Põltsamaa valla põhimäärus

§ 1. Reguleerimisala

Põltsamaa valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:

1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;

3) volikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

4) volikogu töökord;

5) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord ja vallavalitsuse pädevus;

6) valla õigusaktide vastuvõtmise ja avalikustamise kord;

7) valla ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ning tegevuse lõpetamise kord;

8) valla esindamise ja välissuhtluse kord;

9) valla arengukava, eelarvestrateegia, eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldpõhimõtted;

10) volikogu eestseisuse pädevus ja töökord;

11) volikogu fraktsioonide moodustamise kord.

§ 2. Vald juriidilise isikuna

(1) Põltsamaa vald (edaspidi vald) on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seadustes, nende alusel antud õigusaktides ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.

(2) Vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.

(3) Vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve, arvelduskonto pangas ja oma sümboolika.

(4) Valla vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu kehtestatud korras.

§ 3. Vald territoriaalse haldusüksusena

(1) Valla kui haldusüksuse piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.

(2) Valla kui haldusüksuse piiri tähistamise korraldab valla ametiasutus – Põltsamaa Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).

§ 4. Valla administratiivkeskus

(1) Valla administratiivkeskus asub Lossi tn 9, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald.

(2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu. Asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

§ 5. Vallaelanik

Vallaelanik on isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Põltsamaa vald.

§ 6. Valla omavalitsusorganid

Valla omavalitsusorganid on Põltsamaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Põltsamaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kui täitevorgan.

§ 7. Valla sümbolid

Valla sümbolid on valla lipp ja vapp.

§ 8. Valla lipu kirjeldus

(1) Põltsamaa valla lipp - sinise ja rohelisega kaldjaotatud lipuväljal kollased lainelõikes tõusev tala, ülemisel väljal kroon ja alumisel väljal kolm viljapead (lisa 1).

(2) Lipukanga pikkuse ja laiuse suhe on 7:11.

§ 9. Valla lipu kasutamine

(1) Valla lipp heisatakse:

1) alaliselt valla ametiasutuse hoonetel või lipuväljakutel lipumastis;

2) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel.

(2) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti lipuga, rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, paigutatakse valla lipp või muu lipp Eesti lipust ja rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(3) Valla lippu võib kasutada kandelipuna valla avalikel üritustel või pidupäevadel ning valla esindamisel väljaspool valda.

(4) Valla lippu laualipuna kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse istungitel.

(5) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

(6) Valla lipu kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.

(7) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele sündsal viisil.

§ 10. Valla vapi kirjeldus

(1) Põltsamaa valla vapp - sinise ja rohelisega kaldjaotatud kilbil kuldsed lainelõikes tõusev tala, ülemisel väljal kroon ja alumisel väljal kolm viljapead (lisa 2).

(2) Valla vapi kujutus peab mõõtmetest olenemata proportsionaalselt vastama etalonkujutisele.

§ 11. Valla vapi kasutamine

(1) Valla vapi kujutist kasutatakse värvilisena või must-valgena volikogu, vallavalitsuse, ametiasutuse ja ametiasutuse struktuuriüksuse dokumendiplankidel ja pitsatitel.

(2) Valla vapi kujutist võib kasutada:

1) ametiasutuse hallatavate asutuste dokumendiplankidel;

2) valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel;

3) ametiasutuse hoone siltidel;

4) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;

5) valla aumärkidel ja muul valla sümboolikal;

6) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel.

(3) Valla vapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.

§ 12. Valla autasud

(1) Vald avaldab tunnustust aukodaniku nimetuse, teenetemärgi, tänukirja ja stipendiumi andmisega.

(2) Aukodaniku nimetus või teenetemärk antakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena vallale osutatud väljapaistvate teenete eest.

(3) Stipendium antakse füüsilisele isikule silmapaistvate saavutuste eest.

(4) Aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja stipendiumi andmise otsustab volikogu.

(5) Aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja stipendiumi andmise täpsema korra kinnitab volikogu.

(6) Tänukiri antakse juriidilistele ja füüsilistele isikutele vallapoolse tänuavaldusena vallale osutatud teenete eest.

(7) Tänukirja andmise õigus on volikogu esimehel ja vallavanemal.

§ 13. Volikogu liikme rinnamärk

(1) Volikogu liikmel on õigus kanda volikogu liikme rinnamärki, mis antakse talle volikogu esimesel istungil või asendusliikmele volituste algamisel volikogu liikmena.

(2) Volikogu liikme volituste lõppemisel jääb rinnamärk volikogu liikmele.

§ 13¹. Vallavanema ametimärk

(1) Põltsamaa vallavanema ametimärk on Põltsamaa valla sümbol, mida kasutatakse Põltsamaa vallavanema ametitunnusena ametlikel või pidulikel üritustel valla esindusfunktsiooni täitmisel.

(2) Ametimärk on Põltsamaa valla omand ning seda ei anta vallavanema ametikohta täitva isiku omandisse.

(3) Vallavanemal on õigus kanda ametimärki vallavanema kõigi volituste saamise hetkest (vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast) kuni vallavanema volituste lõppemiseni.

(4) Ametimärki ei tohi kanda keegi peale vallavanema.

§ 14. Volikogu, volikogu liige ja volikogu pädevus

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.

(5) Volikogu pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes.

