Haapsalu linna finantsjuhtimise kord

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse Haapsalu linna:

1) eelarvestrateegia koostamine;

2) eelarve ja lisaeelarve üldpõhimõtted, ülesehitus, liigendus, vastuvõtmine, täitmine ja aruandlus;

3) vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemine;

4) reservfondi kasutamine;

5) kohustuste võtmine ja finantsdistsipliini tagamine;

6) aruandlus, majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine.

§ 2. Eelarvestrateegia koostamine, menetlemine ja kinnitamine

(1) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia koostatakse koos arengukavaga arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.

(2) Eelarvestrateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohta eraldi ja koos konsolideerimisgrupiga kokku.

(3) Tütarettevõtted esitavad kinnitatud eelarvestrateegia Haapsalu Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) hiljemalt 1. septembriks.

(4) Linnavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu Haapsalu Linnavolikogule (edaspidi volikogu) koos arengukava muutmise eelnõuga hiljemalt volikogu oktoobri istungiks. Volikogu kinnitab eelarvestrateegia määrusega enne eelarve kinnitamist, kuid mitte hiljem kui strateegiaperioodile eelneva aasta 30. novembriks. Linnavalitsus esitab eelarvestrateegia kohta andmed Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile hiljemalt 15. detsembriks.

§ 3. Eelarve üldpõhimõtted ja ülesehitus

(1) Eelarve on eelarveaastaks planeeritud rahaliste vahendite kava, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ning linna arengukavas ja eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidest ja tegevustest.

(2) Eelarve on tekkepõhine, milles kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumise ajale, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või väljamakse teostatakse.

§ 4. Eelarve liigendus

(1) Eelarve koosneb järgmistest eelarveosadest:

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(2) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused;

4) muud tegevustulud.

(3) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:

1) antavad toetused

2) personalikulud;

3) majandamiskulud;

4) muud kulud (sh reservfond).

(4) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:

1) põhivara müük;

2) põhivara soetus;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste müük;

6) osaluste soetus;

7) muude aktsiate ja osade müük;

8) muude aktsiate ja osade soetus;

9) antavad laenud;

10) tagasi laekuvad laenud;

11) finantstulud ja finantskulud.

(5) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

(6) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:

1) likviidsed varad perioodi alguses;

2) raha ja pangakontode saldo muutus, rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus ning soetatud võlakirjade saldo suurenemine või vähenemine, mis kajastatakse vastavalt kas plussi või miinusega;

3) likviidsed varad perioodi lõpus.

(7) Täiendavalt liigendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud põhitegevuse kulud ja lõikes 4 toodud investeerimistegevuse väljaminekud tegevusalade klassifikaatorite lõikes.

§ 5. Eelarve tulem ja tasakaal

(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma finantseerimistegevuse eelarveosa, likviidsete varade ning nõuete ja kohustuste saldo muutusega.

(2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga. Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne. Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

§ 6. Eelarve ja lisaeelarvete koostamine, menetlemine ja kinnitamine

(1) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamist korraldab linnavalitsus ning selleks vajaliku info kogumist ja vahendamist koordineerib finantsosakond.

(2) Eelnõule lisatakse seletuskiri, mis sisaldab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 22 sätestatud teavet.

(3) Eelarve menetlemise protsessi tegevused ja lõpptähtajad on järgmised:

1) linnavalitsuse hallatavad asutused ja struktuuriüksused esitavad alaeelarvete eelarvetaotlused koos selgitustega hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. septembriks;

2) valdkonna eest vastutav linnavalitsuse liige ja finantsjuht kooskõlastavad asutuste ja struktuuriüksuste juhtidega esitatud eelarvetaotlused hiljemalt 30. oktoobriks;

3) linnavalitsus koostab ja esitab eelarve eelnõu volikogule üldjuhul novembri kuu volikogu istungiks;

4) eelarve muudatusettepanekuid võib esitada linnavolikogu liige, fraktsioon, linnavolikogu komisjon või linnavalitsus eelnõu algatajana;

5) eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisatakse selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta;

6) eelarve kinnitamine volikogu poolt toimub üldjuhul enne eelarveaasta algust;

7) esimese lisaeelarve kinnitamine volikogu poolt toimub hiljemalt aprillis ja viimane lisaeelarve kinnitamine mitte hiljem, kui novembris.

(4) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha väljaminekuid kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud korras.

(5) Pärast eelarve ja lisaeelarvete kinnitamist volikogu poolt, kinnitab linnavalitsus ühe kuu jooksul struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste alaeelarved tegevusalade ja kahekohaliste eelarve liikide lõikes.

§ 7. Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisse eelarveaastasse

(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud sihtotstarbeliste väljaminekute üle viimine uude eelarveaastasse kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või esimese lisaeelarvega.

(2) Eelmise aasta tegemata jäänud sihtotstarbeliste väljaminekute kavandamiseks uuel eelarveaastal esitavad alaeelarvete juhid hiljemalt 30. jaanuariks finantsosakonnale taotluse, kus näidatakse väljamineku sihtotstarve, finantseerija, projekti nimetus ja summa.

§ 8. Eelarve täitmine

(1) Eelarve täitmist ja täitmise seiret korraldab finantsosakond ja teeb ametiasutuste, struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste alaeelarvete juhtidele alaeelarvete täitmise alase teabe kättesaadavaks veebipõhise eelarverakenduse abil.

