Keila linna eluruumide kasutamise kord

§ 1. Korra reguleerimisala

(1) Keila linna eluruumide kasutamise kord sätestab Keila linna omandis või valduses olevate eluruumide üürile andmise korra ning eluasemekomisjoni ja Keila Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) pädevuse vastavate toimingute teostamisel.

(2) Eluruumide võõrandamine, vahetamine, kasutamise otstarbe muutmine ja asjaõigustega koormamine toimub Keila linna põhimääruses, Keila linnavara eeskirjas ja teistes riigi ning Keila linna õigusaktides sätestatud korras.

§ 2. Mõisted

(1) Eluruumiks käesoleva korra mõttes loetakse Keila linna omandis olevat kinnisasja, millel paikneb elamu; korteriomandit, mille eseme reaalosaks on piiritletud eluruum; samuti elamut, korterit ja muud ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele, kusjuures eelnimetatud eluruumid peavad olema kasutatavad alaliseks elamiseks.

(2) Sotsiaaleluruum on Keila linna omandis või valduses olev eluruum, mis antakse üürile sotsiaalteenusena eluaset hädasti vajavale isikule, kes ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. Sotsiaaleluruum võib olla kohaldatud erivajadustega inimestele.

(3) Vastavalt võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktile 4 ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut sotsiaaleluruumi üürilepingutele. Üürnikku tuleb käesolevas lõikes nimetatud asjaolust teavitada enne üürilepingu sõlmimist.

§ 3. Linnavalitsuse pädevus

(1) Eluruumide üürile andmisega ja kasutamisega seotud küsimuste lahendamise otsustab linnavalitsus, kui käesolevas korras ja teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Sotsiaalhoolekandega seotud eluruumi tagamise teenuse osutamine toimub käesolevas korras ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud tingimustel.

(2) Eluruumi üürilepingute täitmist korraldab linnavalitsus koostöös eluruumi haldajaga. Eluruumi haldaja pädevus määratakse kindlaks haldamise lepingus ning Keila Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja linnavalitsuse õigusaktides.

(3) Kui Keila linn omandab eluruumi või vabaneb Keila linna omandis või valduses olev eluruum, otsustab linnavalitsus korraldusega eluruumi edasise kasutamise, arvestades eluruumi ja elamu andmeid, eluruumi tagamise teenuse taotlejate vajadusi ning linna vajadust munitsipaal- ja tööandja eluruumide järele.

(4) Linna esindamist korteriühistu, hooneühistu, korteriomanike ühisuse liikmena, seltsingulepingu alusel tegutsemisel lepingu poolena või seltsingulepingu sõlmimisel korraldab linnavalitsus. Volitus linna esindamiseks korteriomanike või -valdajate üldkoosolekul antakse linnapea volikirja alusel.

(5) Linna omandis olevast eluruumist kohtuotsuse alusel väljatõstetava isiku suhtes täitemenetluse alustamise, edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avalduse esitamise ning avalduse esitamiseks volituste andmise otsustab linnavalitsus.

§ 4. Õigustatud isikud

(1) Eluruumide üürile andmist võivad taotleda:

1) isikud, kes saabusid konkursi korras tööle või teenistusse Keila linnavalitsuse hallatavasse asutustesse ja kes vajavad eluruumi töö või teenistuse ajaks;

2) isikud, kellele eluruumi üürile andmine on põhjendatud avaliku huviga;

3) isikud, kes vajavad sotsiaalhoolekande seaduse mõistes eluruumi tagamise teenust ja kelle elukoha aadress on Eesti rahvastikuregistris Keila linn.

(2) Eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes on õigustatud taotlema sotsiaaleluruumi on isikud, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitud raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga.

§ 5. Avalduse esitamine

(1) Eluruumi saamiseks esitatakse linnavalitsusele kirjalik avaldus. Avaldusele kirjutab alla eluruumi taotleja või tema esindaja.

(2) Avaldus peab sisaldama eluruumi andmise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas:

1) isiku-, elukoha-ja kontaktandmeid;

2) andmeid isiku perekonnaliikmete kohta;

3) andmed isiku seotuse kohta Keila linnaga;

4) eluruumi taotlemise põhjendus (sotsiaaleluruumi taotlemise puhul asjaolud, mille tõttu isik taotleb sotsiaaleluruumi);

5) muud olulised andmed taotluse lahendamiseks.

(3) Avaldusele peavad olema lisatud dokumendid, mis on vajalikud isikule eluruumi andmise otsustamiseks.

(4) Sotsiaaleluruumi taotlemisel hinnatakse eluruumi tagamise teenuse vajadust vastavalt linnavolikogu kehtestatud sotsiaalhoolekandelise abi andmise korrale.

(5) Eluasemekomisjonil on õigus küsida avalduse esitajalt, tema perekonnaliikmetelt ja kolmandatelt isikutelt selgitusi ja dokumente esitatud taotluse kohta.

§ 6. Avalduse läbivaatamine

(1) Linnapea käskkirjaga moodustatud eluasemekomisjoni pädevuses on avalduste läbivaatamine ja linnavalitsusele ettepanekute tegemine avalduste rahuldamise või mitterahuldamise kohta.

