Tallinna linna ametnike ja töötajate arengu toetamise kord

§ 1. Reguleerimisala

Tallinna linna ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad) arengu toetamise kord sätestab ühtsed alused, millest Tallinna linna ametiasutused ja nende hallatavad asutused (edaspidi koos asutused) lähtuvad teenistujate koolitamisel ja arendamisel.

§ 2. Eesmärk

Teenistujate arengu toetamise eesmärk on teenistujate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine (edaspidi ka arendustegevus) tööks vajaliku pädevuse tagamiseks, innovatsioonikultuuri soodustamiseks, Tallinna linnaorganisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ning teenistujate organisatsioonisiseste karjäärivõimaluste toetamiseks.

§ 3. Arengu toetamise põhimõtted

(1) Tallinna linnaorganisatsiooni teenistujate arengu toetamisel lähtutakse:

1) õppiva organisatsiooni põhimõttest, teadvustades vajadust pidevalt juurde ja ümber õppida ning oma kogemusi, oskusi ja teadmisi jagada;

2) Tallinna linnaorganisatsiooni väärtustest (julgus, avatus, headus ja koostöö), luues töökeskkonna, kus eneseareng ja õppimine on oodatud ja väärtustatud.

(2) Iga teenistuja vastutab oma arengu ja tööalaste oskuste arendamise eest. Arendustegevuses osalemine on teenistuja tööaja osa ja kuulub tema tööülesannete hulka.

(3) Vahetu juht toetab teenistuja arengut ja loob seda soodustava keskkonna, kus õppimine on loomulik osa igapäevatööst.

(4) Linnaorganisatsioon väärtustab asutustes töötavaid asjatundjaid, kutsudes neid oma teadmisi jagama sisekoolitajana.

§ 4. Eelarveliste vahendite kavandamine

(1) Arendustegevuse (sh koolituslähetuse) kulu planeeritakse asutuse koolituseelarves. Linna kesksete koolituste kulu planeeritakse Tallinna Strateegiakeskuse eelarves.

(2) Eelarve kasutamisel lähtutakse efektiivsusest, hoides arendustegevusega kaasnevad kulud (toitlustus, majutus, ruumide rent jms) võimalikult väiksed.

(3) Asutuse eelarvest tasutakse:

1) teenistuja tööalase arendustegevuse kulud üldjuhul täies ulatuses;

2) koolitusega seotud otsesed ja kaasnevad kulud (sh transport, majutus, toitlustus, ruumide rent, välisriigis toimuva koolituse puhul ka päevaraha ja reisikindlustus) täies ulatuses;

3) keeleõppe kulud (kui keeleoskus on tööülesannete täitmiseks vajalik) olenevalt asutuse võimalustest kas osaliselt või täielikult;

4) tööks vajaliku mikrokvalifikatsiooniõppe kuludest võimalusel kuni 50%;

5) kutse taotlemise või taastõendamise kulu täies ulatuses, kui kutse olemasolu on ametikohal töötamiseks vajalik. Kui kutset on võimalik erialal taotleda, kuid see ei ole töötamise eelduseks, siis võib asutus otsustada kulu hüvitamise. Kui kutse taotlemine ebaõnnestub, tasub kordustaotlemise eest teenistuja ise.

(4) Ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmib asutus üldjuhul teenistujaga ressursimahuka koolituse lepingu. Lepingu sõlmimisel ja koolituskulude hüvitamisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest ja töölepingu seadusest. Ressursimahuka koolitusena käsitletakse koolitust, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku enam kui 90 kalendripäeva ja teenistuja koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tööajast või ületab asutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära.

(5) Tööandja ei tasu õppemaksu üldharidus-, kutse- ja kõrghariduse omandamise ega sellega kaasnevate kulude eest.

§ 5. Arendustegevuse korraldamine

(1) Asutus toetab teenistujate tööalast arengut järgmise arendustegevuse võimaldamisega:

1) iseseisev õpe ehk tööalaste teadmiste ja oskuste iseseisev täiendamine;

2) tööalane täienduskoolitus ehk tööandja ja teenistuja huvidest lähtuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus, mis tagab teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise ja täiendamise vastavalt teenistuskohale esitatavatele nõuetele, Tallinna linnaorganisatsiooni vajadustele ja eesmärkidele ning teenistuja tööalastele arenguvajadustele;

3) muu arendustegevus (näiteks tööalases võrgustikus või koostööprojektis osalemine).

