Muhu valla jäätmehoolduseeskiri

§ 1. Eeskirja eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Muhu valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil.

(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega, riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga ning valla poolt avalikustatud juhendmaterjalidega.

(3) Eeskirja eesmärk on jäätmete tekke piiramine puhta ja tervisliku elu- ja looduskeskkonna säilitamiseks vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine soodustades selleks jäätmete liigiti kogumist, materjalide ringlussevõttu ja taaskasutamist.

(4) Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile vallas tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

(5) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja.

(6) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve, kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.

§ 2. Lühendid ja mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse viitamisel järgmisi lühendeid:

1) JäätS - jäätmeseadus;

2) PakS - pakendiseadus.

(2) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) biojäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad aia- ja haljastujäätmed, kodumajapidamises, büroos, hulgimüügiettevõttes, toitlustusasutuses, toiduainetööstuses, toitlustamisel ja jaemüügikohas tekkinud köögi-ja sööklajäätmed;

2) ehitus- ja lammutusjäätmed - ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed;

3) elektri- ja elektroonikaseade - seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu korral ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;

4) elektroonikaromu - elektri-ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde;

5) jäätmed - mistahes vallasasi mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (sh kinnistatud laev);

6) jäätmehooldus - jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus;

7) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine;

8) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab või on kohustatud omama selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba, sh jäätmete vahendaja ja edasimüüja;

9) jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ka maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava-või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigaldatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;

10) jäätmekäitluskoha järelhooldus - suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje;

11) jäätmeleping - dokument, millega isikud reguleerivad omavahelisi suhteid jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks veoteenuse osutajale või teistele vastavate jäätmete vastuvõtu õigust omavatele isikutele;

12) jäätmetekitaja - isik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub (näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid);

13) jäätmete kogumine - jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;

14) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;

15) jäätmevedaja - jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik. Eeskirja 4.peatüki mõistes on jäätmevedaja riigihanke käigus välja valitud jäätmeveoettevõte, kellel on ainuõigus teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu konkreetses jäätmeveo piirkonnas;

16) jäätmeveo dokument - jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht;

17) korduskasutuspakend - pakend, mis on mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul mitu kasutuskäiku või- ringi. Korduvalt kasutatav pakend muutub pakendijäätmeks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele;

18) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja (jäätmevedaja) poolt. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik jäätmeseaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi;

19) korraldatud jäätmeveo teenustasu - jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest makstav ühekordne konteineri tühjendustasu;

20) liigiti kogumine – jäätmete kogumistegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaskasutamise soodustamiseks;

21) ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

22) olmejäätmed - 1) kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel; 2) muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased. Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed;

23) paberi- ja kartongijäätmed - puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja kartong. Paberiks eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele;

24) pakendijäätmed - mistahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks käesoleva eeskirja § 2 lg 2 p.5 mõistes. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke;

25) pakendijäätmete kogumissüsteem - pakendiettevõtjate korraldatud pakendijäätmete kogumise süsteem, mis hõlmab kõiki Eesti Vabariigis turule lastud kaupade pakenditest tekkinud pakendijäätmeid, olenemata sellest, kas need on tekitatud tööstuses, kaubandustegevuses, olmes, ametiasutuses või mujal ning olenemata kasutatud materjalidest;

26) pakendiettevõtja - isik, kes majandus-või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Samuti akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kellele pakendiseaduses ettenähtud juhtudel on eelpool nimetatud isikud oma kohustused pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel lepinguga üle andnud;

27) probleemtoodete jäätmed - jäätmed, mille kokku kogumist ja taaskasutamist või kõrvaldamist korraldavad probleemtoodete tootjad või tootjate ühendused. JäätS alusel kuuluvad probleemtoodete hulka patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri-ja elektroonikaseadmed ja nende osad, rehvid ja põllumajandusplast;

28) põllumajandusplast - põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör;

29) segaolmejäätmed - keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu" lisas jäätmekoodiga 20 03 01 toodud jäätmed;

30) suurjäätmed - olmejäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada jäätmemahutisse (nt mööbliesemed). Suurjäätmetena ei käsitleta olmejäätmetest välja nopitud ohtlikke jäätmeid ega probleemtoodete jäätmeid (nt elektroonikaromud);

31) taaskasutatavad jäätmed - määrdumata paber, papp ja kartong, klaas- ja plastiktaara, metallpurgid jm metallijäätmed, puhas kile jm plastikjäätmed, puit ja teised jäätmeliigid, mida jäätmevaldajal on segajäätmetest eraldi kogutuna võimalik üle anda korraldatud olmejäätmete veosüsteemi või liigiti kogutuna teisese toorme kasutajale/kokkuostjale, elanikel täiendavalt viia vastavatesse kogumispunktidesse;

32) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

33) territooriumi valdaja - kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja;

34) tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed - jäätmed, mis kuuluvad tervishoiu ja veterinaarteenuste osutamise kohas, sh mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumid, eraldi kogumisele teistest jäätmevoogudest- diskreetne vanapaber, bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed;

35) tühisõit – jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja juurde tehtud sõit, mille käigus jäätmeid ei olnud võimalik ära vedada, kuna jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval jäätmemahutit välja pannud, jäätmevaldaja ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu jäätmemahutile, jäätmemahuti on tühi või jäätmemahutis on sobimatud jäätmed;

36) veopiirkond - volikogu määrusega kindlaks määratud omavalitsuse haldusterritooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne olmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks selleks eri- ja ainuõigust omav jäätmeveoettevõte;

37) ühiskasutuses jäätmemahuti - jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping.

