LegalWise

Kohila Kunstide Kooli põhimäärus

действуетс 23.12.2023· RT IV, 20.12.2023, 4· Kohila Vallavalitsus

В EUR-Lex ↗
Содержание

Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Kohila Kunstide Kooli (edaspidi huvikooli) põhimäärus sätestab kooli täieliku nime ja asukoha, tegevuse eesmärgi ja ülesanded, struktuuri ja struktuuriüksuste ülesanded, õppekeele, õppekorralduse ja juhtimise põhimõtted, õppenõukogu ja hoolekogu töökorra, koolitöötajate ja õppurite õigused ja kohustused, kooli vara, finantseerimise ja asjaajamise alused, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused ning korra ja põhimääruse muutmise korra.

§ 2. Huvikooli nimi ja asukoht

Huvikooli täielik nimi on Kohila Kunstide Kool.

Huvikooli aadress on Viljandi mnt 37, Kohila, 79804 Rapla maakond.

§ 3. Õiguslik seisund

Huvikool on Kohila Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav haridusasutus.

Huvikool tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel.

Huvikool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, eelkõige huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

§ 4. Teeninduspiirkond

Huvikooli teeninduspiirkonnaks on Kohila valla haldusterritoorium.

Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õppureid kooli vastu vabade kohtade olemasolul kui omavalitsusüksused sõlmivad lepingu õppuri koha tegevuskulu hüvitamiseks või garantiikirja alusel.

§ 5. Õppekeel

Huvikooli õppekeel on eesti keel.

§ 6. Sümboolika ja koduleht

Huvikoolil on oma nimetusega sümboolika, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.

Huvikoolil on oma koduleht mille kaudu tehakse üldsusele kättesaadavaks avalikustamist vajavad dokumendid ja andmed.

2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED

§ 7. Tegevuse eesmärgid

Eesmärgid on:

toetada piirkonna noori ja täiskasvanuid õpinguis ja ideede elluviimisel;

toetada ja ellu kutsuda ettevõtmisi, mis sisendaksid inimestesse eneseusku, väärikust ja optimismi;

aidata leida võimalusi loominguliste võimete rakendamiseks, elus hakkamasaamiseks oma oskuste ja teadmiste arendamise teel ja abil;

toetada uusi ja fantaasiarikkaid ideid, mis viiksid edasi piirkonna arengule.

§ 8. Ülesanded

Kooli ülesandeks on:

leida ja koondada õppima muusika- ja kunstialaselt võimekaid lapsi ja noori;

avastada ja toetada laste ja noorte loomevõimeid;

luua tingimused vaba aja sisustamiseks muusika- ja kunstialase tegevusega erinevates õppevormides;

korraldada kontserte ja muid muusikaüritusi ning arendada näitustegevust;

kindlustada õppurite huve ning eeldusi arvestav õppe- ja kasvatustöö;

luua kooli töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;

teha koostööd teiste huvikoolidega.

Vastavalt vajadustele ja võimalustele võib kool:

võimaldada täiskasvanutele kunsti- ja muusikaalast huvitegevust;

läbi viia seminare ja kursuseid;

laenutada muusikainstrumente;

osaleda muusika- ja kunstikoolide ühistegevuses ning õpilaskonkurssidel, kontsertidel, festivalidel ja näitustel.

3. peatükk HUVIKOOLI STRUKTUUR JA ÕPPEKORRALDUSE ALUSED

§ 9. Struktuur

Huvikoolis on muusikakool, kunstikool ja täiskasvanute huvitegevus.

Muusikakoolis on järgmised õppetasemed:

eelõpe 1 aasta;

põhiõppe noorem aste I-IV klass;

põhiõppe vanem aste V-VII klass;

huviõpe alates III klassist;

vabaõpe;

lisa-aastad.

Kunstikoolis on järgmised õppetasemed:

põhiõppe noorem aste I-IV klass;

põhiõppe vanem aste V-VII klass;

vabaõpe;

lisa-aastad.

Täiskasvanute huvitegevuses on võimalik osa võtta erinevatest muusika-, kunsti- ja üldkultuurialastest kursustest.

§ 10. Õppeastmete ülesanded

Muusikakooli eelõppe ülesandeks on laste loomevõimete avastamine, muusikataju arendamine, muusikaõpinguteks ettevalmistamine.

Muusikakooli nooremas astmes omandatakse muusikaline algharidus, mis võimaldab õpinguid jätkata järgmises astmes.

Muusikakooli vanemas astmes toimub õppurite muusikaliste võimete ja loovuse mitmekülgne arendamine ning muusikalise põhihariduse omandamine, mis loob aluse lisa-aastate õppeks või edasiõppimiseks kõrgemas muusikaõppeasutuses.

Muusikakooli huviõppes toimub õppurite muusikaliste võimete ja loovuse aredamine ning muusikalise põhihariduse omandamine väiksemas mahus.

