Melliste Kooli põhimäärus

§ 1. Kooli nimetus

Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli nimetus on Melliste Kool (edaspidi kool).

§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad

(1) Kool asub Tartu maakonnas, Kastre vallas.

(2) Kooli tegutsemiskoht ja postiaadress on Aabitsa tee 1, Melliste küla, Kastre vald, Tartu maakond, sihtnumber 62318.

§ 3. Kooli asjaajamiskeel, õppekeel ja õppevorm

(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse keel on eesti keel.

(3) Õppetöö toimub statsionaarse õppe vormis.

§ 4. Kooli tegutsemise vorm, liik, struktuur ja haldusala

(1) Kooli pidaja on Kastre vald (edaspidi kooli pidaja).

(2) Kool on Kastre Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav haridusasutus.

(3) Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool (edaspidi põhikool) ja lasteaed (edaspidi lasteaed).

(4) Põhikool võimaldab põhihariduse omandamise I, II ja III kooliastmel.

(5) Lasteaed võimaldab alushariduse omandamise. Lasteaias on lastehoiu- ja liitrühmad.

(6) Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra kehtestab vallavalitsus.

(7) Kool lähtub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest, seadustest ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest.

§ 5. Pitsat ja sümboolika

(1) Koolil on oma nimetusega pitsat, logo ja lipp.

(2) Sümboolika kasutamise korra kinnitab kooli direktor (edaspidi direktor).

§ 6. Kooli ülesanded

(1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.

(2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

(3) Lasteaia ülesanne on luua turvaline, eakohane, mänguline ja arendav õpi- ja kasvukeskkond lapse üldoskuste arengu toetamiseks ning selliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemiseks, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

(4) Kool juhindub oma tegevuses seaduses sätestatud üldhariduskooli ja alushariduse alusväärtustest ning kooli väärtustest, toetades lapse ja õpilase vaimset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.

§ 7. Kooli direktor

(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab talle antud pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja.

(3) Direktori kinnitab ametisse vallavalitsus. Kooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem.

(4) Direktoril on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning alusharidusseadusest tulenev pädevus ja ülesanded:

1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;

2) kehtestab lasteaia ja põhikooli õppekavad;

3) esindab kooli ja käsutab eelarvevahendeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, alusharidusseaduse ning käesoleva määrusega antud volituste ulatuses;

4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele, hoolekogule ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele;

5) sõlmib, muudab ja lõpetab õpetajate ning teiste töötajatega töölepinguid ja teostab teisi tööandja õigusi ja kohustusi vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega;

6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras töötajate koosseisu;

7) teeb vajaduse korral kooli pidajale või vallavalitsusele ettepaneku suurendada erandjuhul õpilaste arvu klassis ning laste arvu rühmas;

8) lasteaias moodustab vastavalt vajadusele ja võimalusele hoiu-, liit- ja lasteaiarühmad;

9) põhikoolis moodustab vajaduse korral rühmi ja klasse hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks;

10) kehtestab kooli sisehindamise korra;

11) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra;

12) annab oma pädevuse piires kooli tegevuse korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

13) korraldab ja kontrollib õppenõukogu otsuste täitmist;

14) tagab seaduse ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

15) korraldab laste, õpilaste ja töötajate kaitse hädaolukorras koolis;

16) täidab teisi õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

§ 8. Kooli hoolekogu

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on laste, õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, laste ja õpilaste seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.

(3) Hoolekogu ülesanded:

1) osaleb kooli arengukava koostamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;

2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;

3) annab arvamuse lasteaia ja kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;

4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul kooli õpilaste arvu klassis ning avaldab arvamust direktori ettepanekule erandjuhul laste arvu suurendamiseks rühmas;

5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;

6) annab nõusoleku haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;

7) annab arvamuse kooli ja lasteaia kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;

8) kehtestab kooli õppejuhi, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;

9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

10) annab arvamuse kooli eelarveprojekti kohta;

11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;

12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;

13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;

14) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma töökorralduse kohta;

15) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;

16) avaldab arvamust lapse toidukulu päevamaksumuse kohta lasteaias;

17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale või vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

§ 9. Õppenõukogu

(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on õppe- ja kasvatuse eesmärkide kindlaksmääramine, kooli toimimise ning edukuse analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori poolt nimetatud isikud.

