Hiiumaa valla kaevetöö eeskiri

§ 1. Reguleerimisala

(1) Hiiumaa valla kaevetöö eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetöö üldise korra Hiiumaa valla avalikult kasutataval teel või tänaval ning munitsipaalmaal ja on kohustuslik täitmiseks kaevetöid tegevatele isikutele.

(2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetöö tegemisel:

1) ei ole avalikult kasutatav ja seal ei asu teistele isikutele kuuluvaid tehnorajatisi;

2) kalmistul või territooriumil, kus kaevetöö on reguleeritud teiste õigusaktidega.

(3) Avalikul teel või tänaval kaevetöö tegemisel tuleb eeskirja rakendada kooskõlas ehitusseadustikus ja selle rakendusaktides sätestatuga.

§ 2. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) kaevetöö on süvendi või tagasitäidetava süvendi kaevamine või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast või kui tehakse tööd, millega muudetakse maapinna kõrgust;

2) kaevetöö tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes on vormistanud enda nimele kaeveloa või kes on asunud tegema avariikaevetööd tehnovõrgu avarii likvideerimiseks võrguvaldaja kinnitatud avariikaevetöö akti alusel;

3) kaeveala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks materjali, sõidukit, masinat, mehhanismi ja seadet;

4) vastutav isik on kaevaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Vastutavaks isikuks võib olla Eesti Vabariigi kodanik või kehtivat töö- ja elamisluba omav isik. Kui vastutav isik ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevaja on füüsiline isik, võib ta ise olla ka vastutavaks isikuks;

5) kaeveluba on Hiiumaa Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) kirjalik luba, mis vormistataks ametniku otsusena ning mille alusel korraldatakse kaevetöö ning millega määratakse kaevetöö tingimused ja tähtajad;

6) avariikaevetöö on kaevetöö, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul kui kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu teenuse osutamise tarbijale või ohustab liiklejat, ehitist, keskkonda või elanikku;

7) omavoliline kaevetöö on maapinnast arvestatuna enam kui 30 cm sügavuse süvendi kaevamine avalikul maa-alal ilma ametiasutuse kaeveloata või avariiakti vormistamata.

§ 3. Kaevetöö planeerimine

(1) Kaevetöö planeeritakse koordineeritult tee ja haljasala remondi ja ehitusega nii, et kaevetöö eelneks tee või haljasala remondi- ja ehitustööle. Kaevetöö tegemine planeeritakse võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul.

(2) Üldjuhul ei planeerita kaevetööd nii, et kaevetöö järgne teekatte või haljastuse taastamine ei ole võimalik enne talveperioodi.

(3) Ametiasutusel on õigus teha kaevajale ettekirjutus kaevetöö aja kohta sh keelduda kaeveloa väljastamisest kui talveperioodi tõttu ei ole võimalik kohene kaevetöö järgne teekatte või haljastuse taastamine.

§ 4. Kaeveloa taotlemine

Kaeveloa saamiseks esitab taotleja või kaevetöö eest vastutav isik ametiasutuse iseteeninduskeskkonnas hiljemalt viis tööpäeva enne kaevetöö algust:

1) kaeveloa taotluse;

2) vajadusel projekti;

3) vajadusel ajutise liikluskorralduse skeemi;

4) kaevetöö ajagraafiku;

5) garantiikirja, millega kinnitatakse kaevetööks vajaliku materjali, tööjõu, mehhanismi ja rahaliste vahendite olemasolu;

6) garantiikirja teekatte ja haljastuse lõpliku taastamise kohta kui taastamistöö ei ole koheselt võimalik;

7) vajadusel kooskõlastused.

§ 5. Kaeveloa taotluse menetlemine

(1) Ametiasutus:

1) registreerib kaeveloa taotluse;

2) kontrollib taotluse vastavust § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning puuduse esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;

3) kontrollib taotluses esitatud ja taotlusele lisatud dokumendis sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendava dokumendi ja selgitusi.

(2) Kaeveluba väljastatakse või kaeveloa taotluse rahuldamata jätmisest teavitatakse viie tööpäeva jooksul kaeveloa taotluse lahendamiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi registreerimisest.

