Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri

§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Viljandi linnas (edaspidi linn) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sortimist ja taaskasutamist.

(2) Jäätmehoolduseeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Viljandi linna haldusterritooriumil.

(3) Eeskirja rakendatakse koos jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende alusel antud riiklike jäätmealaste õigusaktidega.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktides sätestatu tähenduses, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

(2) Kogumismahuti valdaja on see, kelle nimele on kogumismahuti leping sõlmitud.

(3) Territooriumi haldaja on kinnistu omanik või kinnistu omaniku poolt määratud isik või ettevõte.

(4) Olmes tekkivad tagatisrahata pakendi jäätmed on plast- ja metallpakendijäätmed koos joogikartongiga, paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega ning klaaspakendijäätmed.

§ 3. Jäätmehoolduse korraldaja

Linnas korraldab jäätmehooldust, vastavate haldusaktide andmist ja jäätmevaldajate registri pidamist, jäätmeveost vabastamise otsustamist ning järelevalve ülesandeid Viljandi Linnavalitsus (edaspidi ametiasutus), kui ülesanded pole antud volikogu või linnavalitsuse kui täitevorgani (edaspidi täitevorgan) pädevusse.

§ 4. Jäätmehoolduse eesmärk ning aluspõhimõte

(1) Jäätmehoolduse eesmärk on hoida keskkond puhtana, vältida jäätmetest tulenevaid tervise- ja keskkonnaohte ja suunata jäätmevaldajaid tegutsema viisil, et võimalikult palju jäätmeid läheks kordus – ja taaskasutusse ning lõppladestusse ehk prügilasse jõuab võimalikult vähe jäätmeid.

(2) Linna jäätmehoolduse nõuded tulenevad Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivis (2008/98/EÜ) sätestatud jäätmehierarhiast. Jäätmehierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras püüda jäätmeteket vältida. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. Jäätmed, mille tekkimist ei ole võimalik vältida ning uuesti kasutusele võtta (taaskasutus või ringlussevõtt), tuleb nõuetekohaselt kõrvaldada.

(3) Jäätmehierarhiast võib erandkorras kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades.

(4) Jäätmehoolduse korraldamisel eelistatakse elanikele võimalikult mugavaid ja kulutõhusaid kogumislahendusi, mis tagavad jäätmeseaduse ja pakendiseaduse eesmärkide täitmise ning võimalikult suure liigiti kogumise määra.

§ 5. Jäätmekäitluse üldised nõuded

(1) Jäätmekäitluse nõuded tuginevad jäätmehoolduse eesmärgil ja aluspõhimõttel.

(2) Jäätmed tuleb nende taaskasutamiseks tekkekohas sortida ja liigiti koguda. Tekkekohas tuleb eraldi koguda ja käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule või viia selleks ette valmistatud kogumiskohta või nõuetekohaselt käidelda järgmised jäätmed:

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;

3) ohtlikud jäätmed, sealhulgas vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, pestitsiidid, värvid, lakid, lahustid, happed jms (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

6) probleemtoodetest tekkivad jäätmed, sealhulgas luminestsentslambid (20 01 21*), patareid ja akud (20 01 34), elektri- ja elektroonikaseadmed (20 01 35*, 20 01 36), romusõidukid ( 16 01 04*), vanarehvid (16 01 03);

7) suurjäätmed (20 03 07);

8) metallid (20 01 40);

9) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed;

10) ehitus- ja lammutusjäätmed;

11) tekstiil- ja rõivajäätmed (20 01 10, 20 01 11);

12) klaasijäätmed (20 01 02);

13) plastijäätmed (20 01 39).

(3) Kinnistul tekkinud jäätmeid tuleb koguda ja käidelda kuni nende korraldatud jäätmeveo korras üleandmiseni jäätmetekke kohal, va jäätmeliigid, millel korraldatud jäätmevedu ei toimu. Jäätmeid võib teisaldada ühelt kinnistult teisele, kui kasutatakse ühist kogumismahutit.

