Tallinna Linnavalitsuse reglement

§ 1. Reguleerimisala

Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) reglement (edaspidi reglement) on linnavalitsuse töökord, mis reguleerib:

1) õigusakti eelnõu ja muude linnavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste esitamist linnavalitsuse istungile (edaspidi istung);

2) linna õigusakti eelnõule (edaspidi eelnõu), seletuskirjale ja täiendavale materjalile esitatavaid nõudeid;

3) eelnõu menetlemist;

4) istungi kokkukutsumist ja läbiviimist, otsuste vastuvõtmist ja istungi protokollile esitatavaid nõudeid;

5) istungil vastuvõetud linnavalitsuse õigusakti avalikustamist, teatavakstegemist ja täitmist;

6) eelnõu esitamist linnavolikogule.

§ 2. Istungil käsitletavad küsimused

(1) Istungil võtab linnavalitsus vastu otsused päevakorda võetud eelnõude kohta.

(2) Istungi päevakorrapunktina (edaspidi päevakorrapunkt) otsustab linnavalitsus järgmisi oma pädevusse kuuluvaid küsimusi:

1) seisukoha andmine linnavolikogu algatatud määruse või otsuse eelnõu või revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti kohta;

2) linnavalitsuse pädevusse kuuluvates küsimustes põhimõttelise otsuse vastuvõtmine, mis vajab täiendavat ettevalmistamist enne linnavalitsuse määruse või korralduse andmist;

3) linnavalitsuse liikmele, linna ametiasutusele (v.a linnavolikogu kantselei) (edaspidi ametiasutus) või linna valdkondlikule teenistusele (edaspidi linna teenistus) ühekordse ülesande andmine;

4) informatsiooni ärakuulamine;

5) muu töökorraldust puudutav linnavalitsuse otsustus, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.

§ 3. Eelnõu koostamine

(1) Eelnõu koostamist juhib ja koostamise eest vastutab ametiasutus või linna teenistus, kes määrab eelnõu koostaja (edaspidi koostaja) ja muud vastutajad.

(2) Ametiasutusel ja linna teenistusel on soovitatav määruse koostamisel lähtuda määruse eluringi etappidest:

1) määruse eelnõu koostamise ettevalmistamine;

2) määruse eelnõu koostamine ja menetlemine ning määruse andmine;

3) määruse rakendamine;

4) määruse rakendamise seire.

(3) Korralduse ja otsuse koostamisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatut, kui see on asjakohane.

(4) Linnapeal, linnasekretäril ja linna õigusteenistusel on õigus anda täiendavaid juhiseid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud etappide sisu kohta.

§ 4. Koostaja peamised ülesanded

Koostaja:

1) koostab eelnõu ja seletuskirja ning vastutab eelnõu ja seletuskirja korrektsuse, andmete õigsuse ning õigusaktidele ja vorminõuetele vastavuse eest. Võimalusel kasutab koostaja eelnõu ja seletuskirja koostamisel infosüsteemis loodud põhju;

2) lisab eelnõule täiendavaid materjale;

3) vastutab eelnõu sujuva ja korrektse menetlemise eest: algatab menetluse, kasutades võimalusel menetluspõhja, määrab eelnõu kooskõlastajad, jälgib menetluse käiku ja lahendab võimalikud tõrked;

4) korraldab kaasamise kooskõlas käesoleva määruse §-ga 5;

5) vajadusel tutvustab kooskõlastajatele eelnõu enne menetluse alustamist;

6) märgib infosüsteemis eelnõu juurde selle ettekandja linnavolikogu istungil ja komisjoni koosolekul;

7) tutvustab eelnõu linnavolikogu komisjonis eelnõu eest vastutava ametiasutuse või linna teenistuse otsusel;

8) jälgib, milliseid märkusi ja parandusettepanekuid tehakse eelnõu kohta linnavolikogu komisjonis, ning teavitab nendest abilinnapead, kelle töövaldkonda eelnõu kuulub;

9) vastab volikogu istungil eelnõu kohta esitatud küsimustele eelnõu ettekandja või kaasettekandja volitusel;

10) korraldab õigusakti või selle väljavõtte elektroonilise teatavakstegemise aktis nimetatud isikutele, struktuuriüksustele või asutustele ja vajadusel avaldamise üleriigilise levikuga ajalehes, kui haldusaktis ei ole öeldud teisiti.

