Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord

§ 1. Reguleerimisala

Korteriühistule kriisivalmidustoetuste andmise kord (edaspidi määrus) reguleerib Tallinna linna eelarvest toetuste andmist korteriühistule, mille registrikaardile kantud asukoht või korteriomandite asukoht on Tallinna haldusterritooriumil, sealhulgas toetuste taotlemist, taotluste menetlemist, toetuste maksmist ja kontrolli toetuste kasutamise üle.

§ 2. Kriisivalmidustoetuste andmise eesmärk

Kriisivalmidustoetuste andmise eesmärk on:

1) suurendada korterelamute toimepidevust kriisiolukorras;

2) kiirendada korterelamutesse varjumiskohtade loomist;

3) tugevdada kogukonna turvalisust ja kriisivalmidust, toetades Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ korrakaitse sihte, „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ põhimõtteid ning „Elanikkonnakaitse arengukava 2024–2027“ rakendamist.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid alljärgnevas tähenduses:

1) toimepidevus – suutlikkus tagada oluliste teenuste ja tegevuste katkematu toimimine või nende kiire taastamine häire, kriisi või elutähtsa teenuse ootamatu katkestuse korral;

2) varjumiskoha kohandamine – olemasoleva hoone osa või ruumi ettevalmistamine selliselt, et see pakuks inimestele võimalikult head kaitset ohuolukorras, arvestades hoone ehituslikke ja tehnilisi võimalusi. Üldkasutatava ruumi varjumiskohaks kohandamisel lähtutakse koostatud eskiisist, skeemist, projektist vms;

3) varjumisplaan – juhend, milles on hinnatud konkreetses hoones varjumise võimalusi ning kirjeldatud ettevalmistusi, tegevusi ja meetmeid, millega tagatakse inimeste kiire ja turvaline varjumine ohuolukorras;

4) avariivalgustus – valgustus, mis töötab elektrikatkestuse või evakuatsiooni ajal;

5) varutoide – elektrivarustus, mis lülitatakse sisse elektrivarustuse katkestuse korral, et hoida käigus näiteks toimepidevuse seisukohalt kõige olulisemad hoone küttesüsteemi seadmed, avariivalgustus vms;

6) varutoiteseade – mobiilne või statsionaarne seade (näiteks inverter, generaator, aku) või seadmete kogum, mille abil on võimalik tagada varutoide;

7) konsultant – isik, kellel on varjumiskoha kohandamise valdkonnas töökogemus või eksperditeadmised ning kelle teenuseid kasutatakse korteriühistu varjumisplaani koostamisel ning varjumiskoha kohandamise ettevalmistamiseks ja elluviimiseks;

8) töövõtja – äriregistrisse kantud majandustegevuses osalev isik, kes on esitanud vähemalt ühe majandusaasta aruande, millest nähtub, et tema põhitegevusala on seotud asjaomase teenuse osutamisega. Kui töövõtja teeb õigusaktides määratletud eritöid, peab ta olema kantud majandustegevuse registrisse või peab tal olema asjaomane tegevusluba.

§ 4. Kriisivalmidustoetuste liigid ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Määruse alusel antakse järgmisi toetusi (edaspidi koos ka toetus):

1) varjumiskoha kohandamise toetus;

2) soojussõlme varutoitevalmiduse toetus.

(2) Käibemaks on abikõlblik kulu, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud ega saa sisendkäibemaksu tagasi taotleda.

(3) Mitteabikõlblikud kulud on riigilõivud, kohalikud maksud ja kulud, mis ei ole taotlusega seotud, mille tegemiseks määruse järgi toetust ei anta või mis on ebamõistlikud.

§ 5. Kriisivalmidustoetuste suuruse kujunemine

(1) Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (edaspidi munitsipaalpolitsei amet) otsustab kriisivalmidustoetuste kogumahu jaotuse toetuseliikide vahel.

(2) Munitsipaalpolitsei amet peatab taotluste vastuvõtmise, kui antavate kriisivalmidustoetuste kogumaht on võrdne summaga, mis on asjaomasel aastal linna eelarves selleks ette nähtud. Pärast eelarvevahendite ammendumist esitatud taotlus jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse taotlejale. Taotluste vastuvõtmine avatakse uuesti eelarvevahendite vabanemisel või juhul, kui linna eelarves eraldatakse kriisivalmidustoetuste andmiseks lisavahendeid.

