelduse kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele.

(2) Võrguettevõtjal võib olla mitu võrgupiirkonda, mis koos moodustavad võrguettevõtja tegevuspiirkonna.

(3) Eri võrguettevõtjate võrgupiirkonnad võivad kattuda.

§ 7. Võrguettevõtja kohustused

(1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt.

(2) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest.

(3) Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud võrguettevõtja võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine.

(4) Võrguettevõtja peab korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(5) Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele tema tegevuspiirkonna võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni, et tagada soojuse jaotamine ja müük viisil, mis on kooskõlas võrgu kindla ja tõhusa kasutamisega.

(6) Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused üle teisele ettevõtjale.

(7) Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist Konkurentsiameti kirjalikult informeerima lõpetamisajast ja -kavast ning esitama piisava ülevaate abinõudest, mis tagavad käesolevas paragrahvis esitatud nõuete täitmise.

(8) Kaugküttepiirkonnas tegutsev võrguettevõtja on kohustatud kõrgendatud varustuskindluse vajadusega objektide (haiglad, lasteasutused, hotellid jne) katkestusteta soojusvarustuse tingimused kliendiga ostu-müügilepingu raames täiendavalt kokku leppima. Lepingutes peavad olema määratletud lubatud katkestuste ajad, pikkused, reservkütte allikad, täiendav tasustamine ning muud varustuskindlust käsitlevad tingimused.

(9) Soojuse ostu-müügilepingus ettenähtud tarbimisvõimsuse tagamiseks peab soojusallikast väljastatava soojuskandja temperatuurigraafik ja hüdrauliline režiim arvestama välisõhutemperatuuri, ilmastiku prognoosi, tuule kiirust ning soojusvõrgu inertsi selliselt, et soojuskandja parameetrid ei langeks alla tehniliste tingimustega või küttesüsteemi projektdokumentatsiooniga määratud väärtusi tarbijapaigaldistes kogu võrgu ulatuses.

(10) Kvaliteedinõuete täitmisest tingitud võrguettevõtja kulutused peavad kajastuma võrguettevõtjale kinnitatud soojusenergia hinnas.

§ 8. Soojuse ostu korraldus

(1) Soojuse tootja teeb soojuse tootmiseks investeeringuid ja võrguettevõtja sõlmib vastavalt vajadusele investeeringukindluse tagamiseks lepinguid tähtajaga kuni 12 aastat alates tootmisseadmega tootmise alustamisest, arvestades käesoleva määruse § 1 sätestatud põhimõtteid. Võimaluse korral eelistatakse valdavalt taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust või valdavalt tõhusa koostootmise režiimis taastuvatest energiaallikatest, jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast, maagaasist või põlevkivitöötlemise uttegaasist toodetud soojust ning parimat olemasolevat keskkonnasäästlikku tehnoloogiat.

(2) Kui tekib vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja/või lepingute sõlmimiseks on kirjalikult soovi avaldanud mitu ettevõtjat, korraldab võrguettevõtja lepingu sõlmimiseks konkursi.

(3) Kui võrguettevõtja ja soojuse tootja on sama juriidiline isik, kohaldatakse võrguettevõtja poolt soojuse tootmisesse tehtud investeeringule lepingu suhtes kohaldatavaid sätteid.

(4) Võrguettevõtja kohustub Konkurentsiametiga eelnevalt kooskõlastama soojuse ostmise lepingute sõlmimise või uutesse tootmisvõimsustesse investeeringute tegemise ja konkursi korraldamise tingimused, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi.

(5) Enne 2010.aasta 1.novembrit soojuse tootja ja võrguettevõtja poolt sõlmitud soojuse ostmise lepingud loetakse kehtivaks kuni nende lõppemise tähtajani, kuid mitte kauem kui 12 aastat alates tootmisseadmega soojuse tootmise alustamisest, tingimusel et soojust toodetakse lähtuvalt kaugkütteseaduse § 1 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest. Nimetatud tähtaja möödumisel võib võrguettevõtja korraldada vabanenud võimsustele konkursi käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei vabasta soojusettevõtjat kohustusest kooskõlastada Konkurentsiametiga soojuse piirhind kaugkütteseaduse §-s 9 sätestatud korras.

§ 9. Mõõtmine ja mõõtesüsteemide paigaldamine

(1) Võrguettevõtja peab tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojusekoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise.

(2) Soojusallikast väljastatavad ja tarbijapaigaldisse suunatud soojushulgad peavad olema mõõdetud.