(3) Õppenõukogu tegevus kavandatakse üheks õppeaastaks ja määratakse kooli üldtööplaanis enne õppeaasta algust.

(4) Õppenõukogu lähtub oma ülesannete täitmisel ja töö korraldamisel haridus- ja teadusministri kehtestatud määrusest.

§ 10. Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alusdokumendid

Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alusdokumentideks on kooli arengukava, põhikooli ja lasteaia õppekavad, põhikooli ja lasteaia kodukorrad ja õppeaasta üldtööplaan.

§ 11. Arengukava

(1) Koolil on oma arengukava, mille elluviimisega tagatakse kooli järjepidev areng.

(2) Arengukava koostamise ja selle täitmise korraldab direktor koostöös töötajate, õppenõukogu ja hoolekoguga, juhindudes õigusaktides sätestatud tingimustest ja korrast.

(3) Kooli arengukavas määratakse kooli eesmärgid ning põhisuunad.

(4) Arengukava kinnitab kooli pidaja. Arengukava avalikustatakse kooli veebilehel.

§ 12. Õppekavad

(1) Kooli õppekava koostatakse „Põhikooli riikliku õppekava” ja kooli arengukava alusel. Kooli õppekava ja selle muudatused kehtestab kooli direktor, kuulates enne ära hoolekogu ja õppenõukogu arvamuse.

(2) Lasteaia õppekava koostatakse “Alushariduse riikliku õppekava“ ja kooli arengukava alusel. Lasteaia õppekava kinnitab kooli direktor, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

(3) Põhikool koostab vajaduse korral õpilasele individuaalse õppekava.

(4) Lasteaed koostab vajaduse korral lapsele alushariduse riikliku õppekava alusel individuaalse arenduskava.

§ 13. Õpilase ja lapse arengu toetamine

(1) Õpetajad jälgivad õpilase ja lapse arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase ja lapse vajaduste kohaselt.

(2) Õpilase ja lapse võimete ja annete arendamiseks selgitatakse koolis välja õpilase ja lapse individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse vajaduse korral diferentseeritud õpet.

(3) Põhikool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde, milleks on individuaalsed konsultatsioonid ja õpiabirühmad.

(4) Kool tagab vajaduse korral eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenuste osutamise.

(5) Õpilase ja lapse arengu toetamiseks viiakse läbi regulaarseid arenguvestlusi.

(6) Õpilaste ja laste tunnustamise meetmed on sätestatud põhikooli ja lasteaia kodukorras.

§ 14. Tõhustatud ja eritoe rakendamine

(1) Haridusliku erivajadusega õpilase ja lapse õppe korraldamisel lähtub kool kaasava hariduse põhimõtetest.

(2) Haridusliku erivajadusega õpilase ja lapse õppe toetamise korraldamise põhimõtted on sätestatud põhikooli ja lasteaia õppekavas.

(3) Koolis töötab direktori poolt määratud isik, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase ja lapse õppe- ja arengu toetamiseks vajaliku meeskonnatöö korraldamine (edaspidi HEVKO).

(4) HEVKO toetab ja juhendab õpetajaid esmase toe kavandamisel, nõustab seaduslikke esindajaid ning teeb õpetajatele ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase ja lapse arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning põhikoolis õppimise toetamiseks.

(5) Hariduslike erivajadustega õpilastele on avatud õpiabirühmad ja vajaduse korral rühm lihtsustatud õppekavaga õpilastele.

§ 15. Tervishoiu korraldus

Kooli õpilastele ja lastele osutab koolitervishoiuteenust tervishoiutöötaja.

§ 16. Toitlustamine

(1) Toitlustamine koolis ja lasteaias toimub rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

(2) Õpilasi ja lapsi toitlustatakse päevakavaga kindlaks määratud kellaaegadel ja menüü alusel.

(3) Õpilastele tagatakse tasuta koolilõuna.

(4) Õpilase hommikune ja õhtuoote toitlustamine toimub seadusliku esindaja avalduse alusel, mille eest tasub seaduslik esindaja esitatud arve alusel.

(5) Lasteaias tagatakse lapsele hommikusöök, lõunasöök ja õhtuoode, mille eest tasub seaduslik esindaja esitatud arve alusel.