§ 15. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu uue koosseisu esimehe valimise ja hääletusprotseduuri viib läbi Põltsamaa valla valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selleks istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku. Kandidaat annab enda ülesseadmise kohta suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

(4) Kandidaadid kantakse kandidaatide nimekirja nende ülesseadmise järjekorras. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälteenamusega.

(5) Pärast nimekirja sulgemist saavad kandidaadid nende ülesseadmise järjekorras tutvustada ennast ja oma seisukohti kuni 10 minuti jooksul ning iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(6) Valimiskomisjon annab igale volikogu liikmele allkirja vastu vallakantselei pitsatijäljendiga hääletussedelid, millele on kantud kõigi kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras.

(7) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(8) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahter „poolt“ või „vastu“.

(9) Hääletamise salajasuse tagamiseks ei ole nõutav hääletuskabiin, kui hääletamise salajasuse tagamine on võimalik muul viisil.

(10) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist hääletuskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedel tagastada ja saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse vastav märge hääletusel osalejate nimekirjas.

(11) Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletuse lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.

(12) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse valimiskomisjon hääletamise teel.

(13) Hääletustulemuste kohta koostab valimiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed.

(14) Volikogu liikmel on õigus esitada valimiskomisjonile kirjalik motiveeritud protest hääletuse korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

(15) Valimistulemused kinnitatakse valimiskomisjoni otsusega. Otsus jõustub allakirjutamisel.

(16) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

(17) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, kutsutakse kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates kokku uus volikogu istung ja korraldatakse uus volikogu esimehe valimine, kusjuures kandideerida võib ka esimesel valimisel mittevalituks osutunud isik.

(18) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, viiakse volikogu esimehe valimine läbi järgmisel volikogu istungil. Istungit juhatab volikogu aseesimees.

(19) Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim.

§ 16. Volikogu aseesimehe valimine

(1) Volikogul on üks aseesimees.

(2) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras.

(3) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab istungit volikogu esimees ja hääletusprotseduuri viib läbi volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(4) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed.

(5) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletuse korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega.

(6) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusena.

(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

(8) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil, kusjuures kandideerida võib ka esimesel valimisel mittevalituks osutunud isik.

§ 17. Volikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused

(1) Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab valda ja volikogu talle õigusaktidega antud pädevuse piires;

3) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;

4) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;

5) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

6) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust ning korraldab ja kontrollib arupärimistele, avaldustele, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist;

7) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra projekti;

8) korraldab volikogu poolt vastu võetud õigusaktide ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;

9) otsustab volikogu esindaja kohtumenetluses;

10) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Volikogu aseesimees:

1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul või juhul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab;

2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

(3) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavolikogu esimehe ülesannetes“.

§ 18. Volikogu töö vormid, töökeel ja asjaajamine

(1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjonide kaudu.

(2) Volikogu töökeel on eesti keel.

(3) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei.

§ 19. Volikogu eestseisus

(1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on volikogu istungit ettevalmistav ja nõuandev tööorgan. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

(2) Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees ning volikogu alatiste komisjonide esimehed.

(3) Eestseisuse töövormiks on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad seitsmendal päeval enne volikogu istungi toimumist, juhul kui volikogu esimees ei otsusta teisiti. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Koosolek võib toimuda ka osaliselt või täielikult kaugosalusega või elektrooniliselt.

(4) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige ja vallasekretär. Eestseisuse koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik. Teistel isikutel lubatakse eestseisuse koosolekust osa võtta koosoleku juhataja nõusolekul.

(5) Eestseisus:

1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti;

2) kooskõlastab volikogu liikme välislähetuse taotluse;

3) vaatab läbi ettepanekud volikogu töökorralduse kohta;

4) vaatab läbi õigusaktide eelnõud, mida ei arutata komisjonides;

5) arutab muid tõstatatud küsimusi.

(6) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

(7) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokolli koostab vallasekretäri abi või tema asendaja. Protokolli märgitakse eestseisuse otsustused küsimuste volikogu päevakorra projekti võtmiseks või projektist väljajätmiseks ning põhjendus esitatud teema päevakorra projekti mittevõtmiseks. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(8) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks juurdepääsu võimaldamisega valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.

§ 20. Volikogu fraktsioon

(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees või fraktsiooni liige.

(2) Fraktsiooni liikmeks või fraktsioonist välja saab astuda kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Sama erakonna või sama valimisliidu nimekirjas volikogusse valitud liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.

(3) Fraktsioon registreeritakse volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete avalduse, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed ja allkirjad, fraktsiooni esimees ja aseesimees, alusel.

(4) Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge tehakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel lõikes 3 sätestatud korras.

(5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed vastava kirjaliku avalduse või juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme liikme. Vastav märge tehakse istungi protokolli.

(6) Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegse lõppemise korral lõpeb samaaegselt fraktsiooni kuuluvus.

(7) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

§ 21. Volikogu istung

(1) Volikogu töövormiks on üldjuhul istung. Aruteludeks, regulaarse info saamiseks või teabe vahendamiseks võib volikogu kasutada ka muid töövorme (koosolek, ümarlaud, infoseminar, nõupidamine).

(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kolmandal neljapäeval, vajadusel kutsutakse volikogu istung kokku sagedamini. Üldjuhul lepitakse volikogu järgmise istungi toimumise aeg kokku volikogu eelmise istungi lõpus.

(3) Volikogu istung kestab kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi jätkamise aja määrab volikogu esimees.