(2) Eluasemekomisjon vaatab eluruumi saamiseks esitatud avalduse läbi 10 tööpäeva jooksul kõigi nõutud dokumentide saamisest arvates.

(3) Eluasemekomisjon lõpetab taotluse menetlemise, kui:

1) avalduse esitaja ei kuulu §-s 4 nimetatud õigustatud isikute hulka;

2) linnal puudub vaba või sobiv eluruum (välja arvatud sotsiaaleluruum).

(4) Avalduse läbivaatamise tulemused tehakse taotlejale teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

(5) Sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustamisel kaalub eluasemekomisjon selle üürile andmist ja arvestab otsuse langetamisel iga isiku eluasemeprobleemi tõsidust, vabanenud eluruumi vastavust isiku vajadustele ja muid olulisi asjaolusid.

§ 7. Üürilepingu sõlmimine

(1) Eluruumi üürile andmise otsustab linnavalitsus eluasemekomisjoni ettepanekul korraldusega, määrates kindlaks üürilepingu olulised tingimused, sealhulgas:

1) eluruumi asukoha;

2) eluruumi suuruse ja tubade arvu;

3) üürilepingu tähtaja;

4) üürimäära.

(2) Eluruumid antakse kasutusse otsustuskorras.

(3) Eluruumi kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik üürileping. Lepingu sõlmib linnavalitsuse korralduse alusel eluruumi haldaja. Lepinguprojekti kooskõlastab linnavalitsus.

§ 8. Üürilepingu tähtaeg

(1) Üürilepingu võib sõlmida:

1) tähtajaga kuni üks aastat, kohustusega vabastada eluruum pärast tähtaja möödumist;

2) tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud üürilepingu sõlmimise põhjendused esitab linnavalitsus oma korralduses. Pärast üürile andmise otsustamist linnavalitsuse poolt sõlmitakse eluruumi üürileping eluruumi haldaja ja üürniku vahel.

(3) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud üürnik on kohustatud eluruumi vabastama hiljemalt ühe kuu jooksul töölepingu või teenistussuhte lõpetamisest, juhul kui temaga oli sõlmitud tähtajatu üürileping.

§ 9. Eluruumi valduse üleandmine

Eluruumi valdus antakse üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja eluruumi haldaja.

§ 10. Eluruumi üür ja kõrvalkulud

(1) Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest.

(2) Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega, muuhulgas valitsemiskulud ja kommunaalkulud.

(3) Keila linnale kuuluvate eluruumide üüri piirmäärad kehtestab vajadusel Keila Linnavolikogu.

(4) Keila linna omandis või valduses olevate eluruumide üüri määrad kinnitab Keila Linnavalitsus.

§ 11. Üürilepingu muutmine ja eluruumi allkasutusse andmine

(1) Poolte kokkuleppel üürilepingu muutmise otsustab linnavalitsus §-s 7 sätestatud korras.

(2) Eluruumi üürnikul on õigus majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ning töövõimetuid vanemaid informeerides sellest viivitamata eluruumi haldajat.

(3) Käesoleva määruse järgi üürile antud eluruumide allkasutusse, eelkõige allüürile andmine on keelatud.

§ 12. Uue üürilepingu sõlmimine

(1) Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikul õigus taotleda uue üürilepingu sõlmimist, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud.

(2) Uue üürilepingu sõlmimiseks esitab üürnik avalduse ja dokumendid §-s 5 sätestatud korra kohaselt hiljemalt kaks kuud enne üürilepingu tähtaja lõppemist.

(3) Uus üürileping võidakse sõlmida juhul, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud, üürnik on täitnud lepingujärgsed kohustused ja avaldus ning dokumendid uue üürilepingu sõlmimiseks on esitatud tähtaegselt.

(4) Uue üürilepingu sõlmimise või sellest keeldumise otsustab linnavalitsus korraldusega.

§ 13. Kasutusse antud eluruumidele tehtud kulutused

(1) Eluruumi kasutaja võib üürilepingu alusel kasutatavale eluruumile teha parendusi või muudatusi ainult eluruumi haldaja või linnavalitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab linnavalitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel eluruumi haldaja.

(2) Enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist eluruumile võib lubada ainult avalikes huvides.

(3) Eluruumi parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab linnavalitsus enne vastavate töödega alustamist näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning näidates vajadusel tehtavate parenduste amortisatsiooni määra.

§ 14. Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise otsustamine

(1) Eluruumi varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks tunnistamise, sellise eluruumi remontimise või selle muul viisil kasutamise, samuti lammutamise otsustab linnavalitsus korraldusega.

(2) Eluruumi seisukorra kohta koostatakse hinnang, kus märgitakse eluruumi jääkväärtus, lühiiseloomustus, varisemisohtlikuks või kasutamiskõlbmatuks muutumise põhjused, eluruumiga seotud õigused ja kohustused ja muud eluruumiga seotud olulised andmed.

(3) Hinnangu andmiseks võib linnavalitsus tellida arvamuse vastavat kvalifikatsiooni omavatelt isikutelt; varisemisohtlikkusele hinnangu andmise aluseks on alati vastavat kvalifikatsiooni omava isiku eksperthinnang.

§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keila Linnavolikogu 30.01.2007 määrus nr 3 “Keila linna eluruumide kasutamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2026.