Anna Haava nimelise Pala Kooli põhimäärus

§ 1. Nimetus

Kooli nimetus on Anna Haava nimeline Pala Kool (edaspidi kool).

§ 2. Õiguslik seisund ja tegutsemise vorm

(1) Kool on Peipsiääre Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav munitsipaalkool, mis tegutseb põhikoolina.

(2) Kool juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest.

§ 3. Asukoht ja tegutsemiskohad

(1) Kooli asukoht on Peipsiääre vald, Tartumaa.

(2) Kooli tegutsemiskoht on Koolimaja, Pala küla, Peipsiääre vald, Tartumaa.

(3) Kooli postiaadress on Pala küla, Peipsiääre vald, 49426 Tartu maakond.

§ 4. Pitsat ja sümboolika

Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.

§ 5. Asjaajamise keel ja õppekeel

(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Kooli õppekeel on eesti keel.

§ 6. Tegevuse eesmärgid

Kooli tegevuse eesmärk on:

1) luua tingimused õpilastele heatasemelise põhihariduse omandamiseks, mis toetab nende kujunemist pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust;

2) pakkuda õpilastele arengut toetavat ja turvalist õpikeskkonda;

3) arendada õpilastes soovi loovaks tegutsemiseks.

§ 7. Ülesanded

Kooli ülesanded on:

1) luua võimalused ja tingimused õpilase terviklikuks isiksuseks kujunemisele, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;

2) hoida ja tugevdada õpilase tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut;

3) luua tingimused õpilaste huvide ja annete väljaarenemiseks ning edukaks esinemiseks ainealastel konkurssidel;

4) tagada õpilaste valmisolek õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks;

5) luua tingimused õpilaste kultuuri- ja sporditegevuseks;

6) luua kaasaegse sisustuse ja õpivaraga keskkond, mis toetab õppekava täitmist ning heade õpitulemuste saavutamist;

7) kujundada sotsiaalne keskkond, mis väärtustab inimesi, nendevahelist koostööd ja häid suhteid;

8) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt tervisekaitsenõuetele;

9) väärtustada ja edasi arendada eesti rahvust ja kultuuri;

10) luua töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;

11) teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd seaduslike esindajatega, õpilastega, teiste koolide ja muude organisatsioonidega.

§ 8. Õppe ja kasvatuse korralduse alused

(1) Koolis omandatakse põhiharidust.

(2) Põhikoolis toimub õpe I, II ja III kooliastmes.

(3) Koolis toimub statsionaarne õpe.

(4) Õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendiks on põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava.

§ 9. Õpilasele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine

(1) Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.

(2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

(3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija määrab direktor.

(4) Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest seaduslikku esindajat ning kool korraldab õpilase pedagoogilise-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.

(5) Õpilasele, kellel tekib mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.

(6) Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on õpilane käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena.

(7) Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest.

(8) Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib direktor lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse.

(9) Hindamise, testimise ja uuringute tulemused, õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Direktor määrab koolis isiku, kes vastutab selle kaardi täitmise eest.

§ 10. Õppekavaväline tegevus

(1) Õppekavaväline tegevus jaguneb kooli korraldatud ning õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks ning kooli osutatavateks teenusteks.

(2) Õppekavaväliseks tegevuseks loetakse käesoleva põhimääruse tähenduses kooli korraldatud huvitegevust, tegevust pikapäevarühmas, üritustel ja väljasõitudel.

(3) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast.

(4) Kooli õppekava alusel toimuva õppe, sealhulgas õppekäikude, muuseumiõppe ja ekskursioonide eest, mis on kavandatud kooli õppekava osana, ei tohi õpilastelt ega nende seaduslikelt esindajatelt kaasrahastamist nõuda. Koolis korraldatava õppekavavälise tegevuse kulude katmine võib toimuda õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel kooli kodukorras sätestatud tingimustel ja korras.

(5) Koolil on õigus iseseisvalt luua ja arendada suhteid vabariigi- ja välisriikide õpilas- ja lasteorganisatsioonide, koolide, lasteaedade ja õpetajatega.

(6) Kool otsustab iseseisvalt osavõtu maakonna või vabariigi õpilasüritustest. Rahvusvahelistest üritustest osavõtu kooskõlastab kooli direktor vallavalitsusega.

(7) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kool osutada tasulisi tegevusi ja teenuseid, sealhulgas ringe õpilastele ja täiskasvanutele, koolitust täiskasvanutele ning kooli kasutuses oleva vara üürimist ja rentimist.