§ 5. Koostöö ja kaasamine

(1) Määruse eelnõu koostamise ettevalmistamisse ja koostamisse kaasatakse lisaks asutuse spetsialistidele ja juristile linna õigusteenistuse esindaja, eelnõu valdkonnaga seotud ametite ning linnaosade valitsuste, tugiteenuste ja huvirühmade esindajad. Kaasamise tagab määruse eelnõu koostamise ettevalmistamise etapis ametiasutus või linna teenistus ning koostamise etapis koostaja.

(2) Korralduse ja otsuse koostamisel otsustab kaasamise vajaduse ja ulatuse koostaja.

§ 6. Eelnõule esitatavad üldnõuded

(1) Eelnõu peab vastama järgmistele nõuetele:

1) pealkiri väljendab võimalikult unikaalses ja kokkuvõtlikus sõnastuses eelnõu sisu ning on nimetavas käändes;

2) preambulis märgitakse viited õigusaktidele, mille alusel õigusakt vastu võetakse. Korralduses ja otsuses esitatakse faktilise alusena ka korralduse või otsuse andmise kaalutlused ja põhjendused. Kui eelnõu juurde ei koostata seletuskirja, siis nimetatakse preambulis õigusaktid, millega kooskõlas õigusakt vastu võetakse, ning antakse lühiülevaade probleemist ja faktilistest asjaoludest;

3) eelnõus märgitakse ülesannete täitjad ja täitmise tähtajad ning vajadusel ülesannete täitmist kontrolliv linnavalitsuse liige, ametiasutus või linna teenistus;

4) sõnastus on selge, ühetähenduslik ja täpne ning vastab eesti kirjakeele normile;

5) kui eelnõu sisaldab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, tehakse sellele märge teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise aluse ja tähtaja kohta;

6) eelnõus esitatud faktilised asjaolud on tõesed.

(2) Lisaks reglemendile kohaldatakse määrusele Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist ja Tallinna linna õigusaktidest.

§ 7. Eelnõu seletuskirjale esitatavad üldnõuded

(1) Määrusele ja üldjuhul otsusele koostatakse seletuskiri. Korralduse andmise kaalutlused ja põhjendused esitatakse haldusaktis. Korraldusele koostatakse seletuskiri siis, kui kõiki kaalutlusi ja põhjendusi ei ole võimalik haldusaktis esitada. Päevakorrapunktile üldjuhul seletuskirja ei koostata.

(2) Eelnõu seletuskirjas tuleb esitada:

1) sisukokkuvõte, millest selgub kokkuvõtvalt õigusakti vastuvõtmise eesmärk ja regulatsiooni peamine sisu. Muutva akti puhul selgitatakse kokkuvõtvalt, milles seisneb muutus võrreldes varasemaga;

2) ülevaade õiguslikku lahendamist vajavast probleemist ja olulistest faktilistest asjaoludest, millest nähtub selgelt vajadus õigusliku regulatsiooni järele ning eelnõu sisu tutvustus ja vajadusel selgitus, mis võrreldes varasema regulatsiooniga muutub. Määruse seletuskirjas peab esitama eelnõu ülesehituse ja selgituse määruse paragrahvide sisu kohta;

3) ülevaade kaasamisest: millistele ekspertidele, organisatsioonidele ja huvirühmadele on eelnõu arvamuse andmiseks saadetud ning millised on kooskõlastuse tulemused, sealhulgas nimetatakse, millised märkused ja mis põhjusel on jäetud arvestamata. Ülevaate kooskõlastustest võib eelnõule lisada täiendava materjalina;

4) määruse puhul selle rakendamise eeldatava mõju analüüs, ülevaade määruse rakendamiseks vajalikest vahenditest (raha, töötajad jms) ning eelarve, kulutuste katmise allikad ja kulutuste põhjendused. Muude õigusaktide puhul esitatakse see teave vajaduse korral;

5) ülevaade seotud õigusaktidest ja allikatest, sealhulgas viited linna õigusaktidele, mida tuleb õigusakti vastuvõtmisel muuta või mis tuleb kehtetuks tunnistada;

6) teave linnavolikogu õigusakti vastuvõtmiseks vajaliku linnavolikogu koosseisu häälteenamuse kohta, kui õigusakti vastuvõtmine seda eeldab, ning teave selle kohta, kui linnavolikogu õigusakti vastuvõtmine eeldab mitut lugemist;

7) viited isikuandmete töötlemise piirangute kohta;

8) kavandatav õigusakti jõustumise aeg ja selle valiku põhjendus, kui õigusakt ei jõustu üldises korras;

9) muud vajalikud andmed ja põhjendused.

