Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldamist Haapsalu linna haldusterritooriumil.

(2) Eeskirja rakendatakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) korralduse seaduse, jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega ning riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo ja -käitlemise teenuste hankelepingu(te)ga.

(3) Eeskirja eesmärk on jäätmetekke vältimine ja vähendamine, jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja nende keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmehoolduse tegevustest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine.

(4) Eeskirja täitmine on kohustuslik kõikidele Haapsalu linnas elavatele ja viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

§ 2. Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja

Jäätmehooldust arendab ja korraldab Haapsalu linna haldusterritooriumil Haapsalu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

§ 3. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.
Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;

2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;

3) bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, tilkinfusioonisüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed;

4) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed on pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;

5) ehitus- ja lammutusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed (kivi, isolatsioonimaterjalid, puit jms);

6) jäätmed on mistahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

7) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab või on kohustatud omama selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba, jäätmeluba, vajadusel ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi või on nende jäätmete käitlejana registreeritud;

8) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, samuti vahendaja ja edasimüüja tegevus;

9) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

10) jäätmenimistu on keskkonnaministri määrusega kehtestatud jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;

11) jäätmetekitaja on juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse käigus tekib jäätmeid või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub;

12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmevaldaja on ka kinnisasjal kinnisasja omanik, kui kinnistu on koormatud hoonestusõigusega, siis hoonestaja, korteriomandite või korterihoonestusõiguse korral korteriühistu või kui korteriühistut moodustatud ei ole, siis korteriomanike poolt volitatud isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) ehitise omanik;

13) jäätmevedaja on isik, kes osutab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajale jäätmeveo teenust;

14) jäätmeveoleping on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks sõlmitud leping;

15) klaasijäätmed on erinevad liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;

16) kogumismahuti on jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;

17) komposter on biolagunevate jäätmete kompostimiseks kasutatav selleks ettenähtud funktsionaalsusega seade;

18) kompostimine on biolagunevate jäätmete lagundamine aeroobses keskkonnas;

19) korduskasutus on toiming, millega tooteid või nende osi, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgselt otstarbel;

20) korduskasutuseks ettevalmistamine on taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmeteks muutunud tooteid või nende osi kontrollitakse, puhastatakse või parandatakse selliselt, et neid saab kasutada uuesti esialgsel otstarbel ilma muu täiendava eeltöötluseta;

21) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse linnavalitsuse valitud ettevõtja poolt;

22) lemmikloom on inimese isikliku meelelahutuse või seltsi eesmärgil peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.

23) lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale osutatav teenus. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve ning selle tarbimine on vabatahtlik;

24) metallijäätmed on mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;

25) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on jäätmenimistus tähistatud tärniga;

26) olmejäätmed on kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel ning muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased;

27) paberi- ja kartongijäätmed on liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele;

28) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

29) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

30) pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse § 2 tähenduses;

31) pakendiorganisatsioon ehk taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud ning mille tegevuseesmärgiks on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine;

32) pakendipunkt on avalikuks kasutuseks mõeldud koht, kus asuvad eri liiki pakendijäätmete kogumiseks ettenähtud konteinerid;

33) plastijäätmed on sünteetilisest materjalist jäätmed ja biolagunev plast, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid;

34) probleemtoode on toode, mille jäätmeteks muutumisega võib kaasneda keskkonnarisk või keskkonnaoht või mis võib põhjustada keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, mootorsõidukid, elektri- ja elektroonikaseadmed, rehvid, põllumajandusplast;

35) puidujäätmed on töötlemata või töödeldud puidust jäätmed. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;

36) põllumajandusloom on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom, sh ka hobuslased;

37) segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;

38) sobimatud jäätmed on jäätmed, mida käesolevale eeskirja kohaselt ei tohi konkreetsesse mahutisse paigutada;

39) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada olmejäätmete mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad (sealhulgas rehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

40) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;

41) teenustasu on korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldaja poolt teenuse eest makstav tasu;

42) territooriumi haldaja on kinnisasja omanik või hoonestusõiguse omanik;

43) tervishoiujäätmed on tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;

44) tiheasustusala on üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa linna territooriumist, sh kompaktselt asustatud alad. Ülejäänud linna territoorium loetakse hajaasustusalaks;

45) tühisõit on jäätmevedaja poolt korraldatud jäätmeveo teenuse raames jäätmevaldaja jäätmete kogumismahuti asukohta tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas või jäätmeveolepingus sätestatud nõuete täimata jätmise tõttu;

46) veopiirkond on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;

47) ühismahuti on jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping.

(2) Eeskirja § 2 lõikes 2 nimetamata mõiste defineerimisel lähtutakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest terminitest ja mõistetest.

§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket.

(3) Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

(4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.

(5) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(6) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti ja ilma keskkonnaloata on keelatud.

(7) Jäätmete ladestamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud.

(8) Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast luba omavas ettevõttes. Küttekolletes võib põletada ainult kemikaalidega töötlemata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(9) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib siseministri 03.07.2021 määruse nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“.