(3) Eeskirja § 2 lõikes 2 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse ülesanded piirkonna jäätmehoolduse korraldamisel

(1) Vallavolikogu ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel on:

1) jäätmekava vastu võtmine;

2) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

3) järgmiste korraldatud jäätmevedu reguleerivate sätete kehtestamine määrusega: jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord.

(2) Vallavalitsuse ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel on:

1) valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja koostamise ja kaasajastamise korraldamine;

2) jäätmete liigiti kogumise korraldamine ja edendamine;

3) liigiti kogutud ja taaskasutatavate jäätmete kogumiskohtade määramine;

4) jäätmevaldajate registri pidamine;

5) korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni läbiviimine ja hankelepingu sõlmimine;

6) jäätmehoolduseeskirja täitmise kontrollimise korraldamine;

7) jäätmehoolduse järelevalve korraldamine valla haldusterritooriumil;

8) arvamuse esitamine asutuste ja ettevõtete keskkonnakaitselubade taotluste kohta.

§ 4. Jäätmehoolduse üldnõuded

(1) Jäätmevaldaja on iga tegevuse juures kohustatud rakendama kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kandma hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele tekkekohas (näit. kompostimine) või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(3) Jäätmeid üle andev isik peab kõiki asjaolusid arvesse võttes olema veendunud, et jäätmete vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

(4) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda. Vältida tuleb keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

(5) Võimaldamaks olmejäätmete ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses, peab jäätmetekitaja olmejäätmete eriliigid liigiti koguma vastavalt eeskirja 6. peatüki sätetele.

(6) Jäätmevaldaja on kohustatud eri liiki jäätmed koguma ja üle andma liigiti.

(7) Jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole selleks ettenähtud kogumis- või muid jäätmekäitluskohti. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud kohta on keelatud.

(8) Kui jäätmetekitaja ja jäätmetekke- või kogumiskoha territooriumi valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluse korraldamisel üüri-, rendi- või jäätmelepinguga.

§ 5. Piirkonna elanike ja ettevõtjate täiendavad kohustused jäätmete kogumisel

(1) Piirkonna alalised ja ajutised elanikud ning ettevõtjad on täiendavalt kohustatud:

1) vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendi, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist segaolmejäätmete hulka;

2) sõlmima lepingud jäätmevedajaga korraldatud olmejäätmete veoks vastavalt eeskirja 4. peatüki sätetele.

(2) Ettevõtlusega tegelevad isikud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja seaduse alusel asutatud muud asutused, kelle tegevuse käigus võivad tekkida jäätmed või kes käitlevad jäätmeid, on täiendavalt kohustatud:

1) vähendama tekkivate jäätmete hulka tehnoloogilisi ja muid vahendeid kasutades;

2) Vallavalitsuse nõudmisel koostama jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmehooldust;

3) omama jäätmeseaduses sätestatud juhtudel jäätmekäitleja ja jäätmetekitajana keskkonnakaitseluba. Loa saamiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul;

4) jäätmeseaduses sätestatud juhtudel omama keskkonnakaitseluba teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus-või kutsetegevuses;

5) isik, kes JäätS § 73 lg 5 alusel on vabastatud keskkonnaloa omamise kohustusest, samuti isik, kes veab jäätmeid majandus-või kutsetegevuses või kogub tavajäätmeid oma majandus-või kutsetegevuses või korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel või tegutseb edasimüüjana või osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust, peab ennast registreerima Keskkonnaametis vastavalt JäätS § 988 toodud korrale;

6) vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud tootmise või jäätmete töötlemise tehnoloogiaga;

7) taaskasutama jäätmeid, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena;

8) kasutama jäätmete vaheladustamisel nende edasiseks käitlemiseks selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohta, tagades keskkonnaohutuse, kusjuures kasutatavad meetodid peavad võimaldama jäätmete hilisemat kasutamist või kahjutustamist;

9) teavitama territooriumi valdajana, kinnisvarahoolduse ettevõttena ja teiste juriidilisest isikust jäätmetekitajatena elanikke ja seotud ettevõtete töötajaid haldusterritooriumil kehtivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 6. Korraldatud jäätmeveo kohustusega ala

(1) Kogu Muhu valla territoorium, v.a. laiud, on korraldatud jäätmeveo kohustusega ala.

(2) Laiul elu- või tegevuskohta omav jäätmevaldaja peab omama vähemalt segaolmejäätmete konteinerit tema poolt enim kasutatavas sadamas või sõlmima enim kasutatavas sadamas vähemalt segaolmejäätmete mahuti ühiskasutuse kokkuleppe. Jäätmevaldajale kehtivad eeskirja § 12 nõuded mahuti suuruse ja tühjendussageduse osas.

§ 7. Korraldatud jäätmeveoga liitumine

(1) Jäätmevaldaja elu- või tegevuskohaga eeskirja § 6 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega alas loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

(2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnistu omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

(4) Jäätmevaldaja võib taotleda kinnistu erandkorras vabastamist korraldatud jäätmeveost perioodiliselt (vabastuse periood saab olla maksimaalselt ¾ kalendriaastast) või aastaringselt kuni kolmeks aastaks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(5) Vallavalitsusele esitatavas kirjalikus taotluses kinnistu erandkorras vabastamiseks peavad olema märgitud:

1) taotleja kontaktandmed (nimi, elukoht, telefoninumber, e-posti aadress);

2) kinnistu andmed (küla, kinnistu nimi);

3) põhjused, miks jäätmeveost vabastust taotletakse;

4) periood, mille jooksul kinnistul ei elata või seda ei kasutata ja mille kestel soovitakse jäätmeveost vabastust;

5) kinnistu elektritarbimise andmed eelneva aasta kohta.

