Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord
действуетс 01.09.2026· RT IV, 29.08.2026, 27· Kohila Vallavolikogu
Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega sätestatakse rahvastikuregistri andmetel Kohila vallas elavatele inimestele korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi ka teenus) osutamise tingimused ja kord.
Kohila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldab sotsiaalteenuste osutamise vahetult või seaduses sätestatud alustel teise isiku kaudu.
Määrusega reguleerimata osas lähtutakse teenuste korraldamise põhimõtetes haldusmenetluse seadusest, sotsiaalseadustiku üldosa seadusest ja sotsiaalhoolekande seadusest.
§ 2. Teenuse osutamise põhimõtted ja lepingu sõlmimine
Sotsiaalteenust osutatakse isiku abivajadusest lähtudes eesmärgiga toetada tema toimetulekut, osalemist ühiskonnaelus ning võimalikult pikka iseseisvat elamist.
Sotsiaalteenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse (täitevorgan) või vallavalitsuse poolt volitatud ametniku antud haldusakt. Vajaduse korral sõlmitakse teenuse osutamiseks leping.
Teenuse osutamise tingimused määratakse haldusaktis või lepingus. Haldusaktis või lepingus sätestatakse vajaduse korral eelkõige:
teenuse sisu ja maht;
teenuse osutamise aeg ja koht;
poolte õigused ja kohustused;
teenuse eest tasumise tingimused, sealhulgas omaosaluse suurus;
lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused.
Teenuse osutamine lõpetatakse vallavalitsuse (täitevorgan) või vallavalitsuse poolt volitatud ametniku antud haldusaktiga või lepingu alusel, kui:
teenuse vajadus on ära langenud;
isik loobub teenusest;
isikule määratakse tema vajadustele sobivam teenus;
esinevad muud teenuse lõpetamist õigustavad asjaolud.
§ 3. Teenuse eest võetav tasu
Teenuse eest võib võtta tasu. Tasu suurus määratakse kindlaks käesolevas õigusaktis sätestatud alustel, kui abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule tasuta.
Vallavalitsus kehtestab korraldusega osutatavate teenuste eest tasu võtmise tingimused, määra ja rakendamise alused.
Teenuse eest tasub ennekõike teenuse saaja või isik, kellel on perekonnaseaduse järgi teenuse saaja ülalpidamise kohustus.
§ 4. Teenuste liigid
Vallavalitsuse poolt korraldatavad teenused on:
koduteenus;
väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
väljaspool kodu osutatav päevahoiuteenus;
tugiisikuteenus;
täisealise isiku hooldus;
isikliku abistaja teenus;
varjupaigateenus;
turvakoduteenus;
sotsiaaltransporditeenus;
eluruumi tagamine;
võlanõustamisteenus;
suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus;
asendushooldusteenus;
järelhooldusteenus;
nõustamisteenus;
päevakeskuseteenus.
Põhjendatud vajaduse olemasolul korraldatakse abi vajavale inimesele eelpool kirjeldamata muud teenust, mis toetab inimese ja tema perekonna arengut ning toimetulekut. Teenuse täpsem sisu ja selle osutamise tingimused tulenevad hinnatud abivajadusest ning need lepitakse kokku juhtumipõhiselt.
2. peatükk TEENUSTE KIRJELDUS
§ 5. Koduteenus
Koduteenuse eesmärk on tagada täisealise inimese iseseisev ja turvaline toimetulek kodustes tingimustes, säilitades ning parendades tema elukvaliteeti.
Koduteenuse osutaja abistab või juhendab inimest, kes terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu vajab kodustes tingimustes toimetulekuks kõrvalabi. Koduteenuse raames osutatakse kodu- ja isikuabi vastavalt teenuse saaja tegelikele vajadustele, edendades teenuse saaja aktiivsust ning motivatsiooni iseseisvalt kodus elada.
Koduteenus sisaldab inimese vajadustest lähtuvat abi, ennekõike:
koduabi – teenuse saaja abistamine igapäevaeluks vajalikes tegevustes;
isikuabi – teenuse saaja abistamine füüsilist kontakti vajavates enesehooldusega seotud toimingutes.