Kunstikooli põhiõppe noorema ja vanema astme ülesandeks on loomevõimete kavakindel arendamine, tehniliste oskuste ja teoreetiliste ainete õpetamine, mis loob aluse edasiõppimiseks kõrgemas kunstiõppeasutuses.

Lisa-aasta(d) võimaldatakse õppuritele, kellel on soov muusika ja kunsti alal edasi õppida või mõnel muul eesmärgil õpinguid jätkata.

Vabaõppes toimub õppetöö individuaalse õppekava alusel, milles on lähtutud õppuri ootustest ja võimetest.

§ 11. Õppekava

Huvikooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardile vastav õppekava.

Õppekavaga sätestatakse:

õppe eesmärk ja kestus;

õppeainete loendid;

ainekavad.

Õppekava alusel koostatakse igaks õppeperioodiks tööplaanid.

Õppekava muutmine, uue lisamine või olemasoleva sulgemine toimub pärast huvikooli vastava huviala õppeperioodi lõppu.

Ettepanekuid huvikooli õppekava muutmiseks või uue kehtestamiseks võivad teha vallavalitsus, huvikooli hoolekogu või õppenõukogu.

Õppekava kinnitab huvikooli direktor käskkirjaga.

§ 12. Arengukava

Huvikooli järjepideva arengu tagamiseks koostab huvikool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga huvikooli arengukava.

Arengukavas määratakse:

huvikooli arenduse põhisuunad ja –valdkonnad;

tegevuskava viieks aastaks;

arengukava uuendamise kord.

Arengukava kinnitab vallavalitsus.

§ 13. Õppevormid ja –meetodid

Õpe huvikoolis toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, üldkesk-, kutse- ja kõrgharidust või täienduskoolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

Õppimine koolis on tasuline. Õppetasu suuruse kinnitab vallavalitsus.

Huvikooli õppetegevuses kasutatakse eri õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas:

praktilised õppetunnid ja teoreetiline õpe rühmades vastavalt valitud huvialadele;

individuaaltunnid;

eri kursused ja enesetäiendusprojektid;

võistlused, kontserdid, etendused, näitused jne;

temaatilised laagrid ja väljasõidud.

§ 14. Õpperühmade suurus

Õpperühmade suuruse kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus.

Õpilased kinnitatakse õpperühmadesse direktori käskkirjaga.

§ 15. Huvikooli vastuvõtmine, väljaarvamine ja kooli lõpetamine

Huvikooli vastuvõtmiseks esitab lapsevanem või lapse seaduslik esindaja (edaspidi vanem) Kohila valla haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO (edaspidi ARNO) taotluse.

Muusikaerialale võetakse õppur vastu huvikooli direktori kinnitatud katsete alusel.

Kunstierialale võetakse õppur vastu vestluse põhjal.

Huvikooli vastuvõtmisel sõlmib huvikool lapsevanemaga koha kasutamise lepingu ARNO keskkonnas, milles mõlemad pooled kinnitavad allkirjaga oma õigusi ja kohustusi.

Õppuri huvikooli vastuvõtmise kinnitab huvikooli direktor käskkirjaga.

Õpilane arvatakse huvikooli nimekirjast välja:

huvikooli lõpetamisel;

lapsevanema poolt ARNO keskkonnas esitatud taotluse alusel.

Õpilase võib huvikoolist välja arvata:

pedagoogide ettepanekul õppenõukogu otsuse alusel õppeaasta lõpus (mitterahuldavad õpitulemused);

kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide rikkumisel;

õppetasu tasumata jätmisel vähemalt kaks kuud järjest.

Huvikool lõpetatakse pärast huviala õppekava täitmist.

Huvikooli lõpetamist tõendab huvikooli lõputunnistus, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

Vastavalt kooli võimalustele võib õpilane peale kooli lõpetamist jätkata õpinguid lisa-aastatel. Lisaõpingute jätkamiseks tuleb esitada taotlus ARNO keskkonnas.

§ 16. Õppeaasta

Õppeaasta algab 1. septembril ning jaguneb poolaastateks ja õppevaheaegadeks. Õppevaheajad langevad kokku haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud üldhariduskoolide koolivaheaegadega.

Õpe toimub tunniplaani alusel individuaal- ja rühmatundides.

4. peatükk HUVIKOOLI JUHTIMINE

§ 17. Direktor

Huvikooli juhib direktor, kes tagab huvikooli tulemusliku töö, vastutab huvikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

Direktor annab aru kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule.

Direktor täidab talle õigusaktidega, töölepinguga ja ametijuhendiga pandud kohustusi

Huvikooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja huvikooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju.

§ 18. Direktori ametisse kinnitamine

Huvikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme kehtestab vallavalitsus. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab vallavalitsus.

Töölepingu huvikooli direktoriga sõlmib, muudab ning ütleb üles vallavanem.

