LegalWise

Kiili Kunstide Kooli põhimäärus

действуетс 02.10.2026· RT IV, 29.09.2026, 41· Kiili Vallavolikogu

В EUR-Lex ↗
Содержание

Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Kiili Kunstide Kooli (edaspidi huvikool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab huvikooli ametliku täieliku nime ja asukoha, huvikooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, huvikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, huvikooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õpilaste õigused ja kohustused, huvikooli finantseerimise alused, alused huvikooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise korra.

§ 2. Huvikooli nimi

Huvikooli nimi on Kiili Kunstide Kool.

§ 3. Huvikooli asukoht

Huvikooli asukoht on Nabala tee 12, Kiili alev, Kiili vald, 75401 Harju maakond.

§ 4. Huvikooli liik ja haldusala

Kiili Kunstide Kool on huvikoolina tegutsev muusika- ja kunstikool.

Huvikool on Kiili Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus.

Huvikool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, eelkõige huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, Kiili Vallavolikogu ja Kiili Vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 5. Eelarve, pitsat ja sümboolika

Huvikoolil on Kiili valla eelarves iseseisev eelarve.

Huvikoolil on oma nimega pitsat.

Huvikoolil on oma sümboolika, mille kujundamise ja kasutamise korra kehtestab huvikooli direktor.

§ 6. Õppekeel

Huvikooli õppekeel on eesti keel.

2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED

§ 7. Tegevuse eesmärk

Huvikooli tegevuse eesmärk on kõrge kvaliteediga muusika- ja kunstialase (alg)hariduse andmine kõrvuti muusikat ja kunsti mõistva ning hindava, terve ellusuhtumise ja ennast väärtustava inimese kasvatamisega.

§ 8. Huvikooli teeninduspiirkond

Huvikooli teeninduspiirkond on Kiili vald – huvikool võimaldab muusika- ja kunstihariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Kiili vallas elavatele lastele ja noortele.

§ 9. Huvikooli ülesanded

Leida ja koondada õppima muusika- ja kunstialaselt võimekaid lapsi ja noori.

Tagada õpilaste võimete ja oskuste kavakindel ja kvaliteetne arendamine.

Luua tingimused vaba aja sisustamiseks muusika- ja kunstialase tegevusega erinevates õppevormides.

Kohaliku kultuurielu edendamine.

Koostöö teiste vallavalitsuse hallatavate asutuste, kohalike laste- ja noorteühenduste ning muusika- ja kunstivaldkonna huvikoolidega, ka väljaspool valda.

Vastavalt vajadustele ja võimalustele võib huvikool:

läbi viia seminare ja kursuseid;

korraldada täiskasvanute muusikaalast koolitust;

välja rentida muusikainstrumente ning osutada muid tasulisi teenuseid, mille hinnakirja kehtestab vallavalitsus huvikooli direktori ettepanekul;

arendada kontserdi- ja näitusetegevust.

3. peatükk STRUKTUUR JA ÕPPEKORRALDUSE ALUSED

§ 10. Õppevorm

Õppetöö toimub õpilase alus-, põhi-, üldkeskharidust või kutsealast haridust andvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

Õppimine huvikoolis on tasuline. Õppetasu suuruse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.

Õpe huvikoolis toimub nii individuaalselt kui õpperühmades.

§ 11. Struktuur

Huvikoolis on muusikaosakond ja kunstiosakond.

Õppetöö toimub õppeastmete kaupa.

Muusikaosakonnas on järgmised õppeastmed:

Ettevalmistusõpe muusikakooliks;

Põhiõpe (klassikaline, rütmimuusika ja pärimusmuusika suund);

Huviõpe (klassikaline ja rütmimuusika suund);

Üldõpe (rütmimuusika suund);

Ringitegevus;

Ansambliklass.

Kunstiosakonnas on järgmised õppeastmed:

eelõpe I;

eelõpe II;

põhiõpe;

lisa-aastad.

§ 12. Õppekava

Lähtudes huviala riiklikust raamõppekavast või selle puudumisel huviala valdkonna katuseorganisatsiooni poolt koostatud näidisõppekavast, koostab huvikool oma õppekava, mille kinnitab direktor.

Õppekavaga sätestatakse:

õppe eesmärk ja kestus;

õppeainete loendid;

ainekavad.

Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavatele tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.

Õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

Ettepanekuid huvikooli õppekava muutmiseks või uue kehtestamiseks võivad teha vallavalitsus, huvikooli hoolekogu või õppenõukogu.

§ 13. Õppekorraldus

Õppeaasta algab 1. septembril, jaguneb kaheks poolaastaks ning koosneb 35 õppenädalast, mis korrapärase töö kõrval sisaldab ka arvestusi, eksameid ja loomingulist praktikat.