(2) Tööalane täienduskoolitus võib muu hulgas toimuda järgmistes vormides:

1) avatud koolitus, kus teenistujad osalevad koolitusasutuse pakutaval avalikul koolitusel (sh konverents, infopäev, seminar, veebiseminar), mis võib toimuda nii Eestis kui ka väljaspool Eestit;

2) tellimuskoolitus, mis tellitakse asutuse konkreetsest vajadusest lähtuvalt ja on suunatud teenistujale või teenistujate rühmale;

3) sisekoolitus, mille asutuse teenistuja teeb linnaorganisatsiooni teenistujatele;

4) e-õpe, mis on aja ja koha suhtes paindlik ning mille puhul õppimine toimub osaliselt või täielikult digitehnoloogiliste vahendite abil.

(3) Asutuse korraldatavad koolitused jagunevad sihtrühma järgi järgmiselt:

1) asutuse koolitus on asutuse korraldatav koolitus ainult oma asutuse teenistujatele ja asutuse teenistuja osalemine avatud koolitusel;

2) asutuse keskne koolitus on asutuse korraldatav koolitus, mille sihtrühmas on peale asutuse teenistujate ka teiste asutuste teenistujaid.

§ 6. Asutuse tegevus arendustegevuse kavandamisel

(1) Asutus lähtub arendustegevuse kavandamisel asutuse teenistujate arenguvajadustest, asutuse eesmärkidest ja eelarvest.

(2) Vahetu juht ja teenistuja analüüsivad teenistuja arenguvajadusi arenguvestlusel ning lepivad kokku teenistuja arengusuunad ja arendustegevuse, mida vajadusel korrigeeritakse.

(3) Asutuse juht koostöös personalitöötajaga selgitab välja asutuse teenistujate arenguvajaduse ja määrab koolitusprioriteedid, planeerib koolituseelarve jaotuse ja tagab selle sihipärase kasutamise.

§ 7. Linna keskse koolituse eesmärk ja sihtrühm

(1) Koolitus korraldatakse linna keskse koolitusena, kui see toetab Tallinna arengustrateegia eesmärkide saavutamist ja koolitust vajavad vähemalt kahe linna ametiasutuse ja/või hallatava asutuse teenistujad.

(2) Linna keskse koolituse sihtrühma ei kuulu Tallinna Haridusameti hallatavad asutused, kelle keskset arendustegevust koordineerib Tallinna Haridusamet.

§ 8. Linna keskne koolitusplaan ja eelarve

(1) Linna kesksete koolituste eelarve planeerimise, koolituste läbiviimise ja vahendite sihipärase kasutamise eest vastutab linna personaliteenistuse personali arendamise osakond.

(2) Linna keskse koolitusplaani koostab linna personaliteenistus Tallinna arengustrateegias nimetatud prioriteetseid valdkondi eestvedavatelt linna ametiasutustelt saadud sisendi põhjal, mis sisaldab ka nende hallatavatelt asutustelt kogutud sisendit.

(3) Linna keskse koolitusplaani kinnitab linnakantsler igal aastal hiljemalt 31. jaanuariks.

§ 9. Linna keskse koolituse korraldamine

(1) Linna keskne koolitus korraldatakse ja viiakse läbi linna keskses koolitusplaanis märgitud sisujuhi, ametiasutuse personalitöötaja ja linna personaliteenistuse personali arendamise osakonna koostööna.

(2) Sisujuht korraldab keskse koolituse sisendi kokkupanemise ning osaleb koolituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

(3) Linna personaliteenistus korraldab koostöös sisujuhiga keskse koolituse ettevalmistamise ja läbiviimise. Ametiasutuse personalitöötajal on linna personaliteenistust ja sisujuhti toetav roll.

(4) Pärast linna keskse koolituse avalikustamist Tallinna linna töötaja portaali koolituste moodulis (edaspidi LTP) edastab asutuse koolitushaldur koolituse info oma asutuse sihtrühma kuuluvatele teenistujatele. Kui koolitus on oluline paljudele asutuse teenistujatele, edastatakse info kõigile teenistujatele, spetsiifilise koolituse puhul vastava valdkonna teenistujatele.

§ 10. Arendustegevuses osalemise vormistamine

(1) Koolitusel osalemine vormistatakse järgmiselt:

1) avatud koolituse puhul esitab teenistuja koolitustaotluse LTPs. Kui vahetu juht on taotluse kinnitanud, registreerib teenistuja end koolitusele ja palub arvele märkida enda nime;

2) sise- ja tellimuskoolituse puhul sisestab asutuse personalitöötaja koolituse LTPsse ja saadab sihtrühmale koolituse kutse. Kutse saanud teenistuja registreerib end LTPs koolitusele;

3) asutuse mitme teenistuja ühise koolituse puhul ei pea koolitustaotlust esitama iga teenistuja eraldi, vaid asutuse esindaja esitab LTPs koolitustaotluse kõigi osalevate teenistujate kohta.

