LegalWise

Lääne-Nigula valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

действуетс 01.12.2018· RT IV, 23.11.2018, 8· Lääne-Nigula Vallavolikogu

В EUR-Lex ↗
Содержание

Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.

§ 1. Eeskirja reguleerimisala

Käesoleva eeskirjaga (edaspidi eeskiri) reguleeritakse Lääne-Nigula valla territooriumil reovete käitlemist selle tekkekohas, äravedu kogumismahutitest ja purgimist ühiskanalisatsiooni või suublasse ning selle tulemusena tekkivaid õigussuhteid.

Reovee kohtkäitlusrajatis projekteeritakse, rajatakse ning võetakse kasutusele ehitusseadustiku, planeerimisseaduse, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide ning Lääne-Nigula vallas kehtivate õigusaktide kohaselt.

Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegelevad reovee kohtkäitlusega ja osutavad või kasutavad purgimisteenust.

Eeskirja ei kohaldata, kui kinnistu omanikul või valdajal peab veeseaduse kohaselt olema heitvee või teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimiseks vee erikasutusluba.

§ 2. Mõisted

Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ja nende rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava õigusliku definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.

Eeskirjas kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikele 1 lisaks järgmisi mõisteid:

hoolduspäevik – vabas vormis päevik, mis kajastab omapuhasti hooldamisega seotud infot;

imbsüsteem - omapuhasti, mille kaudu majapidamise reovesi immutatakse pinnasesse;

kogumismahuti – lekkekindel äravooluta rajatis kanalisatsioonivee ajutiseks hoidmiseks;

kohtkäitlus – reovee kogumine, puhastamine, pinnasesse immutamine, suublasse juhtimine või taaskasutamine, sealhulgas kompostimine, üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires;

kohtkäitlusrajatis – reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks (sh kuivkäimla), puhastamiseks (sh septik) või maapinda immutamiseks;

kuja – kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust;

omapuhasti – rajatis (septik või biopuhasti), kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ning heitvesi suunatakse imbsüsteemi kaudu suublaks olevasse pinnasesse ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti;

purgimine – heit ja/või reovee (k.a. käimlajäätmed ning omapuhasti reovee setted) kogumismahutist väljapumpamine, ära vedamine ja purgimissõlme juhtimine;

purgimiskoht – reovee ühiskanalisatsiooni laskmise koht;

reovesi - üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;

reovee bioloogiline puhastamine - ehk sekundaarne puhastamine on reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, mille tulemusena heitvesi vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruses nr 99 “ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ esitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele biokeemilise hapnikutarbe, heljuvaine ja keemilise hapnikutarbe osas;

reoveekogumisala - ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee keskkonda juhtimiseks.

septik - on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt.

§ 3. Reovee kohtkäitlusrajatise lubatavus ja nende rajamise tingimused

Reovee kohtkäitlus on lubatud reovee tekkekoha kinnistu piires või ühise kogumismahuti või ühise omapuhasti olemasolul teisel kinnistul.

Reovee kohtkäitlus on lubatud nendel maa-aladel, mis kehtivate üldplaneeringute ja Lääne-Nigula valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on ühiskanalisatsiooniga katmata või mida kava kohaselt sellega ei kaeta.

Reovee kohtkäitlus, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aladel on lubatud ainult ehitusseadustikus, planeerimisseaduses, veeseaduses ja nende alamaktides sätestatud kujul, kohal ja tingimustel.

Heitvee suublasse juhtimine peab olema vastavuses Vabariigi Valitsuse 29.11. 2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ sätestatud nõuetega ja veeseaduse § 241 lõigetes 8 ja 9 sätestatud erisustega.

Erandkorras on lubatud kasutada reovee kogumiseks reovee kogumismahutit reoveekogumisalal kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni. Eriloa eelduseks on hoonele väljastatud projekteerimistingimused või detailplaneering, mis näeb ette kogumismahuti ajutise paigaldamise võimaluse.

Reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha omanikul või valdajal, kelle kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane, on kohustus liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul, kui selleks on vee-ettevõtja välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi.

Reovee eelpuhastites (muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonides) tekkivad kontsentreeritud jäätmed (rasv, õli jms) tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele või vee-ettevõtjale sellekohase kokkuleppe olemasolul.

Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud reovee kogumismahuti või sertifitseeritud omapuhasti.

Reovee kohtkäitlusrajatis ja sellega ühendatud torustik, välja arvatud imbsüsteem, peab olema lekkekindel ja tühjendatav. Vältida tuleb vihma- ja lumesulavee sattumist reovee kohtkäitlusrajatisse. Reovee kohtkäitlusrajatise mahutite ja kaevude luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt.