(10) Jäätmeid tuleb tekkekohas koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed:

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) plastid (20 01 39);

3) metallid (20 01 40);

4) klaas (20 01 02);

5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);

8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);

9) puit (20 01 38);

10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);

11) suurjäätmed (20 03 07);

12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);

13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);

14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda käesoleva määruse kehtima hakkamisest.

(12) Jäätmete liigiti kogumise nõue laieneb ka kaubanduses, tööstuses, asutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta.

§ 5. Jäätmevaldaja kohustused

Jäätmevaldaja on kohustatud:

1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele;

2) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt;

3) tagama mahuti kättesaadavuse jäätmevedajale veopäeval. Jäätmemahuti peab veopäeval asuma jäätmevedajale nähtaval kohal;

4) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse;

5) vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmetega;

6) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;

7) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle vastavalt eeskirjas kehtestatud nõuetele teenust osutavale jäätmevedajale;

8) tagama piisavas koguses eeskirja nõuete kohaste kogumimahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks;

9) hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana ning tagama kogumismahuti ümbruses heakorra;

10) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks;

11) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama lepingu alusel ühismahuteid vastavalt eeskirjas toodud tingimustele;

12) organiseerima jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu või kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse;

13) kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud, välja arvatud laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvad jäätmeliigid, kui jäätmevaldaja on need üle andnud eeskirjas sätestatud viisil;

14) koristama oma kinnistul või hallataval territooriumil tekkinud või sinna toodud jäätmed juhul, kui ei suudeta tuvastada jäätmete tekitajat;

15) käitlema ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid vastavalt eeskirjas toodud nõuetele;

16) juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid eeskirja nõuetest;

17) kui jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja on erinevad isikud, määratakse nendevaheline kohustuste jaotus pooltevahelise lepinguga.

§ 6. Jäätmete kogumisele esitatavad nõuded

(1) Jäätmete kogumise ja käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.

(2) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:

1) ohtlikke jäätmeid;

2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka;

3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;

4) suurjäätmeid;

5) probleemtooteid või neist tekkinud jäätmeid;

6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid;

7) nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid;

8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

9) radioaktiivseid jäätmeid;

10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.

(3) Lõhnahäiringuid tekitavaid ja kergesti määrivaid jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja alles seejärel kogumismahutisse.

(4) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel (nt. suurjäätmete vedu), mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit nii, et ei tekitata keskkonnale kahju.

§ 7. Kogumismahutile ja selle paiknemisele esitatavad nõuded

(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale ja jäätmete vastuvõtjale. Mahuti mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.

(2) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

(3) Kogumismahutina võib kasutada:

1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid ratastel 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;

2) muid (põhiliselt 1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;

3) kuni 150-liitriseid kogumiskotte;

4) süvakogumismahuteid, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;

5) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

(4) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele.

(5) Kogumiskoti kasutamisel peab olema välistatud keskkonnahäiringute tekkimine. Kogumiskott peab vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud ilmastiku mõjude ning lindude ja loomade ligipääsu eest.

(6) Kogumismahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav eestikeelne märgistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(7) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed tekivad või teisele kinnistule selle omanikuga kokkuleppel.

(8) Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi eelnevalt kokku teisiti.

(9) Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti kasutaja.

(10) Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Mahuti asukohta rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada mahuti tühjendamist.

(11) Kogumismahuti paigutatakse veopäeval, suletuna jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele pinnale.

(12) Juurdesõidutee mahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest mahuti transporti takistavatest esemetest.

(13) Kuni 240 liitrine (k.a) käsitsi teisaldatav ratastel mahuti võib asuda kuni 15 m kaugusel (kaasa arvatud kuni 5 meetrit väravast sissepoole) veoki peatuskohast. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.

(14) Üle 240 liitrised mahutid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 5 m. Mahuti kaugust veokini arvestatakse punktist kuhu vedajal on võimalik sõita. Erandjuhtudel määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

(15) Kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatava ratastel kogumismahuti võib jäätmeveo päeval paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale.

(16) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele selliselt, et seda saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast ilma mahutit liigutamata.

(17) Kogumismahuti paiknemiskoha ja ligipääsutee korrashoiu eest kinnistul vastutab kinnistu omanik.

(18) Kogumismahutid võib paigutada jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, millele jäätmevaldaja peab jäätmeveo päeval tagama jäätmevedajale ligipääsu.

(19) Jäätmevedaja on kohustatud koristama kogumismahuti paiknemiskoha ja selle ümbruse, kui koristamise vajadus on tekkinud jäätmevedaja süül, sealhulgas graafikujärgselt toimumata jäänud jäätmeveo tõttu.

(20) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud taolised alad) paigutab vajadusel kogumismahutid KOV või territooriumi haldav isik.

(21) Kaubandusettevõtted, ametiasutused, toitlustus- ja teenindusettevõtted on kohustatud vähemalt lahtioleku ajaks paigaldama hoone sissepääsude juurde olmejäätmete mahutid, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

(22) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastavate kleebistega. Soovitatavad värvilahendused on:

1) hall ja must – segaolmejäätmed;

2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;

3) roheline – klaaspakend;

4) sinine – paber- ja kartong;

5) punane - ohtlikud jäätmed;

6) pruun - biolagunevad jäätmed.

(23) Kogumismahuti kasutamise täpsustatud nõuded ja tingimused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega.