§ 8. Täiendav materjal

(1) Koostaja lisab eelnõule täiendava materjali, mis aitab otsustada eelnõu vastuvõtmise üle.

(2) Täiendav materjal peab andma piisava ja vajaliku taustateabe eelnõus käsitletavate küsimuste kohta.

(3) Eelnõu kooskõlastajal on õigus nõuda, et koostaja lisaks eelnõule kooskõlastuse andmiseks vajaliku täiendava materjali.

§ 9. Eelnõu keeletoimetamine

(1) Määruse ja arengudokumendi eelnõu ning vajaduse korral muu eelnõu tuleb keeleliselt toimetada enne menetluse alustamist.

(2) Keeletoimetaja toimetab eelnõu üldjuhul kolme tööpäeva jooksul arvates selle saamisest.

(3) Keelelise toimetamise tulemusena ei tohi muutuda eelnõu sisu. Kui koostaja ei nõustu keeletoimetaja parandustega, arutab ta vaidlusalused küsimused keeletoimetajaga läbi.

§ 10. Eelnõu menetlemise üldpõhimõtted

(1) Eelnõu menetletakse infosüsteemis ja erandjuhul paberil.

(2) Isikuandmeid sisaldava õigusakti menetlemisel arvestatakse isikuandmete kaitse nõuetega.

(3) Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud õigusakti eelnõu näevad koostaja, tema kaasatud isikud ja menetluses osalejad. Teistel isikutel on õigus taotleda koostajalt või infosüsteemi administraatorilt juurdepääsu, näidates ära, millise tööülesande täitmiseks ta teavet vajab.

(4) Istungi päevakorra projekti on enne avalikustamist õigus näha järgmistel isikutel:

1) linnavalitsuse liikmed;

2) linnakantsler;

3) linnasekretär;

4) linnavalitsuse ametite juhid;

5) linnaosade vanemad;

6) linnavolikogu esimees;

7) istungi korraldamisega seotud teenistujad;

8) linnavalitsuse liikmete nõunikud ja abid;

9) linna sisekontrolöri teenistuse teenistujad;

10) linna õigusteenistuse teenistujad;

11) muud isikud, kes on saanud juurdepääsu linnasekretäri loal.

§ 11. Eelnõu kooskõlastajate määramine

(1) Koostaja määrab eelnõu kooskõlastamise aja, võttes arvesse eelnõu mahukust, keerukust ja muid asjaolusid, mis võivad eelnõu läbivaatamise tähtaega mõjutada, ning reglemendis nimetatud tähtaegu.

(2) Eelnõu kooskõlastatakse üldjuhul järgmises järjekorras:

1) eelnõu koostanud ametiasutuse juht või linnadirektor;

2) ametiasutuse juht (sh linnasekretär ja linnakantsler) või linnadirektor, kellele antakse eelnõu kohaselt ülesandeid või kelle tegevusvaldkonda see puudutab. Linna tervikuna puudutav eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kõikide ametiasutuste juhtidele. Kooskõlastamist ei nõuta, kui eelnõule lisatakse dokument, millest selgub, et vastava ametiasutuse juhi, linnaosa vanema või linnadirektoriga on küsimused varem läbi arutatud ja eelnõu sisu kooskõlastatud või kui kooskõlastamise ebavajalikkust põhjendatakse seletuskirjas;

3) linna õigusteenistuse vastava valdkonna jurist ja tööjaotusest olenevalt õigusloome valdonna juhataja. Kui eelnõu puudutab õigusteenistuse nõuete osakonna valdkonda, määratakse kooskõlastajaks ka nõuete valdkonna juhataja;

4) linnavalitsuse liige, kes esitab eelnõu istungi päevakorra projekti, ning teised linnavalitsuse liikmed vastavalt valdkondlikule tööjaotusele;

5) linnakantsler, kui eelnõu on koostanud või kooskõlastanud linna teenistus;

6) linnasekretär, kui menetletakse määruse eelnõu.

§ 12. Eelnõu kooskõlastamine

(1) Kooskõlastajal on õigus luua infosüsteemis alamkooskõlastusring, et kujundada asutuse seisukoht eelnõu kohta.

(2) Kooskõlastaja lähtub eelnõu kooskõlastamisel eelkõige oma tööülesannetest ja pädevusest. Kui kooskõlastamiseks on esitatud eelnõu, mis ei käsitle kooskõlastaja tööülesandeid või pädevust, võib kooskõlastaja võtta eelnõu teadmiseks.