(4) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(5) Volikogu esimehe loal võib istungil toimuvast teha salvestusi ja ülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida.

§ 22. Istungi kokkukutsumine ja päevakord

(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(2) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vallavalitsus või vähemalt üks neljandik volikogu liikmetest. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku kahe nädala jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis.

(3) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse volikogu liikmetele kirjalik kutse e-posti teel. Teade volikogu istungi toimumise kohta avaldatakse valla veebilehel.

(4) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

(5) Valla veebilehel avalikustatakse volikogu istungi päevakorra projekt hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. Volikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on valla veebilehel kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne istungi algust.

(6) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest volikogu esimehele, aseesimehele või vallakantseleile.

(6¹) Volikogu liikme kaugosalus on lubatud ainult selleks kohandatud ja turvalise volikogu istungite infosüsteemi kasutuselevõtu korral.

(7) Volikogu istungi päevakorra projekti esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 53.

(8) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra projekti kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja volikogu alatised komisjonid.

§ 23. Volikogu liikmete istungil osalemise fikseerimine

(1) Volikogu istung algab kohalolevate volikogu liikmete registreerimisega.

(2) Volikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga volikogu istungil osalejate registreerimislehel. Volikogu istungite elektroonilise infosüsteemi kasutamisel registreeritakse volikogu liikme istungil osalemine vastavalt infosüsteemi võimalustele ja juhistele.

(3) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.

(4) Juhul, kui volikogu liige peab istungilt lahkuma enne istungi lõppu, märgitakse tema lahkumise aeg istungi protokolli.

§ 24. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul või juhul, kui esimees või esimehe kohustusi täitev aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, juhatab volikogu istungit kohaolevatest volikogu liikmetest vanim. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.

(2) Volikogu istungi avamine hõlmab volikogu liikmete osalemisest ja kutsutud külalistest teatamist, istungi päevakorra projekti arutamist ja päevakorra kinnitamist. Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad nad sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.

(3) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise üleandmiseks maksimaalselt ühe minuti jooksul arupärimise kohta.

(4) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada pärast ettekande ja kaasettekande ärakuulamist. Volikogu võib poolthäälteenamusega otsustada istungi läbiviimisel tekkivaid põhimääruses reguleerimata küsimusi.

(4¹) Eelnõu pannakse kuni kolmele lugemisele ja eelnõu iga lugemist võib katkestada üks kord. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise ning järgmise lugemise aja ja muudatusettepanekute esitamise aja otsustab volikogu. Järgmisele lugemisele saadetud eelnõuga töötab edasi eelnõu esitaja koos juhtivkomisjoniga.

(5) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:

1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul ning kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;

2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;

3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;

4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mis esitatakse maksimaalselt 2 minuti jooksul;

5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks sellele veel kahele küsimusele ja kahele repliigile, kusjuures küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;

6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;

7) volikogu liikmel on enne hääletust õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;

8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega;

10) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;

11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega;

12) muudatusettepanekud volikogu istungi päevakorra ja õigusakti eelnõu sisu kohta esitatakse kirjalikult;

13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta;

14) volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid;

15) enne hääletust võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta, hääletuse ajal sõna ei anta;

16) hääletuse lõppu tähistatakse haamrilöögiga.

(6) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

(7) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil kuni 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Istungi juhatajal on õigus anda arupärimise esitajale kuni 1 minut lisaaega. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitaja istungil ei osale, võib piirduda kirjaliku vastusega.

(8) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

(9) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal.

(10) Iga istungi päevakorras on vallavalitsuse informatsiooni ärakuulamine.

(11) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.

§ 24¹. Volikogu istungi salvestamine ja avalik esitamine

(1) Volikogu istungist tehakse üldjuhul audiovisuaalne salvestis ja istungit kantakse üle interneti veebiportaali kaudu.

(2) Kui tehnilistel põhjustel ei ole istungit võimalik audiovisuaalselt salvestada, tehakse istungist helisalvestis.

(3) Istungi salvestisi säilitatakse õigusaktides ja valla dokumentide liigitusskeemis sätestatud korras ning tähtaja jooksul.

(4) Kui volikogu istungi päevakorrapunkti arutelu tunnistatakse kinniseks, ei tehta sellest avalikku ülekannet.

(5) Avaliku istungi ajakirjanduslikul eesmärgil salvestamise, meediakanalites ülekandmise või pildistamise soovist tuleb eelnevalt teavitada volikogu esimeest.

(6) Avalikku istungit võib salvestada isiklikul eesmärgil, kuid salvestise andmete töötlemisel vastutab salvestise tegija andmete taaskasutamise või avalikustamise eest õigusaktidega sätestatud korras.

§ 25. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud ja õigusaktidega volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Kolmandiku istungil osalevate volikogu liikmete nõudel toimub nimeline hääletamine.

(3) Hääletusest võtavad osa ainult istungil osalevad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. Volikogu liige võib taotleda, et istungi protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. Vastavate tehniliste tingimuste olemasolul võib hääletamine toimuda elektrooniliselt.

(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega.

(5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Hääletamisel loetakse poolthäälteenamuseks, kui volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu, koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

(7) Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panekut teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud fraktsioonide arvamustest nende laekumise järjekorras.

(8) Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esimehe taotlust kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.

(9) Õigusakti eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandus- või muudatusettepanekute hääletamist. Parandus- või muudatusettepanekute sisseviimine otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(10) Hääletusele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.