§ 8. Jäätmete vedu

(1) Jäätmeid vedav isik on kohustatud:

1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras, keskkonda ja elanikke kõige vähem häirival viisil;

2) tühjendama kogumismahuteid kokkulepitud graafiku järgi.

(2) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(3) Jäätmeveok peab olema reeglina kinnine ja vajadusel varustatud kogumismahuti tühjendamiseks või jäätmete peale laadimiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal sattuda keskkonda jäätmeid ega jäätmetest imbuvat nõrgvett. Suurjäätmeid, ehitusjäätmeid jms mittelenduvaid jäätmeid tohib vedada lahtises jäätmeveokis, tagades, et vedamise ajal ei satuks jäätmed keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise või veo ajal keskkonda, tuleb need jäätmevedaja poolt koheselt koristada.

(4) Jäätmeveoki registrimass ja mõõtmed peavad vastama teedele kehtestatud kandevõime piirangutele.

(5) Jäätmevaldaja, kes viib ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja eeskirjas sätestatud reegleid ning suutma tõestada jäätmete nõuetekohast üleandmist jäätmekäitlejale kahe aasta jooksul pärast jäätmete üleandmist.

§ 9. Korraldatud jäätmeveo üldnõuded

(1) Haapsalu linna haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

(3) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise tingimused, sealhulgas tulemuslikkus ja vajadusel käitluskohad, määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes või hangitakse eraldi käitluskoha hankega. Korraldatud jäätmeveo hanke ja/või jäätmete käitluskoha hanke viib läbi KOV või tema poolt volitatud isik.

§ 10. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele (sulgudes jäätmekood):

1) segaolmejäätmed (20 03 01);

2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01);

3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

5) suurjäätmed (20 03 07);

6) segapakendijäätmed (15 01 06);

7) klaaspakendijäätmed (15 01 07);

8) tekstiilijäätmed (20 01 10, 20 01 11);

9) ohtlikud jäätmed (20 01* jäätmed, v.a probleemtooted ning 15 01 10* jäätmed);

10) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03).

(2) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata jäätmejaama, keskkonnajaama jms jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud üksuse haldamise ülesande.

(3) Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, parklates, kalmistutel, haljasaladel jms avalike kogumismahutite tühjendamine.

§ 11. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õiguse ennetähtaegne äravõtmine

(1) Linnavalitsusel või tema poolt volitatud isikul on õigus jäätmevedajalt võtta ära korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise õigus, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:

1) jäätmevedajal puudub jäätmeveoks vajalik registreering;

2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;

3) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide nõudeid;

4) jäätmevedaja on rikkunud hankelepingu tingimusi;

5) muudel põhjendatud asjaoludel, tulenevalt korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisel teavitab linnavalitsus või tema poolt volitatud isik sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mille jäätmevedaja esitab viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.

(3) Kui jäätmevedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

§ 12. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramine

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasud määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses, mis arvestab ka jäätmete käitlemise kulusid.

(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise, transpordi ja käitlemise maksumus kujuneb vastavalt jäätmeliigile, kogumismahuti mahule ja tühjendussagedusele ning ei sõltu mahuti täituvuse tasemest. Teenustasule võib lisada täiendavate teenuste tasud.

(3) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama kõiki kogumismahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ja edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasnevate tegevustega seotud kulusid ja jäätmevedajal ei õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu:

1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;

2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete edastamine;

3) kogumismahuti käsitranspordi eest 15 m ja 5 m kauguselt vastavalt § 6 lg 16 ja 17 sätestatule;

4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 150 m;

5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel;

6) muudel korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes määratud juhtudel.

(4) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest vastavalt esitatud arvetele.

(5) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või lahtiselt üleantavaid jäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või jäätmetele, on jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldajalt tasu tühisõidu eest.

(6) Tasu tühisõidu eest on jäätmevaldaja kogumismahuti suurusele vastava segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti muul viisil üleantavate jäätmete osas, on tasu suuruseks 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.

(7) Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, on jäätmevedajal õigus küsida jäätmevaldajalt mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Mittenõuetekohaste jäätmete tasu on võrdne sama suure segaolmejäätmete mahuti graafikuvälise tühjendamise teenustasuga. Kogumiskoti kasutamisel on tasu võrdne 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikuvälise tühjendamise teenustasuga.

(8) Korraldatud jäätmeveo hinnastamise muud tingimused määratakse vajadusel korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentides.

§ 13. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmise tingimused

(1) Jäätmevedajal ja/või jäätmekäitlejal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.

(2) Jäätmevedaja ja/või jäätmekäitleja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodil.

(3) Jäätmevedajal ja/või jäätmekäitlejal on õigus linnavalitsusega kokkuleppel muuta teenustasu, kui:

1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja riiklike tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja/või jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;

2) muudel põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja/või jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha;

3) teenustasu suuruse muutmise muud tingimused sätestatakse vajadusel riigihanke alusdokumentides ja hankelepingus.

(4) Jäätmevedaja ja/või jäätmekäitleja esitab teenustasu muutmise taotluse linnavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Muudatuste kalkulatsioonid peavad põhinema taotlusele eelneva kuue kuu andmetel. Linnavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Teenustasude muutmise otsustab linnavalitsus hiljemalt 60 päeva jooksul alates vastavasisulise taotluse saamisest.

