Põltsamaa Vallavalitsuse töökord ning vallavalitsuse komisjonide moodustamise alused ja töökord

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Põltsamaa Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) töökord ning valitsuse komisjonide moodustamise alused ja töökord.

§ 2. Valitsuse mõiste ja tegevuse alused

(1) Valitsus määruse mõistes on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Põltsamaa valla põhimääruse alusel moodustatud kollegiaalne Põltsamaa valla täitevorgan.

(2) Valitsus lahendab ja korraldab selliseid Põltsamaa valla kohaliku elu küsimusi, mis riiklike ja Põltsamaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) õigusaktidega on antud talle täita ning mis seaduse või muu riikliku õigusaktiga on antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või organi pädevusse, ent on oma olemuselt täitevvõimu täidetav ülesanne.

(3) Valitsuse moodustamine, volitused, täpsem pädevus ning valitsuse liikmete õigused ja kohustused on reguleeritud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja Põltsamaa valla põhimäärusega.

§ 3. Valitsuse töövormid

(1) Valitsuse töö vorm on istung, kus otsustatakse õigusaktidega valitsuse pädevusse antud küsimusi ning võetakse vastu valitsuse õigusakte (korraldusi ja määrusi).

(2) Valitsuse pädevuses olevate ülesannete lahendamiseks vajalikeks aruteludeks, regulaarse info saamiseks ja teabe vahendamiseks võib valitsus kasutada ka muid kollegiaalseid töövorme (koosolek, ümarlaud, infoseminar, nõupidamine vms).

(3) Valitsuse pädevuses olevate küsimuste ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks võib valitsus moodustada komisjone.

(4) Kollegiaalse tööorgani töö (istungil, koosolekul, nõupidamisel jms) toimub eelistatult tööorgani liikme füüsilise kohalolekuga. Määruse §-s 5 ja 6 sätestatud tingimustel ja alustel võib valitsuse töö toimuda ka elektroonilisi vahendeid kasutades.

§ 4. Valitsuse istung

(1) Valitsuse istung (edaspidi istung) toimub üldjuhul ühel korral nädalas. Vajadusel kutsutakse istung kokku sagedamini.

(2) Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse istung uuesti kokku.

(3) Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Kinnisel istungil osalemise õigus on valitsuse liikmetel, vallasekretäril ning istungi protokollijal.

(4) Vallasekretär osaleb istungil sõnaõigusega.

(5) Vallavanema kutsel võib kinnisel istungil osaleda Põltsamaa Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) ametnik või töötaja või valitsuse moodustatud komisjoni liige.

(6) Istungi päevakorrapunkti arutelu juures võib vallavanema kutsel vajadusel osaleda isik, kes on konkreetse päevakorrapunkti aruteluga seotud.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud isikute istungile kutsumine ei muuda istungit avalikuks istungiks ning nende isikute istungil osalemise õigust ei pea valitsus hääletama.

§ 5. Elektrooniline istung

(1) Vallavanem või tema asendaja võib kiiret otsustust vajavate ja/või üksikküsimuste otsustamiseks korraldada elektroonilise istungi, mis viiakse läbi e-posti ja/või DHS-i kaudu.

(2) E-posti ja/või DHS-i kaudu saadetakse elektroonilise istungi kutse ja materjalid seisukoha esitamiseks valitsuse liikmetele, määrates tähtaja vastamiseks. Juhul, kui valitsuse liige ei esita ettenähtud tähtajaks oma seisukohta eelnõu või muu küsimuse kohta, loetakse ta istungil mitteosalenuks.

(3) Elektroonilise istungi kohta koostatakse protokoll sarnaselt korralisele istungile.

§ 6. Kaugosalusega istung

(1) Vajadusel võib istungi läbi viia täielikult või osaliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) kasutades (edaspidi kaugosalus).

(2) Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise videosilla abil istungil osaleda, teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistusest.

(3) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja töökorras istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista istungil osalejal tema õiguste teostamist.

(4) Kui valitsuse liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud ametiasutusest mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende valitsuse liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.