(3) Korteriühistul on õigus saada ühe korterelamu kohta varjumiskoha kohandamise toetust kuni 70% kavandatud tegevuste ja abikõlbulike kulude eelarvest, aga mitte rohkem kui 7000 eurot. Kuni 10% taotletavast kogusummast võib moodustada konsultandi teenuse maksumus ja kuni 5% hädaolukorra tarvikute maksumus.

(4) Korteriühistul on õigus saada soojussõlme varutoitevalmiduse toetust vastavalt käesoleva määruse §-le 16 ja käesoleva määruse §-le 21 alusel kehtestatud lisatingimustele.

§ 6. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Korteriühistu (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele tingimustele:

1) äriregistris on taotleja registrikaardile kantud asukoht või korteriomandite asukoht Tallinna linna haldusterritooriumil;

2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, ümberkujundamis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust;

3) taotlejal peavad olema tasutud riiklikud ja kohalikud maksud ning tal ei tohi olla Tallinna linnale muid võlgu, välja arvatud juhul, kui need on ajatatud ja maksed on tasutud maksegraafiku kohaselt. Taotleja peab olema esitanud kõik maksukorralduse seaduses ja teistes maksuseadustes nõutavad maksudeklaratsioonid ning majandusaasta aruanne toetuse taotlemisele eelneva kalendriaasta kohta.

(2) Korterelamu, mille jaoks korteriühistu toetust taotleb, peab vastama järgmistele tingimustele:

1) hoones on rohkem kui kaks korterit, mis asuvad ühes hoonekehas ning millel on ühine sissepääs ja ühised tehnosüsteemid;

2) kui ühel kinnisasjal on mitu korterelamut, peab määruse nõuetele vastama korterelamu, millele toetust taotletakse, ja olema otstarbelises kasutuses;

3) korterelamu energiatarbimise andmed või muud samaväärsed andmed tõendavad korterelamu otstarbelist kasutamist.

(3) Taotleja seaduslikule või lepingulisele esindajale esitatavad nõuded:

1) esindaja (sealhulgas valitseja) volitused peavad taotluse esitamise ajal kehtima;

2) esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.

§ 7. Taotluse menetleja

Kriisivalmidustoetuste taotlusi menetleb munitsipaalpolitsei amet.

§ 8. Taotlusele esitatavad nõuded

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab munitsipaalpolitsei ametil kontrollida taotleja ja taotluse vastavust määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:

1) taotleja nimi, registrikood ning kinnisasja aadress;

2) korterelamu(te) ehitisregistri kood(id);

3) taotleja arvelduskonto number ning vajadusel viitenumber;

4) taotleja seadusliku või lepingulise esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress;

5) varjumiskoha kohandamise toetuse puhul planeeritavate tegevuste ja tööde ning soetatavate seadmete ja tarvikute loetelu;

6) varjumiskoha kohandamise toetuse puhul tegevuste eelarve ja taotletava toetuse summa;

7) taotleja kinnitus, et on olemas ehitamise ja/või töö tegemise aluseks olev otsustus, mis on kooskõlas taotlejat, kaasomanikke või korteriomandite omanikke puudutava seadusega või taotleja põhikirjaga;

8) taotleja kinnitus, et ta ei ole riigilt või Tallinna linna asutustelt samaks tegevuseks toetust taotlemas, taotlenud ega saanud;

9) taotleja kinnitus, et taotleja, taotlus ja selles nimetatud korterelamu vastab määruse nõuetele;

10) taotleja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud ega saa sisendkäibemaksu tagasi taotleda;

11) taotleja kinnitus, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest, sealhulgas tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest, ning nõustub neid täitma;

12) taotleja kinnitus, et ta on teadlik toetuse andmisega seotud andmete avalikustamisest ning annab selleks nõusoleku;

13) taotleja kinnitus, et ta on teadlik haldusaktide, dokumentide ja muu teabe elektroonilisest edastamisest ning nõustub sellega;

14) taotleja kinnitus, et ta on teadlik toetuse kasutamise kontrollimise võimalusest ning kohustub tegema järelevalveasutuse või munitsipaalpolitsei ametiga koostööd.

