Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks Nõo valla korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste ning vältimatu sotsiaalabi taotlemise tingimusi ja korda.

(2) Korda kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, haldusmenetluse seaduse ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega.

§ 2. Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

(1) Valla ametiasutus (edaspidi vallavalitsus) tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel. Vallavalitsusel on kohustus abivajajaid abistada ja nõustada taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel ning vajalike andmete esitamisel.

(2) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel hindama sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse, selle ulatuse ja tagama vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingute tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

(3) Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid toetusi.

§ 3. Otsustuspädevus

(1) Kohalikule omavalitsusele pandud ning käesolevas määruses sätestatud ülesandeid täidab vallavalitsus kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Otsused vallavalitsuse nimel teeb vastava osakonna ametnik, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kõik otsused kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse.

(4) Sotsiaaltoetuste suuruse ja teenuste maksumuse ning teenuste kasutamise ja nende kasutamise eest omaosaluse tasumise korra kinnitab Nõo Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi valitsus).

(5) Toetuse maksmisest keeldumine ja teenuse osutamisest keeldumine vormistatakse valitsuse korraldusega, mis peab olema kaalutlusotsus ja sisaldama keeldumise põhjusi.

§ 4. Mõisted

Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) vähekindlustatud perekond – leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus jääb alla 1,5-kordse toimetulekupiiri peale eluaseme alaliste kulude maha arvestamist;

2) hindamisinstrument – tööriist abivajaduse hindamiseks;

3) juhtumiplaan – kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast;

4) alanejad ja ülenejad sugulased – ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased;

5) vältimatu abi – sotsiaahoolekandeline abi, milleks on eelkõige toit, riided, eluase ja nõustamine;

6) Nõo valla elanik – isik, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud Nõo vald;

7) laps – isik, kes on kuni 18 aasta vanune.

§ 5. Sotsiaalhoolekandelise abi taotlemine ja taotluse menetlemine

(1) Abi saamiseks esitab abi vajav isik vallavalitsusele sellekohase taotluse. Kui abivajajast saadakse teada muul viisil, selgitab sotsiaalosakond välja isiku tahte ja tema abivajaduse.

(2) Taotluste vormid on soovituslikud, need avalikustatakse Nõo valla veebilehel ja iseteeninduskeskkonnas.

(3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg;

2) taotleja kontaktandmed (postiaadress, e-posti aadress või telefoninumber);

3) toetuse või teenuse taotlemise liik ehk taotletav abi, selle põhjus;

4) otsusest teadasaamise viis (suuliselt, telefoni, e-kirja või kirja teel) vastavalt toetust taotleva isiku soovile.

5) toetuse maksmise viis (eelistatult ülekandega panka, erandjuhtudel sularahas), toetuse maksmisel ülekandega vastava arvelduskonto omaniku nimi ning arvelduskonto number;

6) kuludokumendid;

7) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri.

(4) Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus nõuda isiku enda ja tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid. Ametnikul on põhjendatud vajaduse korral õigusteha päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri ja muude infosüsteemide. Vajadusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid (politsei, tuletõrje, tervishoiuasutus vm).

(5) Isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel hindab ametnik vajadusel kodukülastuse või vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal toetuse või teenuse saaja abivajadust ning selgitab välja taotleja konkreetsed vajadused.

(6) Abivajaduse hindamisel arvestatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(7) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

(8) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste pakkumisel lähtutakse edaspidi juhtumiplaanist.

§ 6. Sotsiaalhoolekandelise abi saajad

(1) Sotsiaalteenust ja -toetust on õigustatud taotlema isik, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Nõo vald ja kelle tegelik elukoht on Nõo vald.

(2) Sotsiaalteenust ja -toetust võib taotleda sotsiaalhoolekandelist abi vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abi vajava isiku kohta.

(3) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib vältimatut sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Nõo vald.

§ 7. Sotsiaalhoolekandelise abi määramine ja toetuse maksmine

(1) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest või taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul.

(2) Toetuse taotluse rahuldamisel loetakse sellekohane otsus taotlejale teatavaks tehtuks toetuse väljamakse tegemisega kui taotleja ei ole avaldanud soovi otsusest teada saada mõnel muul viisil.