(3) Võrguettevõtja paigaldab oma valduses olevas võrgus projektikohase soojusmõõtesüsteemi koos vajalike abivahenditega omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(4) Soojusmõõtja (soojusarvesti) näitude lugemine tarbija juures peab toimuma pooltevahelises lepingus määratud korras ja tingimustel, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas.

(5) Soojusmõõtjat läbiva soojuskandja kulu ja temperatuuride vahe hetkväärtused ei tohi väljuda soojusmõõtja lubatud tööpiirkonnast. Soojusmõõtja omanik peab kindlustama selle mõõtepiirkonna vastavuse mõõtja asukohas esinevate soojuskandja kulu (voolukiirusega) ja temperatuuride vahe hetkväärtustega.

(6) Kui olemasolev tarbija soojusmõõtesüsteem ei vasta kehtivatele tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja selle omal kulul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(7) Kui tarbija soovib tarbijapaigaldise võimsust muuta, vahetab või seadistab võrguettevõtja soojusmõõtesüsteemi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed ning tarbija katab ümberseadistamisega seotud kulud.

§ 10. Ebaseaduslik kasutamine

(1) Soojuse ebaseaduslik kasutamine on:

1) tarbimine tegelikult tarbitud kogust varjates või vähendades arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise, mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel;

2) mõõtmata tarbimine võrguühenduselt võrguettevõtja loata;

3) tarbimine ilma kehtiva kirjaliku ostu-müügilepinguta.

(2) Ebaseaduslikult kasutatud soojuse eest võib võrguettevõtja nõuda tasu ebaseaduslikult kasutatud soojuse koguse kuni kolmekordse maksumuse ulatuses.

(3) Ebaseaduslikult kasutatud soojuse koguse ja selle maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 11. Soojusvarustuse katkestamine ja taastamine

(1) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus tarbijale või teisele soojusettevõtjale ette teatamata, kui on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond.

(2) Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus soojuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamise hetkest viivitamata.

(3) Võrguettevõtjal on õigus katkestada soojusvarustus, teatades sellest vähemalt seitse päeva ette, kui:

1) tarbija on ületanud liitumistingimustega temale antud õigusi või ei ole täitnud nende tingimustega endale võetud kohustusi;

2) on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija või teise soojusettevõtja omandis või valduses oleval territooriumil asuvatele mõõtesüsteemidele nende kontrollimiseks või asendamiseks või muude võrgutööde tegemiseks;

3) tarbija või soojusettevõtja võlgneb soojuse eest.

(4) Enne soojusvarustuse katkestamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel on võrguettevõtja kohustatud andma tarbijale või teisele soojusettevõtjale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning teda kirjalikult hoiatama, et puuduse kõrvaldamata jätmise korral katkestatakse võrguühendus. Teatises peavad sisalduma:

1) soojusvarustuse katkestamise põhjus;

2) puuduse kõrvaldamise tähtaeg.

(5) Kui tarbija on jätnud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu maksmata, võib eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada üksnes pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saamisest on möödunud 90päeva ja tarbija ei ole soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud põhjustel katkestatud võrguühendus ning soojusvarustus taastatakse tingimusel, et leping ei ole lõpetatud, pärast seda, kui katkestamise põhjus on kõrvaldatud ja tarbija või teine soojusettevõtja on tasunud põhjendatud katkestamis- ja taasühendamiskulud.

(7) Plaaniliste soojuskatkestuste (lubatavad katkestused) pikkus aastas sõltuvana välisõhu temperatuurist (Tv) esitatakse järgnevas tabelis:

(8) Mitteplaanilise soojuskatkestuse pikkus tarbija juures välisõhu temperatuuril alla -5 ºC võib ulatuda kuni 12 tunnini. Vääramatu jõu (force majeure) olukorras, kui soojusettevõtja ei suuda soojuskatkestust 12 tunni jooksul likvideerida, on tarbija kohustatud oma tarbijapaigaldise (keskküttesüsteemi) soojuskandjast tühjendama. Vastasel juhul soojusettevõtja ei vastuta tagajärgede eest (nt tarbijapaigaldise osade lõhkemine külmumise tagajärjel).

(9) Plaanilisi soojuskatkestusi ei alustata, kui välisõhu temperatuur piirkonnas on langenud alla -5 °C, kuid juba alustatud soojuskatkestused lõpetatakse hiljemalt 12 tunni möö dumisel, kui välisõhu temperatuur tööde tegemise piirkonnas on ühe tunni vältel olnud alla –5 ºC ja temperatuur ei ole hakanud tõusma.