§ 11. Direktor

(1) Kooli juhib direktor. Direktor tagab koostöös õppenõukogu, kooli hoolekogu, õpilasesindusega ning kooli pidajaga kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise. Direktor juhib õppe- ja kasvatustegevust.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud õigusaktides, sealhulgas käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisega.

(3) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muu kooli tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(4) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 12. Direktori ülesanded

Direktor:

1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest;

2) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava, kooli vastuvõtu korra, arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, hädaolukorra lahendamise plaani, kooli sisehindamise korra ning muu vajaliku dokumentatsiooni;

3) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;

4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ja kontrollib nende täitmist;

5) kinnitab koolitöötajate koosseisu vallavolikogu poolt kinnitatud kooli eelarvest lähtudes ning arvestades, et õigusaktides nõutud teenused ja õppekava täitmine oleks koolis tagatud;

6) sõlmib töötajatega töölepingud ning muudab ja lõpetab neid töölepingu seaduses sätestatud korras;

7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;

8) juhatab ja korraldab kooli õppenõukogu tegevust;

9) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

10) kutsub kokku seaduslike esindajate üldkoosoleku vähemalt üks kord aastas;

11) esitab kooli pidajale kooli eelarve projekti;

12) tagab kooli eelarve täitmise;

13) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;

14) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis;

15) korraldab õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi;

16) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise ning kaitse hädaolukorras;

17) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise;

18) korraldab esimese õpilasesinduse valimised;

19) tegeleb enesetäiendamisega ning võtab osa koolitustest;

20) esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente kooli pidajale;

21) annab aru vallavalitsusele ja hoolekogule;

22) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

§ 13. Direktori asendamine

(1) Direktori äraolekul asendab teda juhtkonna liige kooli direktori käskkirja alusel.

(2) Direktori töölepingu lõpetamise korral kuni direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi tulemuste kinnitamiseni täidab direktori ülesandeid kooli pidaja poolt määratud kohusetäitja.

§ 14. Hoolekogu

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.

(3) Hoolekogu täidab järgmisi ülesandeid:

1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;

2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;

3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas annab nõusoleku muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;

4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;

5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;

6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks;

7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;

8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;

9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;

11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;

12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;

13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;

14) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ning töökorralduse kohta;

15) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;

16) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(4) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja kooli pidajalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

(5) Hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.

(6) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

(7) Õpilasel ja seaduslikul esindajal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

§ 15. Õppenõukogu

(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 16. Kooli juhtkond

(1) Koolil on juhtkond, mille koosseisu kuuluvad lisaks direktorile erinevate valdkondade spetsialistid.

(2) Kooli juhtkonna koosseisu ja töökorra kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(3) Juhtkond on direktorile kooli tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ.

§ 17. Õpilaste õigused

Õpilasel on õigus:

1) vaimsele ja füüsilisele turvalisusele ning tervise kaitsele koolis;

2) lugupidavale ja viisakale kohtlemisele;

3) privaatsusele ja andmekaitsele;

4) puhkeajale;

5) võtta osa õppetööst;

6) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras;

7) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;

8) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut;

9) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli kodukorras sätestatud korras tasuta;

10) moodustada koolis õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega, ning osaleda selle töös;

11) osaleda õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamises;

12) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta;

13) teha kooli direktorile ja teistele õppe- ja kasvatusalal töötavatele isikutele ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse kohta;

14) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning vallavalitsuse poole;

15) kasutada muid õigusi, mis on ette nähtud kooli tegevust reguleerivates õigusaktides.

§ 18. Õpilaste kohustused

Õpilane on kohustatud:

1) osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt;

2) täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt;

3) täitma kooli poolt rakendatavaid mõjutusmeetmeid;

4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme;

5) täitma kooli kodukorda;

6) hoidma kooli head mainet;

7) järgima tervislikke eluviise;

8) hoidma kooli kasutuses olevat vara;

9) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

§ 19. Esimese õpilasesinduse valimise ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord

(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt kahe kuu jooksul õppeaasta algusest.

(2) 4.–9. klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast vähemalt ühe esindaja klassi õpilaste hulgast.

(3) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub kooli direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.

(4) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt õpilasesinduse juht.

§ 20. Õpilasesinduse põhimäärus

(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajadusel koostööd kooli direktori või tema poolt määratud koolitöötajatega.

(2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid.

(3) Õpilasesinduse põhimäärus võetakse vastu õpilaskonna lihthäälteenamusega. Hääletus viiakse läbi avalikustamise teates kindlaks määratud päeval. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja esitab tulemused õpilasesindusele. Õpilasesinduse põhimäärusega seonduvad otsused võetakse õpilasesinduse poolt vastu lihthäälteenamusega õpilasesinduse siseselt.