(3) Kooskõlastaja kooskõlastab eelnõu või jätab selle kooskõlastamata, esitades infosüsteemis põhjenduse. Kui eelnõu jäetakse kooskõlastamata, siis selle menetlus peatub ning eelnõu saadetakse infosüsteemis koostajale tagasi. Kooskõlastaja võib kooskõlastamisel esitada eelnõu kohta märkusi ja ettepanekuid.

§ 13. Eriarvamuse lahendamine ja paranduste tegemine eelnõus

Kui kooskõlastajatel on tekkinud eriarvamusi, kutsub valdkonda kureeriv linnavalitsuse liige, linnakantsler või linnasekretär vajadusel eriarvamuste lahendamiseks kokku nõupidamise.

§ 14. Istungi päevakorra projekti koostamine

(1) Istungile võivad eelnõusid esitada linnavalitsuse liikmed, linnakantsler ja linnasekretär. Ametiasutuse juht või linnadirektor teeb enda tegevusvaldkonnas eelnõu istungi päevakorra projekti võtmise ettepaneku linnavalitsuse liikmele, linnakantslerile või linnasekretärile.

(2) Istungikorraldaja koostab infosüsteemis istungi päevakorra projekti eelnõudest, mis on läbinud menetluse üldjuhul neljapäeval kella 16ks, sealhulgas saanud olenevalt valdkonnast abilinnapea, linnakantsleri või linnasekretäri kooskõlastuse.

(3) Istungikorraldaja loob käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelnõudest üldjuhul hiljemalt istungile eelneva nädala neljapäeval kella 17ks istungi päevakorra projekti.

(4) Linnavalitsuse liikmed, linnakantsler ja linnasekretär vaatavad istungi toimumise nädala esmaspäeval üldjuhul kell 14 algaval nõupidamisel istungi päevakorra projekti läbi, tehes selles vajaduse korral muudatusi.

(5) Linnasekretär kinnitab ja avalikustab istungi päevakorra projekti üldjuhul istungi toimumise nädala esmaspäeval kella 18ks.

§ 15. Istungi päevakorra projektis muudatuste tegemine

(1) Pärast istungi päevakorra projekti kinnitamist võib linnavalitsuse liige, linnakantsler või linnasekretär teha ettepaneku eelnõu istungi päevakorra projekti lisada või võtta sealt välja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek esitatakse linnapeale, linnasekretärile, linna õigusteenistuse õigusloome valdkonna juhatajale ja istungikorraldajale.

(3) Istungi päevakorra projekti eelnõu lisamise või sealt välja võtmise otsustab linnapea istungil enne istungi päevakorra kinnitamist.

§ 16. Istungi kokkukutsumine

(1) Istung toimub üldjuhul igal teisipäeval linnavalitsuse istungite saalis algusega kell 11. Linnapea või tema asendaja ettepanekul võib istung toimuda muul ajal või muus kohas või infotehnoloogiliste vahendite abil ning sellest teavitab asjaosalisi linnasekretär. Linnapea loal võib istungil osaleda infotehnoloogiliste vahendite abil.

(2) Istungi võib ära jätta mõjuval põhjusel. Istungi ärajätmise otsustab linnapea või tema asendaja. Istungi ärajätmisest teatatakse linnavalitsuse liikmetele, linnakantslerile, linnasekretärile ja teistele kutsututele võimalusel hiljemalt istungile eelneval tööpäeval.

§ 17. Istungil osalemine

(1) Istungil osalevad linnavalitsuse liikmed, linnakantsler ja linnasekretär. Nende istungil osalemine ja osalemise viis fikseeritakse istungi protokollis.

(2) Kui linnavalitsus ei otsusta teisiti, võivad istungil osaleda ka linnavalitsuse ametite juhid, linnaosade vanemad, linnadirektorid, linna sisekontrolör, õigusloome valdkonna juhataja, kommunikatsioonivaldkonna esindajad, istungi korraldajad ja muud kutsutud isikud.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik ei saa istungil osaleda, võib istungist osa võtta tema asendaja.

§ 18. Istungi läbiviimine ja otsustamine

(1) Istungit juhatab linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige.

(2) Istungi juhataja ettepanekul tehakse vajadusel istungi alguses päevakorra projektis muudatusi, kinnitatakse päevakord ja seejärel arutatakse läbi päevakorras olevad eelnõud.