(3) Valitsuse korraldusega on ametniku või osakonna juhataja põhjendatud ettepanekul õigusteha erandeid määrusega kehtestatud toetuste suuruse määramisel.

§ 8. Sotsiaalhoolekandelise abi andmisest keeldumine, abi andmise peatumine või lõpetamine

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisest võib keelduda kui:

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) taotleja ei esita taotlust menetleva ametniku küsitud toetuse ja/või teenuse määramiseks vajalikke lisaandmeid, dokumente või ei kõrvalda muid puudusi taotluses;

3) taotleja või tema pereliikmete sissetulek ning kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad eelduslikult temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;

4) töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi, on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses;

5) taotleja on eelnevalt saadud toetust kasutanud mittesihipäraselt;

6) taotlejal on täitmata rahalisi kohustusi Nõo valla ees;

7) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;

8) abivajaduse katavad riiklikud teenused.

(2) Abi andmine peatatakse või lõpetatakse, kui:

1) abi saaja taotleb sotsiaalhoolekandelise abi andmise peatamist või lõpetamist;

2) esineb „Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse“ § 18 lõikes 1 või § 19 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud asjaolu, mille alusel isiku abi saamise õigus kas peatub või lõpeb.

(3) Abi saaja on kohustatud teavitama vallavalitsust viivitamatult asjaoludest, mis tingivad teenuse saamise peatumise või lõppemise.

§ 9. Teenuste loetelu

Nõo valla poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamine;

11) lapsehoiuteenus;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus;

14) pesupesemisteenus;

15) täiendavad vajaduspõhised teenused;

16) psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi osutamine.

§ 10. Teenuste maksumus

(1) Teenuseid osutatakse tasuta või tasu eest. Nõo valla poolt osutatavate või korraldatavate teenuste eest tasu võtmise tingimused ja tasu määra kehtestab valitsus määrusega. Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt.

(2) Tasuliste teenuste eest võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

(3) Vallavalitsusel on õigus käesolevas korras toodud juhtudel põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid ning isikule kuuluvat kinnisvara.

(4) Sotsiaalteenused on teenuse saajale tasuta, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 11. Teenuste eest tehtud kulutuste tagasinõudmine

(1) Seaduses sätestatud juhtudel võib valitsus isikult talle teenuse osutamise või korraldamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

(2) Teenuste andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral on õigus nõuda tasumata summalt viivist „Võlaõigusseaduses“ sätestatud korras.

§ 12. Koduteenus

(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, sealhulgas kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

(3) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna teenistuja teeb pärast nõuetekohase taotluse saamist või abivajajast teada saamisel kodukülastuse, mille käigus hindab isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust.

(4) Koduteenuse osutamiseks sõlmib vallavalitsus halduslepingu valla ja koduteenust vajava isiku või tema esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused, teenuse sagedus ning tasu suurus. Lepingu lisaks on hoolduskava, kus määratletakse osutatavate teenuste loetelu, kestvus ja sagedus.

§ 13. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist või tegevusvõimest tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Teenust on võimalik taotleda ka lühiajaliselt eesmärgiga vähendada lähedaste hoolduskoormust.

(3) Pärast taotluse või teate saamist on vallavalitsus kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti hooldusteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema hooldusvajaduse, viies läbi hindamise hindamisinstrumendi põhjal.

(4) Üldhooldusteenus määratakse sotsiaaltööspetsialisti haldusaktiga.

(5) Üldhooldusteenuse eest tasub üldhooldusteenuse saaja ja vallavalitsus.

(6) Nõo valla eelarvest rahastatakse hoolduskomponenti vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:

1) tööjõukulud;

2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;

3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;

4) koolituse ja supervisiooni kulud.

(7) Lõikes 6 nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab valitsus määrusega.

(8) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse Nõo valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu “Sotsiaalmaksuseaduse” tähenduses.

(9) Kui valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud, teenuse saaja nimetatud igakuised sissetulekud ja väiksema sissetuleku hüvitis ei kata teenuskulude maksumust, siis tasuvad teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduoleva osa.

(10) Kui üldhooldusteenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest puudujäävas osas tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Nõo valla eelarvest.