(5) Istungist osa võtma õigustatud isik teavitab esimesel võimalusel vallavanemat vajadusest osaleda istungil kaugosalusega, andes vallavanemale või vallasekretärile teada talle kättesaadavatest võimalustest kahepoolse elektroonilise side võimaldamiseks.

(6) IKT vahendite ebapiisava töökindluse või side katkemise korral ei ole valitsuse liikmel õigust nõuda päevakorrapunktis menetluse kordamist või ennistamist, välja arvatud juhul, kui see on vajalik otsustuse õiguspärasuse tagamiseks.

(7) Kui IKT vahendite ebapiisava töökindluse või side katkemise korral ei ole tagatud valitsuse otsustusvõime (puudub vajalik kvoorum) või kui sel põhjusel ei saa istungil osaleda vallavanem, tema asendaja või vallasekretär, istung katkestatakse ning vallavanem peab istungi sobivaks ajaks uuesti kokku kutsuma.

(8) Kaugosalusega istungil osaleva valitsuse liikme kohustus on tagada, et istungi arutelus ei osaleks isikud, kel ei ole õigust valitsuse istungil viibida.

§ 7. Istungi kokkukutsumine

(1) Valitsuse istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja.

(2) Vallavanem on kohustatud istungi kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt pool valitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest.

(3) Valitsuse liikmetele istungi kutse saatmise korraldab vallasekretär. Kutse saadetakse elektrooniliselt ametiasutuse tagatud e-postile hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kella 14.00-ks koos päevakorra projektiga, millele on lisatud istungile esitatud eelnõud jm vajalik info.

(4) Teistele istungile kutsutule teatab vallasekretär e-postiga hiljemalt istungile eelneva tööpäeva kella 15.00-ks istungi toimumise koha ja istungile ilmumise aja ning isiku kohalolekut eeldava päevakorrapunkti, vajadusel ka istungist osavõtmise viisi (kohalolekuga või elektrooniliste vahendite kaudu).

(5) Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallavanemat või vallasekretäri.

§ 8. Istungi ettevalmistamine

(1) Valitsuse määruse ja korralduse (edaspidi valitsuse õigusakt) eelnõu ning valitsuse istungi protokolli kantavaks otsustuseks vajaliku materjali koostab:

1) vallavanem või valitsuse liige vastavalt vallavanema määratud tegevusvaldkonnale;

2) ametiasutuse ametnik vastavalt ametiasutuse põhimääruse ja ametijuhendi või seadusega määratud pädevusele;

3) valitsuse moodustatud komisjoni liige vastavalt komisjoni moodustamise eesmärgile.

(2) Materjali, mis ei eelda valitsuse õigusakti, edastab selle koostaja elektrooniliselt valitsuse liikmele ja vallasekretärile. Võimalusel suunatakse materjalid asjaomastele isikutele ametiasutuse dokumendihaldussüsteemi kaudu.

(3) Istungile esitatud õigusaktide ning materjalide põhjal koostab vallasekretär valitsuse istungi päevakorra.

(4) Istungi päevakorda võetakse:

1) ametiasutuse ametnike ning valitsuse liikmete koostatud valitsuse õigusaktide eelnõud;

2) vallavolikogu istungi päevakorda esitatud vallavolikogu õigusaktide (määruste ja otsuste) eelnõud, mille kohta valitsus peab andma oma seisukoha;

3) õigusaktidest tulenevalt valitsuse kooskõlastust või seisukohta eeldavad küsimused, mis ei nõua õigus- või haldusakti andmist, kuid mille kohta märgitakse valitsuse otsustus valitsuse istungi protokollis;

4) informatsioonid ning küsimused, mille arutelu valitsuse istungil peab vallavanem või valitsuse liige oluliseks.

(5) Istungi päevakorra projekt avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt istungile eelneval tööpäeval kell 15.00.

§ 9. Nõuded valitsuse õigusaktide vormistamisele ja menetlusele

(1) Valitsuse õigusakti eelnõu koostatakse ja seda menetletakse elektrooniliselt ametiasutuse dokumendihaldussüsteemis.