Koduteenuse osutaja arvestab teenuse osutamisel teenuse saaja tahet ja võimekust ning selgitab talle eelnevalt toimingute sisu.
Teenuse osutamise otsustab ametnik abivajaduse hindamise alusel, kuhu vajadusel kaasab teenuse taotleja perearsti, lähedased või teised vajalikud osapooled.
§ 6. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tuleneval põhjusel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teise teenuse või muu abi osutamisega.
Üldhooldusteenuse osutamisel tagab üldhooldusteenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ning teenused, mis on määratud teenuse saajale koostatud hooldusplaanis.
Üldhooldusteenust rahastatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvis 22¹ sätestatule ja Kohila Vallavolikogu 29.06.2023 määrusele nr 7 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise kord“.
Kui üldhooldusteenuse maksumus ületab sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 22¹alusel tasutava kulu maksumust, tasutakse puudujääv üldhooldusteenuse maksumuse osa üldhooldusteenust saava isiku varaliste vahendite arvelt või nende puudumisel ülalpidamiskohustuslaste vara arvelt.
§ 7. Väljaspool kodu osutatav päevahoiuteenus
Päevahoiuteenuse eesmärk on kindlustada mäluhäiretega või hooldusvajadusega isikule turvaline ja toimetulekut toetav keskkond ning järelevalve, et vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust ja lükata edasi isiku suundumist üldhooldusteenusele.
Päevahoiuteenust on õigus saada isikul, kellel on päevane hooldamise ja kõrvalabi vajadus ning kelle hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega kodustes tingimustes ei ole võimalik.
Päevahoiuteenust osutatakse täisealisele isikule.
§ 8. Tugiisikuteenus
Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut olukorras, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
Olenevalt teenuse saajast on teenuse osutamise täiendav eesmärk:
täisealise puhul tagada tema iseseisev toimetulek juhendamise ja motiveerimise kaudu;
last kasvatava inimese puhul aidata tagada lapse hooldamine ning turvaline ja toetav keskkond;
lapse puhul toetada koostöös last kasvatava inimesega lapse arengut, sealhulgas vajaduse korral teha puudega lapse puhul hooldustoiminguid. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
Ametnik hindab teenuse saaja abivajadust ja koostab selle põhjal tema iseseisva toimetuleku parandamiseks juhtumiplaani koos tegevuskavaga. Selles kirjeldatakse täisealise inimese, lapse või last kasvatava inimese parema toimetuleku saavutamiseks vajalikke tegevusi ja teenuseid.
§ 9. Täisealise isiku hooldus
Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise erivajaduse tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel.
Täisealisele inimesele määratakse hooldaja eesmärgiga vältida või edasi lükata tema suunamist väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele või erihoolekandeteenusele.
Hoolduse seadmisel hinnatakse hooldusvajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.
Hooldajaks määratakse teo- ja töövõimeline inimene, kes on võimeline hooldust vajavat inimest tema vajadustele vastavalt hooldama.
Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.
Hooldaja võib üldjuhul olla ühe hooldusvajadusega inimese hooldaja. Kahe või enama hooldusvajadusega inimese hooldaja võib olla siis, kui hooldusvajadusega inimesed on tema pereliikmed või elavad temaga samas eluruumis.
Hooldajaks ei määrata inimest, kes ei saa hooldusvajadusega inimest vajalikus mahus hooldada.
Hooldajat ei määrata, kui inimese hooldusvajadust on võimalik katta teiste teenustega.
Teenuse osutamise otsustab ametnik abivajaduse hindamise alusel.
§ 10. Isikliku abistaja teenus
Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamisel ta vajab puude tõttu füüsilist kõrvalabi.
Isiklik abistaja aitab inimest tema igapäevaelu tegevustes nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles inimene vajab juhendamist või kõrvalabi.
Teenuse saajal on õigus valida teenust osutatav isik. Kui teenuse saaja vajab abi teenust osutava isiku leidmisel, abistab teenuse saajat ametnik.