(6) Vallavalitsusel on õigus nõuda muid käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata asjakohaseid tõendeid kinnistu kasutamises või mittekasutamises veendumiseks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

(8) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole vabastuse perioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks vastavat kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

§ 8. Korraldatud jäätmeveo piirkond

Eeskirja § 6 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.

§ 9. Jäätmevedaja valik

(1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu.

(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on kinnitatud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide (va pakendijäätmed) osas jäätmeveo ainuõigus hanketingimustega kehtestatud ajaks.

(3) Veo ainuõigus ei hõlma jäätmevaldajaid, kes omavad keskkonnakaitseluba.

§ 10. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid on:

1) segaolmejäätmed (jäätmenimistu kood 20 03 01);

2) paberi- ja kartongijäätmed (jäätmenimistu kood 20 01 01);

3) biojäätmed (biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biojäätmete mahutisse) (jäätmenimistu kood 20 01 08 ja 20 02 01);

4) pakendijäätmed (jäätmenimistu kood 15 01) lisateenusena.

§ 11. Jäätmekäitluskoha valik

Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete käitluskoht või -kohad määratakse volikogu vastava otsusega või selgitatakse välja riigihanke korras.

§ 12. Jäätmemahuti maht ja korraldatud jäätmeveo sagedus

(1) Korterelamul on jäätmemahuti maht arvestusega vähemalt 50 liitrit korteri kohta, kuid minimaalse mahuga 140 liitrit korterelamu kohta. Ühepereelamul on minimaalne jäätmemahuti maht 80 liitrit.

(2) Jäätmevaldajad võivad kasutada individuaalset jäätmemahutit või ühiskasutuses jäätmemahutit, kusjuures jäätmevedajaga lepingu sõlminud isik peab esitama vallavalitsusele nimekirja elanikest, kes on sõlminud kokkuleppe ühiskasutuses jäätmemahuti kasutamiseks.

(3) Ühismahuti kasutamise kokkulepe lõpetatakse vastava valitsusele esitatud avalduse alusel või kui tuvastatakse käesoleva eeskirja nõuete rikkumine ühismahutit kasutaval kinnistul.

(4) Korraldatud jäätmeveoga liidetud jäätmeliikide veod toimuvad järgnevalt:

1) segaolmejäätmete äravedu toimub minimaalse sagedusega üks kord 12 nädala jooksul;

2) paberi ja kartongi äravedu toimub eeskirja § 21 lõikes 2 nimetatud kinnistutelt minimaalse sagedusega üks kord 12 nädala jooksul, teistelt kinnistutelt paberi ja kartongi äraveo lepingu sõlminud jäätmevaldaja soovil vastavalt vajadusele;

3) biojäätmete äravedu kinnistutelt, kus biojäätmete kohapeal kompostimist ei ole korraldatud, toimub sagedusega minimaalselt üks kord nelja nädala jooksul;

4) pakendijäätmete äravedu veoteenusega liitunud kinnistutelt toimub sagedusega minimaalselt üks kord 12 nädala jooksul.

(5) Tegelik veosagedus lepitakse kokku jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmeveolepingus, kusjuures jäätmevedu peab toimuma sagedusega, mis välistab mahuti ületäitumise ja § 17 kirjeldatud teiste häiringute tekke.

(6) Jäätmemahuti ületäitumise korral peab jäätmete äravedu toimuma sagedamini või tuleb kasutusele võtta suurem mahuti või täiendav mahuti.

(7) Jäätmevedaja väldib tema käsutuses olevate vahenditega jäätmete mahakukkumist mahuti tühjendamisel ja koristab mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

(8) Üksikelamu mahuti tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata või asetada jäätmeveo päeval juurdepääsuteega külgnevale alale tingimusel, et mahuti ei takista liiklust ega jalgsi liiklejaid.

(9) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti, millele on tagatud ligipääs.

(10) Juhul, kui mingil perioodil tekib jäätmeid tavapärasest rohkem, tellib jäätmevaldaja eraldi veo, mille eest tasutakse vastavalt kehtivale hinnakirjale.

(11) Juhul, kui kinnistul on jäätmete teke § 12 lg 1-2 nimetatu mahtudest väiksem, tuleb vallavalitsuselt taotleda erandkorras väiksema jäätmemahuti kasutamise võimalust.

§ 13. Jäätmeveo aeg

(1) Jäätmevedaja teavitab veopiirkonnas asuvaid jäätmevaldajaid päevadest, millal toimub jäätmevedu.

(2) Jäätmevedaja korraldab kinnistult või krundilt, millel on ärihoone, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo tööpäeval. Kokkuleppel jäätmevaldajaga võib vedu toimuda nädalavahetusel.

(3) Jäätmevedu ei tohi häirida öörahu.

§ 14. Korraldatud jäätmeveo teenustasu

(1) Korraldatud jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo sagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

(3) Korraldatud jäätmeveo teenustasu määratakse eeskirja § 9 nimetatud korraldatud jäätmeveo riigihankega. Korraldatud jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Korraldatud jäätmeveo teenustasu võib muuta üksnes hankedokumentides toodud tingimustel.

(4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo maksumus kujuneb lähtuvalt kinnistule paigaldatud konteinerite mahust ja tühjendussagedusest ning ei sõltu konteinerite täitumise määrast, va konteineri ületäitumise korral. Juhul kui kokkuleppel jäätmevedajaga kasutatakse konteinereid, mille maht ei kajastu eeskirja § 15 lg 4 punktides 1-2, arvestatakse teenustasu mahult lähima konteineri järgi. Teenustasule lisatakse konteinerite rendi maksumus, kui konteinerid ei ole jäätmevaldaja omanduses. Teenustasule ei või lisada täiendavaid lisatasusid.