§ 6. Kaeveloa väljastamine

(1) Kaeveluba väljastatakse üldreeglina elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult ametniku otsusena.

(2) Kaeveluba väljastatakse tasuta.

(3) Info väljastatud kaeveloa kohta ning kavandatav liikluskorralduse muudatus avalikustatakse valla veebilehel.

(4) Ametiasutus ja kaeveloa saaja koostavad enne kaevetöö alustamist akti teekatte, äärekivi, muldkeha, teekraavi, truubi, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Vajadusel lisatakse aktile olukorra selgitamiseks foto(d).

§ 7. Kaeveloa täiendav tingimus

Kaevetöö tegemiseks võib ametiasutus esitada täiendava tingimuse, sealhulgas:

1) muuta kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teisest kaeve- või heakorratööst või aastaajast;

2) nõuda kaevetöö tegemist mitmes vahetuses või kindlal kellaajal;

3) kehtestada nõue liikluskorralduse või haljastuse kaevetööaegse hoolduse või kaitse kohta.

§ 8. Kaeveloa taotlemisel esitatud tingimuse muutmine

(1) Kaevetöö tegemise korda ja tähtaega võib muuta üksnes ametiasutuse nõusolekul.

(2) Kaeveloa taotlemisel esitatud tingimuse muutmisel võib ametiasutus esitada täiendava tingimuse ja nõuda täiendavat kooskõlastust eeskirjas ettenähtud alustel.

§ 9. Kaevetöö tähtaja pikendamine

(1) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks esitatakse kaevaja poolt põhjendatud kirjalik taotlus.

(2) Koos taotlusega esitab kaevaja uue kaevetöö tegemise ajagraafiku, mis on kinnitatud kaevaja allkirjaga.

§ 10. Kaeveloa taotluse rahuldamata jätmi

(1) Kaeveloa taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) kaeveloa avaldusele ei ole lisatud eeskirjas nõutud dokumenti või kooskõlastust;

2) kaevaja või kaevaja vastutav isik on avalduse esitamisele eelneva kolme aasta jooksul kaks või enam korda rikkunud eeskirja.

(2) Kui kaevetööga kaasneb teekatte lammutamine varem, kui viie aasta jooksul uue teekatte ehitamisest või kapitaalremondist, kaevetööd reeglina ei lubata. Sellisel juhul kaalub projekteerija järgmisi võimalusi:

1) töö tegemine kinnisel viisil;

2) tehnovõrgu asukoha muutmine;

3) tehnovarustuse saamine mujalt.

(3) Erandina võib lubada uue teekatte lammutamist, kui kaevetöö tegemise vajadus on põhjendatud. Kuni viis aastat vana asfaltkatte pikisuunalisel üleskaevamisel tuleb asfaltkate taastada kogu sõidutee laiuselt ja kõnnitee pikisuunalisel kaevamisel tuleb paigaldada uus asfaltkate kogu kõnnitee laiuselt.

§ 11. Kaeveala tähistus

(1) Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetöö eeskirja kohast tööd tehes lähtutakse töökoha märgistamisel ja liikluse korraldamisel majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusega nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ kehtestatud nõuetest.

(2) Kaevetöö tegemise kohta paigaldatakse tiheasustusalal teabetahvel, minimaalse suurusega 420 mm x 297 mm, millele on märgitud töö tegija nimi, telefoni number, töö tähtaeg ja vastutava isiku nimi.

§ 12. Heakord

(1) Kaevaja tagab kaeveala ja sellega piirneva ala heakorra vastavalt Hiiumaa valla heakorra eeskirjale sh muru ja rohu niitmine piirkonnas, kus see kaevetööde tõttu on takistatud. Samuti tagab ohutu juurdepääsu jalakäijale ja läbisõidu kinnistule kohas, kus see oli enne kaevetöö alustamist.

(2) Kaevealaga külgnev sõidu- ja kõnnitee hoitakse kaevaja poolt vaba lumest ja jääst ning liiklejale ohutus seisukorras.

§ 13. Materjali käitlemine

(1) Kaeviku täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse vajadusel piirdega.