(3) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja.

(4) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kui ükski linnavalitsuse liige ei väljenda eelnõu kohta eriarvamust ega nõua hääletamist, ei ole hääletamine kohustuslik ja eelnõu loetakse ühehäälselt vastu võetuks.

(5) Linnavalitsuse liige, linnakantsler ja linnasekretär ei võta osa sellise päevakorrapunkti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Sellisel juhul taandab nimetatud isik ennast päevakorrapunkti arutamisest enne selle arutamist. Kui päevakorrapunkti arutamisest taandab ennast istungi juhataja, juhatab istungit linnapea määratud linnavalitsuse liige või vanim kohal olev linnavalitsuse liige. Linnasekretäri asendab linnapea käskkirjaga teda asendama määratud isikutest järjekorras esimene, kes on istungil kohal. Taandamise kohta tehakse märge istungi protokolli.

(6) Istungi läbiviimiseks vajaliku tehnilise ettevalmistuse ja istungi protokollimise korraldab linnasekretär.

(7) Istungil eelnõusse tehtud muudatuste tegemise korraldab istungikorraldaja enne akti allkirjastamist.

(8) Pärast muudatuste tegemist edastab koostaja õigusakti infosüsteemis linna õigusteenistusele ja vastava valdkonna linnavalitsuse liikmele, linnakantslerile või linnasekretärile täiendavaks kooskõlastamiseks. Eelnõu ei ole vaja täiendavalt kooskõlastada, kui selle tekstis esineva sisestusvea parandab istungikorraldaja.

§ 19. Istungi protokoll

(1) Istungi protokoll vormistatakse üldjuhul istungile järgneva kahe tööpäeva jooksul. Protokolli allkirjastavad linnapea ja linnasekretär või nende asendajad.

(2) Protokolli märgitakse:

1) istungi toimumise aeg;

2) protokolli number;

3) istungil osalenud linnavalitsuse liikmete, linnakantsleri ja linnasekretäri nimed ning nende osalemise viis;

4) arutusel olnud eelnõud, nende kohta vastuvõetud otsustused;

5) volitus eelnõu ettekandmiseks linnavolikogu istungil, kui eelnõu kannab linnavolikogu istungil ette linnakantsler, linnasekretär või linnaosa vanem;

6) vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid;

7) otsustused teistes päevakorrapunktides;

8) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;

9) vajadusel muud andmed.

§ 20. Õigusakti allkirjastamine ja teatavakstegemine

(1) Linnavalitsuse õigusakti vastuvõtmise kuupäevaks on istungi kuupäev.

(2) Linnavalitsuse õigusakti allkirjastavad linnasekretär ja linnapea.

(3) Linnavalitsuse õigusakt ja päevakorrapunkt avalikustatakse Tallinna veebilehe kaudu, v.a juhul, kui see on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Linnavalitsuse määrus avaldatakse ka Riigi Teatajas.

(4) Linnavalitsuse õigusaktide avalikustamise Tallinna veebilehe kaudu ja linnavalitsuse määruste avalikustamise Riigi Teatajas korraldab Tallinna Linnakantselei (edaspidi linnakantselei).

(5) Linnavalitsuse korralduse avaldamist ja teatavakstegemist täitjatele ning asjaosalistele korraldab koostaja või eelnõu koostamise eest vastutanud ametiasutus.

(6) Istungikorraldaja edastab õigusakti kahe tööpäeva jooksul elektrooniliselt koostajale või asutusele, kes korraldab õigusakti teatavakstegemise või avalikustamise. Digitaalse dokumendi kinnitatud koopia tegemisel kasutab istungikorraldaja linnavalitsuse e-templit või digiallkirjastab koopia ja märgib allkirjakonteinerisse, et tegu on ärakirjaga.

(7) Kui õigusakt on vaja väljastada paberil, kinnitab istungikorraldaja allkirja ja pitsatijäljendiga, et õigusakti koopia või väljavõte vastab originaalile.

(8) Istungikorraldaja edastab kahe tööpäeva jooksul linnavalitsuse õigusakti ja protokolli väljavõtte, järgides andmekaitsenõudeid, kui seda küsitakse muudel käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel.

