Keila linna jäätmehoolduseeskiri

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse jäätmehoolduse korraldamist ja arendamist Keila linna haldusterritooriumil eesmärgiga vähendada jäätmeteket, suurendada tekkinud jäätmete kordus- või taaskasutust ja keskkonnaohutut kõrvaldamist.

(2) Eeskirja täitmine on juriidilistele ja füüsilistele isikutele kohustuslik.

(3) Keila linna jäätmehoolduseeskirjas (edaspidi eeskiri) kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktides sätestatud tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

(4) Keila Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) on volitatud täitma jäätmeseaduses, välja arvatud 2. peatüki 3. jaos ja § 71¹ lõikes 1, kohaliku omavalitsusorgani või kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesandeid.

§ 2. Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise üldnõuded

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada.

(2) Jäätmed tuleb sortida nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa, vältides nende segunemist teiste jäätmete või muude, erinevate omadustega materjalidega. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liikidest, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

(3) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:

1) paber ja kartong;

2) plastid;

3) metallid;

4) klaas;

5) biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastujäätmed, köögi- ja sööklajäätmed);

6) pakendid;

7) puit;

8) tekstiil;

9) suurjäätmed;

10) probleemtoodete jäätmed;

11) ohtlikud jäätmed;

12) üle jäävad olmejäätmed.

(4) Taaskasutuseks kõlbmatud jäätmed, mis ei ole kaetud jäätmekäitluslepingutega, kõrvaldatakse tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas, sealhulgas jäätmejaam, jäätmepõletustehas või prügila või antakse käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

(5) Jäätmete põletamine on lubatud ainult sellekohast keskkonnakaitseluba omavas ettevõttes. Loata võib küttekolletes põletada isiku enda kodumajapidamises tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

(6) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub vastav keskkonnakaitseluba.

(7) Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise arendamine peab tagama jäätmeseaduse § 134 ja § 136³ kehtestatud sihtarvude täitmise ettenähtud tähtajaks. Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa on sätestatud Keila linna jäätmekavas.

§ 3. Jäätmekäitluse korraldamine avalikel üritustel

(1) Avalikel üritustel kogutakse igas kogumiskohas liigiti vähemalt segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed ning pakendijäätmed. Jäätmemahutitele peab olema selgelt ja arusaadavalt, kogu avaliku ürituse alal ühesuguselt, märgitud kogutavate jäätmete liik, kasutades üldtunnustatud piktogramme. Jäätmete kogumiseks võib kasutada sobiva suurusega ja tõstmisele vastupidavaid prügikotte või mahuteid.

(2) Avalikel üritustel on lubatud kasutada kas kompostitavaid või korduskasutatavaid nõusid (nt taldrikud, kausid, joogitopsid, joogitopside kaaned) ja söögiriistu (nt noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad, kõrred, joogisegamispulgad), kusjuures:

1) korduskasutatavaid (näiteks keraamilisi või klaasist) nõusid võib avalikel üritustel kasutusse anda tagatisraha eest,

2) kompostitavatel (näiteks biolagunevast plastist, papist, puidust, bambusest, palmilehtedest või suhkruroost) nõudel ja söögiriistadel peab olema sertifikaat, mis tõendab vastavust EVS-EN 13432 standardile või sellega samaväärsele standardile.

(3) Plasti sisaldavate ühekorranõude ja -söögiriistade kasutamine avalikel üritustel on mittesoovitav.

§ 4. Jäätmemahutite tehnilised nõuded

(1) Jäätmemahuti (edaspidi mahuti) peab olema terve ja puhas ning ei tohi põhjustada keskkonnareostust ega ohtu tervisele.

(2) Mahuteid (sh) jäätmekotte peab olema piisavas koguses segaolmejäätmetele ja kõikidele liigiti kogutavatele jäätmeliikidele eraldi ning nende tühjendamissagedus selline, et oleks välistatud mahutite ületäitumine ja ümbruse reostumine.

(3) Nõuetele vastavateks loetakse kaanega suletavaid mahuteid, mida saab laadida veokile koos jäätmetega nende äraveoks või tühjendada jäätmeveoki mehhanismidega.