(11) Kui abivajaja seadusjärgsed ülalpidajad keelduvad põhjendamatult teenuse eest puudujääva osa eest tasumast, siis võtab vallavalitsus seadusjärgse ülalpidaja kohustuse üle. Ülalpidaja eest täidetud kohustuse osas tekib täitevorganil tagasinõudeõigus ning ta saab nõuda kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

(12) Valitsus võib keelduda üldhooldusteenuse rahastamisest, kui:

1) abivajaduse hindamise tulemusel selgub, et abivajaja ei vaja üldhooldusteenust;

2) hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teisi teenuseid (koduteenus, hooldaja määramine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus jms) osutades;

3) taotleja ei ole nõus ühegi pakutud hoolekandeasutuse teenusega;

4) hooldust vajav isik jätab vallavalitsuse poolt täiendavalt nõutud dokumendid mõjuva põhjuseta esitamata.

§ 14. Tugiisikuteenus

(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on:

1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;

2) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;

3) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

4) asendushooldusteenusel või eeskostel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asuvad isikud.

(3) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab vallavalitsus isiku teenuse vajadust ning teeb kindlaks kõrvalabi vajaduse ulatuse. Vallavalitsusel on õigus kaasata kolmandaid isikuid vajaduse väljaselgitamisel.

(4) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, tugiisikuteenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja tugiisiku või tugiisiku teenust osutava asutuse vahel sõlmitud leping. Lepingusse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.

(5) Poolte vahel sõlmitavas lepingus sätestatakse:

1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

2) abistamine suhtlemisel;

3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;

4) koos teenuse saajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;

5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;

6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;

7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenuste kasutamiseks;

8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

(6) Teenuse osutajaks ei või olla alaneja või üleneja sugulane.

§ 15. Täisealise isiku hooldus

(1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Täisealise isiku hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks, hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel ning hooldatava järelevalve.

(3) Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

(4) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

(5) Teenuse taotlemisel teostatakse abivajaduse hindamine.

(6) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni abivajaduse äralangemiseni.

(7) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse hooldaja haldusaktiga.

(8) Hoolduse seadmisel määratakse haldusaktis kindlaks hooldaja ülesanded.

(9) Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.

(10) Üks hooldaja võib üldreeglina hooldada kuni kolme hooldatavat.

(11) Hooldajal on õigus hooldajatoetusele vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 6 sätestatud tingimustel ja korras.

(12) Raske puudega isikule ei määrata üldjuhul hooldajaks esimese või teise astme alanejat või ülenejat sugulast.

§ 16. Isikliku abistaja teenus

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes), vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja erivajadustest ja tema poolt antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega isik peab olema võimeline vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

(3) Piiratud teovõimega täisealise isiku isiklik abistaja lähtub piiratud teovõimega isiku juhistest ulatuses, milles tema teovõimet piiratud ei ole.

(4) Isiklik abistaja peab vastama õigusaktides isikliku abistaja kohta sätestatud nõuetele. Isiklikuks abistajaks ei määrata esimese või teise astme alanejat või ülenejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

(5) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenuse saajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud.

(6) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud isiklik abistaja on sobiv teenust osutama. Vajadusel abistab vallavalitsus sobiva isikliku abistaja leidmisel.

(7) Isikliku abistaja määramiseks on vajalik mõlema isiku nõusolek.

§ 17. Varjupaigateenus

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

(2) Kui varjupaigateenuse saamiseks ei ole esitatud abivajaja taotlust, peab vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

(3) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine.

(4) Varjupaigasteenus määratakse haldusaktiga.

(5) Varjupaigateenuse tagamiseks on vallavalitsus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Nõo valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.

(6) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse ning varjupaigateenust osutava isiku või asutuse vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

§ 18. Turvakoduteenus

(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(2) Turvakoduteenust saama on õigustatud:

1) laps, kes vajab abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;

2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.

(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

(4) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

(5) Turvakoduteenuse määramiseks on vallavalitsus kohustatud selgitama välja isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

(6) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse ning turvakoduteenust osutava isiku või asutuse vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

§ 19. Sotsiaaltransporditeenus

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada erivajadusega isikul, kelle tervislik olukord takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Teenuse taotlemisel tuleb esitada vallavalitsusele taotlus (edaspidi tellimus) üldjuhul viis tööpäeva enne teenuse vajadust, milles näidatakse ära aeg, sihtkoht või marsruut ja sõidu põhjus. Taotluse võib esitada mistahes viisil (suuliselt, kirjaga, e-postiga).