Reovee kohtkäitlusrajatise paigaldus ja kasutamine peab vastama toote paigaldamis- ja kasutamisjuhendis toodud nõuetele.

Reovee kohtkäitlusrajatis ja sellega ühendatud torustik peab olema külmumiskindel.

Kogumismahuti ja omapuhasti tuleb paigaldada pinnasesse, tagades selle liikumatuse.

Reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel peab arvestama tekkivate kujadega.

Reovee kohtkäitlusrajatist peab olema võimalik aastaringselt tühjendada, tagatud peab olema tühjendusveoki juurdepääs.

Olemasoleva reovee kohtkäitlusrajatise asendamine toimub ehitusseadustikus sätestatud korras.

Teisaldatavate välikäimlate paigaldamine avalike ürituste ajaks Lääne-Nigula vallale kuuluvatele rajatistele (sealhulgas pargid) tuleb kooskõlastada Lääne-Nigula Vallavalitsusega.

§ 4. Reovee kohtkäitlusrajatise ehitamine ja kasutuselevõtt

Septiku kuja peab olema vähemalt 5 m.

Reovee kogumismahuti või septik ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas (10-200 m) või puur- ega salvkaevu hooldusalas (10 m kaevust).

Uue hoone ehitamisel tuleb lahendada reovee kohtkäitlusrajatise paigaldamine koos hoone ehitusprojektiga. Kui reovee kohtkäitlusrajatis paigaldatakse koos hoone rekonstrueerimisega (vastava ehitusprojekti ja ehitusloa järgi), siis eraldi ehitusteatist esitama ei pea. Reovee kogumismahuti andmed esitatakse koos hoone kasutusloaga.

Reovee kohtkäitlusrajatis peab olema kajastatud hoone ehitusprojektis käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 määratud tingimustel.

Reovee kohtkäitlusrajatise kasutusele võtmise tingimuseks on ehitusseadustikust tulenevalt Lääne-Nigula Vallavalitsuse väljastatud kasutusluba või esitatud kasutusteatis.

Omapuhasti rajamiseks tuleb Lääne-Nigula Vallavalitsusele esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga, mis vastab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ning mille on koostanud pädev projekteerija, vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11. 2017 määrusele nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“.

Reovee kohtkäitlusrajatise ehitusprojekt peab sisaldama:

kinnistu hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldust (põhjavee kaitstus, põhjavee liikumissuund, maapinna kõrgus) ja hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;

informatsiooni põhjavee aastaringse kõrgustaseme ning pinnavee esinemise osas kinnistul ja hinnangut põhjavee kaitstuse kohta;

informatsiooni tarbitava vee koguse ja vee tarbimise hooajalisuse osas;

reovee kohtkäitlusrajatise kirjeldust;

selgitust vajalike meetmete kohta, tagamaks seadusandlusest tulenevate nõuete täitmist;

reovee kohtkäitlusrajatise parimat võimalikku asukohta (sh asukoht puur- ja salvkaevude suhtes);

asendiplaani koos reoveekäitlusrajatiste ning veevarustuse objektide vastavate kujade ja hooldustsoonidega;

imb- või filtersüsteemi läbilõiget või tehnoloogilist skeemi.

Vallavalitsuse volitatud isikul on õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise ülevaatust ja katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks.

§ 5. Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamine ja hooldus

Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik.

Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamisel tuleb järgida rajatise kasutamis- ja hooldusjuhendit (koostab rajatise projekteerija), reovee kohtkäitlusloa nõudeid, vallavalitsuse ettekirjutisi ning Eesti Vabariigi kehtivat seadusandlust, keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid.

Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab tagama reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise.

Omapuhasti seisukorda tuleb vähemalt kord aastas kontrollida ning kontrolli tulemused tuleb kanda vabas vormis peetavasse hoolduspäevikusse. Vajaduse ilmnemisel tuleb teostada reovee kohtkäitlusrajatise hooldustöid.

Hoolduspäevik võib olla vabas vormis ja peab sisaldama vähemalt järgmisi kandeid:

omapuhasti ülevaatuse kuupäeva;

omapuhasti hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja teostamise kuupäeva;

reovee puhastamise käigus tekkiva sette äraveo koguseid ja kuupäeva.

Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimase viie aasta jooksul tehtud kanded.

Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab säilitama kogumisrajatise, välja arvatud hajaasustusaladel asuvad kuivkäimlad, tühjendamist tõendavad dokumendid kaks aastat ning esitama need järelevalve teostajale vastava nõude saamisest nõudes märgitud tähtajaks.

Reovee kohtkäitlusrajatise sisaldis ning pesemise käigus kogunenud vedelikud tuleb üle anda eeskirja § 6 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale.