(4) Soovitatavalt võiks mahuti värv vastata sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall, must või roheline – segaolmejäätmed, sinine – vanapaber, pruun – biojäätmed, kollane – segapakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed.

(5) Mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märgistus, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile, taaskasutatavate jäätmete mahutil peab olema lisaks selgelt loetavale jäätmeliigi nimetusele, taaskasutusorganisatsiooni logo ja kontaktandmed ning sortimise lühijuhend.

(6) Jäätmevedajal on õigus jätta laadimistöödel tühjendamata mahuti, mille seisukord on ohtlik tema veotehnikale või laadimis- ja veotöid tegevale töötajale, sh sisaldab mittevastavat jäädet.

§ 5. Mahutite täitmise nõuded

(1) Jäätmete mahtu tuleb enne mahutisse panemist vähendada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ohutult tehtav.

(2) Mahutisse ei panda kuuma tuhka, tule- ja plahvatusohtlikke, vedelaid ja käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid ning aineid ja esemeid, mis võivad kahjustada mahuteid, ohustada laadimistööde tegijat, jäätmete kokkupressimist ja vedu.

(3) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed pannakse mahutisse lekkekindlalt paberisse pakitult või biolagunevate jäätmete kogumiseks ette nähtud biolagunevas jäätmekotis. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

§ 6. Mahutite paigaldamise nõuded

(1) Mahuti paiknemiskoha, sellele juurdepääsu ja korrashoiu eest vastutab kinnistuomanik.

(2) Mahuti paigaldatakse jäätmevedajale kättesaadavalt krundi või kinnistu, kus jäätmed on tekkinud, piirile.

(3) Üldkasutatavatesse kohtadesse nagu pargid, parklad, ühissõidukipeatused jm, korraldab kogumismahutite paigaldamise territooriumi haldaja. Avalikus linnaruumis korraldatavatel väliüritustel ja tänavakaubanduses kasutatavad mahutid paigaldatakse üritust või tänavakaubandust korraldava isiku poolt kohtadesse, mis on kooskõlastatud linnavalitsuse kui ametiasutusega.

(4) Avalikele aladele paigaldatud avalikuks kasutamiseks mõeldud mahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt territooriumi.

(5) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted paigaldavad lahtioleku ajaks sissekäikude juurde mahuti, mille tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja.

(6) Käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga.

(7) Mahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast.

(8) Eriotstarbelised mahutid paigaldatakse projektijärgse ehituse puhul ehitusprojektis ettenähtud asukohta ja ajaks, muudel juhtudel kinnistule, millel jäätmed tekivad. Mahuti paigaldamiseks sõidu- või kõnniteele taotleb tööde tegija või kinnistuomanik linnavalitsuselt kirjaliku loa tänava või selle osa sulgemiseks.

(9) Detailplaneeringute ja/või ehitusprojektide koosseisus esitatakse ka mahutite või jäätmemajade tulevased asukohad.

§ 7. Korraldatud jäätmeveo korraldamine

(1) Korraldatud jäätmeveol on üks veopiirkond – kogu Keila linna haldusterritoorium.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab linnavalitsus teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust ja koostab riigihanke alusdokumendid lähtudes riigihangete seaduses sätestatust ning arvestades jäätmeseaduses sätestatud erisusi. Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse tulemusel linnavalitsusega kontsessioonilepingu sõlminud isikul on ainuõigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas. Kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat.

(3) Eeskirja muutmisel või kehtetuks tunnistamisel jäävad kontsessioonilepingus kokku lepitud tingimused kehtivateks kuni lepingu kehtivusaja lõpuni.

§ 8. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud jäätmeliikidele:

1) segaolmejäätmed, jäätmenimistu jaotisekood 20 03 01;

2) paber ja kartong, jäätmenimistu jaotisekood 20 01 01;

3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, jäätmenimistu jaotisekood 20 01 08;

4) suurjäätmed, jäätmenimistu jaotisekood 20 03 07.

(2) Liigiti kogutud jäätmed tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse ja neid ei tohi kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

(3) Korraldatud jäätmevedu ei kohaldata jäätmeliikidele, mille äraveoteenuse ostmise peavad taaskasutus- või tootjavastutusorganisatsioonid korraldama seadusjärgselt iseseisvalt konkurentsi alusel.