(11) Kui hääletustulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veel kord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui ka kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse volikogu järgmisel istungil.

(12) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(13) Hääletustulemused fikseerib istungi juhataja.

§ 26. Isikuvalimiste läbiviimine

(1) Isikuvalimisteks korraldatakse salajane hääletamine.

(2) Isikuvalimistel võivad kandidaate üles seada volikogu liikmed.

(3) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogu istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.

(5) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks aega kuni 5 minutit. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. Iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

(6) Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu avalikul hääletamisel oma liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjoni koosseisu ei või kuuluda volikogu liige, kes isikuvalimistel on esitatud kandidaadiks. Häältelugemiskomisjoni koosseis märgitakse volikogu istungi protokolli.

(7) Ettepanekuid häältelugemiskomisjoni koosseisu kohta võivad teha kõik volikogu liikmed. Oma ülesseadmise kohta annab häältelugemiskomisjoni liikmekandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

(8) Hääletussedelite ettevalmistamiseks kuulutab istungi juhataja vajaduse korral välja vaheaja.

(9) Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimed nende ülesseadmise järjekorras.

(10) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon hääletuskasti ja pitseerib selle.

(11) Hääletuse kuulutab välja istungi juhataja.

(12) Häältelugemiskomisjon annab igale volikogu liikmele vallakantselei pitsati jäljendiga hääletussedeli. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja hääletusel osalejate nimekirjas.

(13) Volikogu liige täidab hääletussedeli hääletuskabiinis või salajast hääletamist võimaldavas ruumis. Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri „poolt“ selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on ainult ühe kandidaadi nimi, märgistatakse hääletussedelil ristiga lahter „poolt“ või „vastu“.

(14) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige hääletussedeli hääletuskasti.

(15) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist hääletuskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel ning sedeli rikkumise ja uue sedeli väljastamise kohta tehakse vastav märge hääletamisel osalejate nimekirjas.

(16) Hääletuse kuulutab lõppenuks istungi juhataja.

(17) Häältelugemiskomisjon loeb hääled avalikult pärast hääletuse lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu, loetakse kehtetuks.

(18) Hääletustulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(19) Hääletustulemused teeb teatavaks istungi juhataja.

(20) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletuse korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse viivitamata pärast hääletuse lõppemist. Protest hääletustulemuste kindlakstegemise kohta esitatakse viivitamata pärast hääletustulemuste teatavakstegemist.

(21) Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Häältelugemiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

(22) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

(23) Hääletussedeleid säilitatakse vallakantseleis üks kuu.

(24) Isikuvalimiste läbiviimiseks kasutatakse volikogu istungite infosüsteemi, kui see võimaldab seadusest tulenevate hääletamisnõuete täitmist. Isikuvalimised viiakse läbi vastavalt infosüsteemi võimalustele ja juhistele.

§ 26¹. Arupärimine

(1) Volikogu liige võib esitada arupärimisi volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale.

(3) Arupärimine peab sisaldama põhjendust ja vastamise viisi.

(4) Arupärimisele vastatakse suuliselt hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Kirjalik vastus esitatakse arupärijale ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

(5) Volikogu uus koosseis ei vasta eelmise koosseisu liikmete arupärimistele.

§ 27. Volikogu istungi protokoll

(1) Volikogu istungi käik protokollitakse.

(2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(3) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(4) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(5) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks juurdepääsu võimaldamisega valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.

§ 28. Volikogu komisjoni moodustamine, esimehe ja aseesimehe valimine

(1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.

(3) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata alatise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.

(4) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul.

(5) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt salajasel hääletusel. Volikogu liikmel on üks hääl. Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

(6) Volikogu komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.

(7) Volikogu otsustab komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

(8) Volikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees.

(9) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist. Komisjoni tegevuse lõpetamine toimub komisjoni või volikogu liikme ettepanekul.

(10) Volikogu ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või muul ajal vastavalt volikogu otsusele.

§ 29. Komisjoni pädevus

(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele:

1) volikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;

3) isikute avaldused.

(2) Komisjonil on õigus:

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra projekti, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

3) algatada arutelusid;

4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega;

6) selgitada välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teha vallavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks.

(3) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahel järjestikusel korral.

(4) Volikogu komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees ning kinnitada komisjoni uus koosseis.

§ 30. Komisjoni koosolek

(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alatiste komisjonide (v.a komisjonide, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul vähemalt üks kord kahe kuu jooksul.

(2) Koosoleku kutsub kokku ja juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees.

(3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid ja kutsutud isikuid teavitada vähemalt kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist. Kutse saadetakse e-postiga.

(4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sh esimees või aseesimees. Otsustused tehakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(5) Komisjoni koosolekust võib osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees või aseesimees.

(6) Komisjonil on õigus korraldada e-koosolekuid. Komisjoni esimees saadab õigusaktide eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletusel mitteosalenuks.

(7) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.

§ 31. Komisjoni koosoleku protokoll

(1) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokollimise korraldab komisjoni esimees.

(2) Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, komisjoni liikme nõudel tema esitatud küsimused ja neile antud vastused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(3) Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.

(4) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(6) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates v.a revisjonikomisjoni koosoleku protokoll. Revisjonikomisjoni koosoleku protokoll peab olema igaühele kättesaadav hiljemalt kümnendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks juurdepääsu võimaldamisega valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.