(2) Valitsuse õigusakti eelnõu vormistatakse ametiasutuse teabehalduse juhisega sätestatud valitsuse õigusakti vormistamise nõuetele.

(3) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seadusega sätestatud nõuetele.

(4) Valitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse neid normitehnilisi nõudeid, mis Vabariigi Valitsus on kehtestanud Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta. Määrusele tuleb lisada seletuskiri, milles kirjeldatakse vähemalt:

1) eelnõu ja seletuskirja koostaja või koostajad ning nende kontaktandmed;

2) määruse andmise õiguslikud ja vajadusel faktilised asjaolud või kehtiva määruse muutmiseks määruse muutmist tingivad asjaolud ja muutmise eesmärk;

3) määruse eelnõu sisu ning määruse muutmisel määruse muudatuste võrdlev analüüs. Kui määrusega riivatakse isikute õigusi, ka analüüs meetmete proportsionaalsuse osas;

4) eelnõu vastavus kehtivale õigusele;

5) määruse mõjud (isikutele, majandusele, keskkonnale, asutuse töökorraldusele vms);

6) määruse mõju vallaeelarvele, sh määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalik prognoositav tulu või kulu;

7) määruse eeldatav jõustumise aeg;

8) määruse eelnõu kooskõlastusmenetlus, huvirühmade kaasamine, avalik konsultatsioon.

(5) Valitsuse õigusakti eelnõu tuleb enne selle valitsusele esitamist edastada õigusliku hinnangu saamiseks juristile. Jurist kooskõlastab õiguspärase eelnõu või teeb võimalusel ise õigusaktis vajalikud parandused ning kooskõlastab eelnõu märkustega või jätab õigusakti eelnõu kooskõlastamata. Kooskõlastamata jätmise põhjuse märgib jurist dokumendihaldussüsteemis või vormistab oma eriarvamuse eraldi dokumendiga ning lisab selle eelnõu juurde.

(6) Õigusakti eelnõu tuleb kooskõlastamiseks edastada võimalikult varakult, kuid mitte hiljem kui istungi, mille päevakorda soovitakse eelnõu menetlemiseks esitada, toimumisele eelneva kolmapäeva kella 12.00ks. Hilinenult esitatud õigusakti eelnõu on vallasekretäril õigus jätta eelnõus märgitud kuupäevaga toimuva istungi päevakorda võtmiseks läbi vaatamata ning lükata eelnõu hiljem toimuva istungi päevakorda.

(7) Kui õigusakti menetlemiseks on seaduse või muu õigusaktiga ette nähtud eraldi menetluskord, toimub õigusakti eelnõu menetlemine vastava korra alusel.

(8) Eelnõu algatajal on õigustema koostatud eelnõu enne selle vastuvõtmist mis tahes ajal tagasi võtta.

§ 10. Istungi töökorraldus

(1) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses valitsuse istungi päevakorra projekti. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib istungi juhataja, valitsuse liikmete või vallasekretäri ettepanekul päevakorrapunkti päevakorra projektist välja arvata või kiireloomulisel juhul päevakorra projekti lisada.

(2) Pärast päevakorra projekti suhtes ettepanekute ärakuulamist ja läbiarutamist kinnitab valitsus edastatud materjalide põhjal päevakorra. Protokollilised otsustused tehakse päevakorrapunktis „kohapeal algatatud küsimused“. Päevakorrapunkti „kohapeal algatatud küsimused“ võib istungi juhataja või valitsuse liige istungil täiendada.

(3) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega, seejärel saab sõna vastava päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutud isik. Pärast ettekannet annab istungi juhataja sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks. Istungi juhataja võib anda sõna ka teistele valitsuse istungile kutsutud või kaasatud isikutele. Ettekandeks arutusele tulevas küsimuses antakse istungil aega kuni kümme minutit, sõnavõttudeks ja küsimustele vastamiseks kuni viis minutit.