(4) Korraldatud jäätmevedu ei kohaldata avalikuks kasutamiseks ette nähtud mahutitele, nagu tänavaprügikastid, avaliku ürituse korraldamisel kasutatavad mahutid.

§ 9. Korraldatud jäätmeveo veosagedus ja aeg

(1) Korraldatud jäätmeveo veosagedus on:

1) segaolmejäätmetel vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;

2) paberil ja kartongil vähemalt üks kord 28 päeva jooksul;

3) biolagunevatel köögi- ja sööklajäätmetel vähemalt üks kord 14 päeva jooksul;

4) suurjäätmetel 14 päeva jooksul tekkimisest.

(2) Tegelik veosagedus lepitakse kokku vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingus, täites tingimust, et jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis välistab mahutite ületäitumise või keskkonnaseisundi halvenemise.

(3) Jäätmevedu on lubatud kõikidel nädalapäevadel kell 07.00 kuni 22.00. Samaliigiliste jäätmete veopäeva kindalaksmääramisel, kaasa arvatud erineva veosageduse korral, tuleb arvestada nõudega, et kahel pool tänavat paiknevate kinnistute jäätmed veetakse ühel ja samal päeval.

(4) Mahutiväliste olmejäätmete teke ei ole lubatud. Erisusena võib tekkinud suurjäätmed või ehitus-lammutusprahi mahuti kõrvale asetada jäätmevedajaga eelnevalt kokkulepitud ajaks, arvestusega, et need jäätmed peavad olema ära veetud hiljemalt jäätmete väljapanemisele järgneva tööpäeva kella 17-ks.

§ 10. Korraldatud jäätmeveo teenustasude määramise kord

(1) Teenustasu suurus seatakse jäätmeveo teenuse kontsessiooniga. Teenustasu peab sisaldama jäätmete veo ettevalmistamise ja veo ning jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järel hoolduskulusid. Teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

(2) Vedajal puudub õigus teenustasude ühepoolseks suurendamiseks. Vedajal on õigus taotleda teenustasude muutmist riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda mõjutava riikliku maksu muutmise korral, mida ei olnud võimalik pakkumuse esitamise momendil ette näha.

(3) Vedaja poolt linnavalitsusele esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon ja eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes. Teenustasude muutmise taotlus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne taotletavat hinnamuudatust. Taotluse võib esitada mitte varem, kui kaks aastat pärast kontsessioonilepingu sõlmimist ja mitte tihedamini kui aastase vahega.

(4) Linnavalitsusel on õigus teenustasusid muuta vaid kooskõlas riigihangete seaduses ja kontsessioonilepingu menetluse riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras linnavalitsuse korraldusega alates riigipoolse uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

(5) Muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui linnavalitsus need avalikustab Keila Lehes ja Keila linna veebilehel.

(6) Jäätmete veoga seotud toimingud, mille eest jäätmevedajal on keelatud võtta eraldi tasu, on:

1) jäätmekäitluslepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;

2) jäätmekäitluslepingu täitmisega seotud teadete, v.a võlateated, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine;

3) mahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m raadiuses;

4) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni 3 kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel.

(7) Tasu tühisõidu eest on kuni 50% vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti graafikujärgse tühjendamise teenustasust. Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel ja mahutita äraantavate jäätmete puhul (suurjäätmed) arvestatakse tühisõidu eest tasu kuni 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust.

§ 11. Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete jäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle isikule, kellel on keskkonnakaitseluba.

(2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab hoidma kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad jäätmete sattumise keskkonda või kanalisatsiooni.

(3) Keila linna jäätmejaamas on lubatud tasuta vastu võtta ainult Keila linna ja Keila linnaga vastava lepingu sõlminud kohalike omavalitsuste elanike kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid. Jäätmejaamas võetakse tasuta vastu ka linnavalitsuses ja tema hallatavates asutustes tekkinud ohtlikud jäätmed.