(5) Teenustasusid ei muudeta enne 18 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja mitte sagedamini kui üks kord aastas.

(6) Linnavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.

(7) Jäätmevedaja teavitab kirjalikult jäätmevaldajat jäätmeveo teenustasude muutumisest mitte vähem kui 30 päeva ette.

(8) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 ja 2 toodud asjaolu.

§ 14. Jäätmeveoga seotud lisateenused

(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 15. Korraldatud jäätmeveoga liitumine

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas.

(2) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates KOV korraldatud jäätmeveo loa kehtima hakkamisest.

(3) Ühismahuti kasutamisel loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks lisaks jäätmeveolepingu sõlminud jäätmevaldajale ka ühismahuti kasutamise nõusoleku andnud jäätmevaldajad.

(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.

§ 16. Jäätmeveolepingu sõlmimine

(1) Jäätmevedaja sõlmib jäätmeveo tingimuste täpsustamiseks jäätmeveolepingu kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.

(2) Jäätmevaldajal on õigus volitada kinnisvarahaldusega või -hooldusega tegelevaid ettevõtteid, samuti muid isikuid sõlmima jäätmevaldaja nimel jäätmevedajaga jäätmeveolepingut.

(3) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel riigihanke alusdokumentides, eeskirjas ja õigusaktides sätestatud nõuetest.

§ 17. Ühismahuti kasutamine

(1) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe.

(2) Ühismahuti kasutusele võtmiseks tuleb esitada vormikohane taotlus linnavalitsusele.

(3) Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevedajaga kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, ühismahuti eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

(4) Ühismahutina ei või kasutada kogumiskotti.

(5) Ühismahutit on lubatud kasutada lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks samuti samas veopiirkonnas mitut kinnistut omavatel jäätmevaldajatel.

§ 18. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

(1) Jäätmevaldaja võib taotleda kinnistu erandkorras vabastamist korraldatud jäätmeveost perioodiliselt või aastaringselt kuni viieks aastaks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(2) Jäätmevaldaja esitab linnavalitsusele kirjaliku taotluse, milles on märgitud:

1) andmed jäätmevaldaja kohta;

2) põhjendused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveost;

3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib vabastust korraldatud jäätmeveost.

(3) Linnavalitsuse vastav ametnik vaatab taotluse läbi. Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud nõuetele, annab ametnik jäätmevaldajale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja teavitab, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotluse läbi vaatamata.

(4) Taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise põhjuste tõesust ja vabastamise võimalikkust kontrollitakse kinnistu asukohas. Ametnikul on õigus nõuda tõendite esitamist, mis kinnitavad kinnistul mitteelamist või selle mittekasutamist.

(5) Ametnik teeb otsuse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

(6) Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(7) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole eelneva aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

(8) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnavalitsust tema korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

(9) Ametnik tunnistab jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise otsuse kehtetuks, kui:

1) otsuse aluseks olnud jäätmevaldaja taotlus sisaldas valeandmed;

2) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;

3) kinnistul on tuvastatud jäätmete väärkäitlemine.

§ 19. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide liigiti kogumise ja üleandmise tingimused

(1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2-11 sätestatud viisil.

(2) Segaolmejäätmete (20 03 01) kogumise ja üleandmise tingimused:

1) kogumine ja üleandmine on jäätmevaldajatele kohustuslik;

2) jäätmeid kogutakse kogumismahutiga või kuni 150 liitrise kogumiskotiga. Kogumiskoti kasutamine on lubatud ainult üksikelamutel.

(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete (20 01 08) kogumise ja üleandmise tingimused:

1) kogumine ja üleandmine on kohustuslik üksikelamu ja korterelamu jäätmevaldajatel, kelle kinnistul ei ole võimalik jäätmeid kohtkompostida või kes ei kasuta kohtkompostimise võimalust;

2) kogumine ja üleandmine on kohustuslik äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid, kelle kinnistul ei ole võimalik jäätmeid kohtkompostida või kes ei kasuta kohtkompostimise võimalust;

3) jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse;

4) tiheasustusalal asuval kinnistul on lubatud jäätmeid kohtkompostida kompostriga, hajaasustusalal asuval kinnistul on lubatud kasutada lisaks aunkompostimist. Kohtkompostimine vabastab jäätmevaldaja jäätmete üleandmise kohustusest. Jäätmevaldaja, kes ei anna jäätmeid jäätmevedajale üle, loetakse köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostijaks.

(4) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (20 02 01) kogumise ja üleandmise tingimused:

1) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid on võimalik jäätmevedajale üle anda tiheasustusalal asuvatel jäätmevaldajatel;

2) jäätmed antakse üle kogumiskotiga.

(5) Paberi- ja kartongijäätmete (20 01 01) kogumise ja üleandmise tingimused:

1) kogumine ja üleandmine on kohustuslik tiheasustusalal asuvates 8 ja enama korteriga korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata tiheasustusalal asuvatel jäätmevaldajatel, välja arvatud üksikelamud, on võimalus jäätmeid jäätmevedajale üle anda. Jäätmevaldajad, kes ei anna või kellel puudub võimalus jäätmevedajale jäätmeid üle anda, viivad jäätmed avalikesse kogumispunktidesse.