(6¹) Komisjoni koosolek võib toimuda kas osaliselt või täielikult kaugosalusega.

(7) Koosoleku otsustused ettepanekute või taotlustega volikogule või vallavalitsusele vormistatakse eraldi dokumendina ja esitatakse registreerimiseks vallakantseleile.

§ 32. Eelnõude ja dokumentide menetlemine komisjonis

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

(3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale, selgitustaotlusele või muule talle suunatud kirjale vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile.

§ 33. Komisjoni aruandlus

Alatine komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest avalikustatakse valla veebilehel.

§ 34. Revisjonikomisjoni poolt korraldatavate kontrollimiste kord

(1) Revisjonikomisjon lähtub kontrollimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, valla põhimäärusest, volikogu poolt kinnitatud tööplaanist, volikogu ja revisjonikomisjoni otsustest.

(2) Kontrollimisi korraldavad revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult vallavanemaga ametiasutuse teenistujaid ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimiseks moodustab revisjonikomisjon vajadusel oma otsusega töörühma, mida juhib revisjonikomisjoni liige.

(3) Revisjonikomisjoni esimehe või töörühma juhi ülesanne on kontrollimisülesande vormistamise, kontrollimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja volikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise korraldamine.

(4) Revisjonikomisjon vaatab kontrollimise tulemuse läbi ja vormistab selle aktina. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. Aktile kirjutavad alla kõik kontrolli läbiviinud isikud.

(5) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust.

(6) Revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti projekt saadetakse enne vallavalitsusele saatmist kontrollitavale arvamuse andmiseks. Pärast kontrollitavalt kirjaliku arvamuse saamist saadab revisjonikomisjon oma otsuse koos aktiga vallavalitsusele. Vallavalitsus võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne tööpäeva jooksul revisjonikomisjonile otsuse tegemiseks. Volikogu õigusakti eelnõu esitab volikogule revisjonikomisjon.

(7) Revisjonikomisjoni revisjoniakt kinnitatakse volikogu otsusega.

(8) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest. Kontrollimine tuleb läbi viia sellisel viisil, et see võimalikult vähe häiriks kontrollitava tööd.

(9) Kontrollimiste üksikasjalikuma korra sätestab vajadusel volikogu.

§ 35. Vallavanema valimine

(1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu võib vallavanemaks valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² nõuetele.

(3) Vallavanema valimised korraldab volikogu põhimääruse § 26 sätestatud korras.

(4) Vallavanema valimistulemused vormistatakse volikogu otsusena.

(5) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

(6) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus vallavanema valimine järgmisel volikogu istungil, kusjuures kandideerida võib ka esimesel valimisel valituks mitteosutunud isik.

§ 36. Vallavanema volitused ja pädevus

(1) Seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem alates vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast.

(2) Vallavanem tegutseb seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktide alusel.

(3) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:

1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse liikmed;

2) teeb volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub vallavalitsuse istungi kokku vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;

4) juhib vallavalitsuse istungeid;

5) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

(4) Vallavanem on ametiasutuse juht ning juhib ametiasutuse teenistust vastavalt ametiasutuse põhimäärusega sätestatule.

(5) Vallavanem esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ning sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine) annab vallavanem käskkirju.

(6) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.

(7) Vallavanem on hädaolukorra seaduse alusel moodustatud kriisikomisjoni esimees ning juhib ka eriolukordade (tulekahju, keskkonnasaaste, loodusõnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd.

(8) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.

§ 37. Vallavanema puhkusele lubamine

(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.

(2) Vallavanema puhkusele lubamise otsustab volikogu esimees käskkirjaga.

§ 38. Vallavanema asendamine

(1) Vallavanemat asendab tema puhkuse või teenistuslähetuse ajal, ajutise töövõimetuse ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni abivallavanem.

(2) Abivallavanema puudumisel asendab vallavanemat vallavalitsuse juhina vallavanema määratud vallavalitsuse liige ja ametiasutuse juhina vallavanema määratud isik. Kui vallavanem ei ole asendajat määranud või ei saa seda teha, asendab vallavanemat vallavalitsuse liikmetest vanim.

(3) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha abivallavanem, teostab need üks vallavalitsuse liikmetest.

(4) Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on seotud vallavanema isikuga.

(5) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“.

§ 39. Vallavanema tasustamine ning soodustuste määramine

(1) Volikogu määrab otsusega vallavanema töötasu ja lisatasud.

(2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab volikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

§ 40. Vallavalitsuse moodustamine

(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu.

(2) Vallavalitsuse liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu.

(3) Volikogu võib vallavalitsuse liikmeks kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² nõuetele.

(4) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema antud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.

(5) Volikogu otsusel võib vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

(6) Vallavalitsuse palgalisele liikmele töötasu, lisatasu ning hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning mittepalgalisele vallavalitsuse liikmele vallavalitsuse tööst osavõtu eest hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab volikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

(7) Vallavalitsuse liikmed kinnitab volikogu vallavanema kirjalikul ettepanekul avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(8) Vallavalitsus saab oma volitused ametisse kinnitamise päevale järgnevast päevast. Kui vallavanem esitab volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvust vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, saab vallavalitsus oma volitused juhul, kui on kinnitatud üle poole vallavalitsuse liikmete arvust.

(9) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

(10) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.