§ 17. Vaimse ja füüsilise turvalisuse kaitse

(1) Õpilase ja lapse koolis ja lasteaias viibimise ajal tagatakse tema tervise, sealhulgas vaimse ja füüsilise turvalisuse kaitse.

(2) Eesmärgiga mõjutada põhikooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

(3) Mõjutusmeetmete rakendamise kord on kehtestatud põhikooli kodukorras.

(4) Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab laste, õpilaste ja töötajate kaitse kriisiolukorras.

§ 18. Kooli ja lasteaia kodukorrad

(1) Kodukord on lastele, õpilastele ja nende seaduslikele esindajatele ning koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.

(2) Kooli kodukorra kohta annab arvamuse kooli õppenõukogu, õpilasesindus ja hoolekogu.

(3) Lasteaia kodukorra koostab direktor koostöös töötajatega.

(4) Kooli ja lasteaia kodukorrad kehtestab direktor.

§ 19. Õppimiskohustuse täitmise tagamine

(1) Õpilase seaduslik esindaja on kohustatud võimaldama ja soodustama õppimiskohustuse täitmist.

(2) Õppimiskohustuse täitmise tagamiseks kohaldab põhikool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilase suhtes, tulenevalt puudumise põhjustest, meetmed vastavalt põhikooli kodukorrale.

(3) Kui põhikooli rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et põhikool ei saa õpilase või tema seadusliku esindajaga kontakti, pöördub põhikool järgmiste meetmete rakendamiseks õpilase elukohajärgse omavalitsuse poole.

(4) Õppimiskohustuse täitmise tagamiseks toetab õpilase elukohajärgne omavalitsus vastavalt vajadustele ja võimalustele õpilast, tema seaduslikku esindajat ja põhikooli, luues oma pädevuse piires tingimused õppimiskohustuse täitmiseks.

§ 20. Õppeaasta

(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil.

(2) Õppeaasta koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest.

(3) Õppeaastas on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

§ 21. Laste ja õpilaste vastuvõtt ja väljaarvamine

(1) Lasteaeda ja põhikooli võetakse lapsi ja õpilasi vastu ning arvatakse välja kooli pidaja kehtestatud korras.

(2) Vastuvõtu ja väljaarvamise korrad avalikustatakse kooli veebilehel.

(3) Põhikooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja ARNO-s. Lasteaia laste arvestust peetakse ARNO-s.

§ 22. Üldtööplaan

Õppe- ja kasvatustöö koolis on korraldatud üldtööplaani järgi, mille arutab läbi õppenõukogu ja kinnitab direktor.

§ 23. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

(1) Õppe- ja kasvatustöö aluseks on lasteaia õppekava, mis vastab alushariduse riiklikule õppekavale.

(2) Õppe- ja kasvatustöö toimub päevakava alusel, mille kinnitab direktor.

(3) Lasteaia igas rühmas toimub õppe- ja kasvatustegevus perioodiplaani alusel, mis lähtub kooli üldtööplaanist.

(4) Suvekuudel ja koolivaheaegadel toimub planeeritud õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kordamine, arvestades laste soove.

(5) Lapse arengut toetavad lasteaias vajaduse korral tugispetsialistid.

(6) Lasteaia õppekava läbinud lapsele väljastatakse koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Lasteaed kannab koolivalmiduskaardi Eesti hariduse infosüsteemi.

§ 24. Põhikooli õppe- ja kasvatuse korraldus

(1) Õppe- ja kasvatustöö aluseks on põhikooli õppekava, mille aluseks on põhikooli riiklik õppekava.

(2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal ja trimester.

(3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema.

(4) Ühes õppenädalas on kuni viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse põhikooli õppekavaga.

(5) Õppetöö põhivorm koolis on õppetund. Kool võib korraldada õppetööd e-õppena ja iseseisva õppena.

(6) Põhikool võimaldab õppimiskohustuse täitmist koduõppe vormis õigusaktidega sätestatud korras.

(7) Õpilase arengut ja õppetegevust toetavad põhikoolis vajaduse korral tugispetsialistid.

§ 25. Koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamine

(1) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud õpilastele mõeldud tegevusteks ning kooli osutatavateks teenusteks.