(2) Koolitusega kaasneva riigisisese või välislähetuse korral esitab teenistuja LTPs koolitustaotluse, valides taotluse liigiks „Koolitustaotlus koos lähetuskäskkirjaga“. Koolituslähetusega kaasnevad kulud kaetakse koolituseelarvest. Kui taotlus on kinnitatud, registreerib taotleja end koolitusele ja vajadusel broneerib koolitusega seotud majutuse ning lennupiletid või muud sõidupiletid, järgides Tallinna hankekorda. Pärast koolitust esitab teenistuja LTPs lähetusega seotud dokumendid kulude hüvitamiseks.

(3) Tallinna e-akadeemia (edaspidi TEA) keskkonda kasutava asutuse teenistujal ei ole TEA e-õppes osalemiseks vaja esitada koolitustaotlust. Teistes e-keskkondades toimuvatel e-kursustel osalemine toimub sarnaselt käesoleva määruse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud avatud koolitusel osalemisega.

(4) Muus arendustegevuses osalemise lepib teenistuja kokku oma vahetu juhiga, planeerides oma tööd ja aega.

§ 11. Teenistuja kohustused ja vastutus enese arendamisel

Teenistuja:

1) vastutab enese arendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt ametikohale esitatavate nõuete ulatuses;

2) on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õpinguid ning arengut;

3) kasutab enda professionaalseks arenguks aktiivselt kõiki õppimis- ja enesearendusvõimalusi ja rakendab omandatut oma töös;

4) hindab oma arenguvajadust ning analüüsib seda koostöös vahetu juhiga, et leida sobiv arendustegevus;

5) läbib talle kohustusliku TEA e-kursuse tähtaja jooksul;

6) vastutab kokkulepitud arendustegevuses osalemise ning saadud teadmiste ja oskuste tulemusliku rakendamise eest;

7) jagab kogemusi ja õpitut oma meeskonnas ja linnaorganisatsioonis laiemalt;

8) võimalusel tegutseb linnaorganisatsioonis sisekoolitajana.

§ 12. Asutuse juhi ja vahetu juhi kohustused ja vastutus teenistuja arengu toetamisel

(1) Asutuse juht ja vahetu juht:

1) tagavad arendustegevuse seotuse asutuse ja linnaorganisatsiooni eesmärkidega ning innustavad teenistujaid oma teadmisi ja oskusi arendama, luues õppimist väärtustava keskkonna;

2) tegelevad järjepideva enesearendamisega ja on selles teenistujatele eeskujuks.

(2) Vahetu juht:

1) analüüsib teenistuja, meeskonna ja valdkonna arenguvajadusi, võttes arvesse tööalaseid tulevikuvajadusi, sisemisi karjäärivõimalusi ja innovatsioonikultuuri;

2) märkab, toetab ja suunab teenistuja enesearengut ja arendustegevuses osalemist ning loob arengut soodustava keskkonna, kus õppimine on loomulik osa igapäevatööst;

3) analüüsib arendustegevuses omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist teenistuja igapäevatöös ning annab sellekohast tagasisidet ja innustab oma kogemusi jagama.

§ 13. Asutuse personalitöötaja ja -partneri kohustused ja vastutus arendustegevuste kavandamisel ja elluviimisel

Asutuse personalitöötaja või asutust teenindav personalipartner:

1) koondab ja analüüsib asutuse arengu- ja koolitusvajadust ning planeerib koos juhtidega aastase arendustegevuse;

2) koostab töötajate arengu- ja koolitusvajaduse analüüsi põhjal asutuse aastase koolituskava;

3) on kursis koolitusturul pakutavaga ning toetab juhte ja teenistujaid õppimis- ja enesearendusvõimaluste valikul;

4) on asutuse LTPs koolitushaldur, tagades andmete õigeaegse ja kvaliteetse sisestamise ning vajadusel teenistujate nõustamise;

5) koordineerib sise- ja tellimuskoolituste läbiviimist asutuses ning edastab oma asutuse sihtrühmale linna kesksete koolituste infot;

6) analüüsib ja hindab koostöös vahetute juhtidega arendustegevuse tulemuslikkust ning arvestab sellega edasise tegevuse planeerimisel;

7) tegeleb järjepideva enesearendamisega, olles selles teistele teenistujatele eeskujuks.

§ 14. Määruse kehtetuks tunnistamine

Määrusega tunnistatakse kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 27. märtsi 2013 määrus nr 21 „Tallinna linna asutuste ametnike ja töötajate koolituse kord“.