(5) Jäätmevedajal on õigus ületäitunud konteineri tühjendamisel rakendada 1,5kordset teenustasu, v.a juhul, kui ületäituvus on tekkinud jäätmevedaja tegevuse või tegevusetuse tõttu (nt ära jäänud graafikujärgne vedu).

(6) Jäätmevedajal on õigus nõuda jäätmevaldajalt tühisõidutasu, kui jäätmemahuti tühjendamine ei ole võimalik põhjusel, et jäätmevaldaja poolt on täitmata jäätmemahuti tühjendamist võimaldavad tingimused (nt ei ole tagatud juurdepääs jäätmemahutile, jäätmemahuti on tühi, jäätmemahutis on sobimatud jäätmed või jäätmemahuti ei ole tühjenduspäeval paigutatud vedajaga kokkulepitud kohta).

(7) Kui segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, biojäätmete või pakendijäätmete mahutis on sobimatud jäätmed, siis jäätmevedaja jätab jäätmevaldajale teate sobimatute jäätmete kohta ning:

1) tühjendab mahuti ära ja rakendab kahekordset teenustasu või;

2) jätab mahuti tühjendamata ning rakendab tühisõidutasu.

(8) Tasu tühisõidu eest on võrdne 80 l segaolmejäätmete mahuti tühjenduse teenustasuga.

(9) Tühisõidutasu ja kõrgendatud tasu aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus on jäätmevedajal. Tühisõidutasu või kõrgendatud teenustasu küsimise aluseks olevate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil (üldjuhul e-kirja, telefoni või SMS-i teel) jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates nimetatud asjaolude ilmnemisest. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tühisõidutasu või kõrgendatud teenustasu.

(10) Lõikes 9 nimetatud teavitus peab sisaldama konkreetset põhjust, miks toimus tühisõit, millised sobimatud jäätmed olid mahutis või kas mahuti oli ületäitunud. Lisaks tuleb selles teates ära tuua asjakohased juhised jäätmevaldajale, kuidas edaspidi konkreetsest eksimusest hoiduda.

(11) Tühisõidutasu ei rakendata juhul, kui juurdepääsu tagamine jäätmemahutile on takistatud erakorraliste ilmastikuolude tõttu.

(12) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta korraldatud jäätmeveo teenustasusid.

(13) Teenustasude muutmist võib jäätmevedaja pärast kontsessioonilepingu sõlmimist taotleda juhul kui muutub riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, tulumaksu või sotsiaalmaksu määr või muudetakse muud teenuse hinda mõjutavat riiklikku maksu või riiklikku tasu, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses.

(14) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Valitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Teenustasude muutmise otsustab valitsus hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.

(15) Vallavalitsuse korralduse alusel muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva pärast vallavalitsuse vastava korralduse avalikustamist valla veebilehel.

(16) Jäätmevedaja teavitab kirjalikult jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutumisest mitte vähem kui 30 päeva ette.

(17) Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmevedajale tasuma teenustasu vastavalt korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingus ja selle olemasolul jäätmeveolepingus sätestatud tingimustele ning jäätmevaldajale arveldusperioodil osutatud teenuste alusel esitatud arvele.

§ 15. Nõuded jäätmemahutile

(1) Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, samuti võib kokkuleppe alusel kasutada ühismahuteid.

(2) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks Muhu valla piires, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe ja ühismahutit kasutavatel kinnistutel täidetakse käesoleva eeskirja nõudeid.

(3) Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

(4) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:

1) põhiliselt 80-, 140-, 240-, 600-, 800- või 1000-liitriseid kaanega ning haaratavaid plastikust väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;

2) kaanega varustatud 1000-, 1500-, 2500-, 3500- või 4500-liitriseid metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;

3) kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad eeskirja nõuetele.

(5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk (piktogramm: https://liigitikogumine.ee/), mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Soovituslikult võiks mahuti värv vastata kogutavale jäätmeliigile järgmiselt:

1) hall või must - segaolmejäätmed;

2) sinine - paber ja papp/kartong;

3) kollane – plast- ja metallpakend ning joogikartong;

4) roheline - klaaspakend;

5) pruun - biolagunevad jäätmed;

6) punane - ohtlikud jäätmed.

§ 16. Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

(1) Kuni 1000-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale maapinnale või neid konteinereid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 4 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmelepinguga.

(2) Eeskirja § 16 lg 4 nimetamata konteinerid tuleb paigaldada tasasele ja kõvale maapinnale või alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(3) Jäätmemahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

(4) Jäätmemahutitele peab olema tagatud ohutu juurdepääs.

(5) Jäätmemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(6) Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede ligipääsetavuse, korrashoiu ja puhtuse eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja, kui jäätmeleping ei sätesta teisiti. Juhul kui mahutid paiknevad vallavalitsuse loal valla maal või vallavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja, kui jäätmeleping ei sätesta teisiti.

(7) Plastikust jäätmemahutid ei tohi paikneda lähemal kui 4 meetrit ning metallist jäätmemahutid lähemal kui 2 meetrit hoonele, millel on süttiv pinnakiht, ega hoone välisseinas olevale ukse-, akna- või muule avale olenemata välisseina tulepüsivusest.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud piiranguid rakendatakse ainult elukondlike hoonete puhul.

§ 17. Jäätmemahuti tühjendamise sagedus

Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust, järgides sealjuures eeskirja § 12 nõudeid.

