Saarde Vallavalitsuse töökord
действуетс 17.08.2025· RT IV, 14.08.2025, 2· Saarde Vallavolikogu
Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega sätestatakse Saarde Vallavalitsuse kui täitevorgani (edaspidi valitsus) tegevuse kavandamise alused, täpsem töökord ning komisjonide moodustamise alused ja töökord.
§ 2. Valitsuse töö kavandamine
Valitsus kavandab oma tööd, lähtudes seadustest, seaduse alusel antud õigusaktidest, Saarde Vallavolikogu (edaspidi volikogu) määrustest ja otsustest, vallavalitsuse määrustest ja korraldustest ning Saarde valla ja vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingutest.
2. peatükk VALLAVALITSUSE ISTUNG
§ 3. Istungi üldsätted
Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil.
Istung toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga. Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest eelnevalt vallavanemat või tema asendajat.
Istungile võib kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega.
Vallavalitsuse istungil osaleb vallasekretär sõnaõigusega.
§ 4. Istungi korraldus
Valitsuse istung toimub üldjuhul kord nädalas vallavalitsuse ruumides.
Valitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.
Vallavanem võib istungi kokku kutsuda igal ajal, istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta. Istungi toimumise aeg tehakse valitsuse liikmetele, kutsutud ametnikele ja teistele kutsututele teatavaks suuliselt või Outlook-i kutse kaudu hiljemalt üks tööpäev enne istungi toimumist. Istungi ära jätmise võib teatavaks teha ka määratud istungi päeva hommikul, teavitades ajast, millal ära jääv istung korraldatakse.
Vallavanem võib valitsuse istungi kokku kutsuda täieliku või osalise kaugosalusega. Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui valitsuse istungil osalejale on tagatud eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise videosilla abil valitsuse istungil osalemine, võimalus esitada küsimusi, avaldada arvamust ning hääletada.
Soovist osaleda istungil kaugosalusega tuleb teatada vallavanemale või tema asendajale hiljemalt 1 tund enne valitsuse istungi algust.
Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja töökorras istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista vallavalitsuse istungil osalejal tema õiguste teostamist.
Kui vallavalitsuse liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud osalejatele võimaldatud tehnilistest võimalustest mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende vallavalitsuse liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.
Valitsuse istung ühel tööpäeval ei tohi üldjuhul kesta üle kuue tunni. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest.
§ 5. Istungi päevakorra projekti koostamine
Nõuete kohaselt kooskõlastatud eelnõude põhjal korraldab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostamise. Vallasekretär võib lisada päevakorra projekti ka osaliselt kooskõlastamata eelnõu.
Istungi päevakorra projekti võib istungil muuta kõikide istungil osalevate vallavalitsuse liikmete nõusolekul.
§ 6. Istungil arutatavad küsimused
Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse:
valitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
volikogule otsustamiseks esitatavad valitsuse algatatud volikogu määruste ja otsuste eelnõud;
valitsusele seisukoha andmiseks esitatud volikogu määruste ja otsuste eelnõud, mida ei ole algatanud valitsuse liige või komisjon, ametiasutuse ametnik, hallatava asutuse juht või vallaelanikud;
muud valitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja valitsuse õigus- või haldusakti andmist;
informatsioon.
Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigus- või haldusakti andmist, dokumenteeritakse protokollis vallavalitsuse otsustus või sisemine töökorraldus.
Volikogule otsustamiseks esitatava vallavalitsuse algatatud volikogu õigusakti eelnõu puhul esitatakse vallavalitsuse istungi päevakorda vastav volikogu otsuse või määruse eelnõu koos seletuskirja ja vajadusel põhistatavate dokumentidega.
Vallavalitsuse liikme või komisjoni, ametiasutuse ametniku, hallatava asutuse juhi või vallaelanike algatatud volikogu õigusakti eelnõu lugemise katkestamisel või järgmisele lugemisele saatmisel otsustab vallavalitsus parandatud või täiendatud teksti volikogule esitamise oma istungil protokollilise otsusena, arvestades käesolevas määruses sätestatud nõudeid.
Vallavanem võib ilma valitsuse istungit pidamata otsustada vallavalitsuse algatatud volikogu õigusakti eelnõu volikogu menetlusest tagasi võtmise.
§ 7. Istungi töökord
Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.
Istungi juhataja tutvustab istungi alguses istungi päevakorra projekti.
Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavalitsuse liikme või vallasekretäri ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata või päevakorda lisada.
Pärast päevakorra suhtes ettepanekute ärakuulamist ja läbi arutamist kinnitab vallavalitsus istungi päevakorra.