(2) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

(3) Materjali, töövahendit, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrgu kaevu, puu ja põõsa peale või vastu.

(4) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevale tehnovõrgule, jäätmemahutile ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonele ja rajatisele.

(5) Ametiasutusel on õigus teha kaevajale ettekirjutus töö käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld jne) ladustamise ja taaskasutamise osas.

(6) Äraveetava materjali käitlemisel lähtutakse Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjast ja ametiasutuse nõudel esitada dokument selle nõuetekohase käitlemise kohta.

§ 14. Nõuded vee ärajuhtimisele

(1) Kaevealast väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt projektile või kooskõlastustingimustele torustiku abil sademeveekanalisatsiooni või -kraavi. Vee suunamine sademeveekanalisatsiooni, sellise vee koguste mõõtmine ja hind kooskõlastatakse eelnevalt vee-ettevõtjaga.

(2) Kaeveala ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult ametiasutuse kirjalikul nõusolekul.

(3) Lõikes 1 ja 2 ettenähtud võimaluste puudumisel veetakse väljapumbatav vesi ära.

(4) Avariikaevamiste puhul on erandkorras ja kaevaja vastutusel lubatud reostumata pinnasevett või veetorustiku lekkest tulenevat vett pumbata tänavale vältides pinnase sattumist kanalisatsiooni.

(5) Kaevetöö käigus ei ole lubatud vähendada olemasolevate kraavide läbilaset või neid likvideerida.

§ 15. Haljastuse kaitse

(1) Kaevetöö tegemisel kasvava puu piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puule lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkend, mis väldib juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetöö alal paigaldatakse puule tüvekaitse. Kuivaperioodil kastetakse puud, mille võra tsoonis kaevati pärast kaeveala sulgemist.

(2) Kui puu alumine oks segab kaevetööd, kooskõlastatakse selle likvideerimine omanikuga ning töö teeb haljastuse hooldust tundev spetsialist. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab tiheasustusalal olema raieluba ning hajaasustusalal kinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

(3) Kõrghaljastuse säilitamiseks võib ametiasutus üksikul kaevetöö lõigul nõuda kaevetöö tegemist käsitsi.

§ 16. Tehnovõrkude kaitse

(1) Projektis märkimata tehnovõrgu avastamisel katkestatakse kaevetöö kuni avastatud tehnovõrgu valdaja kindlakstegemiseni. Kui omanikku ei ole võimalik tuvastada võib tööd jätkata.

(2) Olemasolevat tehnovõrku võib ümber paigutada kehtiva ehitusloa alusel.

§ 17. Nõuded kaevetööl kasutatavale tehnikale

(1) Kaevetööl on lubatud kasutada vaid sõidukit ja mehhanismi, mis toetub asfaldile elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanismi, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Sellise mehhanismi kasutamine teel või tänaval toimuvaks tööks on lubatud ametiasutuse kirjalikul nõusolekul eeldusel, et võimaliku kahju katab kaevaja.

(2) Sõidukit ja mehhanismi, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võib rikkuda teekatet, rajatist, liikluskorraldusvahendit, veetakse treileriga. Nimetatud sõiduk võib mustkattega teed ületada, kui kasutatakse abivahendit, mis hoiab ära tee-elemendi ja teekatte rikkumise.

(3) Ametiasutuse loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanismiga veotransporti kergliiklusega teele ning jalgratta- ja kõnniteele.

(4) Kaevaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes eseme, sõiduki või veosega, va juhul, kui selleks on luba.

§ 18. Ajutine ümbersõidutee

(1) Ajutise ümbersõidutee ja ühissõiduki peatuse ehituse korraldab kaevaja omal kulul.

(2) Kui ümbersõidutee rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib kaevaja maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu.

(3) Reeglina lahendatakse ümbersõiduteega seonduv kaeveloa taotlemise aluseks olevas ehitusprojektis. Ettenägemata juhul (varing, tehnovõrgu purunemine jne) ehitatakse ümbersõidutee ametiasutuse ettekirjutuste kohaselt.

(4) Ajutine ümbersõidutee avatakse liikluseks pärast ametiasutuse heakskiitu ning akti vormistamist.