(3) Puudega lapsele haridusasutusse sõitmise teenuse taotlemiseks esitab lapsevanem, kohtuotsusega määratud eestkostja või lapse hooldamisele võtja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, taotluse. Teenust võib taotleda vajaduse tekkimisel kogu õppeaasta jooksul.

(4) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui vallavalitsus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt või perioodiliselt.

(5) Taotluse teenuse saamiseks võib jätta rahuldamata kui lisaks käesoleva määruse § 8 toodule esinevad järgmised asjaolud:

1) isikul ei ole õigust teenust saada;

2) isik on korduvalt jätnud teavitamata teenuse vajaduse ära langemisest;

3) teenuse taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;

4) teenuse taotleja ei esita taotlust tähtaegselt.

(6) Teenust võib vallavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel osutada eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik. Teenuse hinna arvestuse aluseks on teenuse osutaja kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta. Sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt omaosalustasu, mille kehtestab valitsus korraldusega.

(7) Vallavalitsuse poolt osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on valitsuse kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

(8) Tasu maksmisest on vabastatud:

1) koolikohustuslik haridusliku erivajadusega õpilane haridusasutusse ja tagasi sõiduks;

2) teenuse taotleja õigustatud saatja.

§ 20. Eluruumi tagamine

(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Eluruumi tagamise teenusega antakse isikule tähtajalise üürilepinguga üürile Nõo vallale kuuluv eluruum või majutuspind.

(3) Kui isik loobub vallavalitsuse poolt pakutud eluruumist, mis vastab tema abivajaduse hindamise tulemusel välja selgitatud vajadustele, ei ole isikul õigust nõuda vallavalitsuselt teist eluruumi.

(4) Kui vallavalitsusel ei ole anda üürile eluruumi või majutuspinda, vahendatakse eluruumi vajajale vabaturu üürikorterit või toetatakse vajadusel teda esmase üüri sissemakse tegemisel. Isik tasub eluruumi üüri ja kõrvalkulud vastavalt osutatud teenuste tegelikule maksumusele.

(5) Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

(6) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isikuga kirjalik üürileping kuni 3 aastaks, lepingus määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused.

(7) Vallavalitsus sõlmib taotlejaga üürilepingu 10 tööpäeva jooksul pärast valitsuse korralduse teatavakstegemist. Kui taotleja ei sõlmi mõjuva põhjuseta nimetatud tähtaja jooksul üürilepingut, loetakse otsus taotlejale eluruumi tagamise teenuse osutamise kohta kehtetuks.

(8) Üürilepingu tähtaja lõppemisel võib taotleja põhjendatud avalduse ja täitevorgani korralduse alusel eluruumi üürilepingut pikendada.

(9) Üürihinna kehtestab valitsus korraldusega.

§ 21. Võlanõustamisteenus

(1) Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse korraldatav teenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Õigus võlanõustamisteenusele on sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

(3) Võlanõustamisteenust antakse vallavalitsuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

§ 22. Lapsehoiuteenus

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada raske- või sügava puudega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) 18-aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni jooksva aasta lõpuni.

(3) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.

(4) Lapsehoiuteenuse tagamiseks nõustab vallavalitsus isiku või asutuse leidmisel, kes on valmis lapsehoiuteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama ning kes ise ja kelle tegevus vastab sotsiaalhoolekande seadusega lapsehoiuteenuse osutajale kehtestatud nõuetele.

(5) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse, teenust saava isiku või tema esindaja ja teenuse osutaja vahel haldusleping, milles määratakse lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

§ 23. Asendushooldusteenus

(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

(3) Vallavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:

1) lapse vanem on surnud;

2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;

3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;

4) laps on vanema(te)st eraldatud.

(4) Kui laps 18-aastaseks saamisel õpib statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks.

(5) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping vallavalitsuse ja hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutaja vahel.

§ 24. Järelhooldusteenus

(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

(3) Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse isikule, kes:

1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;

2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

(4) Järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping vallavalitsuse ja järelhooldusteenuse osutaja vahel.