Valitsuse liige ei tohi osa võtta sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Viidatud juhul on valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse protokollis. Küsimuste otsustamiseks vajalik kvoorum on selle valitsuse liikme võrra väiksem.
Päevakorrapunkti arutamine algab vallavalitsuse liikme, vajadusel valdkonna juhi või eelnõu koostaja ettekandega. Pärast ettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguandele. Istungi juhataja võib anda sõna ka teistele vallavalitsuse istungile kutsutud või kaasatud isikutele.
Istungi juhataja, samuti vallavalitsuse liikme või vallasekretäri motiveeritud taotlusel lükatakse asja otsustamine edasi.
Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid ja annab võimaluse parandusteks.
Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete häälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. Hääletustulemused kantakse vallavalitsuse istungi protokolli. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.
Töökorra küsimusi, mida käesolevas paragrahvis ei ole reguleeritud, otsustab vallavalitsus jooksvalt ja need kantakse istungi protokolli.
§ 8. Vallavalitsuse istungi protokoll
Vallavalitsuse istungi protokollimise korraldab vallasekretär.
Istungi protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.
Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
Protokolli kantakse otsustused, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.
Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla protokollija ja istungi juhataja.
Vallavalitsuse istung võidakse helisalvestada. Helisalvestis on asutusesiseseks kasutamiseks ja seda kasutatakse vallavalitsuse istungi protokolli koostamiseks. Helisalvestist ei ole lubatud kopeerida.
Protokollid avalikustatakse ametiasutuse dokumendiregistri kaudu ning tagatud on juurdepääs Saarde valla veebilehelt. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
3. peatükk ÕIGUS- JA HALDUSAKTID
§ 9. Valitsuse õigusaktide algatamine
Valitsuse õigusakti algatamise õigus on:
valitsuse liikmel;
valitsuse komisjonil;
ametnikul;
hallatava asutuse juhil;
vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 10. Eelnõude ettevalmistamine
Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda koostatakse vallavalitsuse määruse või korralduse, volikogu määruse või otsuse eelnõu koos lisamaterjalidega, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks.
Valitsuse istungile esitatavad materjalid valmistab vastavalt oma pädevusele ette vallavalitsuse ametnik ja/või valdkonna abivallavanem.
Valitsusele esitatavate materjalide normitehnilise korrektsuse, sisu õigsuse ning tähtaegse esitamise eest vastutab eelnõu koostaja.
§ 11. Eelnõule esitatavad nõuded
Eelnõu peab:
olema kooskõlas kehtiva seadusandluse, käesoleva määruse ja teiste Saarde valla õigusaktidega;
olema vormistatud normitehniliselt korrektselt, keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav;
sisaldama viidet volitusnormile (õigusakti kehtestamise õigus või kohustus) ning teiste seaduse või mõne muu õigusakti sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas eelnõu koostatakse;
omama pealkirja, mis väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu;
kajastama vajadusel püstitatud ülesannete täitjaid, täitmise tähtaegu ja kontrolli teostavaid isikuid;
sisaldama õigusakti jõustumise aega.
Määruse eelnõule peab olema lisatud seletuskiri ning vajadusel eelnõu põhistavad dokumendid. Seletuskiri peab muuhulgas sisaldama:
asja otsustamise vajalikkuse põhjendust;
kas ja milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
eelnõu rakendamisega seotud ja kaasnevaid majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;
ülevaadet eelnõu rakendamisega kaasnevatest mõjudest.
Kui õigusakti eelnõu peab olema enne vastuvõtmist avalikustatud, avalikustatakse eelnõu õigusaktides ette nähtud tähtaegu järgides Saarde valla veebilehel. Avalikustamise tagab eelnõu koostaja.
§ 12. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu istungi päevakorda võtmiseks peab see olema esitatud elektrooniliselt dokumentide üldkaustas (yld, Z:ketas) „Vallavalitsuse istungid“ vähemalt eelmisel tööpäeval enne istungi toimumist.
Eelnõu kooskõlastatakse valdkonna juhi ja vallasekretäri poolt elektrooniliselt DHS-is või suuliselt valitsuse istungil.
Eelnõuga mittenõustumisel või eelnõu suhtes eriarvamusele jäädes peab märkima mittenõustumise või eriarvamuse põhjenduse. Eelnõuga mittenõustumisel, mida ei ole võimalik lahendada eriarvamusega, lükkab kooskõlastaja eelnõu DHSi vastava märke tegemisega ja asjakohase kommentaariga tagasi.