§ 9. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:

1) esitama taotleja ja taotluse kohta lisateavet ja -dokumente munitsipaalpolitsei ameti nõutud vormis ja tähtajal;

2) võimaldama munitsipaalpolitsei ametil kontrollida taotleja esitatud andmete õigsust (sealhulgas kohapeal ja siseruumides) ning taotleja ja taotluse nõuetekohasust;

3) täitma Eesti Vabariigi ja Tallinna linna õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 10. Taotluse esitamine

(1) Taotleja seaduslik või lepinguline esindaja esitab taotluse ja muud toetuse tingimustes nõutud dokumendid Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) kaudu.

(2) Varjumiskoha kohandamise toetuse taotlus esitatakse enne planeeritavate tööde alustamist ning kavandatud seadmete ja tarvikute soetamist.

§ 11. Taotluse läbivaatamise tähtaeg

(1) Munitsipaalpolitsei amet kontrollib taotleja ja taotluse vastavust määruse nõuetele 14 kalendripäeva jooksul arvates taotluse infosüsteemis esitamisest ja teeb otsuse toetuse andmise kohta.

(2) Kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab munitsipaalpolitsei amet sellest taotlejat ja määrab nende kõrvaldamise tähtaja. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Munitsipaalpolitsei amet teeb otsuse toetuse andmise kohta 14 kalendripäeva jooksul arvates määruse nõuetele vastava taotluse ja lisadokumentide saamisest.

(3) Munitsipaalpolitsei amet edastab toetuse andmise otsuse taotlejale viie tööpäeva jooksul ning palub tal anda elektroonilise nõusoleku toetuse kasutamise kohta.

(4) Taotlejal on õigus anda toetuse kasutamise nõusolek 30 kalendripäeva jooksul alates toetuse andmise otsuse tegemisest. Kui taotleja ei anna nõusolekut nimetatud tähtaja jooksul või kui pooled ei saavuta kokkulepet toetuse kasutamise tingimustes, kaotab taotleja õiguse toetust saada ning munitsipaalpolitsei ameti juhataja tunnistab toetuse andmise otsuse kehtetuks. Munitsipaalpolitsei ametil on õigus pikendada toetuse kasutamise nõusoleku andmise tähtaega.

(5) Munitsipaalpolitsei amet tagastab taotluse läbi vaatamata ning teavitab taotlejat sellest elektrooniliselt infosüsteemi kaudu, sealhulgas juhul, kui:

1) taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul;

2) taotleja, taotlus ja/või korterelamu(d) ei vasta määruse §-s 6 ja/või §-s 8 esitatud nõuetele;

3) linna eelarves ei ole rahalisi vahendeid taotluse rahuldamiseks.

(6) Taotluse läbivaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat infosüsteemi kaudu.

§ 12. Taotluse rahuldamata jätmine

Munitsipaalpolitsei amet jätab taotluse rahuldamata, kui:

1) toetuse taotlemise tingimused ei ole täidetud;

2) toetust taotletakse tegevusteks, mida toetuse tingimuste kohaselt ei toetata;

3) taotleja on samaks tegevuseks või selle tegevuse etapi elluviimiseks saanud toetust riigi või Tallinna linna asutustelt;

4) taotluses on esitatud valeandmeid või esineb muu oluline põhjus.

§ 13. Toetuse väljamaksmise tähtaeg

Varjumiskoha kohandamise toetus makstakse toetuse saaja arvelduskontole välja 14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui munitsipaalpolitsei amet on kinnitanud taotleja esitatud aruande.

§ 14. Teadete edastamine ja kättetoimetamine

(1) Toetuse taotlemisega seonduvad teated ja otsused edastatakse infosüsteemi kaudu vastavasisulise teavitusena taotleja esindaja e-posti aadressile.

(2) Infosüsteemis avaldatud teated ja otsused loetakse taotlejale kättetoimetatuks infosüsteemis dokumendi avamise või vastuvõtmise registreerimisel.

§ 15. Varjumiskoha kohandamise toetuse tingimused

(1) Varjumiskoha kohandamise toetus on mõeldud korterelamule, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m².

(2) Toetust antakse korterelamus asuva üldkasutatava ruumi kohandamiseks varjumiskohaks, lähtudes varjumisplaanist. Toetus on ette nähtud ehitustööde tegemiseks, sealhulgas varutoite väljaehitamiseks varjumiskoha toimimiseks, ning vajalike materjalide eest tasumiseks.