§ 18. Jäätmemahuti kasutamine

(1) Mahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

(2) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või kergesti lenduvad jäätmed tuleb paigutada konteinerisse paber- või kilekotti pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(3) Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna:

1) ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) probleemtoodete jäätmeid;

3) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

4) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

5) vedelaid ega määrivaid jäätmeid;

6) käimlate sisu ega kogumiskaevude setteid;

7) kuuma tuhka ega hõõguvat sütt;

8) raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas;

9) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid, mida tuleb käidelda vastavalt eeskirja 11. peatükis sätestatud korrale.

§ 19. Jäätmete liigiti kogumise kohustus

(1) Jäätmete tekkimise kohas tuleb olmejäätmetest eraldi koguda järgmised nimetatud jäätmeliigid ja korraldada nende üleandmine kindlaksmääratud kogumiskohta või tagada käesolevale eeskirjale vastav muu käitlemine:

1) paber ja kartong (jäätmenimistu kood 20 01 01);

2) plastid (jäätmenimistu kood 20 01 39);

3) metallid (jäätmenimistu kood 20 01 40);

4) klaas (jäätmenimistu kood 20 01 02);

5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (jäätmenimistu kood 20 02 01) ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

6) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (jäätmenimistu koodid 20 02 02 ja 20 02 03);

7) pakendid (jäätmenimistu kood 15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (jäätmenimistu kood 15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09);

8) puit (jäätmenimistu kood 20 01 38);

9) tekstiil (jäätmenimistu koodid 20 01 10 ja 20 01 11);

10) suurjäätmed (jäätmenimistu kood 20 03 07);

11) probleemtoodete jäätmed (jäätmenimistu koodid 20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35* ja 20 01 36);

12) ravimijäätmed (jäätmenimistu koodid 20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97* ja 20 01 98*);

13) eelnevalt nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

(2) Jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega on sätestatud Muhu valla jäätmekava aastateks 2021-2016 peatükis 3.13.

(3) Teave jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise kohtadest on leitav valla veebilehel.

§ 20. Pakendijäätmete käitlemise nõuded

(1) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.

(2) Pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult. Kilekott võiks soovitavalt olla läbipaistev. Pakendiorganisatsioon või pakendiettevõtja ei või jätta pakendimaterjale ringlusse võtmata põhjusel, et üle antud pakendid on pakendatud läbipaistmatusse kilekotti.

(3) Pakendijäätmed tuleb kas:

1) panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse pakendikonteineritesse. Nimetatud konteineritesse ei tohi panna ettevõtte majandustegevuse käigus suures koguses tekkivaid pakendijäätmeid;

2) viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule pakendijäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele;

3) sõlmida korraldatud jäätmevedu teostava jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.

(4) Pakendijäätmete kogumiskonteineritesse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

§ 21. Paberi- ja kartongijäätmete käitlemise nõuded

(1) Paber ja kartong, sh ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Vallavalitsus, valla hallatavad asutused, valla territooriumil asuvad kaubandusettevõtted, toitlustusega tegelevad ettevõtted ja kortermajad on kohustatud kasutama eraldi konteinerit paberi- ja kartongijäätmete kogumiseks. Kogutud paberi- ja kartongijäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping korraldatud jäätmevedu teostava jäätmevedajaga.

(3) Käesoleva määruse § 21 lõikes 2 nimetamata isikutel tuleb muudest jäätmetest eraldi kogutud paber ja kartong kas:

1) panna valikkogumissüsteemi kuuluvatesse paberi- ja kartongikonteineritesse, välja arvatud ettevõttes tekkinud vastavat liiki jäätmete puhul;

2) viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule paberi ja kartongi kogumisega tegelevale ettevõttele;

3) sõlmida korraldatud jäätmevedu teostava jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.

(4) Paberi ja kartongi mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale paberi ja kartongi.

(5) Paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt eeskirja § 12 lõike 4 punkti 2 nõuetele ja vajadusele, vältides selle ületäitumist.

(6) Paberit ja kartongi võib põletada ainult eeskirja § 50 sätestatud korras.

(7) Paberi ja kartongi käitlemise korraldamise eest kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu.

§ 22. Biojäätmete käitlemise nõuded

(1) Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb kas:

1) kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja § 49 sätestatud nõuetele;

2) sõlmida korraldatud jäätmevedu teostava jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks.

(2) Aia- ja haljastujäätmeid võib põletada ainult eeskirja § 50 sätestatud korras.

(3) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete ning köögi- ja sööklajäätmete käitlemise korraldamise eest kortermajade elanike puhul võib vastutajaks olla korteriühistu.

§ 23. Suurjäätmete käitlemine

Suurjäätmed (näiteks vana mööbel, jalgrattad, vannid jne) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle suurjäätmeid vedavale jäätmevedajale või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus.

§ 24. Plastijäätmete käitlemine

Plastijäätmed, v.a. pakendijäätmed, tuleb viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele.

§ 25. Klaasijäätmete käitlemine

Klaasijäätmed (sh lehtklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Pakendikonteinerisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid (pudelid, purgid).

§ 26. Metallijäätmete käitlemine

Metallijäätmed tuleb viia vanametalli kokkuostu või viia jäätmejaama.

§ 27. Tekstiili- ja rõivajäätmete käitlemine

Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama, kasutatud rõivaste müügikohta, kogumispunkti või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 28. Puidujäätmete käitlemine

Puidujäätmed tuleb võimalusel taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele. Puidujäätmeid võib põletada ainult eeskirja § 50 sätestatud korras.