§ 6. Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamine, äravedu ja purgimine

Purgimisteenust osutav ettevõtja peab kogumismahutist reovee väljaveoks omama tegutsemisluba, registreeritud äriregistris ning majandusregistris EMTAK koodiga 37001 (kanalisatsioon ja heitveekäitlus).

Tegutsemisluba omav ettevõtja peab purgimisteenuste osutamiseks sõlmima lepingu asjakohase purgimiskoha omanikuga või vee-ettevõtjaga, kelle purgimispiirkonnas purgimine toimub.

Reovett on lubatud purgida üksnes spetsiaalsetesse purgimiskohtadesse. Väljaspool nimetatud kohti on reovee purgimine keelatud.

Reovee äraveo eest tasub teenuse tellija purgimisteenuse osutajale vastavalt teenuse osutaja ja tellija vahelisele lepingule või äraveo maksedokumendile. Purgimisteenust osutav ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile igakordselt dokumendi iga teenuse osutamise kohta.

Kuivkäimla tühjendamise tingimused:

kuivkäimla sisu kompostimine, laialilaotamine või maasse kaevamine on tiheasustusaladel keelatud;

kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida vaid hajaasustusaladel;

kompostitud kuivkäimla sisu tohib väetamiseks kasutada vaid hilissügisel, järgides keskkonna- ning tervisekaitse nõudeid;

kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele.

§ 7. Reovee kohtkäitlusrajatise lammutamine

Kohtkäitlusrajatise lammutamiseks esitatakse Lääne-Nigula Vallavalitsusele ehitusteatis, mis vastab ehitusseadustiku nõuetele.

Reovee kohtkäitlusrajatis tuleb enne likvideerimist tühjaks vedada ja tühjendusjärgselt puhastada eeskirja § 6 lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt.

Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimiseks tuleb see üldjuhul lammutada ja pinnasest eemaldada.

Pinnasest eemaldatud reovee kohtkäitlusrajatise süvend tuleb täita liiva, kruusa või mullaga.

Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimisel tuleb tagada keskkonnakaitse ja terviseohutus.

Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimine toimub ehitusseadustiku kohase ehitusteatise alusel.

Reovee kohtkäitlusrajatise likvideerimise tähtajad on järgmised:

reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast alates;

väljaspool reoveekogumisala, reovee kogumismahuti või omapuhasti amortiseerumisel ja kasutamise keelamisel – koheselt Lääne-Nigula vallavalitsuse volitatud isiku poolt määratud tähtaja vältel;

väljaspool reoveekogumisala, pärast uue reovee kogumismahuti või omapuhasti valmimist – mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui ühe aasta jooksul kasutusteatise edastamisest.

Pärast kohtkäitlusrajatise lammutamist esitatakse Lääne-Nigula Vallavalitsusele teatis rajatise lammutamise kohta.

§ 8. Järelevalve ja vastutus

Järelevalvet eeskirja nõuete täitmise üle teostavad Lääne-Nigula Vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.

Reovee kogumismahuti lekkekindluse või omapuhasti töökindluse tõendamiseks on järelevalve teostajal õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult sõltumatu eksperdi hinnangut. Reovee kohtkäitlusrajatise lekke või mittetöökindluse tuvastamise korral kannab eksperthinnangu teostamise kulud omanik. Kui eksperthinnangu käigus tuvastatakse, et lekkeid ei ole ja kõik toimub vastavalt nõuetele kannab eksperthinnangu kulud järelevalve teostaja.

Reovee kogumismahuti lekkekindluse või omapuhasti töökindluse ning kehtivale seadusandlusele vastavuse tõendamiseks on järelevalve teostajal õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult pädeva eksperdi poolse kontrolli teostamist.

Reovee kohtkäitlusrajatise omanik ja § 6 lõikes 1 nimetatud ettevõtja on kohustatud viivitamatult teatama vallavalitsusele igast rajatiste avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.

Reovee kohtkäitlusrajatise tühjendamise, äraveo ning purgimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust § 6 lõikes 1 nimetatud ettevõtja.

Järelevalve teostajal on õigus nõuda reovee kohtkäitlusrajatise omanikult rajatiste projekti, kasutamis- ja hooldusjuhendi ning kasutusloa esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist, heitvee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendavate dokumentide esitamist.

Eeskirja nõuete täitmise eest vastutavad reovee kohtkäitlusrajatise omanik ja eeskirja § 6 lõikes 1 nimetatud ettevõtja oma kohustuste nõuetekohase täitmise eest.

§ 9. Rakendussätted

Tunnistada kehtetuks:

Noarootsi Vallavolikogu 17.04.2017 määrus nr 83 „Noarootsi vallas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“;

Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.04.2017 määrus nr 5 „Lääne-Nigula valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

Määrus jõustub 1. detsembril 2018.