(10) Ühe tarbija kõigi soojuskatkestuste summaarne kestvus kalendriaastas ei või ületada 14 ööpäeva, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

(11) Soojusettevõtja teavitab tarbijat plaanilisest soojuskatkestusest vähemalt 7 päeva ette.

(12) Soovituslikud kitsendused, mille puhul soojuskatkestust ei käsitleta pooltevahelise lepingu rikkumisena ja soojuskatkestuse kestvust ei arvata ettenähtud soojuskatkestuste summaarse kestvuse hulka kalendriaastal, on järgmised:

1) vääramatu jõud (force majeure);

2) kohaliku omavalitsuse korraldused;

3) tarbija, tema esindaja või kolmanda isiku tegevus või tegevusetus, mis tõi kaasa vastavate tarbija või soojusettevõtja seadmete rikkumise või nende väljalülitumise;

4) maksetähtpäevaks soojus- ja viivisarvete mittetasumine;

5) soojuse omavoliline tarbimine.

§ 12. Tegevuse jätkamise kohustus

(1) Kui tegevusloa kehtivusaeg lõpeb või kui Konkurentsiamet tunnistab tegevusloa kehtetuks, peab ta vajaduse korral otsustama, milliseid abinõusid on vaja rakendada tegevusloa alusel toimunud tegevuse jätkamiseks ning tegevuse jätkamiseks vajaliku vara säilimiseks.

(2) Tegevusloa kehtivusaja lõppemisel või tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab tegevusloa omaja Konkurentsiameti nõudel jätkama õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevate kohustuste täitmist Konkurentsiameti määratud aja jooksul.

§ 13. Kaugküttevõrgust eraldumine

(1) Õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires on kohaliku omavalitsuse volikogul.

(2) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatel.

(3) Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras.

(4) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas olemasolevate, ehitatavate või rekonstrueeritatavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugkütte, on:

1) ajutised ehitused;

2) võrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;

3) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega võrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu;

4) ehitise rekonstrueerimine selliselt, et soojusega varustamiseks hakatakse kasutama keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus energia, päikeseenrgia, hüdroenergia, tuuleenergia, elektrienergia, gaas jne.);

5) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;

6) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikku energia tootmist (maasoojus energia, päikeseenrgia, hüdroenergia, tuuleenergia, elektrienergia, gaas jne.);

7) tarbijapaigaldis asub korteriomanditeks jagatud ehitises ja tarbijapaigaldise omanik ei ole võimeline iga korteriomandile kindlustada eluruumidele nõutava temperatuuri.

(5) Tarbijapaigaldise võrgust eraldumine ei tohi mingil moel kahjustada teiste tarbijapaigaldiste omanike huve.

(6) Kaugküttevõrgust eraldumine või liitumine võrguga toimub taotleja kirjaliku avalduse põhjal. Üldjuhul taotlejaks on tarbijapaigaldise omanik. Tarbijapaigaldise omanik, kes soovib kaugküttevõrgust eralduda esitab linnavalitsusele taotluse uuele kütteliigile üleminekuks.

(7) Kui tarbijapaigaldis asub korteriomanditeks jagatud ehitises lisatakse taotlusele korteriomanike üldkoosoleku otsus.

(8) Kui tarbija paigaldis asub kaasomandisse kuuluvas ehitises või kui tarbijapaigaldis kuulub kaasomandisse, esitavad taotluse kaasomanikud ühiselt.

(9) Enne loa andmise otsustamist võib Linnavalitsus motiveeritud põhjustel nõuda taotlejalt keskkonnamõju hindamise teostamist. Keskkonnamõju hindamise nõue vormistatakse Linnavalitsuse korraldusega.

(10) Kaugküttevõrgust eraldamise taotluse lahendamisel, Linnavalitsus kaalub taotleja õigusi ja põhjendusi, võtab arvesse keskkonnamõju hindamise tulemusi ning teeb otsuse taotluse suhtes hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul, arvates taotluse esitamisest või kui oli nõutud keskkonnamõju hindamine, siis 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates keskkonnamõju hindamise tulemuste saamisest. Linnavalitsus lahendab loa andmise korraldusega.