Kui kooskõlastaja(te) või kooskõlastaja(te) ja eelnõu esitaja vahel on jäänud eriarvamused, esitatakse eelnõu vallavalitsuse istungi päevakorda koos eriarvamuste ja põhjendustega.
§ 13. Õigus- ja haldusaktide vormistamine
Vallavalitsuse õigus- ja haldusaktide vormistamist, avalikustamist ja väljastamist korraldab vallasekretär.
Kui vallavalitsuse õigus- või haldusakti eelnõus tehakse vallavalitsuse istungil muudatusi, mis vajavad täpsemat formuleerimist, siis viib muudatused eelnõusse sisse eelnõu koostaja.
Kui vallavalitsuse poolt vastuvõetud eelnõus on keelelisi või normitehnilisi puudusi, parandatakse need enne allakirjutamist eelnõu sisu muutmata vallakantseleis.
Vallavalitsuse istungil vastuvõetud õigus- ja haldusaktid vormistatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates.
§ 14. Õigus- ja haldusaktide ning protokolliliste otsuste väljastamine ning teatavakstegemine
Vallakantselei väljastab vallavalitsuse määrused ja korraldused hiljemalt teisel tööpäeval pärast allakirjutamist asjaomastele valdkonna juhtidele ja teistele isikutele, kelle õigusi või kohustusi need puudutavad.
Vallavalitsuse korralduse menetlusosalisele teatavakstegemise korraldab vallakantselei. Vallavalitsuse korralduse teatavakstegemine toimub haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Vallavalitsuse istungi protokolli märgitav otsus tehakse vajadusel asjaomastele struktuuriüksustele ja teistele isikutele teatavaks protokolli väljavõttena, mis sisaldab istungi toimumise aega ja kohta ja vastava päevakorrapunkti arutelu ja tehtud otsust.
4. peatükk VALLAVALITSUSE KOMISJONID › 1. jagu Komisjonide moodustamine
§ 15. Alatised ja ajutised komisjonid
Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks, õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).
Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan.
Komisjon juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
Vallavalitsuse alatised komisjonid moodustatakse vallavalitsuse volituste ajaks.
Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.
§ 16. Vallavalitsuse alatised komisjonid
Vallavalitsuse alatise komisjonina moodustatakse hädaolukorraseadusest tulenevalt kriisikomisjon, v.a juhul, kui kriisikomisjon moodustatakse teiste kohalike omavalitsustega ühiselt.
Vallavalitsuse teiste alatiste või ajutiste komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus.
§ 17. Komisjoni moodustamine
Vallavalitsuse komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata vallavalitsuse alatise komisjonina, määratakse korralduses ka komisjoni volituste aeg.
Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast. Alatisele komisjonile määratakse ka aseesimees.
4. peatükk VALLAVALITSUSE KOMISJONID › 2. jagu Komisjoni liikmed
§ 18. Komisjoni ja selle liikme volituste kestus
Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.
Vallavalitsuse alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud vallavalitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Vallavalitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada.
Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtaja või lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega.
Vallavalitsuse komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, esitades selleks kirjaliku avalduse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse ametiasutusele, kes teavitab avaldusest vallavanemat ning asjaomase komisjoni esimeest.
Komisjoni liikme volitused võib vallavalitsus korraldusega lõpetada, kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenud ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks vastava komisjoni esimees.
§ 19. Komisjoni liikme õigused ja kohustused
Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras. Teabe edastab või korraldab selle edastamise komisjoni esimees.
Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Komisjoni liikmeid peab teabe konfidentsiaalsusest ning saladuse hoidmise nõuetest teavitama komisjoni esimees.
4. peatükk VALLAVALITSUSE KOMISJONID › 3. jagu Komisjoni töökord
§ 20. Komisjoni töökord
Komisjoni töövorm on koosolek.
Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel.
Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. Kui vähemalt neljandik komisjoni liikmetest teeb ettepaneku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks, tuleb komisjoni esimehel või tema asendajal koosolek nädala aja jooksul ettepaneku esitamisest arvates kokku kutsuda.
Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kaks päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.
Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.
Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavalitsuse istungi protokollile sätestatuga. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.
Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja (komisjoni esimees või aseesimees), kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest Asjaajamise korrale vastava ning nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.
Vajadusel võib komisjoni esimees kokku kutsuda elektrooniliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega või osalise kaugosalusega koosoleku tingimusel, et koosolekul on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise videosilla abil koosolekut jälgida, kuulata ettekandeid, esitada küsimusi, avaldada arvamust ning hääletada ja anda teada nende tegemise takistustest.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 21. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.