§ 11. Varjupaigateenus
Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib seada ohtu tema elu ja tervise.
Varjupaigateenust osutatakse nii alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.
§ 12. Turvakoduteenus
Turvakoduteenuse eesmärk on ajutise eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi tagamine:
lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
Teenuse osutamise maht ja kestus sõltub teenuse vajaduse hindamise tulemustest.
Turvakodu vajavale lapsele osutatakse teenust kuni lapsele turvalise elu ja kasvukeskkonna tagamiseni.
§ 13. Sotsiaaltransporditeenus
Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada erivajadusega inimesele, kes ei saa kasutada tema abivajadusest tulenevalt transpordivahendit tööle, õppeasutusse, tervishoiuasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Sotsiaaltransporditeenust on õigus kasutada erivajadusega inimesel, kes funktsioonihäirest tingituna kasutab liikumisabivahendeid või vajab liikumisel ja transpordivahendi kasutamisel kõrvalabi ning kes ei saa kasutada ühistransporditeenust või isiklikku sõiduautot.
Sotsiaaltransporditeenust osutatakse õigustatud isiku tellimuse alusel juhuveoteenusena.
Juhuveoteenuse tellimus tuleb teenuse osutajale esitada vähemalt kolm tööpäeva enne soovitud sõitu maakonna siseselt ja seitse tööpäeva väljaspool maakonda, märkides ära juhuveoteenuse kasutamise kuupäeva, kellaaja, lähte- ja sihtkoha, sõidu eesmärgi ning saatja kaasamise vajaduse.
Sotsiaaltransporditeenus on selle saajale tasuline, v.a lastele koolis käimiseks või avalike teenuste kasutamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tasemeõppes õppiva lapse kooli nimekirjast väljaarvamiseni.
Teenuse osutamise otsustab ametnik abivajaduse hindamise alusel, kuhu vajadusel kaasab teenuse taotleja perearsti, lähedased või teised vajalikud osapooled.
§ 14. Eluruumi tagamine
Eluruumi tagamise eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
Eluruumi tagamise teenuse osutamisel lähtutakse Kohila Vallavolikogu poolt kehtestatud vastavast määrusest.
§ 15. Võlanõustamisteenus
Võlanõustamisteenuse eesmärk on isiku abistamine tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, uute võlgnevuste tekkimise vältimisel toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.
Võlanõustamisteenust on õigus saada inimesel, kellel on võlgnevus või selle tekkimise oht ning kes ei ole iseseisvalt võimeline rahalisi kohustusi täitma ega võla sissenõudjatega läbirääkimisi pidama.
Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.
Teenuse osutamise otsustab ametnik abivajaduse hindamise alusel.
§ 16. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus
Suure hooldus-ja abivajadusega lapse hoiu teenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
Suure hooldus-ja abivajadusega lapse hoiu teenus tagatakse õppivale 18-aastaseks saanud noorele kuni õppeaasta lõpuni (31. august) või isiku eksmatrikuleerimiseni, sh HTM-i statsionaarsel täienduskoolitusel õppijale.
§ 17. Asendushooldusteenus
Asendushooldusteenuse eesmärk on tagada pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õigused, võimaldada lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused ning luua lapsele turvaline ja arenguks soodne elukeskkond, mis tagab võimalikult iseseisva toimetuleku täisealisena.
Lapsele osutatakse vajadustele vastavat asendushooldusteenust:
hooldusperes, kus vahetult teenust osutav inimene on hoolduspere vanem;
perekodus, kus vahetult teenust osutav inimene on perevanem;
asenduskodus, kus vahetult teenust osutav inimene on kasvataja.
Asendushooldusteenuse osutamisel eelistatakse lapse paigutamist hooldusperre. Pere- või asenduskodusse paigutatakse laps erandina tema olulisi huve arvestades.
Lapse paigutamisel asendushooldusteenusele tagatakse lapse sidemete säilitamine vanemate ja kodukohaga ning luuakse lapsele tingimused sinna tagasisuundumiseks.