(5) Ajutine ümbersõidutee kuulub kaevajale, kes hoiab selle korras ja vastutab selle seisukorra eest. Ajutise ümbersõidutee kasutamise eest ei ole lubatud tasu nõuda.

(6) Pärast kaevetöö lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ajutine ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala endisel või projektis ettenähtud kujul.

§ 19. Avariikaevetöö tingimused

(1) Avariikaevetööks ei ole nõutav kaeveluba, kui teekonstruktsiooni ja haljastuse taastamine toimub hiljemalt kolme ööpäeva jooksul kaevetöö alustamisest.

(2) Enne avariikaevetöö alustamist selgitatakse välja avariilise tehnovõrgu valdaja ja avariikaevetöö kohas asuv muu tehnovõrk.

§ 20. Avariikaevetööst teatamine

(1) Avariikaevetöö korral teavitab kaevaja kirjalikult, posti või e-posti teel, enne kaevetöö alustamist sellest viivitamatult ametiasutust, samuti kaevekohas asuva tehnovõrgu valdajat, näidates ära avariikaevetöö koha, avariikaevetöö põhjuse, töö alguse kuupäeva, kaevaja nime, töö eest vastutava isiku ametikoha, nime ja telefoninumbri.

(2) Kui tehnovõrgu avarii nõuab avariikaevetöö alustamist väljaspool üldkehtivat tööaega, puhkepäeval või riiklikul pühal ning mõne lõikes 1 nimetatud asutusega või tehnovõrgu valdajaga ei saada ühendust, edastab avariilise tehnovõrgu valdaja vastava info e-posti aadressile valitsus@hiiumaa.ee ning teavitab avariikaevetööst esimesel võimalusel. Tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral seoses avariitööga peab töö tegija viivituseta teavitama sellest politsei- ja päästeasutust ning teed läbiva ühistranspordiliini teenindavat vedajat.

§ 21. Avariikaevetöö akt

(1) Avariikaevetöö kohta koostab avariilise tehnovõrgu valdaja avariikaevetöö akti ja edastab selle ametiasutusele teadmiseks ühe tööpäeva jooksul arvates avariikaevetöö alustamisest.

(2) Avariikaevetöö aktile kirjutab alla tehnovõrgu füüsilisest isikust valdaja või tehnovõrgu juriidilisest isikust valdaja juhatuse liige või tegevjuht. Valdaja juhatuse liige või tegevjuht võib volitada avariikaevetöö aktile alla kirjutama ka teist isikut.

§ 22. Nõuded avariikaevetöö kohale

(1) Avariikaevetöö koht ümbritsetakse ohupiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahendiga.

(2) Avariikaevetöö tegemisel lähtutakse eeskirja 3. peatükis sätestatud kaevetöö läbiviimise nõuetest ja 5. peatükis sätestatud kaevetöö lõpetamise nõuetest.

§ 23. Heakorrastamise nõue

Kaevetöö või selle etapi ning kaevetöö käigus rikutud ala heakorrastab kaevaja eeskirja, ametiasutuse ettekirjutuste ja ehitusprojekti kohaselt.

§ 24. Haljastuse taastamine

(1) Haljastuse taastamisel kasutatakse ära varem kooritud huumusmuld. Peale kaeveala tagasitäitmist ja tihendamist kaetakse taastatav maa-ala vähemalt 10 cm paksuse sõelutud huumusmulla kihiga, külvatakse muruseeme ning rullitakse. Haljastuse taastamisel võib kasutada ka mätastust või muruvaipa, millele tehakse kasvumullast aluskiht, jätkuvahed täidetakse kasvumullaga, kastetakse ja rullitakse.

(2) Puu juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina, kuid mitte kõrgemale juurekaelast.

(3) Murupind ei tohi oma kõrguse tõttu takistada sademevee äravoolu katetelt.

§ 25. Teekatte taastamine

(1) Teekatete taastamisel lähtutakse ehitusseadustikus ja ehitusseadustiku rakendusaktides sätestatud tehnoloogia ja kvaliteedinõudest. Teekate taastatakse kaevekoha samaliigilise kattega. Taastatava asfaltkatte äär tuleb sirgeks lõigata ja kiht taastada mõlemalt poolt vähemalt 50 cm laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed.