§ 21. Linnavalitsuse e-templi kasutamine

(1) Linnakantselei kasutab linnavalitsuse e-templit, et tõendada digitaalse dokumendi terviklust ja seost Tallinna linnaga. Muu hulgas kinnitatakse linnavalitsuse e-templiga:

1) digitaalse määruse terviklust ja seost Tallinna linnaga;

2) vajadusel linnavalitsuse või linnakantselei dokumendi või selle digitaalse koopia või väljavõtte õigsust;

3) vajadusel linnavalitsuse või linnakantselei väljastatavat digitaalset dokumenti.

(2) E-templile märgitakse Tallinna Linnakantselei nimetus selgitusena, et tegu on Tallinna linna õigusakti ärakirjaga, ning templi kasutamise kuupäev ja kellaaeg.

(3) Linnavalitsuse e-templi kasutamise ja seda võimaldava vahendi hoidmise eest vastutab linnakantselei.

(4) Linnavalitsuse e-templit kasutatakse linnasekretäri volitusel. Linnavalitsuse e-templi kasutamist võimaldavat vahendit on keelatud volitamata isikule edasi anda.

§ 22. Õigusakti täitmine

(1) Õigusaktist tulenevad ülesanded ja nende täitjad fikseerib infosüsteemis istungikorraldaja.

(2) Õigusaktiga pandud ülesande täitmise eest vastutab vastava valdkonna linnavalitsuse liige koos linna ülesande saanud ametiasutuse juhiga.

(3) Õigusakti täitmise tagavad ja täitmist kontrollivad linnavalitsuse liikmed ja ametiasutuste juhid vastavalt tööjaotusele. Linnavalitsuse liikmed koordineerivad täitmist ja teavitavad linnapead ülesannete täitmisest, mille tähtaeg on saabunud.

(4) Linna sisekontrolöri teenistus teavitab tähtajaks täitmata ülesannetest vajadusel linnapead.

§ 23. Eelnõu esitamine linnavolikogule

(1) Linnavolikogu määruse või otsuse eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid vormistatakse ja esitatakse linnavolikogule vastavalt linnavolikogu töökorrale.

(2) Infosüsteemis märgitakse eelnõu juurde selle ettekandja linnavolikogu komisjoni koosolekul ja linnavolikogu istungil.

§ 24. Linnavolikogust saabunud eelnõu läbivaatamine

(1) Linnavalitsus peab linnavolikogu esitatud eelnõule seisukoha esitama kümne tööpäeva jooksul alates selle linnakantseleile saabumisest.

(2) Linnasekretär suunab linnavolikogu kantseleist saabunud eelnõu läbivaatamiseks vastava valdkonna linnavalitsuse liikmele või linnakantslerile, kes esitab eelnõu läbivaatamiseks üldjuhul järgmisele linnavalitsuse istungile.

(3) Linnavalitsuse seisukoht vormistatakse infosüsteemis, menetletakse reglemendi §-de 10–13 kohaselt ja esitatakse linnavolikogule reglemendi §-s 23 viidatud korras.

§ 25. Linnavolikogu komisjonis eelnõu arutamisel osalemine

Linnavalitsuse esitatud linnavolikogu määruse või otsuse eelnõu arutamisel linnavolikogu komisjonis osaleb ametiasutuse juht või tema määratud isik, kes võib kaasata teisi isikuid. Linnavalitsuse liige, linnakantsler ja linnasekretär osalevad komisjoni koosolekul soovi korral.

§ 26. Linnavolikogu eelnõu tagasivõtmine

(1) Linnavolikogu eelnõu võib tagasi võtta enne selle linnavolikogu istungil lõpphääletusele panemist. Õigus eelnõu tagasi võtta on linnavalitsusel, linnapeal ning abilinnapeal, kelle töövaldkonda eelnõu kuulub, ja eelnõu ettekandjal.

(2) Kui linnavalitsus soovib esitatud eelnõu linnavolikogu menetlusest tagasi võtta, siis see otsustatakse istungil ning otsustus vormistatakse istungi päevakorrapunktina.

§ 27. Õigusakti kehtetuks tunnistamine

Tallinna Linnavalitsuse 23. septembri 2009 määrus nr 72 „Tallinna Linnavalitsuse reglement“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 28. Menetluses olevatele eelnõudele kohaldatav määrus

Eelnõu, mille menetlemist on alustatud enne käesoleva määruse jõustumist, viiakse lõpule Tallinna Linnavalitsuse 23. septembri 2009 määruse nr 72 „Tallinna Linnavalitsuse reglement“ kohaselt, kui ei ole võimalik rakendada käesoleva määruse sätteid.