(3) Toetatavad tegevused:

1) toimiva ligipääsu ja avariiväljapääsu korrastamine või rajamine (üldkasutatava ruumi sissepääsu korrastamine või varuväljapääsu korrastamine või rajamine, liikumispuudega inimestele ligipääsu tagamine, avariivalgustuse paigaldamine jne);

2) üldkasutatava ruumi avatäidete (akende ja avade) kindlustamiseks vajaliku materjali soetamine (näiteks liivakotid, tugev kile akende kiletamiseks, metallplaadid);

3) üldkasutatava ruumi lagede toestamiseks vajaliku materjali soetamine ja paigaldamine;

4) varjumiskohta vee ja kanalisatsiooni väljaehitamine, sealhulgas mahuti(te) ja sanitaarseadmete (näiteks tualetipott, kraanikauss või veekraan) soetamine ja paigaldamine;

5) korterelamu elektripaigaldise varutoiteseadmega ühendamise valmiduse loomine ning sellega seotud projekteerimis-, ehitus- ja rekonstrueerimistööde ja/või elektripaigaldise auditi tegemine, kui käesolevas punktis nimetatud tööde tegemise järel tuleb tõendada elektripaigaldise nõuetele vastavust kooskõlas majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015 määrusega nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“;

6) varutoiteseadme soetamine;

7) hädaolukorra tarvikute soetamine (näiteks patareitoitel raadio, tööriistad (näiteks nuga, labidas, kirka, sõrgkang), esmaabivahendid, prügikotid, tulekustuti, veemahutid, maskid, akupank, patareid ning patarei- või akuvalgustid);

8) konsultandi teenuse ostmine varjumisplaani koostamiseks ja varjumiskoha kohandamiseks vajaliku eskiisi, skeemi või projekti vms koostamiseks.

(4) Konsultant ei tohi kuuluda taotleja korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku juhtorganisse, olla selle juriidilise isikuga lepingulises suhtes ega tegutseda nimetatud valitseja määratud majahaldurina.

§ 16. Soojussõlme varutoitevalmiduse toetuse tingimused

(1) Soojussõlme varutoitevalmiduse toetust antakse kaugküttega ühendatud korterelamu soojussõlme peakilbile varutoite ühendamise võimaluse loomiseks elektrikatkestuse korral, et tagada varuenergiallika abil soojussõlme töövõime kaugkütte soojusenergia edasiandmiseks korterelamus. Toetuse andmisele võib rakendada määruse § 21 alusel kehtestatud lisatingimusi.

(2) Toetust antakse linna poolt riigihanke korras välja valitud töövõtjale või töövõtjatele korterelamu soojussõlme varutoitevalmiduse valmisehitamise kulude tasumisega vastavalt hanke maksumusele (toetussumma).

§ 17. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:

1) viima toetatava tegevuse lõpule kuue kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest;

2) säilitama toetatud tegevuse kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt;

3) säilitama taotluse ja toetatud tegevuse elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt;

4) võimaldama munitsipaalpolitsei ametil kontrollida toetatud tegevuse kulu- ja maksedokumente, soetatud seadmeid ja esemeid ning tehtud töid, sealhulgas tagama juurdepääsu toetatud tegevusega seotud ehitisele, selle osale ja territooriumile;

5) teavitama munitsipaalpolitsei ametit viivitamata elektrooniliselt sellest, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;

6) kandma kõik kulud, mis tulenevad toetatud tegevuse kallinemisest võrreldes toetuse andmise otsuses kajastatud summaga;

7) esitama nõutud teabe munitsipaalpolitsei ametile ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul.

§ 18. Aruandlus

(1) Toetuse saaja esitab 30 kalendripäeva jooksul pärast toetatava tegevuse lõpuleviimist iseteeninduskeskkonna kaudu munitsipaalpolitsei ametile aruande.

(2) Aruanne sisaldab:

1) abikõlblikke kulusid tõendavaid kulu- ja maksedokumente;

2) ülevaadet tehtud töödest (sealhulgas visuaalmaterjali) ja soetatud tarvikutest ja seadmetest;

3) varjumisplaani ja kinnitust, et varjumisplaani on tutvustatud korterelamu elanikele.

(3) Toetuse saaja kõrvaldab aruandes ilmnenud puudused munitsipaalpolitsei ameti ettepanekul üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

(4) Munitsipaalpolitsei amet kinnitab aruande 14 kalendripäeva jooksul selle iseteeninduskeskkonda esitamisest arvates.