(2) Tänava, väljaku, parkla või selle osa pikisuunalise kaevetöö korral tuleb kaeviku serva ja äärekivi või tänavakatte serva vaheline alla 1 meetri laiune teekate eemaldada ja paigaldada sinna uus teekate koos vajaliku aluskihiga.

(3) Kui liiklus on vaja avada enne teekatte täielikku taastamist või kui ilmastikust tingituna ei ole võimalik teekatet või haljastust taastada nõuetekohaselt, taastab kaevaja teekatte ajutiselt. Kaeviku asfaltkatte servade ja ajutise materjali kõrguste erinevust (maksimaalne lubatud erinevus +/- 3 cm) kohustub kaevaja vastutav isik igapäevaselt jälgima ning vajaduse ilmnemisel koheselt tagama täiendava materjali lisamise ning kogu kaeveala ulatuses tihendamistööd. Tiheasustusalal on lubatud ajutise teekatte taastamise materjalina kasutada asfaltfreespuru ning külmalt paigaldatav bituumenit sisaldav asfaldisegu. Talvise kaevetöö puhul taastab kaevaja kaeveala lõplikult hiljemalt 15. maiks.

§ 26. Kaevetöö lõpetamine

(1) Kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaeveala heakorrastamist.

(2) Kaevetöö lõpetamisel esitab kaevaja ametiasutusele:

1) teekatte täitepinnase kihtide tihedusmõõtmiste;

2) taastatud asfaltbetoonkatte omaduste. Alla 10m² suuruse katte puhul võib ametiasutuse loal, kui visuaalsel vaatlusel ei teki kahtlust töö kvaliteedi suhtes;

3) kasutatud ehitusmaterjali sertifikaadi;

4) tee asendiplaani teostusjoonise digitaalsel kujul (kui kaevetöö tõttu on tee muutunud).

(3) Kaevetöö lõpetamine fikseeritakse kaeveloal.

§ 27. Garantii kaevetööle

(1) Lõpetatud kaevetööle ja taastamistööle annab kaevaja kaheaastase garantii alates kaevetöö lõpetamisest.

(2) Garantiiaja kestel ilmnevad kaevetööst tingitud defekti kõrvaldab kaevaja omal kulul ametiasutuse määratud tähtajaks.

(3) Kui kaevaja ei ole garantiiajal ilmnenud puudust määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib ametiasutus tellida taastamistöö kolmandalt isikult kaevaja kulul.

§ 28. Kaevaja vastutuse ulatus

(1) Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud viisil ja korras.

(2) Kaevaja vastutab tehtud töö tehnoloogia, ohutustehnika, tähtaegade, kvaliteedi, liiklusohutuse ning ehitusprojekti ja selle juurde käiva kooskõlastuse nõuete täitmise eest.

(3) Kõrghaljastuse rikkumise tuvastamisel on ametiasutusel õigus nõuda vastutavalt isikult haljastuse taastamist või kahju hüvitamist kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

§ 29. Kaeveloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Ametiasutusel on õigus peatada kaeveloa kehtivus või see kehtetuks tunnistada juhul, kui ilmneb, et:

1) taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;

2) kaevetöö käigus ei ole kinni peetud kehtivast õigusaktist;

3) kaevetöö käigus kahjustatakse projektis ja eeskirjas lubamatul viisil haljastust, tekitatakse ülenormatiivset müra, raiutakse puud ilma raieloata või kahjustatakse ümbritsevat keskkonda muul viisil.

(2) Kaevetöö loa kehtivus peatatakse ametiasutuse poolt kuni tööde vastavusse viimiseni kehtiva õigusaktiga.

(3) Kaevetöö loa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse taotlejat kirjalikult. Loa peatamisel teavitatakse taotlejat loa peatamise kestvusest.

§ 30. Vormid

Määrusele vastava taotluse, loa ja akti vormi töötab välja keskkonnaspetsialist.

§ 31. Määruste kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 32. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.