(11) Linnavalitsusel on õigus keelduda kaugküttevõrgust eraldamiseks loa andmisest:

1) kui see kahjustaks keskkonnaseisundit;

2) kui see kahjustaks oluliselt teiste isikute naabrusõigusi;

3) muudel kaalukatel põhjustel.

(12) Linnavalitsuse korraldus, mis annab õiguse kaugküttevõrgust eraldamiseks on taotlejale aluseks teisele kütteliigile üleminekuks ja sellega seotud projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks ehitusseaduses sätestatud korras.

(13) Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumisega ja teisele kütte liigile üleminekuga, katab taotleja.

(14) Kaugküttevõrgust tarbijapaigaldise ajutisel eraldamisel seoses ehitise rekonstrueerimis- või ehitustöödega tuleb tarbijapaigaldise omanikul või valdajal esitada võrguettevõtjale teade ajutise eraldamise kohta vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva enne eeldatavat eraldamist, märkides teates kaugküttevõrgust eraldamise kestvuse ning eraldamise ajal soojustamiseks kasutatava kütteliigi.

(15) Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega tekitatud kahju võrguettevõtjale või teistele tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadustega ettenähtud korras.

§ 14. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded

(1) Kaugküttepiirkonnas peab võrguettevõtja tagama tarbijate pideva varustamise soojusenergiaga, kui kaugkütteseaduses ja käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Piisava tsirkulatsiooni tagamiseks tarbija soojusseadmetes peab võrguettevõtja tagama tarbija soojussõlme ees rõhkude vahe:

1) sõltumatu ühendusskeemi puhul vähemalt 0,6 bar`i;

2) sõltuva ühendusskeemi puhul vähemalt 0,4 bar`i.

(3) Võrguettevõtjal on õigus katkestada tarbijate sooja veega varustamine soojusenergiaga kütteperioodi vahelisel ajal renoveerimis-, remontimis-, katsetus- või ehitustöödeks, kuid mitte kauemaks kui 14(neliteist) kalendripäevaks, teatades tarbijale katkestusest kohaliku ajalehe kaudu vähemalt 7(seitse) kalendripäeva ette.

(4) Võrguettevõtja on kohustatud tagama kaugkütte võrguvee temperatuuri ja rõhu tasemel, mis tagaks eluruumide soojustamise vähemalt eluruumide sisetemperatuurile kehtestatud miinimumnõuetele.

(5) Kaugküttevõrgu soojuskandja parameetrid lepitakse kokku pooltevahelises lepingus. Näiteks temperatuurigraafiku kehtestamine ei ole vajalik kaugküttevõrgus, kus enamusel tarbijatel on sõltumatu ühendus.

(6) Staatiline rõhk kaugküttevõrgus peab kindlustama sõltuva ühendusega tarbijapaigaldiste veega täitumisega.

(7) Soovituslikud kaugküttevõrgus ringleva vee (soojuskandja) kvaliteedi parameetrite väärtused on järgmised (mõeldud on kaugküttevõrku lasatava soojuskandja ja liitimispunktis oleva soojuskandja) kvaliteeti. Soojusallikas Karedus, mmol/dm 3 Hõljuvained, mg/kg O 2 , mg/kg pH Cl, mg/kg Fe, mg/kg Katlamaja (katel) võimsusega üle 10 MW 9 – 10 Katlamaja (katel) võimsusega alla 10 MW 9 – 10 Mitte suurem kui toorvees Boilerjaamade ja soojusvahetite sekundaarkontuur 9 – 10 Mitte suurem kui toorvees * Nelja nädala vältel peale ulatuslikke torustike vahetusi ja remonte (ja kütteperioodi algust, kui see kusagil kehtib) võib hõljuvainete sisaldus kaugküttevõrgu vees olla kuni 2 mg/l ja rauasisaldus (Fe) olla kuni 1mg/l.

§ 15. Soojuse piirhinna kooskõlastamine

(1) Konkurentsiametiga peab kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes:

1) müüb soojust tarbijale;

2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;

3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.

(2) Soojusettevõtja, kes on kohustatud kooskõlastama soojuse piirhinna, võib müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda. Piirhinna kooskõlastust reguleerib kaugkütteseaduse § 9.

§ 16. Soojuse müük ja hinnakujundus

(1) Tarbija ostab soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud.

(2) Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele.

(3) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnanõuete täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus.

(4) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.

§ 17. Tegutsemisõiguse andmine

(1) Tegevusluba on Konkurentsiameti otsusega ettevõtjale antav õigus tegutseda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalal. Ettevõtja võib omada mitu tegevusluba.