§ 25. Pesupesemisteenus

(1) Pesupesemisteenuse eesmärgiks on abistada teenuse saajat tegevuses, mille sooritamiseks vajab isik oma puude või ea tõttu füüsilist kõrvalabi, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek temale harjumuspärases keskkonnas.

(2) Teenust osutavad sotsiaalhooldustöötajad. Sotsiaalhooldustöötajal on õigus pesu mitte vastu võtta, kui tema hinnangul on pesu niivõrd määrdunud, et masinpesuga selle pesemine ei ole võimalik.

(3) Pesupesemisteenuse võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenev kõrvalabi vajadus.

(4) Sotsiaalhooldustöötaja hindab isiku vajadust teenuse järele isiku kodus läbiviidud vestluse ja paikvaatluse abil.

(5) Pesupesemisteenuse hinna kehtestab valitsus.

(6) Erandkorras võib sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik teenust vajava isiku vabastada tasu maksmisest.

§ 26. Täiendavad vajaduspõhised teenused

(1) Täiendavate vajaduspõhiste teenuste eesmärk on osutada abivajajatele erinevaid teenuseid, mis lähtuvad isikute tegelikest vajadustest.

(2) Vallavalitsus võib korraldada isikule muu teenuse (psühholoogiline nõustamine, kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine, tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine, rehabilitatsiooniteenusel osalemine, erihoolekandeteenusel osalemine, toiduabi, tõlketeenus, viipekeele teenus ja muud toetavad teenused) osutamise, lähtudes isiku kõrvalabi vajadusest.

(3) Teenuste osutamisel arvestatakse vallaeelarves nimetatud otstarbeks ettenähtud vahenditega ning vajadusel moodustatakse teenuseid vajavatest isikutest järjekord.

(4) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt.

(5) Täiendavate vajaduspõhiste teenuste osutamise kohta halduslepingu sõlmimisel määratakse lepingus muuhulgas kindlaks teenuse kirjeldus, maht, üldised juhised ja finantseerimine.

§ 27. Psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi osutamise teenus

(1) Psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi osutamise teenusega (edaspidi vaimse tervise teenus) toetatakse isiku psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist.

(2) Vaimse tervise teenust osutatakse „Sotsiaalhoolekande seaduse“ § 156 lg 3⁹ kohaselt vallale eraldatud vahendite piires.

(3) Vaimse tervise teenust osutab teenuse osutaja, kellega vallavalitsus on sõlminud vastava lepingu.

(4) Vaimse tervise teenust määratakse taotlejale üldjuhul kuni viis nõustamisekorda. Teenusepakkuja kirjaliku põhjenduse ja kliendi vaimse tervise teenuse suure vajaduse korral saab taotleda lisaks kuni viis nõustamiskorda.

(5) Kui teenuse saaja ei ilmu mõjuva põhjuseta vaimse tervise teenuse osutaja vastuvõtule määratud ajal, on vallavalitsusel õigus nõuda taotlejalt vaimse tervise teenuse osutaja tasu hüvitamist.

(6) Valitsus võib kehtestada vaimse tervise teenuse maksumuse piirhinna. Kui teenuse maksumus ületab piirmäära, tasub ületatava osa teenuse saaja.

§ 28. Vältimatu sotsiaalabi

(1) Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on teenuste kaudu abi pakkumine Nõo valla haldusterritooriumil elava või viibiva sotsiaalselt abitus olukorras olevale isikule (sh ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele). Abi osutatakse hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise peavarju ja nõustamise kaudu.

(2) Alates ajast, mil isiku rahvastikuregistri andmetel väljaspool Nõo valda registreeritud elukoha omavalitsusele või välisriigi esindusele on teatatud isiku vältimatu sotsiaalabi vajadusest, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ja muid teenuseid kooskõlastatult isiku registreeritud elukoha omavalitsusega või vastava välisriigi esindusega ning teenuse osutajal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.

(3) Vältimatu sotsiaalabi osutamine lõpetatakse, kui isik ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

(4) Vältimatu sotsiaalabi teenuste osutamise kulud kantakse Nõo valla eelarvest ja on isikule ajaliselt ja koguseliselt piiritletud ning tasuta.