(4) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele (nt park, supelrand, kalmistu, tervisekompleks, mänguväljak, jalg- ja jalgrattatee) tuleb paigaldada visuaalselt keskkonda sobivad kogumismahutid või prügiurnid. Paigaldamise eest vastutab tegevuskoha või ala omanik või valdaja.

(5) Viljandi linnale kuuluvates parkides, kalmistutel, supelrandades, mänguväljakutel ning jalg- ja jalgrattateedel korraldab kogumismahutite ja prügiurnide paigaldamist ja korrastamist ning jäätmete kogumist munitsipaalasutus Viljandi Linnahooldus (edaspidi hooldusettevõte).

(6) Avaliku ürituse jäätmekorralduse juhis on toodud Viljandi linna avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korras.

(7) Kogumismahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et on välditud ületäitumine ning tõrjutud oht keskkonnareostuse tekkeks.

(8) Kogumismahuti, mille seisukord on ohtlik või mis ei ühildu jäätmevedaja laadimis- või veotehnikaga või mis sisaldavad kogumismahuti märgistusele sobimatut jäädet, on jäätmevedajal õigus jätta tühjendamata ning kogumismahuti tühjendamise peab tagama selle omanik või valdaja.

§ 6. Tehnilised nõuded kogumismahutile

(1) Kogumismahuti eeskirja mõistes on kaanega suletav mahuti või suletud jäätmekott, milles antakse jäätmed nende vedamiseks üle. Kogumismahutina ei käsitleta eeskirja §-s 9 sätestatud prügiurne.

(2) Kogumismahuti peab olema terve, puhas, veega pestav (v.a kogumiskotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Kogumismahuti maht peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegelike jäätmetekkemahtudega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega. Kogumismahuti puhastamise ja korrashoiu tagab kogumismahuti valdaja.

(3) Nõuetele vastavateks loetakse kogumismahutid, mida saab äraveoks jäätmeveokile laadida koos jäätmetega või tühjendada jäätmeveoki mehhanismidega. Nõuetele vastavad kogumismahutid on järgmised:

1) suletavad käsitsi teisaldatavad ratastel plastmassist kogumismahutid (80 kuni 1100 liitrit), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada ja mis vastavad EVS-EN 840-1:2020 ja 840-2:2020 standardile;

2) 1500- kuni 4500-liitriseid kaanega suletavad mahutid, mida on võimalik tõstemehhanismidega jäätmeveokisse tühjendada või toimetada käitluskohta;

3) maasse paigaldatud süvakogumismahutid, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada ja mis vastavad EVS-EN 13071-2:2019 standardile;

4) presskonteinerid;

5) kuni 150-liitrised kogumiskotid.

(4) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise ja vastama kogutava jäätmeliigi omadustele. Välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest ning peab olema kaitstud sademete või muul viisil niiskumise eest.

(5) Kergesti riknevad jäätmed tuleb panna mahutisse pakendatult (välja arvatud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida kogumismahutit. Kogumismahuti peab tagama jäätmete kogumise nende levikut takistaval moel, jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil ja vältima lekete tekkimist.

§ 7. Nõuded kogumismahuti märgistusele

(1) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti märgistuse eest.

(2) Kogumismahutid peavad eri liiki jäätmete kogumiseks olema tähistatud erinevate värvide või nähtavas kohas kleebiste, kirja või muu märgistusega, mis kirjeldab kogumismahutisse kogutavat jäätmeliiki. Kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit. Mahuti värv võiks soovitatavalt vastata sellega kogutavale jäätmeliigile järgmiselt: hall, must või roheline – segaolmejäätmed, sinine – paber ja kartong, pruun – biolagunevad jäätmed, kollane – pakendijäätmed, punane – ohtlikud jäätmed.

(3) Taaskasutusorganisatsiooni paigutatud kogumismahutile tuleb lisaks eelmärgitule kanda taaskasutusorganisatsiooni sümboolika, kontaktandmed ning jäätmete sortimise lühijuhend.

§ 8. Nõuded kogumismahuti paiknemiskohale ja juurdepääsuteele

(1) Kogumismahuti tuleb paigutada sellele kinnistule, kus jäätmed tekivad või kinnistule, mille omanikuga on asjakohane kokkulepe. Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 1 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(2) Kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti ja jäätmete kogumiskott tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit.