(4) Kui õigusakti vastuvõtmiseks on esitatud mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja.

(5) Kui eelnõu kohta tehakse muudatusettepanekuid, ei panda õigusakti eelnõu hääletusele enne muudatusettepanekute hääletamist. Muudatusettepanekuid menetletakse nende esitamise järjekorras. Pärast küsimuse hääletusele panemist enam sõna ei anta.

(6) Istungi juhataja, valitsuse liikme või vallasekretäri taotlusel võib asja otsustamise edasi lükata, vastav märge kantakse istungi protokolli.

(7) Valitsuse liikmed ja vallasekretär, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli.

(8) Vallavanem või valitsuse liige ei tohi osaleda valitsuse sellise üksikakti arutamisel ja otsustamisel, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Toimingupiirangu puhul on vallavanem või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta vastava päevakorrapunkti arutamisel ning lahkuma istungiruumist. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on toimingupiirangu tõttu taandanud valitsuse liikme võrra väiksem.

(9) Valitsuse istung ühel tööpäeval kestab kuni kaks tundi, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. Istungi jätkamise aja määrab vallavanem katkestatud istungil.

§ 11. Hääletamine istungil

(1) Hääletamine valitsuse istungil on avalik. Valitsuse liige võib taotleda, et valitsuse istungi protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt. Vastavate tehniliste tingimuste olemasolul võib hääletamine toimuda elektrooniliselt. Hääletusest võtavad osa ainult istungil osalevad valitsuse liikmed.

(2) Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

(3) Hääletusele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“.

(4) Kui õigusakti eelnõu hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, peatatakse päevakorrapunkti arutelu ja õigusakti eelnõu menetlust jätkatakse valitsuse järgmisel istungil.

(5) Õigusakti eelnõus õigusakti normitehnilise või muu ilmse ebatäpsuse või eesti kirjakeele normi vea parandamine või eelnõu teksti sõnastuse parandamine viisil, mis ei tingi õigusakti eelnõus selle eesmärgi ja regulatsiooni muutust, ei loeta õigusaktis muudatuse tegemiseks ning selliseid muudatusi või parandusi ei hääletata.

§ 12. Istungi protokoll

(1) Valitsuse istungid protokollitakse. Istungi protokollimise ning protokolli vormistamise korraldab vallasekretär.

(2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ning protokolli märgitakse:

1) istungi toimumise kuupäev, alguse ja lõpu kellaaeg, koht ning vajadusel istungi toimumise viis;

2) istungist osavõtjate nimed;

3) kinnitatud päevakord;

4) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;

5) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsustused;

6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;

7) vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid;

8) otsustused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja valitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist;

9) otsustajate, küsimuste algatajate või vallasekretäri eriarvamused;

10) märked valitsuse liikme istungile saabumise ja lahkumise kohta, sh toimingupiirangute kohaldamised;

11) elektroonilise istungi toimumise korral või valitsuse liikme kaugosalusega istungil osalemise kohta sellekohane märge.

(3) Sõnavõtud lisatakse protokolli ainult siis, kui protokolli koostajale esitatakse istungi toimumise päeval sõnavõtu kirjalik tekst.

(4) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Protokoll registreeritakse ametiasutuse dokumendiregistris ning see peab olema allkirjastatud ning dokumendiregistri kaudu avalikult kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval valitsuse istungi toimumisest arvates. Protokoll loetakse avalikustatuks juurdepääsu võimaldamisega valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.

(6) Kui protokoll sisaldab asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teavet või andmeid, tehakse protokollile või dokumendiregistris protokolli juurde vastav märge. Juurdepääsupiirangumärkega protokollist vormistatakse protokolli avalikustatav versioon, millest on piirangut nõudvad andmed eemaldatud.

§ 13. Valitsuse muudele töövormidele nõuete kohaldamine

(1) Muude valitsuse töövormide, mis ei ole istung ega komisjoni koosolek, kokkukutsumisele ning protokollimisele kohaldatakse valitsuse istungi kokkukutsumise ja protokollimise nõudeid, arvestades asjaoluga, et teiste töövormide puhul ei saa valitsus vastu võtta õigusakte.