(4) Juriidilised isikud, kelle tegevuses tekivad või kes müüvad ohtlikeks liigitatud jäätmeid sisaldavaid tooteid, on kohustatud need jäätmed oma kulul koguma ja üle andma vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(5) Probleemtoodete jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(6) Elektri- ja elektroonikaseadmed ning neist tekkinud jäätmed viiakse jäätmejaama või antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud ning nende jäätmed viiakse jäätmejaama, antakse üle turustaja müügikohtades või vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(7) Vanarehvid viiakse jäätmejaama, antakse üle tootja poolt rajatud kogumiskohas, uue rehvi ostmisel selle müügikohas või vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Tootja varustab Keila linna sobiva kogumismahutiga jäätmejaama haldaja nõudel.

(8) Romusõidukid ja nende kasutatud osad antakse üle tootja või tema esindaja määratud kogumiskohas või vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

§ 12. Vanapaberi, kartongi ja tekstiili käitlemine

(1) Vanapaber (edaspidi paber) ja kartong on korduskasutuseks kõlbmatud taaskasutuskõlblikud paberist või papist valmistatud tooted ja esemed (ajalehed, ajakirjad, raamatud jne), mis ei ole vettinud või saastatud teiste jäätmetega.

(2) Kõikidel jäätmevaldajatel on paberi ja kartongi eraldikogumise kohustus, selle võimaluse puudumisel kordus- või taaskasutusse suunamise kohustus viies need jäätmejaama või andes üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(3) Paberi ja kartongi taaskasutuseks loetakse ka nende jäätmete põletamine, kompostimine või ümbertöötlemine mõneks muuks materjaliks jäätmetekkekohas.

(4) Saastunud või vettinud paber ja kartong kogutakse eraldi ja antakse veoks üle biolagunevate jäätmetena või kompostitakse enda kinnistul. Ohtlike ainetega saastunud paber ja kartong tuleb koguda eraldi ja üle anda ohtliku jäätmena.

(5) Tekstiili jäätmed on korduskasutuseks sobimatud rõiva- ja tekstiilijäägid, nt voodipesu, laudlinad, rätikud jms ning need kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle isikule, kellel on keskkonnakaitseluba.

§ 13. Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine

(1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid pakendiseaduses ettenähtud korras. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(2) Ohtlikke aineid sisaldava pakendatud kauba müüja on kohustatud tagama seda liiki pakendite ja pakendijäätmete tasuta tagastamisvõimalused müügikohas, arvestades õigusaktides sätestatud ohtlike jäätmete käitlemise nõuetega.

(3) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Üleantavad pakendid on vajalik enne mahutisse asetamist kokku suruda, voltida või tükeldada nende mahu vähendamiseks ning ei tohi sisaldada neist väljavalguvaid jäätmeid.

(4) Pakendijäätmete avalike mahutite asukohad, mahutite miinimumarv ja -maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus määratakse taaskasutusorganisatsiooni ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingus.

(5) Avalikele pakendikogumiskohtadele seatakse järgmised tingimused:

1) kõikide segapakendi pakendimaterjali liikide samasse mahutisse kogumisel peavad mahuti kuju, suurus ja täiteava mõõtmed võimaldama jäätmeid panna mahutisse takistamatult;

2) erinevate taaskasutusorganisatsioonide pakendimahutite vahekaugus samal paigalduskohal peab olema vähemalt 3 meetrit. Tingimus seatakse vaidluste vältimiseks taaskasutusorganisatsioonidega ja nende vastutusala väljaselgitamiseks, kuna pakendimahuti tühjendusel tuleb peale laadida ka kõik mahuti kõrval olevad või laadimise ajal mahapudenenud pakendid ja pakendijäätmed;

3) taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.

§ 14. Biolagunevate jäätmete käitlemine

(1) Biolagunevad jäätmed kompostitakse üldjuhul jäätmetekkekoha kinnistul:

1) aia- ja haljastujäätmeid on lubatud kompostida lahtiselt (aunas). Kompostitavad puuviljad, marjad tuleb haisu ja putukate leviku tõkestamiseks koguda kinnisesse mahutisse või katta biolaguneva materjali, mulla või liivaga;

2) köögi- ja sööklajäätmed on lubatud kompostida ainult kinnises kompostimismahutis, välistamaks lindude ja loomade juurdepääsu jäätmetele ning võimalikku haisu teket ja selle levikut;

3) keelatud on kompostida ekskremente;

4) kompostimiskoht peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 4 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Toiduainete tahkeid jäätmeid ei ole lubatud suunata ühisveevärgi kanalisatsiooni, kuna süsteem ei ole selleks ette nähtud.