(4) Direktor kinnitab õpilasesinduse põhimääruse 30 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. Kui direktor ei kinnita põhimäärust, esitab ta õpilasesindusele kirjalikud põhjendused, miks kinnitamine ei ole võimalik.

(5) Õpilasesindusel on õigus lugupidavale ja viisakale suhtlusele.

§ 21. Seaduslike esindajate õigused ja kohustused

(1) Seaduslikul esindajal on õigus:

1) taotleda vajalike tingimuste loomist lapse mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;

2) saada koolist teavet kooli töökorralduse kohta;

3) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;

4) lugupidavale ja viisakale suhtlusele;

5) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid;

6) taotleda oma lapsele koduõppe rakendamist;

7) taotleda koolilt või vallavalitsuselt oma lapse õppimiskohustuse täitmise tagamiseks meetmete rakendamist;

8) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle;

9) osaleda seaduslike esindajate koosolekul;

10) kandideerida kooli hoolekogusse;

11) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning vallavalitsuse poole.

(2) Seaduslikul esindajal on kohustus võimaldada ja soodustada õppimiskohustuse täitmist, sealhulgas:

1) looma oma õppimiskohustuslikule lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest;

3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd;

5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või vallavalitsus;

6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

7) taotlema vajaduse korral koolilt ja vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud õppimiskohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist;

8) teavitama õpetajat või direktorit õpilase õppest puudumisest kooli kodukorras sätestatud korras;

9) hüvitama õpilase poolt tahtlikult koolile tekitatud varalise kahju õigusaktidega kehtestatud korras;

10) osalema vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale arenguvestlusel ja seaduslike esindajate koosolekul;

11) informeerima direktorit kirjalikult õpilase terviseseisundist tulenevatest eritingimustest.

§ 22. Töötajate õigused ja kohustused

(1) Töötajal on õigus:

1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;

2) saada õigusaktides sätestatud tingimustel erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust;

3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta;

5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(2) Töötajate ülesanded:

1) õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe- ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokku lepitud hindamispõhimõtetele;

2) teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.

(3) Töötaja on kohustatud:

1) lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ning nende seaduslike esindajatega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle;

2) mitte avalikustama õpilaselt saadud teavet õpilase perekonna kohta;

3) teatama viivitamata direktorile ning vajaduse korral lastekaitsetöötajale või politseile õpilase ebarahuldavast kasvukeskkonnast, kehalisest, emotsionaalsest või seksuaalsest väärkohtlemisest;

4) tagama õpilaste tervise kaitse nende koolis viibimise ajal;

5) tagama temale kinnitatud õppevahendite ja muu kooli vara säilimise, sihipärase kasutamise ja korrashoiu.

(4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud

§ 23. Kooli vara

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle valla poolt sihtotstarbeliselt kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kooli vara on valla omand.

(2) Kool kasutab ning valdab tema valduses ja kasutuses olevat vara vastavalt Peipsiääre vallavara valitsemise korrale.

(3) Kool hoiab korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest.

(4) Kool ei tohi kooli pidaja loata võõrandada, pantida ega muul viisil käsutada tema valduses ja kasutuses olevat vara.

§ 24. Eelarve

(1) Koolil on oma eelarve, mille koostamine ja vastuvõtmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

(2) Kooli rahastatakse riigieelarvest, valla eelarvest, laekumistest sihttoetustest, annetustest ning käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälistest tegevustest ja teenustest saadud tuludest.

(3) Õppekavavälises tegevuses osalemise eest võetava tasu määrad ja teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

(4) Kooli õppekava alusel toimuva põhihariduse omandamine on õpilasele tasuta. Koolis korraldatava õppekavavälise tegevuse kulude katmine võib toimuda õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel kooli kodukorras sätestatud tingimustel ja korras.

§ 25. Asjaajamine, aruandlus ja raamatupidamine

(1) Kool korraldab asjaajamist õigusaktidega kehtestatud nõuete ja asjaajamiskorra kohaselt.

(2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.

(3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadel.

(4) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

§ 26. Kooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine

(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

(2) Kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu valmistab ette direktor.

(3) Põhimääruse ja selle muudatused esitab kooli direktor enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(4) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne vallavolikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus.

§ 27. Kehtetuks tunnistamine

Peipsiääre Vallavolikogu 30. jaanuari 2019. a määrus nr 2 „Anna Haava nimelise Pala Kooli põhimäärus“ (RT IV, 09.02.2019, 25).

§ 28. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.