(6) Suurjäätmeid (20 03 07) on võimalik jäätmevedajale üle anda vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või muusse kogumiskohta.

(7) Segapakendijäätmete (15 01 06) kogumise ja üleandmise tingimused:

1) kogumine ja üleandmine on kohustuslik tiheasustusalal asuvates 8 ja enama korteriga korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib segapakendijäätmeid;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata tiheasustusalal asuvatel jäätmevaldajatel on võimalus segapakendijäätmed jäätmevedajale üle anda. Jäätmevaldajad, kes ei anna jäätmevedajale jäätmeid üle või kellel puudub võimalus jäätmevedajale jäätmeid üle anda, viivad jäätmed avalikesse kogumispunktidesse.

(8) Klaaspakendite (15 01 07) kogumise ja üleandmise tingimused:

1) kogumine ja üleandmine on kohustuslik tiheasustusalal asuvates alates 8 korteriga korterelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata tiheasustusalal asuvatel jäätmevaldajatel, välja arvatud üksikelamud, on võimalus jäätmeid jäätmevedajale üle anda. Jäätmevaldajad, kes ei anna või kellel puudub võimalus jäätmevedajale jäätmeid üle anda, viivad jäätmed avalikesse kogumispunktidesse.

(9) Tekstiilijäätmeid (20 01 10, 20 01 11) on võimalik üle anda jäätmevedajale vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele või muusse kogumiskohta.

(10) Ohtlikud jäätmed ( 20 01* jäätmed, v.a probleemtooted) on võimalik üle anda jäätmevedajale vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele, viia jäätmejaama või muusse kogumiskohta.

(11) Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 03) on võimalik jäätmevedajale üle anda tiheasustusalal asuvatel jäätmevaldajatel vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

(12) Biolagunevate jäätmete kohtkompostimise tingimused on esitatud eeskirja §-s 28.

(13) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja üleandmise muud tingimused reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke tingimustes.

§ 20. Jäätmete kogumismahutite tühjendamissagedus

(1) Segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendamissagedused:

1) tiheasustusega alal vähemalt üks kord 4 nädala jooksul. Kui biojäätmete kohtkompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib jäätmete veol rakendada sagedust üks kord 12 nädala jooksul;

2) hajaasustusega alal vahemikus üks kord 4 nädala jooksul kuni üks kord 12 nädala jooksul.

(2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada üks kord 2 nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Tiheasusutusalal asuvad toitlustusega tegelevad asutused ja ettevõtted, toidukaubandusega tegelevad ettevõtted ning 8 ja enama korteriga korterelamud võivad taotleda mahuti tühjendamist sagedusega üks kord seitsme päeva jooksul, esitades linnavalitsusele vastava taotluse. Perioodil 01.10 - 30.04 on lubatud kõikidel jäätmevaldajatel rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul.

(3) Muude liigiti kogutavate jäätmete mahutite tühjendussageduse tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo hanke dokumendi tingimustes. Jäätmevedajal on kohustus nõustada jäätmevaldajat nii sobivaima kogumismahuti suuruse kui tühjendamise sageduse valimisel.

(4) Kui kogumismahuti on ületäitunud või tekitab häiringuid või reostust, on jäätmevaldajal kohustus tellida kogumismahuti kohene tühjendamine ja võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud häiringute või reostuse vältimiseks.

(5) Kogumismahuti suuruse valikul on jäätmevaldajal kohustus arvestada kogutava jäätmeliigi eeldatava tekkemahuga. Kogumismahuti mahutavus peab võimaldama vältida selle ületäitumist võimalike kõrvalekallete esinemisel kogumismahuti graafikujärgsel tühjendamisel.

(6) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades võib toimuda tööpäevadel ajavahemikus kella 07.00 kuni 23.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kella 10.00 kuni 22.00.

§ 21. Jäätmevedaja kohustused

Jäätmevedaja on kohustatud:

1) vedama jäätmed selleks ettenähtud käitluskohta või -kohtadesse;

2) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;

3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;

4) korraldama jäätmevedu looduskeskkonda, elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil;

5) täitma muid ülesandeid, mis tulenevad korraldatud jäätmeveo hankelepingust;

6) arvestama eeskirja muid asjakohaseid tingimusi.

§ 22. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega ja üle anda õigusaktidega ettenähtud korras.

(2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(3) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

(4) Kodumajapidamises ja majandustegevuses tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle jäätmete vastuvõtuõigust omavale isikule.

§ 23. Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine

(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:

1) klaas;

2) plastik;

3) paber ja kartong;

4) metall;

5) tekstiil;

6) puit;

7) muu materjal.

(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse, viia selleks ette nähtud kogumiskohta.

(3) Üleantavad pakendid peavad vastama vastuvõtja poolt ettenähtud nõuetele. Avalikesse pakendijäätmete kogumismahutisse pakendi ja pakendijäätmete paigutamine on tasuta. Avalike pakendijäätmete mahuti info on leitav Haapsalu linna veebilehelt.

(4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma.

(5) Pakendiettevõtja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdavale kauba pakendile.