§ 29. Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete käitlemine

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (kivid, pinnas) tuleb võimalusel taaskasutada tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele.

§ 30. Ohtlike jäätmete kogumine

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, välja arvatud JäätS § 61 toodud juhtudel, mis sätestab, et ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse vajadust vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

(2) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete kogumispunkti, litsenseeritud jäätmekäitlejale või jäätmeloaga lubatud tekkekohas taaskasutamiseni või kõrvaldamiseni.

(3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(4) Ettevõtja ja teiste juriidiliste isikute või muude asutuste tegevuses tekkinud jäätmete kogumisel ja keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmisel peavad olema täidetud järgmised nõuded:

1) ohtlike jäätmete kogumiskohale peab olema kõrvaliste isikute juurdepääs takistatud;

2) segunenud ohtlikud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks;

3) ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist;

4) jäätmevaldaja, kellele ei ole väljastatud keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on kohustatud kogutud ohtlikud jäätmed üle andma vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule;

5) jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale vastavalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusega nr 39 kehtestatud korrale;

6) ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb koostada ohtlike jäätmete saatekiri vastavalt JäätS § 64 sätestatule;

7) ohtlike jäätmete valdaja on kohustatud andma asukohajärgse omavalitsuse määratud järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 31. Ohtlike jäätmete üleandmine

(1) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav või kogutud jäätmeid vastuvõttev isik peab vastavat tegevust reguleerivaid juhiseid asetama kõigile nähtavatesse kohta.

(2) Probleemtoodetest tekkinud ja vastava kogumissüsteemiga hõlmatud ohtlikud jäätmed antakse üle probleemtoodete jäätmete kogumissüsteemi.

(3) Patarei ja aku turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta tagasi võtma turustatava patarei või akuga sama liiki patareist või akust tekkinud jäätmed.

(4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, patareid ja akud, elavhõbedalambid, kraadiklaasid, tulekustutid, aerosoolpakendid jm) saab ära anda:

1) Maasi jäätmejaama;

2) Kudjape jäätmejaama;

3) nende olemasolul ohtlike jäätmete kogumispunktidesse;

4) liikuva ohtlike jäätmete kogumispunkti peatumise kohal olevasse kogumisautosse vastavalt eelnevalt teavitatud kuupäevale ja kellaajale (kogumisring).

(5) Asbesti sisaldavatest ehitusmaterjalidest või isolatsioonimaterjalidest tekkinud jäätmed tuleb viia kas jäätmejaama või anda üle mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele, kes omab vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.

(6) Kasutuskõlbmatud ravimid saab lisaks eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtadele üle anda apteeki, veterinaarravimid veterinaarapteeki.

(7) Vanad akud ja patareid saab lisaks eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohtadele üle anda vastavat tüüpi akude või patareide müügikohtades.

§ 32. Ohtlike jäätmete käitlemise kulude katmine

(1) Juriidilised isikud korraldavad enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitlemise omal kulul.

(2) Eeskirja § 31 lg 4 nimetatud kogumiskohtades ohtlike jäätmete üleandmise litsenseeritud jäätmekäitlejale korraldab kogumiskohta haldav ettevõtja vastavalt omavalitsusega sõlmitud lepingule. Omavalitsus võib teatud mahus katta kodumajapidamistest kogumiskohta üle antud ohtlike jäätmete käitlemise kulud.

§ 33. Probleemtoodete jäätmete kogumise üldnõuded

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud probleemtoodete jäätmed liigiti lahus koguma muudest jäätmetest ja need üle andma vastavasse kogumissüsteemi.

(2) Probleemtoodete jäätmete toimetamisel kogumissüsteemi tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist.

(3) Probleemtoodete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus, välja arvatud juhul, kui ta on Vabariigi Valitsuse määrusega sellest kohustusest vabastatud ja jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja. Probleemtoodete jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud haldusterritooriumi omavalitsusi ja jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodete kogumise võimalustest ja korrast.

§ 34. Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumine

(1) Elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on kohustatud oma müügikohas tasuta arvulise vastavuse alusel tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud jäätmed.

(2) Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist.

(3) Kui kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadme turustajast ei ole mööda avalikke teid 10 km raadiuses kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumiskohta, peab tootja turustaja müügikoha kaudu füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma talle müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme.

§ 35. Vanarehvide kogumine

(1) Vanarehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral kauplusesse või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega.

(2) Tootja peab rajama vanarehvide kogumispunktid igasse Eesti maakonda, võttes arvesse rahvastiku tihedust ning seda, et vanarehvide üleandmine oleks kasutajale võimalikult mugav.

§ 36. Romusõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumine

Romusõidukite kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et romusõiduki omanikule oleks romusõidukist loobumine võimalikult mugav ning romusõiduki kogumiskohta üleandmine võimalik vähemalt tema elukohajärgse maakonna piires. Kasutatud osade kogumine tuleb tootjal korraldada nii, et neid oleks võimalik tagastada mootorsõidukite osi müüvasse müügikohta.

§ 37. Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumine

(1) Põllumajandusplasti tootja on kohustatud tagasi võtma või korraldama enda poolt turule lastud põllumajandusplasti tagasivõtmise ja taaskasutamise, kuid mitte rohkem kui on tema poolt eelmisel kalendriaastal turule lastud platsi kogumass.

(2) Põllumajandusplasti jäätmete kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et põllumajandusplasti kasutajale oleks jäätmetest loobumine võimalikult mugav. Tootja peab rajama vähemalt ühe põllumajandusplasti jäätmete kogumispunkti igasse Eesti maakonda. Kogumist võib korraldada ka põllumajandusplasti kasutaja juures.