(2) Õppekavaväliseks tegevuseks loetakse käesoleva põhimääruse tähenduses kooli korraldatud huvitegevust ja muid tegevusi.

(3) Kool võib korraldada õppekavavälist tegevust, mis ei ole kooli õppekava osa, mille puhul kulude katmine toimub seaduslike esindajate kaasrahastamisel.

(4) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.

(5) Kool võib osutada järgnevaid teenuseid tingimusel, et need ei ole vastuolus kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega:

1) õppematerjalide koostamine ja levitamine;

2) kooli kasutuses oleva vara rentimine ja üürimine;

3) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamine.

(6) Direktor võib moodustada pikapäevarühma põhiharidust omandavatele õpilastele koolis kehtestatud korra alusel.

(7) Direktor võib moodustada koolieelikute ettevalmistusrühma kuue- kuni seitsmeaastastele lastele.

§ 26. Koostöö

(1) Kooli ja kodu koostöö korraldamiseks kutsub direktor kokku lastevanemate üldkoosoleku vähemalt üks kord aastas.

(2) Klassi ja rühma koosolek toimub vähemalt üks kord aastas.

(3) Vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate või rühma lastevanemate nõudel on direktor kohustatud kokku kutsuma selle klassi või rühma lastevanemate koosoleku.

(4) Üks kord õppeaasta jooksul viiakse direktori poolt kinnitatud korra alusel läbi arenguvestlus, mille eesmärgiks on lapse arengu toetamine:

1) põhikoolis viib klassijuhataja läbi vestluse õpilase ja tema seadusliku esindajaga;

2) lasteaias viivad rühmaõpetajad läbi vestluse lapse seadusliku esindajaga.

§ 27. Lapse seadusliku esindaja teavitamine

(1) Kool tagab õpilasele ning tema seaduslikule esindajale teabe kättesaadavuse õppe- ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks trimestri või poolaasta algul.

(2) Lasteaed tagab laste seaduslikele esindajatele teabe kättesaadavuse õppe- ja kasvatuskorralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppekasvatustööd käsitlevates küsimustes.

(3) Kool nõustab vajaduse korral õpilase ja lapse seaduslikke esindajaid õpilase ja lapse arengu toetamises.

(4) Õpetajad jälgivad õpilase/lapse arengut ja toimetulekut, vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase/lapse vajadustele ning teavitavad sellest lapse seaduslikku esindajat.

§ 28. Lasteaia lapse õigused

Lapsel on lasteaias õigus:

1) tema heaolu ja arengut toetavale ja soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale;

2) väljendada oma arvamust ning sellega peab vastavalt lapse vanusele ja arengule arvestama.

§ 29. Lasteaia laste seadusliku esindajaõigused ja kohustused

(1) Seaduslikul esindajal on õigus:

1) saada lasteaialt tuge lapse arengu ning tema alushariduse omandamise toetamisel;

2) saada lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta;

3) teha lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks;

4) osaleda lasteaia hoolekogu töös.

(2) Seaduslik esindaja on kohustatud:

1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteaias;

2) kinni pidama lasteaia kodukorrast, päevakavast ning laste tervisekaitse ja -edendamise nõuetest;

3) täitma lasteaia kodukorda ja kohakasutuslepingus sätestatut.

§ 30. Õpilase õigused ja kohustused

(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, vastutades oma pädevuste arendamise, õpitee kujundamise ja õpitulemuste saavutamise eest.

(2) Õpilasel on pädevuste arendamiseks, õpitee kujundamiseks ja õpitulemuste saavutamiseks õigus:

1) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;

2) saada teavet õppeperioodi õppeainete õppeesmärkidest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest sealhulgas õppekava läbimist toetavatest üritustest;

3) küsida abi ja tuge ning kasutada talle määratud tugiteenuseid;

4) kasutada kooli loodud huvihariduse ja -tegevuste võimalusi;

5) küsida koolilt õpitee valikute tegemiseks vajalikku teavet ja saada asjakohast tuge;

6) kasutada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikke materjale;

7) saada tunnustust vastavalt kooli kodukorrale;

8) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;

9) moodustada koolis õpilasesindus või olla valitud õpilasesindusse ning selle kaudu otsustada ja korraldada õpilaskonna pädevusse kuuluvaid õpilaselu küsimusi;

10) pöörduda oma õiguste kaitseks õpetaja, õppejuhi, direktori, kooli pidaja, hoolekogu, haridus- ja teadusministeeriumi, omavalitsuste liidu või lastekaitseorganisatsioonide poole.