Koolivaheajad langevad kokku Kiili Gümnaasiumi koolivaheaegadega.

Õpe toimub tunniplaani alusel individuaal- ja rühmatundides. Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab vallavalitsus.

Õppetunni pikkus on 45 minutit, eelõppes 30 minutit.

Õpilaste nädalakoormus määratakse huvikooli õppekavadega.

Õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse kontsertidel, arvestustel, eksamitel ja näitustel, mille hulk ja põhinõuded on määratud õppekavaga.

Klassi- ja lõputunnistusele kantavad hinded lähtuvad huvikooli õpilaste hindamise korrast.

§ 14. Huvikooli vastuvõtmine, lõpetamine ja huvikoolist väljaarvamine

Huvikooli vastuvõtmine toimub õpilase seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud huvikooli vastuvõtmise ja huvikoolist väljaarvamise korrale.

Huvikooli lõpetamiseks peab õpilane täitma kõik huvikooli õppekavaga sätestatud nõuded, mille kohta väljastatakse huvikooli lõputunnistus, kus kajastatakse huvikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend. Ringitegevuse lõpetamisel väljastatakse tõend ringitegevuses osalemise kohta.

Huvikoolist väljaarvamine toimub vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud huvikooli vastuvõtmise ja huvikoolist väljaarvamise korrale.

4. peatükk ÕPILASED JA HUVIKOOLI TÖÖTAJAD

§ 15. Õpilaste õigused ja kohustused

Õpilastel on õigus:

tutvuda huvikooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;

õppida vastavalt huvikooli õppekavale ja tunniplaanile ning avaldada soovi lisaainete õppimiseks;

osaleda valitud esindaja kaudu huvikooli hoolekogu tegevuses;

saada huvikoolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta;

tervise kaitsele huvikoolis viibimise ajal;

kasutada muid seadusega ja õigusaktidega kehtestatud õigusi.

Õpilastel on kohustus:

järgida huvikooli kodukorda;

hoida huvikooli kasutuses olevat vara;

hoida tema kasutusse antud pille;

osaleda õppetöös ja täita kohusetundlikult õppeülesandeid;

osaleda eksamitel, arvestustel, kontsertidel, konkurssidel jm üritustel nii huvikoolis kui ka selle esindajana väljaspool huvikooli;

täita õigusaktidega sätestatud kohustusi.

§ 16. Varalise kahju hüvitamine

Õpilase süüliselt huvikoolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilase seaduslik esindaja rahaliselt vara taastamise väärtuses või vara asendamisega samaväärse varaga.

§ 17. Huvikooli töötajad

Huvikooli töötajad (edaspidi personal) on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (õppealajuhataja ja õpetajad) ning huvikooli teenindav personal.

Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud huvikooli direktor.

Õpetajate ülesanne on õpilaste õpetamine ja suunamine lähtudes õppekavadest, tuginedes õpilase ja õpetaja vastastikusele lugupidamisele, teineteise mõistmisele ja koostööle lapsevanematega.

Personali konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingutega, ametijuhenditega, töökorralduse reeglitega ja muude õigusaktidega.

Huvikooli õppe- ja kasvatustööga seotud töötajatele esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab vallavalitsus.

5. peatükk JUHTIMINE

§ 18. Huvikooli direktor

Huvikooli juhib direktor, kellel on huvikooli profiilile vastav kõrgharidus ja kellega töölepingu sõlmib ja lõpetab vallavanem või tema volitatud ametiisik.

Direktor on huvikooli seadusjärgne esindaja tema töölepingu kehtivuse ajal.

Direktori ülesanne on tagada huvikooli tulemuslik töö ja juhtida huvikooli tegevust koostöös õppenõukogu, hoolekogu ja vallavalitsusega.

Direktor

esindab huvikooli kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes ning suheldes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

teeb täiendavate volitusteta oma pädevuse piires huvikooli pidaja nimel tehinguid, mis on vajalikud õigus- ja haldusaktides, käesolevas põhimääruses, töölepingus ja ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmiseks;

korraldab huvikooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist;

juhatab huvikooli õppenõukogu ja korraldab selle tegevust;

teeb vallavalitsusele ettepanekuid asutuse struktuuri ja töö tasustamise aluste kohta, mille kinnitab vallavalitsus.

omab tööandja õigusi; sõlmib ja lõpetab personaliga töölepinguid ning kinnitab ametijuhendid;

annab oma pädevuse piires huvikooli töö korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ja kontrollib nende täitmist;

koostab ja esitab vallavalitsusele huvikooli eelarve projekti ja eelarve täitmise aruande valla õigusaktides kehtestatud korras ja tähtaegadel;

tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;

võtab osa õppetulemuste ja õpilaste arengu hindamisest;

lahendab vajadusel õppeprotsessis tekkinud eriarvamusi;

täidab ja lahendab muid talle pandud kohustusi ja ülesandeid.

Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega isik, kellele on töölepingu või vallavanema käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine.

Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Avaliku konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus.

§ 19. Huvikooli õppenõukogu

Huvikooli õppenõukogu liikmeteks on õppe- ja kasvatustegevusega seotud huvikooli töötajad.

Õppenõukogu tööd juhib huvikooli direktor.

Huvikooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning huvikooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

Huvikooli õppenõukogu ülesanded on määratud dokumendiga „Kiili Kunstide Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“.

§ 20. Huvikooli hoolekogu

Huvikooli hoolekogu on huvikooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata huvikooli tegevust ning teha ettepanekuid huvikooli direktorile ja vallavalitsusele huvikooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

Hoolekogu koosseisu kinnitab vallavalitsus huvikooli direktori ettepanekul.

Hoolekogusse kuuluvad kolm huvikooli lapsevanemate esindajat, üks õpilaste esindaja, kaks õpetajat ja üks vallavalitsuse esindaja.

Hoolekogu juhindub oma töös dokumendist „Kiili Kunstide Kooli hoolekogu moodustamise kord ja hoolekogu töökord“.

6. peatükk FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED

§ 21. Huvikooli vara

Huvikooli valduses olev vara kuulub valla omandisse.

Huvikooli vara moodustavad talle sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud seadmed, inventar ja muu vara.

Huvikooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud vallavara valitsemise korra kohaselt.

§ 22. Rahalised vahendid

Huvikooli rahastatakse huvikooli pidaja eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.

Muudest allikatest saadud vahenditeks on:

eraldised riigieelarvest;

õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt või õpilaselt võetav õppetasu;

laekumised sihtfondidest;

annetused, millest huvikool peab vallavalitsust kirjalikult teavitama ning tagama nende kasutamise arvestuse.

§ 23. Teabehaldus ja aruandlus

Huvikooli teabehaldust korraldatakse direktori poolt kehtestatud teabehaldust reguleerivate aktide ja juhendite järgi.

Huvikoolil on elektrooniline dokumendihaldus.

Huvikooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Huvikool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid riigi ja valla õigusaktides kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

§ 24. Osalemine muusika- ja kunstikoolide ühistegevuses

Huvikool osaleb muusika- ja kunstikoolide ühistegevuses.

Kiili vald on Eesti Muusikakoolide Liidu ja Eesti Kunstikoolide Liidu liige. Valla poolt volitatud esindaja on huvikooli direktor. Huvikool tasub oma eelarvest liikmemaksu, kasutades selle kaudu ühistegevuse tulemusi soodustatud tingimustel ning osaledes Eesti Muusikakoolide Liidu ja Eesti Kunstikoolide Liidu kaudu üleriigilises ja rahvusvahelises muusika- ja kunstihariduse alases koostöös.

§ 25. Järelevalve

Riiklikku järelevalvet huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

Teenistuslikku järelevalvet huvikooli ja huvikooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

Huvikooli raha ja vara kasutamist kontrollivad vastavalt pädevusele vallavalitsus, volikogu revisjonikomisjon ning selleks pädevust omavad riigiorganid.

§ 26. Asjaajamise alused

Asjaajamine huvikoolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses, Vabariigi Valitsuse määruses teenuste korraldamise ja teabehalduse alused ning Kiili valla asutuste asjaajamiskorras sätestatust.

Huvikooli asjaajamise keeleks on eesti keel.

Huvikooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab huvikooli direktor.

7. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 27. Huvikooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

Huvikooli korraldab ja kujundab ümber või lõpetab tegevuse vallavalitsus vallavolikogu otsusel.

Huvikooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, huvikooli personali ja õpilasi ning lapsevanemaid vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.

Vallavalitsus on kohustatud algatama huvikooli tegevuse lõpetamise kui:

huvikoolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;

vallavolikogu on võtnud vastu otsuse, et huvikooli tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.

Tegevuse lõpetanud huvikooli õigused ja kohustused lähevad üle Kiili Vallavalitsusele või mõnele muule Kiili Vallavolikogu poolt määratud ametiasutusele.

8. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED

§ 28. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine

Huvikooli põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Kiili Vallavolikogu huvikooli õppenõukogu, hoolekogu või vallavalitsuse ettepanekul.

Tunnistada kehtetuks Kiili Vallavolikogu 15.03.2012 protokolliline Kiili Kunstide Kooli põhimääruse kinnitamise otsus nr 1.

Määrus jõustub üldises korras.