(3) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

(4) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse mahuti paiknemiskohast.

(5) Kogumismahuti tühjendamiseks (sh korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahuti tühjendamiseks) on lubatud kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti jäätmeveo päeval kella 6.00-ks paigutada oma kinnistu piirist välja, kuid võimalikult kinnistu piiri lähedale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Kinnistu piirist välja paigutatud kogumismahuti ei tohi häirida liiklust. Muud kogumismahuti tühjendamisega kaasnevad erisused, sealhulgas jäätmevedaja pääs jäätmevaldaja kinnistule ning teenuse osutamise tingimused, kui kogumismahuti kaugus jäätmeveoki peatumiskohast on pikem kui 10 meetrit, määratakse jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepinguga.

(6) Lukustatavas jäätmemajas paiknevale kogumismahutile tuleb selle tühjendamiseks tagada jäätmevedajale juurdepääs. Tühjenduspäeval tuleb kogumismahuti paigutada kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta (vt lõige 2) või tellida jäätmevedajalt asjakohane lisateenus, milles lepitakse kokku jäätmekäitluslepingus.

(7) Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

(8) Ühist kogumismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel ja elamutel, ühise õuealaga korterelamutes või elamukvartalis tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühise kogumismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldaja, ametiasutuse ja jäätmevedajaga. Ühise kogumismahuti kasutamiseks tuleb esitada taotlus ametiasutuse haldusametile (edaspidi haldusamet) v.a linna poolt määratud ühiskogumismahuti kasutamise piirkondades (lisa 1).

(9) Korterelamutega aladel tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult haldusameti tingimustel ja kirjalikul loal.

(10) Kogumismahuti paiknemiskoha, juurdesõidutee ja teenindamiseks vajaliku ala korrashoiu eest vastutab kogumismahuti valdaja.

(11) Riigi- või linnamaal kogumismahuti hoidmiseks on vaja vastava ameti luba.

(12) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmevedaja või jäätmekäitleja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas.

(13) Ligipääs kogumismahuti hoidlasse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi ning varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.

(14) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid ametiasutus või territooriumi haldaja ning nende õigeaegse tühjendamise eest vastutab hooldusettevõte. Toitlustusasutuste juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast, mille õigeaegse tühjendamise eest vastutab toitlustuskoha haldaja. Prügikasti asukoht peab jääma hoonest või rajatisest tänavapoolsele alale, kuid nii, et see ei takista jalakäijaid.

§ 9. Prügiurn

(1) Prügiurn on linna avalikus ruumis olev kuni 100-liitrise mahutavusega kogumismahuti, mis on kergesti tühjendatav ning võimalusel kaane või sellise tootelahendusega, mis hoiab ära prügiurni pandud jäätmete tuulega laialikandumise ning jäätmete laiali kandmise lindude ja loomade poolt.

(2) Majandustegevuseks avalikult kasutatavate ehitiste vahetusse lähedusse ning avalikult kasutatavatele teedele ja ühiskondlikele aladele paigaldavad kinnistu omanikud või ametiasutus jäätmete kogumiseks prügiurnid ning tagavad nende hoolduse ja regulaarse tühjendamise.

§ 10. Jäätmete põletamine

(1) Jäätmete põletamine on keelatud.

(2) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

§ 11. Korraldatud jäätmeveo piirkond ja nõuded jäätmeveole

(1) Viljandi linna haldusterritoorium on tervikuna piirkond, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik.

(2) Jäätmevedu peab toimuma jäätmeveoks määratud ajal ning viisil, mis ei kahjusta isikute õigusi ega keskkonda. Jäätmeveoks määratud aeg (veograafik) ja isikute õigused tuuakse välja jäätmeveolepingus.

(3) Jäätmeveo käigus peab jäätmevedaja koristama kogumismahuti tühjendamisel ja jäätmeveokist pudenenud jäätmed.