(3) Õpilane on kohustatud:

1) osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes vastavalt ettenähtud tunniplaanile ja päevakavale;

2) täitma õpiülesandeid ja omandama teadmisi ning oskusi oma võimete kohaselt;

3) kasutama talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid;

4) hoidma kooli mainet, täitma kooli kodukorda ja hoidma kooli vara;

5) käituma väärikalt, suhtuma lugupidavalt kaasõpilastesse, kooli töötajatesse ja külalistesse;

6) järgima üldtunnustatud moraalinorme;

7) osa võtma vastavalt oma eale ja võimetele kooli heaks tehtavas töös;

8) hoidma loodust ja elama looduskeskkonda säästvalt;

9) vastutama oma tegevuse ja õpitulemuste eest;

10) täitma teisi õpilastele õigusaktidega pandud kohustusi.

§ 31. Kooli õpilaste seaduslike esindajateõigused ja kohustused

(1) Seaduslikul esindajal on õigus:

1) saada teavet kooli töökorralduse, päevakava ja hindamise kohta;

2) osaleda hoolekogu töös;

3) teha ettepanekuid klassi õpilaste seaduslike esindajate koosoleku kokkukutsumiseks;

4) saada nõustamist ja koolitusi õpilase kasvatamise ja õpetamise küsimustes;

5) taotleda õpilasele rakendatavaid tugimeetmeid vastavalt seaduses sätestatud korrale;

6) vaidlustada õpilase hindeid vastavalt põhikooli õppekavale;

7) õppenõukogu otsusega mittenõustumisel, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidluste korral pöörduda vallavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitse organisatsioonide poole;

8) saada hädaolukorra tekkides teavet õpilase turvalisuse kohta.

(2) Seaduslik esindaja on kohustatud õppimiskohustuse täitmise tagamisel:

1) looma õpilasele kodus õppimist võimaldavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) kasutama igapäevaseks infovahetuseks kooli määratud infokanalit;

3) jälgima õppimise edenemist ja teavitab probleemide korral kooli;

4) esitama põhikoolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

5) pöörduma põhikooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

6) taotlema vajaduse korral põhikoolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õpilase õppimiskohustuse täitmist toetavate meetmete rakendamist ning kasutama neid meetmeid;

7) algatama vajaduse korral õpilase arengut toetava vestluse, osalema õpilase arengut toetaval vestlusel ja panustama õpilase õpitee valikuvõimaluste väljaselgitamisse;

8) esitama taotluse õpilase põhikooli vastuvõtmiseks ja kinnitama õpilase taotluse edasiõppimiseks pärast põhihariduse omandamist;

9) tutvuma õppekorraldust reguleerivate aktidega, mis on avalikustatud kooli veebilehel ja täitma teda puudutavaid sätteid;

10) tegema koostööd põhikooliga ja õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsusega.

§ 32. Õpilasesindus

(1) Koolil on õpilasesindus.

(2) Õpilasesindus juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, õpilasesinduse põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonnaga, kehtivatest õigusaktidest, kooli põhiväärtustest ja eesmärkidest, arvestades õpilaste huvide, vajaduste, õiguste ning kohustustega.

(3) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori poolt määratud kooli töötajatega.

(4) Õpilasesinduse põhimääruse kiidab heaks õpilaskond lihthäälte enamusega ja esitab kinnitamiseks direktorile.

§ 33. Töötajad

(1) Kooli töötajad on direktor, õppejuhid, õpetajad, lasteaiaõpetajad, abiõpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.

(2) Kool kannab õpetajate, lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide ja abiõpetajate andmed Eesti hariduse infosüsteemi.

§ 34. Töötajate koosseisu kinnitamine ja töölepingud

(1) Kooli pidaja kinnitab direktori ettepanekul koolitöötajate koosseisu.

(2) Töölepingud töötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab direktor.

(3) Õppejuhtide, õpetajate ja tugispetsialistide ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.

§ 35. Töötajate tööülesanded, kohustused ja vastutus

(1) Töötajate õigused, kohustused, vastutus ja tööülesanded määratakse kindlaks kooli põhimääruse ning tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite ja ametijuhendiga.