(2) Jäätmetekkekohas kompostimisvõimaluse puudumisel tuleb eraldikogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, sealhulgas põllumajandustoodangu jäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed viia jäätmejaama või üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

§ 15. Plasti- klaasijäätmete käitlemine

(1) Plastijäätmed on sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, plastnõud, kelgud, kausid, ämbrid, vannid jms, välja arvatud plastpakendid, mis tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(2) Klaasijäätmed on erinevad klaasist jäätmed, nt lehtklaas, lambikuplid, vaasid, klaasist nõud, lauad, riiulid jms, välja arvatud klaaspakendid, mis tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 16. Suurjäätmete ja metallijäätmete käitlemine

(1) Suurjäätmed on jäätmeteks muutunud mööbel ja muud sisustuselemendid nagu vaibad, kardinapuud, madratsid jms, mis ei ole olnud ehitise osad. Suurjäätmetele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu.

(2) Ehituse või remondi käigus tekkivad ehitusmaterjalide jäätmed ei ole suurjäätmed ning need antakse jäätmekäitlejale üle ehitus-lammutusprahina. Samuti ei käsitleta suurjäätmetena suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmeid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.

(3) Vanametall ja metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest, värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed, nt plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud, potid, kausid jms, välja arvatud metallpakendid ja tuleb viia jäätmejaama või anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

§ 17. Jäätmete põletamine

(1) Küttekolletes ja küttekoldeväliselt ei ole lubatud põletada jäätmeid, sh haljastujäätmeid. Küttekolletes võib loata põletada ainult isiku enda tegevuses tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

(2) Küttekoldevälise tule tegemisel peab täitma siseministri 03.07.2021. a määrust nr 18 “Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded”.

(3) Põlevmaterjalist jäätmete ladustamisel peab täitma siseministri 2. septembri 2010. a määrust nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“.

§ 18. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemine

(1) Ehitus- ja lammutuspraht (edaspidi ehitusjäätmed) on ehitus-, remondi-, või lammutustööde käigus ehitise osadest tekkivad ehitusmaterjalide jäätmed ja pinnas. Ehitusprojekti koosseisus peab olema ka ehitusjäätmete käitluskava ning ehitise kasutusloa taotlusele ja/või kasutusteatisele lisatakse jäätmete käitlemist tõendavad dokumendid. Koos ehitise täieliku lammutamise teatisega, tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast üleandmist ladestamiseks või taaskasutamiseks.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud esitama järelevalveametniku nõudmisel talle ehitusjäätmete käitlemist puudutava dokumentatsiooni.

(3) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagavad ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba või kes on esitanud ehitusteatise.

(4) Ehitusjäätmeid tuleb maksimaalselt korduskasutada nende tekkekohas. Kui seda ei ole lubatud või võimalik teha, sorteeritakse need jäätmed jäätmetekkekohal liigiti ja suunatakse taaskasutusse või kõrvaldamisele järgmiselt:

1) ohtlikud ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed;

2) puidujäätmed;

3) taaskasutuskõlbulik paber ja kartong;

4) metallijäätmed;

5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas, keraamiline materjal jms);

6) betoondetailid ja raudbetoon;

7) plastijäätmed, sealhulgas kile, vahtplast jne;

8) segaolmejäätmed.

(5) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist (pinnast) võib väljaspool kinnisasja kasutada, taotledes selleks Keskkonnaametilt loa.

(6) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(7) Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades (jäätmejaamas) või antakse üle keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

§ 19. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja -toodete hoidmisel või ladustamisel tekkivad jäätmed, mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja/või keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust.

(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbest või asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, nagu eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jms;

2) ohtlikke aineid sisaldavad värvid, lakid, liimid, vaigud ja nende pakendid ning nimetatud ainetega kaetud või immutatud materjalid;

3) naftajääke sisaldavad jäätmed, nagu tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt, kivisöe- või põlevkivitõrv, tõrvasaadused jms;

4) ohtlike ainetega saastunud kivid ja pinnas;

5) teised jäätmenimistus toodud ohtlikud ehitusjäätmed.