(3) Tootja on kohustatud põllumajandusplasti jäätmed piiramata koguses tasuta tagasi võtma põllumajandusplasti kasutajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt.

§ 38. Pakendiettevõtja kohustused pakendijäätmete kogumisel

(1) Korduskasutuspakendit käitlevad pakendiettevõtjad peavad rakendama asjakohaseid meetmeid, et korduskasutuspakend ei muutuks jäätmeks enne kavandatud kasutuskordade läbimist.

(2) Pakendi tagatisrahal toimivasse pakendite kogumissüsteemi peavad olema PakS § 21 lg 10 alusel hõlmatud kõik vastavates pakendites kaupu müüvad müügikohad valla haldusterritooriumil, välja arvatud PakS § 20 lg 41 sätestatud juhul.

(3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba veo- ja rühmapakendi.

(4) Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, on kohustatud lõpp-pakkujalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, informeerib pakendi tagasivõtmise kohast müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaga teatega. Kui pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa, ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis.

(5) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.

(6) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades jäätmeseaduses ja kemikaaliseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid.

(7) Pakendijäätmete jäätmehoolduse kulud kannavad PakS § 16 lg 1 alusel pakendiettevõtjad.

(8) Pakendiettevõtjad peavad PakS § 24 ettenähtud arvestust pakendi ja pakendijäätmete kohta.

§ 39. Pakendijäätmete kogumissüsteem

Pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamise eest vastutavad pakendiettevõtjad. Pakendijäätmete kogumissüsteemi kuuluvate pakendikonteinerite asukoht, arv ning tühjendamissagedus sätestatakse pakendiettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepingus.

§ 40. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ja käitlemine

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed, sealjuures tuleb liigiti koguda:

1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;

2) puidujäätmed;

3) kiletamata paber ja kartong;

4) metallijäätmed;

5) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms);

6) kips;

7) klaas;

8) pinnas;

9) kile ja muud plastijäätmed;

10) pakendid;

11) korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivad materjalid;

12) ehitus- ja lammutuspraht;

13) segaolmejäätmed.

(2) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud taaskasutada või kõrvaldada vastavalt jäätmeseaduses ning keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusega nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" kehtestatud nõuetele.

(3) Kui jäätmetekitaja ei soovi või ei saa ehitus- ja lammutusjäätmeid taaskasutada või kõrvaldada, peab ta korraldama nende üleandmise ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejale.

(4) Liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on võimalik üle anda Kudjape ja Maasi jäätmejaamades, Kapra Vanametalli ja Sikassaare Vanametalli kogumisplatsidel.

(5) Ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja on kohustatud korraldama üleantud jäätmete taaskasutamise võimalikult suures ulatuses.

§ 41. Jäätmekäitluse kavandamine ehitustöödel

(1) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 50 m3, peab ehitusprojekti seletuskiri sisaldama kavandatava jäätmekäitluse kirjeldust.

(2) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sh jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on eeskirja ja seaduse alusel nõutav.

§ 42. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemise üldnõuded

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

(2) Käesolevas peatükis nimetatud jäätmed tuleb koguda ja hoiustada liikide kaupa eraldi.

(3) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasise käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.

(4) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidla peab asuma jahedas ja lukustatud ruumis. Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ning näriliste- ja putukatevaba.

(5) Kogutud jäätmed antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(6) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

(7) Eriolukorras, näiteks epideemia piirkondades, tuleb nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldustele.

§ 43. Diskreetse vanapaberi käitlemine

(1) Diskreetne vanapaber käesoleva peatüki mõistes on dokumendid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamist puudutavate diskreetsete andmetega.

(2) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas (lukustatud spetsiaalkonteineris diskreetse vanapaberi kogumiseks, lukustatud ruumis, kapis vms).

(3) Diskreetne vanapaber tuleb purustamiseks üle anda vastavat teenust osutavale käitlusettevõttele või enne edasist käitlemist purustada kohapeal.

(4) Kohapeal purustatud diskreetne vanapaber kogutakse taaskasutatava jäätmena, välja arvatud juhul, kui purustatud materjal ei ole taaskasutatav.

§ 44. Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmete käitlemine

(1) Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed käesoleva peatüki mõistes on ühekordsed süstlad, verine või niiske sidumismaterjal ning muud patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed.

(2) Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg ja see peab olema hoolikalt suletud. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja nimi ning pakkimiskuupäev.

(3) Bioloogiliste ainetega saastunud jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis.

§ 45. Teravate ja torkivate jäätmete käitlemine

(1) Teravad ja torkivad jäätmed käesoleva peatüki mõistes on nõelad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms.

(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev.

(3) Kanistrid teravate ja torkivate jäätmetega viiakse tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja jäätmehoidlasse. Kui edasine jäätmekäitlus eeldab täiendavat pakendamist, pakitakse kanistrid jäätmekotti või muusse jäätmekäitlejaga kokkulepitud taarasse, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed".

§ 46. Nakkusohtlike jäätmete käitlemine

(1) Nakkusohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on saastunud või kahtlustatakse saastumist 2., 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" lisa 3 määratluse kohaselt.

(2) Tekkekohas kogutakse nakkusohtlikud jäätmed eraldi jäätmekotti, mis tihedalt suletakse ja varustatakse markeeringuga "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja nimi ja pakkimiskuupäev.

(3) Nakkusohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" kehtestatud nõuetest.