(2) Tegevusluba on nõutav:

1) soojuse tootmisel, kui tootmise prognoositav maht aastas ületab 50 000 MWh ettevõtja kohta või kui ettevõtja toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis;

2) soojuse jaotamisel, kui jaotamise prognoositav maht aastas ületab 50 000 MWh ettevõtja kohta;

3) soojuse müügil, kui müügi prognoositav maht aastas ületab 50 000 MWh ettevõtja kohta;

4) soojuse müügil, kui soojusettevõtja kuulub kontserni ja kontserni summaarne soojuse müük Eestis isikutele, kes ei kuulu kontserni, ületab 50 000 MWh aastas;

5) soojuse müügil, kui soojusettevõtja toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tegevusluba ei pea taotlema isik, kes müüb soojust ainult oma liikmetele, rentnikele või üürnikele, kui selline müük ei ole tema põhitegevus ja müük toimub ühe kinnistu või vallasasjaks oleva ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.

(4) Tegevusluba ei saa üle anda teisele ettevõtjale.

(5) Tegevusloa eest ja tegevusloa omaja algatusel tegevusloa tingimuste muutmise eest, välja arvatud kaugkütteseaduse § 20 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, tasutakse riigilõiv.

§ 18. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusloa saamiseks esitab tegevusluba taotlev ettevõtja (edaspidi taotleja) Konkurentsiametile taotluse, milles on järgmised andmed:

1) ettevõtja nimi;

2) ettevõtja asukoha aadress ja sidevahendi number;

3) äriregistri kood, välja arvatud asutamisel oleva äriühingu puhul;

4) taotletav tegevuspiirkond;

5) kaugkütteseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud tegevus, milleks tegevusluba taotletakse, ja kavandatava tegevuse kirjeldus;

6) tegevusloa taotluse esitamise kuupäev, taotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja sidevahendi number.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisab taotleja:

1) tegevuspiirkonnas asuvate võrkude asendiplaani ja kirjelduse;

2) andmed, mis kinnitavad taotleja ja taotletava tegevuse kohta kaugkütte seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja nõuete täitmist.

(3) Konkurentsiameti nõudmisel peab taotleja tõendama kõigi taotleja ja taotletava tegevuse kohta kaugkütte seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste ja nõuete täitmist.

§ 19. Tegevusloa andmed ja tegevusloa tingimused

(1) Tegevusloa andmise otsuses peavad muu hulgas sisalduma järgmised andmed:

1) tegevusloa andmise aeg;

2) tegevusloa saaja ärinimi, äriregistri kood, asukoha aadress ning sidevahendi number;

3) kaugkütteseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud tegevusala, millel tegutsemiseks tegevusluba on antud;

4) tegevuspiirkond;

5) tegevusloa tingimused.

(2) Tegevusloa osaks on tegevusloa tingimused, mille kehtestab Konkurentsiamet tegevusloa andmise otsusega ja mida tegevusluba omav ettevõtja on kohustatud täitma.

(3) Tegevusloa andmise otsuses märgitakse:

1) arenduskohustus vastavuses kaugkütteseaduse §-ga 14;

2) muud tingimused, kui see on vajalik varustuskindluse või kaugkütte seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise või eesmärkide saavutamise tagamiseks või konkreetse tegevuse eripära arvestamiseks.

(4) Tegevusloa tingimused jõustuvad koos tegevusloa jõustumisega või Konkurentsiameti määratud tähtajal.

(5) Ettevõtja, kes mis tahes põhjusel ei saa täita tegevusloa tingimusi või kaugkütte seaduses sätestatud kohustusi, peab sellest viivitamata kirjalikult teavitama Konkurentsiameti, märkides ära, mis põhjusel ja milliseid tingimusi, ülesandeid või kohustusi ta ei suuda täita, ning võimaluse korral taotlema tegevusloa tingimuste muutmist.

§ 20. Järelevalve teostajad

Järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet.

§ 21. Rakendussätted

(1) Tunnistada kehtetuks 22.detsember 2004 nr 88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“.

(2) Tunnistada kehtetuks 29.november 2006 nr 63 „Kohtla-Järve linna Sompa, Kukruse ja Oru linnaosas kaugkütte piirhinna kooskõlastamise kord“.

(3) Tunnistada kehtetuks 27. oktoober 2010 nr 45 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine Kohtla-Järve linna Kukruse ja Sompa linnaosades “.

(4) Määrus jõustub 30. juunil 2011. a.