(2) Õpetaja ja abiõpetaja põhiülesanne on toetada iga lapse ja õpilase arengut ning aidata lapsel ja õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ja abiõpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.

(3) Õpetajad:

1) loovad laste ja õpilaste kasvatamiseks, õpetamiseks ja arendamiseks vajalikud tingimused vastastikusel lugupidamisel ning üksteise mõistmisel põhineval koostööl laste, õpilaste ja nende seaduslike esindajatega;

2) hoolitsevad laste elu, tervise ja turvalisuse eest lasteaias või põhikoolis viibimise ajal;

3) tagavad lasteaia õppekava, päevakava, põhikooli õppekava ja tunniplaani järgimise;

4) nõustavad õpilaste ja laste seaduslikke esindajaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.

(4) Kooli tugispetsialistide põhiülesandeks on aidata kaasa lapse ja õpilase arengut toetava õppe- ja kasvatuskeskkonna loomises.

(5) Kooli teiste töötajate põhiülesanneteks on tagada häireteta töö, heaperemehelik majandamine ja kooli vara korrasolek ning majanduslik teenindamine, toitlustamine ja tervishoid.

(6) Kooli töötajad on kohustatud andma teavet kohaliku omavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitse küsimused, kui on alust arvata, et lapse või õpilase kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps või õpilane on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.

(7) Kooli töötajatel on keelatud avalikustada lapselt ja õpilaselt saadud teavet lapse ja õpilase perekonna kohta.

(8) Kooli töötajate õigused:

1) täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele ja koolis kehtestatud tingimustele;

2) esitada juhtkonnale ettepanekuid töö ning õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks ning töötajate tunnustamiseks;

3) saada juhtkonnalt tööks vajalikke vahendeid ja töötingimusi;

4) osaleda kooli arendustegevuses.

(9) Kooli töötajate kohustused:

1) täita neile tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga määratud kohustusi ja vastutada nende täitmise eest;

2) järgima kooli põhiväärtusi, kodukorda ja eesmärke;

3) toetama laste ja õpilaste arengut ja toimetulekut;

4) suhtlema kaastöötajate, õpilaste ja nende seaduslike esindajatega vastastikusel lugupidamisel;

5) majandama heaperemehelikult ja hoidma kooli vara;

6) tegema tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;

7) järgima andmete kaitse nõudeid, hoidma temale usaldatud info konfidentsiaalsust;

8) teavitama abivajavast lapsest direktorit ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat.

§ 36. Rahastamine

(1) Kooli majandamise aluseks on arengukava ja eelarve.

(2) Eelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub kooli pidaja poolt kehtestatud korras.

(3) Kooli vara moodustavad talle kooli pidaja ja vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(4) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub kooli pidaja kehtestatud korras.

(5) Eelarve tulud moodustavad eraldised riigi- ja vallaeelarvest, laste seaduslike esindajate poolt kaetav osa (toidukulu ja lasteaia osalustasu), annetused, projektidest saadud tulu ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulu.

(6) Koolil on kooli pidaja poolt valla eelarve koosseisus kinnitatud eelarve. Kool kasutab vallavalitsuse pangakontosid.

§ 37. Asjaajamine, aruandlus

(1) Kool annab tegevuse kohta aru õigusaktidega määratud korras ja tähtaegadel.

(2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub põhikool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.

(3) Kooli arhiivikorralduse ja kohustuslike dokumentide avalikustamise eest vastutab direktor.

(4) Koolil on veebileht, mille kaudu tehakse üldsusele kättesaadavaks avalikustamist vajavad dokumendid ja andmed.

§ 38. Sisehindamine

(1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamisel analüüsitakse kooli õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule.

§ 39. Järelevalve

(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse õiguspärasuse üle teostab haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Kooli tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet kooli pidaja.

§ 40. Põhimääruse kehtestamise ja muutmise kord

Põhimäärus kehtestatakse ja seda muudetakse kooli pidaja kehtestatud korras, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli õppenõukogule, õpilasesindusele ja hoolekogule.

§ 41. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kastre Vallavolikogu 12.01.2021. a määrus nr 117 “Melliste Kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

§ 42. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.