(2) Muude töövormide kasutamisel tuleb kutses märkida ka vastav töövorm.

§ 14. Valitsuse õigusakti vormistamine ja avalikustamine

(1) Istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab kantselei hiljemalt kahe tööpäeva jooksul istungi toimumisest arvates.

(2) Kui valitsuse õigusakti eelnõus tehakse valitsuse istungil muudatusi, mis vajavad täpsemat formuleerimist, viib muudatused eelnõusse sisse eelnõu koostaja.

(3) Valitsuse õigusakt esitatakse allkirjastamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale või neid istungil asendanud isikutele.

(4) Vastu võetud määrused avaldatakse Riigi Teatajas Riigi Teataja seaduses sätestatud korras, vastu võetud korraldused avalikustatakse ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Avalikuks ei tehta õigusaktis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Valitsuse õigusaktide avalikustamise korraldab vallasekretär.

(5) Avalikustamisele ei kuulu juurdepääsupiiranguga korraldused.

(6) Kantselei edastab valitsuse õigusakti hiljemalt teisel päeval pärast allkirjastamist asjaomastele struktuuriüksustele ja teistele isikutele, kelle õigusi või kohustusi need puudutavad.

(7) Valitsuse allkirjastatud korraldus edastatakse DHSis eelnõu esitajale, kes teeb selle teatavaks asjaosalistele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(8) Protokollilise otsustuse kohta käiv teave edastatakse asjaosalistele. Vastav teave peab sisaldama istungi toimumise aega ja kohta ning vastava päevakorrapunkti arutelu ja tehtud otsustust. Protokollilise otsustuse võib edastada ka istungi protokolli väljavõttena.

§ 15. Komisjoni moodustamine

(1) Valitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, valitsusele arvamuste esitamiseks, õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetlustoimingute tegemiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon on valitsuse nõuandev ja menetlustoiminguid tegev tööorgan. Seadusega sätestatud juhul võib komisjoni otsus olla õiguslikke tagajärgi loov ehk komisjonil võib olla otsustuspädevus.

(3) Alatised komisjonid moodustatakse valitsuse koosseisu volituste ajaks. Ajutiste komisjonide volituste aja määrab valitsus komisjoni moodustamisel.

(4) Komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega ning selles märgitakse:

1) kas tegemist on alatise või ajutise komisjoniga;

2) komisjoni moodustamise eesmärk;

3) komisjoni ülesanded;

4) komisjoni liikmete arv ja koosseis;

5) vajadusel komisjoni töökorraldus.

(5) Komisjoni moodustamisel määrab valitsus komisjoni liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe ning märgib selle käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud korraldusse. Komisjoni esimehe ja aseesimehe määramisel ei rakendata isikuvalimisi.

(6) Kui komisjoni moodustamise aluseks on seadus või muu seaduse alusel antud õigusakt, kohaldatakse komisjoni moodustamisele ja tema töökorraldusele muu õigusnormiga sätestatut.

§ 16. Komisjoni ja selle liikme volituste kestus

(1) Komisjoni ja komisjoni liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

(2) Alatiste komisjonide ja tema liikmete volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud valitsuse vastava koosseisu volituste lõppemisega. Valitsus võib komisjoni volitused oma korraldusega ka varem lõpetada.

(3) Ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise korralduses märgitud tähtajal või lõpetatakse valitsuse korraldusega.

(4) Komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, esitades selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse ametiasutusele, kes teavitab avaldusest vallavanemat ning asjaomase komisjoni esimeest.

(5) Komisjoni liikme volitused võib valitsus korraldusega lõpetada. Muu hulgas võib komisjoni liikme volitused lõpetada, kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenud ning ta ei ole mitteosalemist põhjendanud. Vajaduse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks selgitab välja ning teeb ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks vastava komisjoni esimees.