(5) Munitsipaalpolitsei amet ei kinnita aruannet, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

2) toetuse saaja ei ole taotluses ettenähtud tegevusi teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud;

3) varjumiskoha kohandamise toetuse saaja ei ole esitanud koos aruandega varjumisplaani.

§ 19. Järelevalve

(1) Munitsipaalpolitsei ametil on õigus kontrollida kahe aasta jooksul alates toetuse väljamaksmisest toetuse saaja vastavust nõuetele, toetuse sihtotstarbelist kasutamist ning toetatud tegevuse vastavust taotlusele ja selle lisadokumentidele.

(2) Järelevalve tegijal on õigus kohapeal (sealhulgas siseruumides) kontrollida toetusega seotud asjaolusid ning toetatud tegevuste vastavust taotlusele.

(3) Järelevalve tegemise kohta koostatakse kontrolliakt.

§ 20. Toetuse tagasinõudmine

(1) Järelevalve tegijal on õigus nõuda toetuse saajalt talle väljamakstud toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui pärast toetuse väljamaksmist ilmneb, et:

1) toetuse saaja on esitanud taotluses või toetuse kasutamise kohta valeandmeid või on jätnud olulised asjaolud avaldamata;

2) toetuse saaja ei täida määrusest tulenevaid toetuse saamisega kaasnevaid kohustusi;

3) esineb muu oluline asjaolu.

(2) Kui toetust on saadud valeandmete esitamise teel või muul viisil, mille puhul toetuse saajal puudus tegelikult toetuse saamise õigus, on toetuse saaja kohustatud toetuse tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele ning munitsipaalpolitsei ameti juhataja teeb sellekohase tagasinõude otsuse. Toetuse saaja on kohustatud tagasinõude otsuses nõutava summa tasuma 14 kalendripäeva jooksul linna arvelduskontole.

(3) Toetuse tagasinõude esitamisel lisandub tagasinõutavale summale viivis vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113. Kui toetuse saaja ei ole tagasinõuet tasunud tagasinõude otsusel märgitud tähtpäevaks, arvestatakse tagasinõutavalt summalt viivist kuni kohustuse nõuetekohase täitmise päevani.

§ 21. Volituse andmine

Tallinna Linnavalitsusel on õigus kehtestada korteriühistule antavate kriisivalmidustoetuste lisatingimused, mis täpsustavad muu hulgas töövõtjale, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude sisule ja dokumentidele esitatavaid nõudeid, lähtudes toetuste andmise eesmärgist.

§ 22. Toetuse andmise piirang

Taotlejale, kes on taotlenud ja saanud toetust Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 3 „Korteriühistutele toetuste andmise kord“ alusel toetusmeetme eest, mis on reguleeritud ka käesolevas määruses, teist korda sama tegevuse eest toetust ei anta.

§ 23. Dokumentide vormide kehtestamine

Munitsipaalpolitsei ameti juhataja kehtestab vajadusel käskkirjaga toetuste taotlemiseks, menetlemiseks ja järelevalve tegemiseks vajalike dokumentide vormid.

§ 24. Korteriühistule toetuse andmise korra muutmine

Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2025 määruse nr 7 „Korteriühistule toetuse andmise kord“ § 54 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Korteriühistu, kes on alustanud enne käesoleva määruse jõustumist korterelamu energiatõhususe ja välisilme parandamiseks ehitustegevust Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määruse nr 3 „Korteriühistutele toetuste andmise kord“ (edaspidi määrus nr 3 ) kohaselt, võib esitada taotluse toetuse „Fassaadid korda“ saamiseks Tallinna Strateegiakeskusele hiljemalt 1. oktoobril 2025, arvestades järgmist: 1) kasutusteatis või kasutusluba on väljastatud ajavahemikul 1. juulist 2024 kuni 2. märtsini 2025 (k.a); 2) rahuldamata jäetakse taotlus, mis ei vasta määruses nr 3 sätestatud toetuse „Fassaadid korda“ nõuetele; 3) taotluses esinevate puuduste kõrvaldamisele, taotluse läbi vaatamata ja rahuldamata jätmisele kohaldatakse määruse nr 3 § 23; 4) kui taotlus või taotleja ei vasta määruses nr 3 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning sellest teavitatakse taotlejat infosüsteemi vahendusel; 5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab strateegiakeskus haldusaktiga.“;