§ 47. Ravimijäätmete käitlemine

(1) Ravimijäätmed (sh kasutuskõlbmatud vaktsiinid, kõlblikkusaja ületanud või manustamisest üle jäänud ravimid) pakendatakse tekkekohas pruuni bioloogilise ohu märgistusega läbipaistmatusse lekkekindlasse kotti, millel on markeering "Ravimijäätmed" ja märgitud jäätmetekitaja nimi. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

(2) Tsütostaatilise või tsütotoksilise toimega kõlbmatud ravimid pakitakse eraldi ja märgistatakse täiendavalt vastavasisulise selgelt eristatava hoiatusega.

(3) Ravimijäätmete üleandmisel nende hävitamiseks selleks tegevuseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele koostatakse akt kahes eksemplaris, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, ravimid hävitamiseks üleandnud isiku nimi, ravimid vastuvõtnud isiku nimi ja üleandmise kuupäev.

§ 48. Elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemine

Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna. Metallilisi elavhõbedajäätmeid tuleb aurustumise vältimiseks hoida veega anumas, nii et vesi katab elavhõbeda.

§ 49. Biojäätmete kompostimise nõuded

(1) Biojäätmed nagu orgaanilised köögijäätmed ning aia- ja haljastujäätmed võib jäätmetekitaja oma territooriumil kompostida, kusjuures:

1) kompostimiskoht peab olema valitud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale, sh kompostimiskoht ei tohi olla salv- või puurkaevule lähemal kui 15 m ega asuda veekaitsevööndis;

2) kompostimiskoht tuleb kooskõlastada naabritega, kui see on naabri krundile lähemal kui 4 meetrit;

3) komposti käitlemisel tuleb vältida häiringute teket, sh kahjurite ja haisu levikut;

4) kompostitavasse segusse ei või panna jäätmeid, mis kahjustavad kompostimisprotsessi või muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud nõudeid ei ole võimalik täita, võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

§ 50. Jäätmete põletamine

Keelatud on jäätmete põletamine vastavat keskkonnakaitseluba omamata, v.a. järgmistel juhtudel:

1) majavalduse küttesüsteemis võib põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning tule hakatamiseks väikestes kogustes paberit ja pappi;

2) lahtises tules on lubatud põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid, juhul kui neid jäätmeid ei ole võimalik taaskasutada (nt kompostida), võimalusel tuleb eelistada jäätmete taaskasutamist kõrvaldamisele.

§ 51. Jäätmete vedu

(1) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(2) Jäätmeid võib vedada vastavat keskkonnakaitseluba omav isik.

(3) Keskkonnakaitseloata võib füüsiline isik Jäätmeseaduse nõudeid täites käidelda kodumajapidamises tekkinud jäätmeid, samuti ei kehti keskkonnakaitseloa nõue Päästeameti päästetöö käigus tekkinud jäätmete kogumisel ja veol.

(4) Jäätmed, mille säilitamine kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada koheselt.

§ 52. Jäätmekäitluskohtade järelhooldus

(1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(4) Kohalikul omavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduste korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse jäätmekäitluskoha jaoks väljastatud keskkonnakaitseloas.

§ 53. Vastutus jäätmekäitluse korraldamise eest

(1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.

(2) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, supelrannad jne) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab olema vähemalt segaolmejäätmete kogumismahuti, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab omanik või valdaja.

(3) Avalikel üritustel ja kogunemistel vastutab jäätmekäitluse (sh jäätmemahutite paigaldamise ees ja tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest) ürituse korraldaja.

(4) Avalikul üritusel ja kogunemisel tuleb tekkivad jäätmed koguda liigiti, sh biojäätmed, pandipakend, muud pakendijäätmed, segaolmejäätmed. Avalikul üritusel ja kogunemisel peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga jäätmemahuteid, et vältida mahutite ületäitumist. Avalikel üritustel ja kogunemistel on lubatud jäätmete kogumisvahendina kasutada ka jäätmekotte.

(5) Biojäätmeid ei pea liigiti koguma avalikel üritustel, kus toitlustamist ei toimu.

(6) Avalikel üritustel tuleb võtta kasutusele meetmed jäätmete tekke vähendamiseks, sh kasutama ühekordsete nõude (sh joogitopside) asemel alternatiivseid võimalusi (nt kasutada korduvkasutatavaid nõusid).

(7) Kõik kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil paiknevad jäätmetekitajad ja jäätmekäitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel andma kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud jäätmed üle jäätmekäitlejale. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad vastava reostuse tekke.

§ 54. Järelevalve

(1) Järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Jäätmekäitlusalaseid väärtegusid menetlevad kohtuväliselt Keskkonnaamet, politseiasutus ja vallavalitsus.

(3) Vallavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on § 52 lõigetes 1-2 nimetatud riikliku järelevalve ülesannete täitmine.

(4) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele.

§ 55. Eeskirja nõuete rikkumine

Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–12610 ja pakendiseaduse §-de 29–30 alusel. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

§ 56. Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastatuse likvideerimine

(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastatuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastatuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastatuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

§ 57. Hankelepingute kehtivus

Kõik enne käesoleva jäätmehoolduseeskirja kehtestamist sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingud kehtivad kuni lepingus sätestatud kuupäevani samadel tingimustel, mis kehtisid lepingu sõlmimise hetkel ja vastaval territooriumil.

§ 58. Määruse kehtetuks tunnistamine

Määrusega tunnistatakse kehtetuks Muhu Vallavolikogu 20. juuni 2019 määrus nr 33 „Muhu valla jäätmehoolduseeskiri“ ja Muhu Vallavolikogu 21. november 2019 määrus nr 40 „Muhu vallavolikogu 20.06.2019 määruse nr 33 muutmine“.

§ 59. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.