§ 19. Õppenõukogu

Huvikooli õppenõukogu ülesandeks on huvikooli õppetegevuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

Õppenõukogu tööd juhib direktor.

Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord semestris. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna.

Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist kutsega, kus on ära märgitud õppenõukogu päevakord.

Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

Õppenõukogu päevakord kinnitatakse koosoleku alguses.

Õppenõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud lihthäälteenamusega.

Õppenõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolle säilitatakse huvikooli dokumendihaldussüsteemis.

§ 20. Huvikooli hoolekogu

Hoolekogu suunab huvikooli tegevust ning teeb ettepanekuid direktorile ja kooli pidajale huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

Hoolekogu valimise kord, pädevus ja volituste kestus kehtestatakse vallavalitsuse poolt ja avalikustatakse huvikooli kodulehel.

5. peatükk HUVIKOOLI TÖÖTAJAD JA ÕPPURID

§ 21. Huvikooli töötajad

Huvikooli töötajad on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad ning teised töötajad.

Töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhenditega, töölepingutega, töökorralduse reeglitega ja muude õigusaktidega.

Huvikooli ametikohtade loetelu, koguse ja koormuse kinnitab direktori ettepanekul vallavalitsus.

§ 22. Õppurite õigused ja kohustused

Õppuril on õigus:

saada koolitöötajatelt igakülgset tuge oma oskuste järjekindlaks arendamiseks, loominguliste ideede kujundamiseks ning teostamiseks;

tutvuda enne huvikooli õppima asumist ja õppimise ajal huvialade õppekavade, huvikooli põhimääruse ning kodukorraga;

õppida vastavalt huvikooli õppekavale ja tunniplaanile;

olla valitud huvikooli hoolekogusse või osaleda valitud esindaja kaudu huvikooli hoolekogu tegevuses;

teha huvikooli pidajale, hoolekogule, direktorile ettepanekuid innovaatiliste lahenduste rakendamiseks;

asutada huvikoolis ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus huvikooli tegevuse ja taotlustega ning osaleda nendes;

moodustada õpilasomavalitsust ja osaleda selle tegevuses.

Õppur on kohustatud:

järgima huvikooli kodukorda;

osalema õppetöös ning täitma õppeülesandeid;

teavitama huvikooli võimalikult aegsasti puudumisest ning selle põhjusest e-päeviku kaudu;

osalema eksamitel, arvestustel, kontsertidel, konkurssidel jm üritustel nii koolis kui ka selle esindajana väljaspool kooli;

hoidma huvikooli kasutuses olevat vara;

hoidma tema käsutusse antud inventari (pille jms), lähtudes kasutamise lepingu tingimustest.

Huvikool tagab õppuri huvikoolis viibimise ajal tema tervise kaitse.

6. peatükk VARA, FINANTSEERIMINE, MAJANDAMINE JA ARUANDLUS

§ 23. Vara

Huvikooli valduses ja kasutuses olev vara on Kohila valla munitsipaalomand.

Huvikooli vara moodustavad sihtotstarbeliseks valdamiseks ja kasutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

Vara haldamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.

§ 24. Finantseerimine

Huvikoolil on oma alaeelarve valla eelarve koosseisus. Eelarve projekti koostab direktor kooskõlastades selle hoolekoguga.

Huvikooli eelarve tuludeks on laekumised kohalikust eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest, milledeks on:

õppekulude osaliseks katmiseks võetav õppetasu. Õppetasu piirnormid kehtestab ja õppemaksu suuruse kinnitab vallavalitsus;

laekumised sihtfondidest;

juriidiliste ja füüsiliste isikute annetused;

laekumised huvikooli põhikirjaliste eesmärkide ja ülesannetega seotud tasulistest teenustest.

Sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja poolt kehtestatud tingimustele.

§ 25. Majandamine

Huvikooli raamatupidamise arvestust korraldab vallavalitsus seadusandlusega kehtestatud korras.

§ 26. Aruandlus

Huvikooli dokumentatsiooni peetakse seadusandlusega kehtestatud korras.

Huvikool esitab oma tegevuse kohta aruandeid vastavalt kehtestatud korrale ja tähtaegadele.

§ 27. Järelevalve

Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi järelevalveorgan) .

Teenistuslikku järelevalvet huvikooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama määratud tähtajaks.

7. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 28. Huvikooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Huvikooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

Huvikooli tegevus lõpetatakse:

kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;

kui kooli järele puudub vajadus;

teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

Huvikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda pärast õppeperioodi lõppu.

Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse õppureid, lapsevanemaid, koolitöötajaid ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejat vähemalt neli kuud enne kooli õppeperioodi lõppu.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 29. Põhimääruse kinnitamine, muutmine

Huvikooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub valla põhimääruses sätestatud korras.

§ 30. Varasemad õigusaktid

Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavalitsuse 2.05.2022 määrus nr 8 „Kohila Kunstide Kooli põhimäärus“.