§ 29. Toetuste liigid ja määrad

(1) Nõo valla eelarvest makstavad toetused on sissetulekutest mittesõltuvad, sissetulekust sõltuvad, erivajadusest tulenevad ja riigieelarvest eraldatavad toetused.

(2) Toetuste määrad kehtestab valitsus määrusega volikogu poolt selleks kinnitatud eelarve põhjal.

§ 30. Toetuste loetelu

(1) Sissetulekust mittesõltuvad toetused:

1) lapsetoetus;

2) hõbelusikas;

3) jõulupakk;

4) koolitoetus;

5) põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise toetus;

6) matusetoetus;

7) kriisiabi.

(2) Sissetulekust sõltuvad toetused:

1) lastega perede toetus;

2) toetus raske majandusliku olukorra leevendamiseks;

3) küttetoetus.

(3) Erivajadusest tulenevad toetused:

1) hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale;

2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale;

3) toetus puudest tingitud lisakulude katteks.

(4) Riigieelarvest Nõo vallale eraldatud toetused:

1) toimetulekutoetus;

2) raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus;

3) asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetus.

§ 31. Toetuste eraldamine

(1) Sissetulekust mittesõltuvat toetust makstakse vallaelanikuks olemise väärtustamiseks.

(2) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle netosissetulek (taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekust on maha arvatud jooksval kuul tasumisele kuuluvad tõendatud eluasemekulud) ühes kuus on väiksem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordne määr pereliikme kohta.

(3) Toetuse maksmiseks ei anta üldjuhul haldusakti ega vormistata halduslepingut, vaid toetus antakse toiminguga, st raha ülekandmisega isiku esitatud arvelduskontole. Toetuse maksmise erisused sätestatakse vastava toetuse liigi juures.

§ 32. Lapsetoetus

(1) Lapsetoetus on Nõo valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

(2) Lapsetoetust makstakse kahes osas:

1) esimene osa makstakse välja lapse sünni järgselt 1/2 osas lapse sünni hetkel kehtivast lapsetoetuse summast, kui vähemalt ühe vanema (hooldaja, eestkostja) elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Nõo vald ja lapse elukohaks saab sünni registreerimise järgselt Nõo vald;

2) teine osa makstakse välja 1/2 osas lapse sünni hetkel kehtinud lapsetoetuse summast lapse ühe aasta vanuseks saamisel, tingimusel, et on endiselt täidetud punktis 1 sätestatud tingimused ning lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud järjepidevalt Nõo vallas.

(3) Taotlus lapsetoetuse saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul lapsetoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.

(4) Toetuse teise osa maksmiseks ei pea uut taotlust esitama, kui eelneva osa väljamaksmiseks esitatud taotluses olevad andmed ei ole muutunud .

(5) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse lapsetoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale. Ettepaneku lapsetoetuse maksmiseks eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale võib teha ametnik.

(6) Toetuse maksmiseks ei anta haldusakti ega vormistata halduslepingut, vaid toetus antakse toiminguga, st raha ülekandmisega taotluses esitatud arvelduskontole.

§ 33. Hõbelusikas

(1) Hõbelusikas on asjaline toetus, mille saamise õigus on kõigil sünnitoetuse 1. osa saanud Nõo valla vastsündinud lastel.

(2) Nimeline hõbelusikas kingitakse valla vastsündinutele vallavanema vastuvõtul tingimusel, et lapse ja vähemalt ühe vanema registrijärgne elukoht sündmuse ajal on Nõo vallas.

§ 34. Jõulupakk

(1) Jõulupakkide toetus on asjaline toetus, mille saamise õigus on kõigil Nõo valla kuni kaheteistaastastel lastel.

(2) Jõulupakid jagatakse valla laste jõulupeol või mõnel muul sobival viisil.

§ 35. Koolitoetus

(1) Koolitoetuse eesmärk on lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.

(2) Toetust on õigustaotleda esmakordselt 1. klassi mineva lapse ühel vanemal, kui lapse ja vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on Nõo vald.

(3) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse koolitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale. Ettepaneku lapsetoetuse maksmiseks eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale võib teha ametiasutuse teenistuja.