§ 17. Komisjoni tegutsemisvõimetus

(1) Valitsus tunnistab komisjoni tegutsemisvõimetuks ja lõpetab liikmete volitused, kui komisjon ei ole täitnud talle pandud ülesandeid

(2) Kui tekib vajadus lugeda komisjon tegutsemisvõimetuks, teeb vallavanem valitsusele vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral kinnitab valitsus komisjonile uue koosseisu.

§ 18. Komisjoni töökorraldus

(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosoleku korraldamisel rakendatakse määruse § 3 lõiget 4 ning määruse §-s 5 ja 6 sätestatud tingimustel ja alustel võib valitsuse komisjoni töö toimuda ka IKT vahendeid kasutades või kaugosalusega.

(2) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Komisjoni kokkukutsumise korra võib valitsus määrata ka komisjoni moodustamisel.

(3) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Kui komisjoni esimees ei saa oma ülesandeid täita, kutsub koosoleku kokku komisjoni aseesimees. Koosoleku toimumise ja selle vormi otsustab komisjoni esimees või tema asendaja.

(4) Kui vähemalt neljandik komisjoni liikmetest teeb ettepaneku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks, tuleb komisjoni esimehel või tema asendajal koosolek kokku kutsuda ühe nädala jooksul ettepaneku esitamisest.

(5) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist, kui valitsuse korraldusega ei sätestata komisjoni moodustamisel teisiti. Kutse saadetakse e-postiga.

(6) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab teate komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletusel mitteosalenuks.

(7) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige loetakse koosolekul osalejaks, kui ta edastab oma seisukohad elektrooniliselt komisjoni esimehele enne komisjoni koosoleku algust.

(8) Komisjoni liikmel on õigus saada komisjoni päevakorras märgitud küsimusteks vajalikke materjale ja teavet. Materjalide ja teabe edastamise korraldab komisjoni esimees.

(9) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud. Koosoleku juhataja otsusel võib komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni mittekuuluv isik. Kui koosolekul soovib sõna võtta seal osalev külaline, annab selleks loa koosoleku juhataja.

(10) Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Valitsuse komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni esimehe hääl.

§ 19. Komisjoni koosoleku protokoll

(1) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokollimise korraldab komisjoni esimees.

(2) Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele ning protokolli märgitakse:

1) koosoleku toimumise aeg, koht ning vajadusel koosoleku toimumise viis;

2) koosolekust osavõtjate nimed;

3) päevakord;

4) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta;

5) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;

6) otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused;

7) elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta sellekohane märge.

(3) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja või tema asendaja. Protokolli allkirjastaja vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(4) Protokoll registreeritakse ametiasutuse dokumendiregistris ning see peab dokumendiregistri kaudu olema igaühele kättesaadav viiendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates.

(5) Kui protokoll sisaldab asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teavet või andmeid, tehakse protokollile või dokumendiregistris protokolli juurde juurdepääsupiirangumärge. Juurdepääsupiirangu märkega protokollist vormistatakse protokolli avalikustatav versioon, millest on piirangut nõudvad andmed eemaldatud.

(6) Komisjoni koosoleku protokolli nõuetekohase vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.

§ 20. Teatavaks saanud teabe avaldamise piirang

(1) Isik, kes määrusega sätestatud alustel osaleb valitsuse istungil, valitsuse moodustatud komisjoni töös või valitsuse mõnes muus vormis tööorganis, ei või avaldada talle ülesannete täitmise või tööorgani tegevuses osalemise tõttu teatavaks saanud ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet (edaspidi juurdepääsupiiranguga teave).

(2) Juurdepääsupiiranguga teabe avaldamise keeld kehtib piiramatult ega ole seotud valitsuse tööorganis osalemise ajaga.

(3) Tööorgani ülesannete täitmiseks vajaliku teabe edastamisel lähtutakse põhimõttest, et juurdepääsupiiranguga teavet edastatakse ülesande täitmiseks vähimal võimalikul viisil.

§ 21. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.