(6) Pakendimahutite asukohad, mahutite miinimum- ja maksimumarv ja -maht igas asukohas ning nende minimaalne tühjendamissagedus lepitakse pakendiseaduse nõuete alusel kokku taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja ja linnavalitsuse või tema poolt volitatud isiku vahel sõlmitavas lepingus.

(7) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:

1) vältima liigiti kogutud pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega;

2) tagama pakendikonteinerite nõuetekohasuse ja tehnilise korrasoleku;

3) tühjendama pakendikonteinereid selliselt, et oleks välditud ületäitumine ja ümbruse reostumine;

4) koristama pakendikonteineri ümbruse kogumismahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud jäätmetest ja korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendipunktist, kui pakendikonteinerid on olnud ületäitunud ning kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti;

5) Pakendimahuteid tuleb tühjendada regulaarselt ja vastavalt vajadusele selliselt, et oleks välditud jäätmemahuti ületäitumine või ümbruskonna reostus ja elanikele tagatud pakendite või pakendijäätmete üleandmise võimalus. Pakendijäätmete mahuti tuleb tühjendada koheselt, kui see levitab haisu või on ületäitunud;

6) tagama pakendimahuti üheselt arusaadava märgistuse. Märgistus peab olema vähemalt eesti keeles, selgesti loetav, kulumiskindel, püsiv välismõjutuste ja -tingimuste suhtes ning esitama asjakohast teavet, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ning konteinerit teenindava isiku andmed;

7) segapakendijäätmete kogumismahuti on soovituslikult kollane või kollase tähisega, klaaspakendi kogumismahuti on soovituslikult roheline või rohelise tähisega ja paberpakendi kogumismahuti on soovituslikult sinine või sinise tähisega. Kogumismahutite märgistuste uuendamisel tuleb lähtuda riiklikult esitatud soovitustest;

8) asendama koheselt kogumismahutid, mis on kasutamiskõlbmatud või ohtlikud või ei vasta eeskirja või paigaldamise lepingu tingimustele.

(8) Avalikes kogumispunktides peab olema võimalik ära anda kõiki pakendiliike. Kogumismahutite ava suurused peavad olema pakendiliigile vastavad ja piisavad pakendite mugavaks sisestamiseks ning luukide katted (kui on) peavad olema mugavalt avatavad. Kogumismahutite tehniliste parameetrite, s.h avade osas võib linnavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga ka eraldi kokku leppida. Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või kõik taaskasutusorganisatsioonid selliselt, et oleks tagatud vähemalt pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ning arvestatud jäätmevaldajate reaalsete vajadustega.

(9) Taaskasutusorganisatsioonil ja pakendiettevõtjal on kohustus esitada KOV-i nõudmisel andmeid avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu või muude kogumisviiside abil piirkonnast kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:

1) piirkonnast kogutud pakendite kogus;

2) kogutud pakendi koguse jaotus vastavalt jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule;

3) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa;

4) piirkonnas tehtud teavitustöö kirjeldus avalikkuse ja tarbijate teavitamiseks pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest;

5) isikute arv ja loetelu, kellelt pakendeid ja pakendijäätmeid kogutakse tekkekohal.

§ 24. Paberi- ja kartongijäätmete käitlemine

(1) Paber ja kartong (sealhulgas ajalehed, raamatud, paberist kaustikud, ajakirjad jm) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike.

(3) Jäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia kogumispunkti või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 25. Suurjäätmete käitlemine

(1) Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi oma kinnistu piirides ja nende ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid.

(2) Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia kogumispunkti või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 26. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine

(1) Probleemtooted on:

1) patareid ja akud;

2) mootorsõidukid ja nende osad;

3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;

4) rehvid;

5) põllumajandusplast.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasi müüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(4) Rehvid tuleb üle anda uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse või nõuetekohasesse kogumiskohta. Tootja on kohustatud korraldama rehvide tasuta vastuvõtmise.

(5) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Jäätmevaldajal on õigus romusõidukid ja nende osad nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(7) Põllumajandusplasti (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) tootja on kohustatud tagasi võtma ja korraldama oma turule lastud põllumajandusplastist tekkinud jäätmete taaskasutamise.

§ 27. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemine

(1) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljaspoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.

(2) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat vastuvõtuluba omavale vanametalli käitlejale või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.

§ 28. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

(1) Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (nt. niidetud muru, puude lehed, umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid) ning kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed (nt. riknenud toit, puu- ja köögiviljad, kalaluud, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, potitaimed ilma potita) ning samalaadsed toiduainetööstuses tekkinud jäätmed. Biojäätmetega koos võib koguda ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber, määrdunud papp ja paber. Biojäätmete hulka ei või panna bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid.

(2) Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetele vastavasse kogumiskohta või või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele.

(3) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses lisaks aunas.

(4) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida tiheasustuses üksik- ja ridaelamu kinnistutel ja hajaasustuses kõigi hoonetüüpidega kinnistutel. Tiheasustusalal asuvad muud jäätmevaldajad võivad esitada linnavalitsusele kirjaliku taotluse kohtkompostimise kasutamiseks. Linnavalitsuse vastav ametnik vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise osas hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Mõjuval põhjusel võib taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

(5) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:

1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning anda üle korraldatud jäätmeveo raames sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, lõhnahäiringute teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust;

2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb üle anda nõuetekohasesse kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveo raames.

