Paide üldhariduskooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord

§ 1. Kooli hoolekogu

(1) Kooli hoolekogu (edaspidi hoolekogu) on üldhariduskoolis tegutsev alaline organ, kelle ülesanne on jälgida ja planeerida koostöös pedagoogide, kooli pidaja ja lastevanematega kooli õppe- ja kasvatustegevust ning aidata kaasa õppe- ja kasvatustegevuseks paremate tingimuste loomisele.

(2) Hoolekogu juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kooli põhimäärusest ja käesolevast korrast.

§ 2. Hoolekogu koosseis

(1) Üldhariduskooli hoolekogu on vähemalt 9-liikmeline. Hoolekogu koosseisu kuuluvad linnavolikogu esindaja, linnavalitsuse esindaja, kaks õpilasesinduse esindajat, õppenõukogu esindaja, õpilaste vanemate esindajad, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

§ 3. Hoolekogu moodustamine

(1) Direktor esitab igal õppeaastal kahe kuu jooksul alates õppeaasta algusest Paide Linnavalitsusele kinnitamiseks uue hoolekogu koosseisu.

(2) Linnavalitsusele kandidaatide esitamisel lähtub direktor järgmistest põhimõtetest:

1) kooli pidaja esindajad nimetavad vastavalt linnavolikogu oma otsusega ja linnavalitsus oma korraldusega;

2) õppenõukogu esindajad määratakse õppenõukogu poolt;

3) vanemate esindajad valitakse kooli hoolekogusse vanemate üldkoosolekul vanemate poolt;

4) õpilaste esindajad nimetatakse õpilasesinduse poolt;

5) vilistlaste esindajad kooskõlastatakse vilistlaste organisatsioonidega nende olemasolul;

6) kooli toetava organisatsiooni esindaja kooskõlastatakse organisatsiooniga, keda liige hoolekogus esindab.

(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda kooli töötajate hulka ja peavad moodustama hoolekogu koosseisust enamuse.

(4) Õppenõukogu, vanemate ja õpilaste esindajate valimine toimub lihthäälteenamusega.

§ 4. Hoolekogu tööülesanded

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks hoolekogu:

1) arutab läbi ja annab arvamuse kooli põhimääruses hoolekogu pädevusse antud küsimustes;

2) kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide konkursi läbiviimise korra;

3) osaleb oma esindaja kaudu kooli direktori ametikoha täitmise konkursikomisjoni töös.

§ 5. Hoolekogu juhtimine ja tegevuse planeerimine

(1) Hoolekogu valib oma liikmete hulgast hoolekogu esimehe, aseesimehe ja sekretäri.

(2) Hoolekogu juhib ja hoolekogu tööd korraldab esimees, tema äraolekul aseesimees.

(3) Hoolekogu koostab igaks õppeaastaks tööplaani.

§ 6. Hoolekogu töövorm

(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

(2) Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.

(3) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees ning protokollib hoolekogu sekretär.

(4) Hoolekogu koosolekutest võtab osa kooli direktor.

(5) Hoolekogu töösse võib kaasata arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks vastava ala spetsialiste, moodustada komisjone või töörühmi.

§ 7. Hoolekogu koosoleku protokollimine

(1) Hoolekogu koosolekul arutatud teemade ning vastuvõetud otsuste kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollija edastab protokolli kooli asjaajamise eest vastutavale töötajale seitsme päeva jooksul hoolekogu koosoleku toimumisest.

(2) Koosoleku protokolli märgitakse:

1) koosoleku toimumise aeg ja koht;

2) koosoleku algus- ja lõpuaeg;

3) koosoleku juhataja ees- ja perekonnanimi;

4) protokollija ees- ja perekonnanimi;

5) koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete ees- ja perekonnanimed;

6) koosolekule kutsutud isikute ees- ja perekonnanimed ning nende ametinimetused või esimehe loal koosolekust osavõtnud isikud;

7) päevakord;

8) koosolekul sõnavõtnud isikute nimed ja sõnavõtu lühike sisu;

9) vastuvõetud otsused.

(3) Protokollile lisatakse hoolekogu liikme kirjalik eriarvamus, kui see on esitatud.

(4) Hoolekogu protokolle säilitatakse koolis ühtsetel alustel muude kooli dokumentidega.

§ 8. Hoolekogu otsustusvõime

(1) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees.

(2) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul.

§ 9. Otsuste vastuvõtmine ja täitmine

(1) Hoolekogu otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl.

(2) Hoolekogu poolt vastu võetud otsused on avalikud.

(3) Hoolekogu otsuste teatavaks tegemist ja täitmist korraldab kooli direktor.

§ 10. Otsuse vastuvõtmine side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu

(1) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata.

(2) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab hoolekogu esimees hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu, selgitab otsustamist vajavat küsimust ja teeb kättesaadavaks otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning annab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks tööpäeva.

(3) Hoolekogu liige teavitab hoolekogu esimeest oma seisukohast. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt on üle poole hoolekogu liikmetest.

(4) Hääletustulemused protokollib hoolekogu esimees. Protokoll registreeritakse ning selle allkirjastab hoolekogu esimees. Protokollis tuuakse välja hoolekogu liikmete antud vastuse aeg ja sisu

§ 11. Hoolekogu otsusega mittenõustumine

Hoolekogu otsusega mittenõustumisel, samuti vaidlusküsimuste korral, on õpilasel, vanemal või hoolekogu liikmel õigus pöörduda kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle järelevalvet teostava asutuse poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.

§ 12. Aruandlus

Hoolekogu õppeaasta jooksul tehtud töö aruande esitab hoolekogu esimees üks kord õppeaastas kooli vanemate üldkoosolekule.

§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.