Üldhooldusteenuse osutamise kord Tartu vallas
действуетс 29.03.2025· RT IV, 26.03.2025, 26· Tartu Vallavolikogu
Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib Tartu valla eelarvest rahastatava hooldusteenuse osutamise korda ja tingimusi.
§ 2. Üldsätted
Üldhooldusteenus (edaspidi teenus) on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav väljaspool isiku kodu osutatav teenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
Tartu vald osaleb teenuse eest tasumises, kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tartu vald.
Käesoleva määruse mõistes ei suunata teenusele isikuid, kes ei vaja hooldusteenust.
§ 3. Teenuse taotlemine ja teenusevajaduse hindamine
Teenuse taotlemiseks esitatakse Tartu Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) taotlus, milles märgitakse taotleja:
ees- ja perekonnanimi;
elukoha aadress ja muud kontaktandmed;
abivajaduse kirjeldus;
lähedaste olemasolul nende nimed ja kontaktandmed;
soovi korral eelistatud hoolekandeasutuse nimi;
isikut tõendava dokumendi koopia.
Sotsiaaltöötaja hindab isiku teenusevajadust. Haiglas viibiva isiku teenusevajadust võib hinnata haigla sotsiaaltöötaja poolt antud ülevaate alusel.
Sotsiaaltöötaja võib hooldusvajaduse hindamiseks külastada taotleja kodu ning vajadusel nõuda täiendavaid dokumente.
Sotsiaaltöötajal on õigus teha sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vahendusel asjakohaseid päringuid ning vajaduse korral nõuda avaldajalt ja/või tema lähedastelt täiendavaid andmeid majandusliku olukorra kohta.
§ 4. Teenusele suunamine
Otsuse teenuse korraldamise kohta teeb vallavalitsus sotsiaaltöö spetsialisti ettepanekul 10 tööpäeva jooksul taotluse ja vajalike lisadokumentide vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest või vastavate asjaolude teadasaamisest arvates.
Teenuseosutaja valikul lähtutakse isiku abivajadusest, vabade kohtade olemasolust teenuseosutaja juures ning hooldust vajava isiku enda soovidest.
Vabade kohtade puudumisel hooldust vajava isiku poolt eelistatud hoolekandeasutuses või kui isiku hooldamine tema poolt soovitud hoolekandeasutuses ei ole võimalik, võib isiku suunata mõnda teise hoolekandeasutusse.
Juhul, kui isik tuleb tema terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel viivitamatult suunata teenusele, kogub sotsiaaltöötaja käesoleva korra paragrahvis 3 nõutud dokumendid mõistliku aja jooksul.
Teenusele suunamisel sõlmitakse vallavalitsuse, teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel teenusleping.
Vallavalitsus võib keelduda isiku teenusele suunamisest, kui:
abivajaduse hindamise tulemusel selgub, et isik ei vaja teenust;
hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teisi teenuseid (koduteenus, hooldaja määramine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus jms) osutades;
soovitud hoolekandeasutuses puudub vaba koht ja taotleja ei ole nõus ühegi teise hoolekandeasutuse teenusega;
hooldust vajav isik jätab vallavalitsuse poolt täiendavalt nõutud dokumendid mõjuva põhjuseta esitamata.
§ 5. Teenuse eest tasumine
Teenuse eest tasub teenuse saaja ja vallavalitsus.
Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22¹ lg 2 sätestatud, hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulud teenuskoha maksumusest rahastatakse valla eelarvest.
Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab vallavalitsus määrusega.
Teenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
Käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäära ületavad kulud tasub teenuse saaja. Piirmäära ületava kuluna tasutud summat ei loeta kaetuks teenuse saaja poolt tasutavate majutus- ja toitlustuskulude ning muude teenuse osutamisega seotud kulude arvelt.
Teenuse saajale peab pärast käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud kulude tasumist isiklikuks kasutamiseks jääma vähemalt 5% igakuisest sissetulekust.
Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse valla eelarvest teenuse saaja tasutavate majutus- ja toitlustuskulude ning muude teenuse osutamisega seotud kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe.
Kui vallavalitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud, teenuse saaja igakuised sissetulekud ja väiksema sissetuleku hüvitis ei kata teenuskoha maksumust, siis tasuvad teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduoleva osa.
Kui teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised teenuse eest puudujäävas osas tasuma, makstakse teenuse eest puudu jääv summa valla eelarvest.
Kui teenuse saaja ja/või ülalpidamist andma kohustatud isikute majanduslik olukord on oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, võib teenuse saaja taotleda valla eelarvest makstava osa suurendamist.
Sotsiaaltöö spetsialist vaatab iga aasta 1. juuniks üle teenuse eest tasumisele kuuluva summa jaotuse, kontrollides teenuse saaja ja talle ülalpidamist andma kohustatud isikute majanduslikku seisu. Kui teenust saava isiku ja/või talle ülalpidamist andma kohustatud isikute varanduslik seisukord on muutunud, ei ületata käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel sätestatud piirmäära ja teenust saav isik või talle ülalpidamist andma kohustatud isikud on võimelised teenust varasemast suuremas summas rahastama, muudab sotsiaaltöö spetsialist pärast Tartu Vallavalitsuse hoolekandekomisjoni ettepaneku saamist valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust. Kui valla osa teenuse eest tasumisel suureneb aasta kohta rohkem kui 1000 eurot, otsustab tasumisele kuuluva summa suuruse vallavalitsus.
§ 6. Teenuse osutamise lõpetamine ja teenuseosutaja vahetamine
Teenuse osutamine lõpetatakse:
teenusevajaduse lõppemisel;
teenuse saaja soovil.
Teenuseosutaja vahetamine toimub teenuse saaja avalduse alusel või vallavalitsuse algatusel vallavalitsuse otsuse alusel. Kui teenuse saaja poolt soovitud uue teenuseosutaja kohamaks on kõrgem, otsustab vallavalitsus ümberpaigutamise lubamise korral ka valla rahastatava osa suuruse.
§ 7. Erandid teenuse rahastamisel valla eelarvest
Juhul, kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda varalise olukorra väljaselgitamiseni.
Kui teenust vajav isik ja/või ülalpidamiskohustuslased jätavad maksmata vallavalitsuse määratud omaosaluse, on vallavalitsusel võlaõigusseaduses sätestatud käsundita asjaajajana tegutsemise sätete alusel õigus maksmata jäänud osa sisse nõuda.
§ 8. Vaide esitamine
Teenuse korraldamise või sellest keeldumise otsusega seotud vaiet on õigus esitada Tartu vallavalitsusele sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
§ 9. Rakendussätted
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.