(11) Vallavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

(12) Kui mõne vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega, kinnitatakse uus vallavalitsuse liige vallavanema ettepanekul.

(13) Vallavalitsus tuleb kinnitada ametisse pärast igakordset vallavanema valimist.

§ 41. Vallavalitsuse pädevus

Vallavalitsuse pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 30.

§ 42. Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmine

(1) Vallavalitsuse liikmele on vallavalitsuse tööst osavõtu eest õigus maksta tasu ning vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist.

(2) Vallavalitsuse liikmele tasu ja hüvitise maksmise, samuti tasu ja hüvitise määra ning maksmise korra kehtestab volikogu.

§ 43

-

§ 52. Õigusakti algatamise õigus

(1) Õigusakti algatamise õigus on

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;

3) vallavalitsuse liikmel;

4) vallavanemal;

5) vallasekretäril;

6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;

7) ametiasutuse teenistujal talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;

8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;

9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse teenistujal.

§ 53. Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

(1) Õigusakti eelnõu töötab üldjuhul välja selle algataja.

(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

(3) Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberil või elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatult vallakantseleile. Enne õigusakti eelnõu volikogule esitamist kooskõlastab selle ja annab õigusliku hinnangu jurist või vallasekretär.

(4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtivkomisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.

(5) Volikogu määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta.

(6) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

(7) Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõus keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra projekti võtmist.

(8) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab juhtivkomisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivkomisjonile. Eelnõu saadetakse komisjoni esimehele elektrooniliselt.

(9) Eelnõusid, mida ei arutata komisjonides, arutatakse volikogu eestseisuses.

(10) Õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kahe nädala jooksul pärast selle saamist vallakantseleilt. Juhtivkomisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda eestseisuselt eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.

(11) Kui eelnõu ei saa vastavas komisjonis poolthäälteenamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes edastab selle eelnõu algatajale koos komisjoni tehtud muudatusettepanekute ning märkustega. Kui sama eelnõu ei saa teistkordselt komisjonis poolthäälteenamust, edastatakse see seisukoha võtuks eestseisusele.

(12) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele (koos komisjoni muudatusettepanekutega eelnõule) seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates.

(13) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, esitatakse volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades menetluse käigus tehtud muudatusi. Ühte komisjoni suunatud ühel lugemisel menetletav eelnõu esitatakse volikogu istungile terviktekstina, kui eelnõu algataja on esitatud muudatusettepanekutega nõus.

(14) Eelnõu kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid etteantud tähtajaks. Muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjaliku teksti annab ettepaneku tegija samal ajal üle istungi juhatajale.

(15) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.

(16) Eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

(17) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud.

(18) Õigusakti eelnõus normitehnilise vea, kirjavea või muu ilmse ebatäpsuse parandamine, mis ei mõjuta haldusakti sisu ega tingi õigusakti eelnõus selle eesmärgi ja sisu muutust, ei loeta õigusakti muutmiseks ja parandused viiakse teksti sisse hääletamata. Tehtud parandused tuleb volikogule teatavaks teha ja kajastada istungi protokollis.

§ 54. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded

(1) Vallavalitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta.

(2) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

(3) Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist kooskõlastab selle ja annab õigusliku hinnangu jurist või vallasekretär.

§ 55. Õigusaktide avalikustamine

(1) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas Riigi Teataja seaduses sätestatud korras.

(2) Kõik volikogu ja vallavalitsuse õigus- ja haldusaktid loetakse avalikustatuks nendele juurdepääsu võimaldamisega valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.

(3) Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused võidakse avaldada kohalikus ajalehes.

(4) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

§ 56. Õigusaktide täitmise kontroll

(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

(6) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.

§ 57. Valla asutused

(1) Valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.

(2) Valla asutuse moodustamise (asutamise) otsustab volikogu. Valla asutuse ülesanded, õigused ja kohustused, asutuse struktuur, asutuse juhtimine ning töökorralduslikud põhimõtted sätestatakse asutuse põhimäärusega, mille kehtestab volikogu.

(3) Valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(4) Valla asutusel on asutuse nimega pitsat ning valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve.

(5) Valla asutuse haldusdokumentidel ja pitseritel võib kasutada valla vapikujutist.

(6) Valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist vallavalitsusega.

(7) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.

(8) Valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

§ 58. Ametiasutus

(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

(2) Ametiasutus esindab oma tegevuses valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

(3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.

(4) Ametiasutuse tegevus ja tegevuse korraldus sätestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

(5) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse ning palgajuhendi kehtestab volikogu.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud õigusaktide või nende muutmise eelnõu esitab volikogule vallavanem või volikogu liige.

§ 59. Ametiasutuse hallatav asutus

(1) Ametiasutuse hallatav asutus on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Ametiasutuse hallatavat asutust finantseeritakse valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.

(2) Ametiasutuse hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse volikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arvu, hallatava asutuse eelarve eelnõud ning finantseerimisallikaid.

(3) Ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.

(4) Ametiasutuse hallatav asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu. Ametiasutuse hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht või ametiasutuse vastav osakond. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja volikogu vastav alatine komisjon.

(5) Ametiasutuse hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga või õigusaktidest tulenevalt vallavalitsus korraldusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest.

(6) Ametiasutuse hallatav asutus esindab oma tegevusega Põltsamaa valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.