(2) Alaeelarvete täitmist ja täitmise seiret korraldavad alaeelarvete juhid, kelleks on volitatud struktuuriüksuste töötajad ja hallatavate asutuste juhid.

(3) Hallatavatel asutustel on õigus kaupade ja teenuste müügi eelarve kavandatust suuremas mahus täitmisel suurendada vastavas mahus hallatava asutuse eelarves kavandatud kulutusi.

(4) Hallatavatel asutustel on kohustus kaupade ja teenuste müügi eelarve kavandatust väiksemas mahus täitmisel vähendada vastavas mahus allasutuste kavandatud kulutusi.

(5) Alaeelarvete juhid võivad teha tehinguid ainult oma alaeelarvetega kinnitatud väljaminekute summa piires, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Linnavalitsus võib anda eelarveaasta jooksul hallatavatele asutustele eelarve täitmiseks kohustuslikke juhiseid.

§ 9. Reservfondi eesmärk ja kavandamine

(1) Reservfondi eesmärk on rahaliste vahendite reserveerimine eelarves ettenägematute väljaminekute katteks.

(2) Reservfondist tehakse eraldisi ainult ettenägematute kulutuste katteks, mis on ilmnenud eelarve kasutamisel ja mida ei olnud võimalik ette näha eelarve koostamisel, sealhulgas:

1) avariide, tulekahjude, loodusõnnetuste või mõne muu vääramatu jõu poolt tekitatud kahjude likvideerimiseks;

2) rahaliste garantii- ja kinnituskirjade realiseerimiseks;

3) ettekirjutuste tähtaegseks täitmiseks;

4) elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks;

5) linna elanikele või kollektiividele eduka osalemise eest konkurssidel või võistlustel auhinnatasude maksmiseks;

6) erakorralisteks toetusteks eraisikutele ja juriidilistele isikutele;

7) linnaga seotud ootamatute ürituste korraldamiseks;

8) kohtulahenditest tulenevate ja juriidilise teenindamise kulude katteks;

9) seadustest või muudest õigusaktidest tulenevate täiendavate kohustuste katteks;

10) koondamishüvitisteks;

11) muude ootamatult ilmnenud kiireloomuliste probleemide lahendamiseks.

(3) Reservfond on eelarve osa ja moodustatakse eelarve koostamise käigus suuruses 0,4–1% eelarve põhitegevuse kuludest.

(4) Volikogu võib lisaeelarvega muuta reservfondi suurust.

§ 10. Reservfondi käsutamine

(1) Reservfondi kasutamise otsustab linnavalitsus korraldusega.

(2) Reservfondi kasutamise korralduses kajastatakse järgmine informatsioon:

1) summa;

2) sihttegevusala ja projektitunnus;

3) tehtavate kulutuste sihtotstarve.

(3) Linnavalitsuse poolt tehtud reservfondi kasutamise otsus viiakse eelarvesse lisaeelarvega esimesel võimalusel.

§ 11. Reservfondi aruandlus ja kontroll

(1) Linnavalitsus esitab volikogule aruande reservfondi kasutamise kohta peale eelarveaasta lõppu majandusaasta aruande koosseisus.

(2) Reservfondi kasutamise aruandes esitatakse järgmine informatsioon:

1) otsuse number, kuupäev;

2) kasutamise sihtotstarve;

3) summa.

(3) Reservfondi kasutamist kontrollib volikogu revisjonikomisjon jooksvalt vastavalt vajadusele. Pärast majandusaasta lõppu teostab revisjonikomisjon reservfondi kasutamise kontrolli ja teeb kontrolli tulemustest kokkuvõtte majandusaasta kontrolli aktis.

§ 12. Finantsdistsipliini meetmed

(1) Finantsdistsipliini meetmete tagamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.

(2) Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne ja alates 2027. aasta lõpu seisuga katma finantskulud.

(3) Netovõlakoormus võib ulatuda 2026. ja 2027. aasta lõpul kuni 70 protsenti ning kõikidel järgnevatel aastatel kuni 60 protsendini aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

(4) Volikogu otsustab võlakohustuste, rendikohustuste ja rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu võtmise iga üksikjuhtumi puhul eraldi või kinnitab limiidid määrusega eelarve vastu võtmisel.

§ 13. Majandusaasta aruande koostamine ja menetlemine

(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud põhimõtetest.

(2) Majandusaasta aruande koostamist korraldab finantsosakond. Tegevusaruande koostamise eest vastutavad valdkondlikud juhid.

(3) Majandusaasta aruande koostamise ning revisjonikomisjonile ja finantsaudiitorile esitamise tähtaeg on 30. märts.

(4) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 15. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

(5) Volikogule esitatud majandusaasta aruande vaatab läbi revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon esitab volikogule seisukoha majandusaasta aruande kohta.

(6) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juuniks.

(7) Majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, linnavalitsuse protokollilise otsuse aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsuse aruande kinnitamise kohta avaldab linnavalitsus seitsme tööpäeva jooksul Haapsalu veebilehel.

§ 14. Määruse rakendamine

(1) Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 27.04.2012 määrus nr 56 „Haapsalu linna finantsjuhtimise kord“.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.