(3) Ohtlikud tahked jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on lukustatavad või valvatavad ning nõuetekohaselt märgistatud, vedelad jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

(4) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni isikule, kellele on väljastatud vastav keskkonnakaitseluba.

§ 20. Tervishoiujäätmete kogumise ja hoidmise korraldamine

(1) Tervishoiujäätmed liigitatakse ja sorteeritakse tekkekohas, pakendatakse ja ladustatakse jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmeliik, jäätmetekitaja andmed (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimise kuupäev. Eriliigilised jäätmed hoitakse üksteisest eraldi. Tervishoiujäätmed antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(2) Tervishoiujäätmete jäätmehoidla on selleks eraldatud jahe või külm lukustatav ruum või ruumide kompleks, milles on takistatud kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele. Tagada tuleb ventilatsioon ja varustatus veevõtukohaga. Seinad, põrandad ja lagi peavad olema kergesti puhastatavad (siledad, ühtlased, ilma liitekohtadeta).

(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb koguda ja pakkida tekkekohas kollast värvi läbipaistmatusse lekkekindlasse erimärgistusega jäätmekotti, mis suletakse plastikklambriga koti ¾ täitumisel või kandevõime maksimaalselt 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev.

(4) Teravad ja torkivad jäätmed kogutakse kollasesse torkekindlasse konteinerisse, mis on varustatud spetsiaalse nõela eraldaja ja pakendi sulgemiskorgiga. Konteiner peab asuma kasutusala vahetus läheduses.

(5) Ravimijäätmed kogutakse ja pakendatakse tekkekohas pruuni jäätmekotti või erimärgistuse ja juhisega ravimite kogumise kuni 5l kanistrisse. Pakendi kott või konteiner suletakse selleks ettenähtud viisil ¾ täitumisel või kandevõime 15 kg täitumisel. Pakendile lisatakse sulgemise järel informatsioon: tervishoiuteenuse osutaja, osakond, pakendamise kuupäev.

(6) Kemikaalide jäätmed kogutakse suletavasse kemikaalidega mittereageerivasse plast või klaasanumasse. Võimalusel anda jäätmed üle kemikaali originaalpakendis.

(7) Radioaktiivsed jäätmed antakse üle vastavusnäitajatele sobivas pakendis. Konteineril on selgesti loetav ja eristatav tunnusnumber, on märgitud kiirgusohutuse seisukohast oluliste radionukliidide nimetused, maksimaalne doosikiirus konteineri pinnal ning mõõtmise kuupäev.

(8) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed pakitakse tihedalt suletavasse plastik- või klaasanumasse. Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed kogutakse etiketiga riiulile kogumiskasti.

§ 21. Tervishoiujäätmete üleandmise korraldus

(1) Esmatasandi tervishoiuasutused annavad tervishoiujäätmed üle keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale või teise tasandi tervishoiuasutusele, kes koos enda tekitatud jäätmetega annab need üle keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Nakkusohutute kudede jäätmete kohapealne kõrvaldamine on võimalik vastavuses keskkonnanõuetega ja sellekohase loa olemasolul.

(2) Esmatasandi veterinaarteenuse osutajad annavad tervishoiujäätmed üle keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, riskijäätmed antakse üle loomsete jäätmete käitluskeskusele.

(3) Kõikides apteekides võetakse elanikelt tasuta vastu kõlbmatuid ravimeid ja süstlaid. Need kogutakse vastavatesse kastidesse ning antakse markeeritult üle nende jäätmete vastuvõtmise õigust omavale isikule.

§ 22. Jäätmete kõrvaldamise nõuded

Jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas vastavat keskkonnakaitseluba omavas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool nõuetele vastavat jäätmekäitluskohta on keelatud.

§ 23. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

§ 24. Järelevalve

Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teeb linnavalitsus ametiasutusena.

§ 25. Vastutus

Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120⁷ ning pakendiseaduse § 29 ja § 30 alusel.

§ 26. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keila Linnavolikogu 25. veebruari 2016 määrus nr 6 „Keila linna jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 27. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.