§ 59¹. Asutuste ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise üldised põhimõtted

(1) Valla asutuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Volikogu otsuse eelnõule lisatakse asutuse tegevuse lõpetamise põhjendused, ettepanekud asutuse valduses oleva vara jätkuvaks valitsemiseks ning asutuse tegevuse lõpetamisega seotud finantskohustused.

(2) Valla asutuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsuses määratakse vähemalt:

1) ümberkorraldamise või lõpetamise põhjus ja eesmärk;

2) ümberkorraldamise või lõpetamise tähtaeg;

3) õiguste ja kohustuste üleminek;

4) ettepanekud asutuse valduses oleva vara jätkuvaks valitsemiseks;

5) asutuse tegevuse lõpetamisega või ümberkorraldamisega seotud finantskohustused;

6) vara ja dokumentide üleandmise kord;

7) töötajatega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted.

(3) Asutuse tegevuse lõpetamisel asutus likvideeritakse ja kustutatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist.

(4) Kui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, toimub asutuste tegevuse ümberkorraldamine järgmiselt:

1) asutused ühendatakse üheks või mitmeks asutuseks, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil asutatakse uus asutus või asutused;

2) asutus liidetakse teise asutusega ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;

3) asutus jaotatakse vähemalt kaheks asutuseks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse;

4) asutus eraldatakse teisest asutusest ning selle tulemusel asutatakse uus asutus ja säilib esialgne asutus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil asutuste ümberkorraldamisel lähevad ümberkorraldatava asutuse ülesanded, õigused ja kohustused ümberkorralduse tulemusel tegevust jätkavale asutusele või asutustele. Asutuste tegevuse ümberkorraldamisel tuleb töösuhete reguleerimisel arvestada töölepingu seaduses ettevõtte ülemineku sätetega.

(6) Asutuste tegevuse ümberkorraldamise tulemusel kustutatakse lõppev asutus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Asutuse tegevuse ümberkorraldamise tulemusel tekkiv uus asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse riiklikus registris. Tegevust jätkava asutuse registrikood ei muutu.

(7) Kui riiklike õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega, tuleb otsus asutuse tegevuse lõpetamiseks või asutuste tegevuse ümberkorraldamiseks üldjuhul teha kuus kuud enne asutuse eeldatavat likvideerimist või tegevuse muutumist. Riiklike õigusaktidega sätestatud juhtudel tuleb asutuse likvideerimisest või tegevuse ümberkorraldamisest teavitada asjaomast ministeeriumit.

(8) Kui ülesanded ja kohustused, mida asutus täidab, on jätkuvad, tuleb vallaelanikele järjepideva teenuse tagamiseks ning Põltsamaa valla ülesannete ja kohustuste otstarbekaks ning optimaalseks täitmiseks asutuse tegevuse lõpetamisele eelistada asutuste tegevuse ümberkorraldamist.

(9) Valla asutuste tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamise praktilise elluviimise korraldab vallavalitsus, kui volikogu otsusest ei tulene teisiti.

(10) Asutuse ümberkorraldamisel või tegevuse lõpetamisel tagatakse avalike teenuste järjepidevus ning seadusest tulenevate nõuete täitmine.

§ 59². Ühisametid ja -asutused

(1) Põltsamaa vald võib kohalikule omavalitsusele pandud ühiste ülesannete täitmiseks moodustada koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi.

(2) Kohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on ühisamet. Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste ühiselt hallatav asutus on ühisasutus.

§ 59³. Ühiste asutuste moodustamise ja tegutsemise aluspõhimõtted

(1) Ühisameti või -asutuse moodustamine ja juhtimine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 62¹-62³ sätestatud korras.

(2) Ühisamet või -asutus moodustatakse volikogude volitusel valitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga. Halduslepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62² lõikes 2 märgitud asjaolud.

(3) Ühisameti või -asutuse tegevuse aluseks on haldusleping ning ühisasutuse põhimäärus, mille kinnitavad kõik ühise asutuse asutamisel osalevate omavalitsusüksuste volikogud. Ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62² lõikes 3 märgitud asjaolud.

(4) Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, millise lepingupoole (omavalitsusüksuse) koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakse. Ühisamet või -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris selle kohaliku omavalitsusüksuse koosseisus.

(5) Olenemata asjaolust, millise kohaliku omavalistuse üksuse koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, täidavad ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti või ‑asutuse ülesannet täitma. Ühisameti või -asutuse, mille üheks moodustajaks on ka Põltsamaa vald, kaudu Põltsamaa vallale seadusega ning halduslepingust tulenevate ülesannete täitmist loetakse ülesande täitmiseks Põltsamaa valla nimel.

(6) Ühisameti haldusakt, mis antakse ülesannete täitmisel Põltsamaa valla nimel, on Põltsamaa valla haldusakt. Põltsamaa valla nimel ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse Põltsamaa valla õigusakte.

(7) Kui ühisamet või -asutus moodustatakse Põltsamaa valla koosseisus, kinnitab ühisameti ja -asutuse põhimääruse, ühisameti palgajuhendi ja struktuuri ning teenistujate koosseisu Põltsamaa Vallavolikogu. Volikogu kinnitab ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras ka ühisameti või -asutuse nõukogu koosseisu, kuhu peavad kuuluma halduslepingu pooleks olevate omavalitsusüksuste volikogude esindajad ning valitsuste nimetatud liikmed. Enne nõukogu koosseisu kinnitamist tuleb nõukogu koosseis kooskõlastada halduslepingu pooleks olevate kohalike omavalitsustega.