(4) Toetuse taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. augustist kuni 30. novembrini lapse esimesse klassi minemise aastal.

(5) Toetus makstakse välja alates 10. septembrist viieteistkümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 36. Põhikooli, gümnaasiumi ja keskharidusega kutsekooli lõpetamise toetus

(1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise toetuse eesmärk on õpilase põhi- ja keskhariduse omandamise lõpetamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.

(2) Toetust on õigus saada ka kutseõppe läbinud õpilasel, kes on õpingute käigus omandanud keskhariduse.

(3) Toetust on õigus saada õpilasel, kelle rahvastikuregistrijärgseks elukohaks kooli lõpetamise ajal on Nõo vald.

(4) Toetuse taotlusi saab esitada kuni 30. novembrini kooli lõpetamise aastal.

(5) Toetus makstakse välja viieteistkümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 37. Matusetoetus

(1) Matusetoetuse eesmärk on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaline katmine. Toetust makstakse ühekordse toetusena Nõo valla eelarvest.

(2) Toetuse taotlemiseks esitab matuse korraldaja vallavalitsusele taotluse kahe kuu jooksul alates isiku surma registreerimisest.

(3) Matusetoetust, mis koosneb riigi- ja Nõo valla poolsetest toetusest, makstakse matuse korraldajale selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht oli surma registreerimise ajal Nõo vald.

(4) Matusetoetust riigi poolt eraldatud määras makstakse matuse korraldajale, kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.

(5) Matusetoetus makstakse isiku surmakuupäeval kehtinud matusetoetuse määras.

(6) Toetus makstakse välja viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 38. Kriisiabi

(1) Kriisiabi andmise eesmärk on leevendada isiku või tema perekonna kriisiolukorda, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, tulekahju, vargus, haigestumine, töövõimetuks muutumine, lähedase kaotus või muu sarnane sündmus.

(2) Toetuse määramisel võetakse arvesse isiku või perekonna toimetulekuvõimet.

(3) Eraldatava kriisiabi suuruse otsustab valitsus.

(4) Valitsus võib kehtestada piirmäära, mille ulatuses võivad ametnikud otsustada kriisiabi andmise.

§ 39. Lastega perede toetus

(1) Lastega perede toetuse eesmärk on laste kasvatamisega seotud kulutuste osaline hüvitamine laste ja perede heaolu tagamiseks ning elukvaliteedi tõstmiseks. Toetust tasutakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning on ette nähtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

(2) Toetust saab taotleda:

1) koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks;

2) prillide ostmiseks;

3) lapse õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks (klassiekskursioon, teatri külastus, spordivõistlustel osalemine, laagrid jms);

4) laste toiduraha kompenseerimiseks haridusasutuses;

5) muude laste toimetulekut soodustavate kulutuste katmiseks.

§ 40. Toetus raske majandusliku olukorra leevendamiseks

Toetus raske majandusliku olukorra puhul on Nõo valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

§ 41. Küttetoetus

(1) Küttetoetuse eesmärk on soodustada ja parandada isiku või perekonna toimetulekuvõimet, kattes osaliselt vähekindlustatud isiku või perekonna hädavajalikke kulusid.

(2) Toetust saab taotleda küttematerjali (puit, brikett jm) ostmiseks autonoomse küttesüsteemiga eluruumi kasutajale esitatud arve alusel.

§ 42. Hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale

(1) Täisealise puudega isiku hooldaja hooldajatoetuse eesmärk on tagada puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut.

(2) Hooldajatoetus on täisealise puudega isiku hooldajale või kohtumääruse alusel määratud eestkostjale makstav igakuine toetus.

(3) Hooldajatoetuse määr sõltub hooldatava isiku puude raskusastmest.

(4) Pärast taotluse saamist teostab vallavalitsus kodukülastuse ja selgitab välja hooldust vajava isiku hooldusvajaduse, viies läbi abivajaduse hindamise.

(5) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Hooldajatoetus makstakse igakuiselt jooksva kuu eest taotluses märgitud isiku arvelduskontole hiljemalt 25. kuupäevaks.

(6) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud teavitama vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamiseks.