(6) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja –aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 1.5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ega tohi asuda puurkaevu või puuraugu sanitaarkaitsealal ja/või hooldusalal.

(7) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga ega tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

(8) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima.

(9) Haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, jms) tuleb eelistatult kohapeal multšida või kompostida või koguda eraldi ja suunata kompostimisse vastavat käitlusõigust omavasse käitluskohta.

(10) Haapsalu linna üldplaneeringuga määratud tiheasustusaladel ja elamumaa juhtotstarbega aladel hajaasustuses on aia- ja haljastujäätmete põletamine keelatud.

(11) Tiheasustusalal ühiskanalisatsiooniga ühendamata või siis ühendamisvõimaluse puudumisel eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, kogumismahutitele ja püüduritele peab olema vaba.

(12) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada asjakohast teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtusõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele. Setete ja reovee vedamise tellinud isik peab veo toimumise kohta säilitama dokumendid vähemalt kaks aastat. Dokumentides peab kajastuma informatsioon setete või reovee vedaja kohta ning vedamise koht ja aeg.

§ 29. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

(3) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud:

1) koguma jäätmeid liigiti ja tagama tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete õige kogumise, mis vastab eeskirja §-s 29 sätestatud nõuetele;

2) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks, juhindudes Terviseameti juhendmaterjalist „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“;

3) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest;

4) andma jäätmed üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.

(4) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:

1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;

2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;

3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud jäätmed tuleb sorteerida ja pakendada tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele.

(6) Jäätmete pakendid peavad olema selgesti eristatavad, vastama konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja vastavasse ruumi. Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida sügavkülmutatult.

(7) Hävitamisele minevad eriliigilisi isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis, purustada tervishoiuasutuses või anda hävitamiseks üle vastavat luba omavale ettevõtjale.

(8) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(9) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

(10) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

(11) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 30. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale

(1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:

1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;

2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;

3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;

4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;

5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;

6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks, ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

(3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed". Jäätmekott suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(4) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada kollasesse raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Jäätmekott suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.

(5) Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse pruuni läbipaistmatusse lekkekindlasse jäätmekotti või erimärgistusega ravimite kogumise kanistrisse. Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Jäätmekott suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.

(6) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast nimetatud toimingut käideldakse neid jäätmeid ohtlike jäätmetena. Teised jäätmed käideldakse pärast autoklaavimist olmejäätmetena.

(7) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia pakendatult iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning topelt pakendada kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakend suletakse 3/4 täitumisel ning selle kaal ei tohi ületada 15 kg.

§ 31. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb nende tekkekohal koguda liigiti. Liigiti tuleb koguda vähemalt:

1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa (ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne);

2) puit;

3) pakend;

4) metallid;

5) püsijäätmed (tellised, plaat, keraamika, kivid, krohv, betoon, kips, pinnas jne);

6) plastid;

7) muud segajäätmed.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud:

1) koguma ehitusjäätmed liigiti;

2) valmistama ehitusplatsil ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;

3) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;

4) koguma suured ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada kogumismahutisse, ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale;

5) paigutama taaskasutatavad ehitusjäätmed kogumismahutisse või ehitusplatsi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks;

6) taaskasutama puhtad puidujäätmed või andma need üle puiduhakke valmistamiseks;

7) vältima tolmu ja ehitusjäätmete levikut ehitamise käigus, jäätmete paigutamisel kogumismahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;

8) teavitama oma töötajaid käesoleva eeskirja nõuetest.

(4) Kui ehitusjäätmeid ei ole võimalik kohapeal taaskasutada või ehitusplatsil puudub võimalus ehitusjäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib ehitusjäätmed sortimiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(5) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised ja lukustatavad.

(6) Ehituse ja lammutuse tegevus ning jäätmete laadimine ega vedamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ja nende tekke maandamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

(7) Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid, peab ehitusprojektile olema lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad).

(8) Ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele tuleb ametiasutuse nõudmisel lisada jäätmeõiend ehitus- ja lammutusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid.

(9) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kuhu on lisatud seletuskiri, mis sisaldab jäätmekäitluse kirjeldust (sh jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmete käitlemistoimingud ja –kohad). Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada jäätmeõiend jäätmete tekke ja käitlemise kohta, sealhulgas jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid. Jäätmeõiend tuleb esitada linnavalitsusele 14 päeva jooksul arvates tööde lõpetamisest.

(10) Linnavalitsus kehtestab vajadusel täiendavad tingimused ehitus-lammutusjäätmete käitlemise korraldamise reguleerimiseks.

§ 32. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgistatud nõuetekohaselt.

(2) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete hulka järgmised jäätmed:

1) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed;

2) asbesti sisaldavad jäätmed;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;

4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;

5) saastunud pinnas.

(3) Ohtlikud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti ja paigutada vastavasse kogumismahutisse, välja arvatud saastunud pinnas, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Vedelad ohtlikud jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.

(4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.

(5) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.

(6) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(7) Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

§ 33. Plastijäätmete käitlemine

Plastijäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Kasutuskõlblikud plastesemed võib üle anda kasutatud asjade müügikohta.