(8) Ühise asutuse põhimääruse, ühisameti palgajuhendi ja teenistujate koosseisu muutmise või ühisameti või -asutuse tegevuse ümberkorraldamise eelnõu kohta peab eelnevalt arvamuse andma ühisameti või ühisasutuse nõukogu.

§ 60. Valla esindamine avalik-õiguslikes suhetes

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Põltsamaa valda oma pädevuse piires:

1) volikogu;

2) vallavalitsus;

3) omavalitsusorganite valitud, määratud või nimetatud isikud;

4) valla asutused ning teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühised asutused;

5) teised isikud ja organid õigusaktide või ametijuhendite alusel.

(2) Volikogu või volikogu määratud või nimetatud esindaja esindab valda avalik-õiguslikes suhetes õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta. Volikogu liige või muu isik saab esindusõiguse volikogu otsusega.

(3) Vallavalitsus või vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja esindab valda avalik-õiguslikes suhetes õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel ja täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik saab esindusõiguse vallavalitsuse korraldusega.

(4) Vallavalitsus esindab valda ka avalik-õiguslikes suhetes juhul, kui küsimuste lahendamine ei ole õigusaktidega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(5) Ametiasutus või valla hallatav asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Ühisamet või -asutus, mille moodustajaks on ka Põltsamaa vald, esindab Põltsamaa valda ühisameti või -asutuse põhimäärusest ja teistest Põltsamaa valla õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Ühisametit või -asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või ühisameti või -asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Põltsamaa valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Põltsamaa valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.

(8) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab volikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab valda vallavanem või tema volitatud isik.

§ 61. Valla esindamine kohtus ja tsiviilõiguslikes suhetes

(1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema volituse alusel.

(2) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab vallavanem valda kõigi toimingute ja tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.

(3) Valla asutuse juht esindab valda tsiviilõiguslikes suhetes nende tehingute tegemisel, mis on vajalikud õigusaktidega ja põhimäärusega asutusele pandud ülesannete täitmiseks õigusaktides sätestatud ulatuses ja alusel.

(4) Valla asutuse juht esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana tema juhitava asutuse töötajate suhtes.

(5) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega.

§ 61¹. Valla esindusfunktsiooni täitmine

(1) Volikogu esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2) Volikogu esimees, tema või volikogu nimetatud isik esindab valda suhetes Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.

(3) Vallavalitsus esindab valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ning rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.

(4) Vallavanem esindab valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

(5) Avalikel üritustel esindavad valda volikogu esimees, vallavanem, volikogu ja vallavalitsuse liikmed, arvestades ürituse iseloomu ja teiste osalejate esindatust.

§ 62. Välissuhted

(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus, ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus.

(2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides, välisriigi kohaliku omavalitsuse Põltsamaa valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise ning osalemise rahvusvahelistes projektides või programmides, kui see toob kaasa vallale täiendavaid rahalisi kohustusi.

(3) Vallavalitsus:

1) otsustab osalemise rahvusvahelistes projektides või programmides, kui sellega ei kaasne vallale täiendavaid rahalisi kohustusi;

2) esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;

3) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

(4) Ametiasutus:

1) valmistab ette välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;

2) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välisriigi kohalike omavalitsustega lepingute sõlmimist ja täitmist;

3) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist.

(5) Vallavalitsusel, ametiasutusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõprussuhete arendamise eesmärgil sõlmida lepinguid, võttes arvesse õigusaktides sätestatud piiranguid.

§ 63. Arengukava, eelarvestrateegia, eelarve ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

(1) Tasakaalustatud ning jätkusuutliku arengu planeerimiseks koostatakse valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade arengukavad ja ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad.

(2) Arengukavade koostamisel lähtutakse valla arenguperspektiivi kajastamise üldeesmärgist ja esitatakse meetmed seatud eesmärgi saavutamiseks.

(3) Eelarvestrateegia koostamise põhimõtteks on eelarveliste vahendite suunamise kajastus läbi prioriteetide seadmise, tagamaks arengukavades esitatud arenguperspektiivile lähim parim tulemus.

(4) Valla finantsjuhtimisel lähtutakse vallavara säästliku kasutamise ja heaperemehelikkuse põhimõttest.

§ 64. Arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise üldalused

(1) Valdkondade arengukavad ja ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad koostatakse üldjuhul samaks perioodiks valla arengukavaga, kuid mitte pikemaks perioodiks kui seda on valla arengukava, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega.

(2) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist valla arengu seisukohast olulise tegevusvaldkonnaga.

(3) Valla arengukava, eelarvestrateegia ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette ametiasutus. Ametiasutuse hallatava asutuse arengukava koostamist ja muutmist korraldab hallatava asutuse juht.

(4) Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja menetlemise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.

§ 65. Arengukavade täitmine

(1) Vallavalitsus esitab arengukava täitmise ülevaate valla arengukavas ettenähtud eesmärkide täitmisest volikogule pärast eelarveaasta lõppu hiljemalt 31. maiks.

(2) Arengukava täitmise ülevaates antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele ja tuuakse välja nende mõju valla arengule tervikuna.

§ 66. Eelarve

(1) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

(2) Volikogu kehtestab eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra.

(3) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

(4) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab ametiasutus.

§ 67. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine on volikogu pädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 69. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine ja nende alusel antud õigusaktide kehtivus

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 70. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.