(7) Vallavalitsus võib maksta sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele vallavalitsus maksab toetust suure hooldusvajadusega puudega isiku hooldamise eest ning kes tulenevalt hooldusvajadusest ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

§ 43. Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale

(1) Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

(2) Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse hooldamise eest lapsevanemale, eestkostjale või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

(3) Pärast taotluse saamist teostab vallavalitsus kodukülastuse ja selgitab välja hooldust vajava lapse hooldusvajaduse, viies läbi abivajaduse hindamise.

(4) Hooldajatoetus määratakse ühele isikule perekonnas:

1) iga kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest või;

2) iga 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.

(5) Hooldajatoetust ei määrata:

1) taotlejale, kes saab sissetulekupõhist töötukindlustushüvitist;

2) taotlejale, kes saab vanemahüvitist;

3) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(6) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Hooldajatoetus makstakse igakuiselt jooksva kuu eest taotluses märgitud isiku arvelduskontole hiljemalt 25. kuupäevaks.

(7) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapsele määratud puude lõpptähtajani või seatud eestkoste või perehoolduslepingu lõpptähtajani.

(8) Puudega lapse hooldajatoetust saav isik on kohustatud teavitama vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

(9) Vallavalitsus võib maksta sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

§ 44. Toetus puudest tingitud lisakulude katteks

(1) Toetus puudest tingitud lisakulude katteks on ühekordne või perioodiline toetus, mis on ette nähtud puudega inimesele (sh lapsed) ühekordselt tehtud kulutuse katmiseks või perioodilise toetusena.

(2) Perioodilist toetust saab taotleda:

1) ravimite ja abivahendite maksmiseks;

2) transpordikulude kompenseerimiseks, kui transporti on võimalik korraldada vaid isiku enda poolt;

3) hooldetoetus isiklikule abistajale tasumiseks;

4) muude kulutuste katmiseks.

§ 45. Toimetulekutoetus

(1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust.

(2) Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

(3) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab volikogu.

§ 46. Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus

(1) Riigieelarvest Nõo vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.

(2) Toetavad teenused on:

1) lapsehoiuteenus;

2) sotsiaaltransporditeenus;

3) isikliku abistaja teenus;

4) tugiisikuteenus;

5) intervallhooldusteenus;

6) nõustamisteenus;

7) eluaseme kohandamise teenus;

8) muud teenused, mis aitavad parandada raske ja sügava puudega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.

(3) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib vallavalitsus riigieelarvest Nõo vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.

§ 47. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine

Riigieelarvest Nõo vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

§ 48. Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine ja arvestus

(1) Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab vallavalitsus alljärgnevalt:

1) sotsiaaltöötajate koolituskuludeks;

2) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;

3) sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks.

(2) Vallavalitsus võib toetuste ja teenuste osutamise toetust kasutada ka muude teenuste arendamise ja käivitamise kuludeks, täiendavate toetuste maksmiseks ja toetuste maksmise või teenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.

(3) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Nõo valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

(4) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

§ 49. Vaidluste lahendamine

(1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitada vaide Nõo Vallavalitsusele või kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(2) Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(3) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest Nõo Vallavalitsusele, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 50. Järelevalve

(1) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse ametiisikute poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teenistusliku järelevalve korras valitsus.

(2) Haldusjärelevalvet „Sotsiaalhoolekande seaduse“ alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.

§ 51. Määruse rakendamine

(1) Enne käesoleva korra jõustumist sündinud lapse kasvatamise eest vanemale toetuse maksmisel rakendatakse alljärgnevat korda:

1) lapse üheaastaseks saamisel makstakse välja lapse sünnihetkel kehtinud lapsetoetuse esimese osa ja toetuse maksmise ajal kehtiva lapsetoetuse määra vahe.

2) lapse kaheaastaseks saamisel makstakse välja lapse sünnihetkel kehtinud lapsetoetuse teise osa ja toetuse maksmise kehtiva lapsetoetuse määra vahe.

(2) Enne käesoleva määruse jõustumist valitsuse poolt välja antud haldusaktid jäävad kehtima ning neid täidetakse kuni nendes sätestatud õiguste ja kohustuste realiseerimiseni või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 52. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 01.06.2026.

(2) Määruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Nõo Vallavolikogu 19.12.2019 määrus nr 37 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“.