Asendushooldusteenus tagatakse lapsele vajaduse korral kuni tema 18-aastaseks saamiseni, kui lapse eestkostjaks või eestkostja ülesannete täitjaks on määratud Kohila vald Kohila Vallavalitsuse kaudu.
Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse kahe- või kolmepoolne haldusleping.
Laste heaolu spetsialist hindab teenuse saaja abivajadust ja koostab selle põhjal tema toimetuleku parandamiseks juhtumiplaani koos tegevuskavaga, milles kirjeldatakse muu hulgas asendushooldusteenuse saamise üksikasju.
§ 18. Järelhooldusteenus
Järelhooldusteenuse eesmärk on toetada eestkostelt või asendushoolduselt lahkuva inimese iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist. Järelhooldusteenust osutatakse inimesele kuni 25-aastaseks saamiseni ning üldjuhul õpingute ajal. Kui inimene ei õpi, osutatakse järelhooldusteenust juhul ja ajal, kui ta astub oma võimetest lähtudes piisavaid samme selleks, et parandada enda toimetulekut täisealisena edasises tööelus.
Järelhooldusteenuse osutamiseks koostab ametnik koostöös teenuse saajaga juhtumiplaani, millega planeeritakse teenuse saaja elukorraldus tervikuna.
Vallavalitsus (ametiasutus) maksab inimesele isiklike kulude toetust ning abistab teda eluaseme tagamisel ja muude vajaduste täitmisel juhtumiplaani alusel.
§ 19. Nõustamisteenus
Teenuse eesmärk on parandada täisealise isiku või alaealise isiku ja tema perekonnaliikmete heaolu ning toetada nende iseseisvat toimetulekut, leevendades toimetulekut takistavaid pingeid, lahendades kriise ja suhtlemisprobleeme ning kasvatades iseseisvust probleemide lahendamisel.
Teenuse saaja on täisealine või alaealine isik, kes vajab psühhosotsiaalset abi iseenda isiksuse, suhete, elusündmuste ja elumuutustega seotud probleemidega toimetulekuks.
Kui teenuse saaja on alaealine isik, võib vajadusel teenusele kaasata tema perekonnaliikmeid.
Teenuse määramine otsustatakse ametniku koostatud abivajaduse hindamise alusel. Otsuses märgitakse teenuse maht, teenuse osutamise periood ning teenuse eest tasumise tingimused.
§ 20. Päevakeskuseteenus
Päevakeskuseteenuse eesmärk on edendada ja säilitada sotsiaalsel sihtrühmal suhtlemis- ning tegutsemisaktiivsust, pakkudes eesmärgistatud ja mõtestatud tegevust läbi kultuurilise vabaaja veetmise, huvitegevuse, vabatahtliku töö, toimetuleku toetamise ning sotsiaalse aktiivsuse säilitamise.
Päevakeskuse teenuse raames pakutakse erinevaid toetavaid teenuseid nagu näiteks iluteenused, pesupesemine ja pesemise võimalust.
Teenuse saamiseks pöördub inimene otse teenuse osutaja poole.
§ 21. Muud sotsiaalteenused
Vallavalitsus (ametiasutus) võib korraldada isikule muu teenuse osutamise, lähtudes isiku kõrvalabi vajadusest.
3. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 22. Määruste kehtetuks tunnistamine
Kohila Vallavolikogu 27. märtsi 2018. a määrus nr 4 „Kohila valla poolt korraldatavate sotsiaalteenuste osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Kohila Vallavolikogu 07. mai 2018. a määrus nr 5 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Kohila Vallavolikogu 18. detsembri 2018. a määrus nr 22 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Kohila Vallavolikogu 30. juuni 2020. a määrus nr 5 „Koduteenuse osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
Kohila Vallavolikogu 14. märtsi 2024. a määrus nr 3 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 23. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse jõustumiseni teenuse osutamiseks antud haldusaktid jäävad kehtima neis märgitud tähtpäevani või kehtetuks tunnistamiseni ja nende alusel sõlmitud lepingud neis kokku lepitud tähtpäevani või lepingu lõpetamiseni.
Määrus jõustub 1. septembril 2026. a.