§ 34. Klaasijäätmete käitlemine

Klaasijäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse.

§ 35. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed

Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, sh kivid ja pinnas tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi, võimalusel taaskasutada kohapeal või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 36. Puidujäätmete käitlemine

Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel taaskasutada tekkekohas või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.

§ 37. Rõiva- ja tekstiilijäätmete käitlemine

(1) Tekstiilijäätmed on olmejäätmetest eraldi kogutavad rõiva- ja tekstiilijäätmed.

(2) Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta või jäätmevedajale korraldatud jäätmeveo raames.

§ 38. Loomsete jäätmete käitlemine

(1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise vastavale loomsete jäätmete käitlusluba omavale isikule.

(2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.

(3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:

1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);

2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);

3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;

4) matmispaik ei tohi asuda kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;

5) transport matmispaika peab toimuma nii, et on välistatud oht keskkonnale;

6) tiheasustusega alal tohib lemmiklooma matta vaid oma kinnistule.

§ 39. Jäätmete käitlemine avalikel üritustel

(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi ning järgides Haapsalu linna avalike ürituste korraldamist reguleerivaid õigusakte ja juhendeid.

(2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult.

(3) Avalikul üritusel:

1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine;

2) kogumismahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile;

3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte;

4) peab vältima ühekordsete nõude ja topside kasutamist;

5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks.

(4) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

§ 40. Jäätmete käitlemine avalikel puhkealadel ja veekogude ääres

Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja nende teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.

§ 41. Jäätmete käitlemine kalmistutel

(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja.

(2) Kalmistu haldaja paigutab territooriumile piisava arvu kogumismahuteid, et tagada jäätmete liigiti kogumine ning vältida kogumismahutite ületäitumist. Liigiti tuleb koguda vähemalt biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed ning segaolmejäätmed.

(3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvatesse avalikult kasutatavatesse kogumismahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 42. Jäätmete üleandmine käitlemiseks

(1) Käesoleva eeskirja paragrahvides 22 – 40 nimetatud jäätmed, juhul kui jäätmevaldaja ei anna neid üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta.

(2) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta on avaldatud Haapsalu linna veebilehel.

§ 43. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga. Suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2025. aastaks vähemalt 55% ja 2030 vähemalt 60% ulatuses KOV-is tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused. Tuleb tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.

(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada ringlussevõtt aastaks 2025 vähemalt 65% ja aastaks 2030 vähemalt 70% läbi avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavuse tagamise jäätmevaldajate vajadustele ning rakendades kohtkogumist. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma koos ametiasutusega elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.

(3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks 2027. aastaks on tagada biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete koostises alla 10 massiprotsendi. Selleks tuleb edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist ning on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas. Lisaks tuleb teostada järelevalvet biolagunevate jäätmete käitlemistingimuste täitmise üle.

(4) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist nõuetekohastesse kogumiskohtadesse.

(5) Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

(6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi.

(7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.

(8) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas ja nende nõuetekohase käitlemise osas ning teostada järelevalvet jäätmete käitlemistingimuste täitmise üle.

(9) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab linnavalitsus.

(10) Haapsalu linna jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid esitatakse linna jäätmekavas.

§ 44. Jäätmehoolduse ja jäätmete tekkekohal kogumise taristu arendamine

(1) Haapsalu linnas korraldab jäätmehoolduse arendamist linnavalitsus.

(2) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab KOV-i haldusterritooriumil rakendama sobivaid lahendusi.

(3) Jäätmete kogumismahutite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama eeskirjas esitatud nõudeid.

(4) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 2 toodud nõudeid.

(5) Linnavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas nii uute rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute osas.

§ 45. Jäätmekäitluskoht

(1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.

(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -mahutit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 46. Jäätmekäitluskohtade järelhooldus

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele.

(3) Tegevuse lõppemise või tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostuse likvideerib jäätmetekitaja või kinnistu omanik.

(4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

(5) KOV-il on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja seirekava koostamise kohta.

§ 47. Järelevalve teostamine

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus eeskirjas, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb Keskkonnainspektsioon, politseiasutus ja linnavalitsus.

(3) Linnavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist, füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmekäitlus- ja -veolepingute olemasolu.

(4) Linnavalitsusel on õigus määrata ametnik või ametnikud, kelle ülesandeks on käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud riikliku järelevalve ülesannete täitmine.

(5) Kõik jäätmevaldajad on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

§ 48. Keskkonnasaastatuse likvideerimine

(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastatusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastatuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

(2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul ametiasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 49. Eeskirja rikkumine

(1) Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120⁷ alusel. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Jäätmeseaduse § 120⁷ nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on linnavalitsus.

§ 50. Määruste kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Haapsalu linnavolikogu 03.06.2019.a määrus nr 45 „Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri“.

§ 51. Määruse rakendamine

Enne määruse jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonileping ja selle alusel antud korraldatud jäätmeveo tingimused kehtivad vastava kontsessioonilepingu lõppemiseni.

§ 52. Linnavalitsuse pädevus

Eeskirjaga seotud dokumentide kinnitamine ja eeskirjaga reguleerimata küsimuste lahendamine on linnavalitsuse pädevuses.

§ 53. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.