(4) Liigiti kogutavaid jäätmeid tuleb vedada teistest jäätmeliikidest eraldi või viisil, et erinevate jäätmeliikide jäätmed ei seguneks ning jäätmeid on võimalik asjaomasele jäätmekäitlejale liigiti üle anda.

(5) Jäätmevaldaja, kes eeskirjas sätestatud alustel transpordib oma jäätmed jäätmekäitluskohta ise, peab jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja eeskirjaga jäätmeveole kohalduvaid reegleid.

(6) Jäätmevedaja peab kasutama jäätmekonteinerite tühjenduseks jäätmeveokit, mis oma mõõtmetelt saab liikuda jäätmekonteinerini.

§ 12. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

(1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:

1) segaolmejäätmed;

2) paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega;

3) pakendijäätmed;

4) plast- ja metallpakendijäätmed koos joogikartongiga;

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

6) klaaspakendijäätmed.

(2) Lisateenusena saab jäätmevaldaja tellida biolagunevate aia- ja haljastujäätmete vedu.

(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud tänavatel, ühistranspordipeatustes, avalikes parkides, randades, kalmistutel, haljasaladel, avalikel üritustel (k.a tänavakaubanduses) ning avalikes liigiti kogutud jäätmete kogumispunktides paiknevate kogumismahutite tühjendamine.

(4) Erisused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide osas:

1) elamumaa sihtotstarbega kinnistul peab olema eraldi kogumismahuti paberi- ja kartongijäätmete kogumiseks, kui kinnistul on 10 ja enam korteriga elamu.

§ 13. Jäätmevaldaja kohustused

(1) Iga jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistult või ühismahutiga ära andma segaolmejäätmed, paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega, plast- ja metallpakendijäätmed koos joogikartongiga, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (võimalik ka tekkekohal kompostida).

(2) Korteriühistud ja toitlustusasutused on lisaks § 13 lg 1 nimekirjale kohustatud oma kinnistult või ühismahutiga ära andma ka klaaspakendijäätmeid. Teistel kinnistutel on võimalus soovi korral tellida klaaspakendijäätmete mahuti ja tühjendus.

(3) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kompostida tekkekohal nõuetekohaselt (toodud § 27) rajatud kompostris.

(4) Jäätmevaldaja, kes kompostib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tekkekohal, on kohustatud esitama selle kohta kirjaliku teatise haldusametile või ametiasutuse poolt määratud asutusele. Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmise teenust, loetakse linnavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks alates 01.10.2026 kuni 31.03.2027.

(5) Juriidilised isikud võivad taotleda biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmise kohustusest vabastust juhul, kui nad suudavad linnavalitsusele tõestada, et neil nimetatud jäätmeid ei teki.

(6) Toitlustusasutused võivad taotleda klaaspakendijäätmete üleandmise kohustusest vabastust juhul, kui nad suudavad linnavalitsusele tõestada, et neil nimetatud jäätmeid ei teki.

(7) Linnavalitsusel või tema volitatud isikul on õigus kontrollida kompostimise nõuetekohasust.

(8) Kompostimine ei välista jäätmevaldaja õigust kasutada biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutit ja anda neid üle korraldatud jäätmeveo raames.

(9) Ajutised toitu müüvad müügikohad peavad tagama müügikoha juures § 13 lg 1 toodud jäätmeliikide kogumise ja tooma selle välja ajutise müügikoha paigaldamise taotluses.

§ 14. Korraldatud jäätmeveo sagedus

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud tellima kogumismahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning reostuse ja selle levimise, kuid mitte harvemalt kui on kirjas käesolevas paragrahvis. Jäätmevaldaja on kohustatud kandma enda tekitatud jäätmete kogumise, vedamise ja käitlemise kulud.

(2) Segaolmejäätmete äraveo minimaalne sagedus on vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

(3) Juhul, kui segaolmejäätmete kogumismahuti on vaatamata nõuetekohasele tühjendamise sagedusele ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.

(4) Jäätmeveo päev ja sagedus kajastub jäätmekäitluslepingus.

(5) Pakendi ning paberi ja kartongi kogumismahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele ning sellise sagedusega, et oleks välditud kogumismahuti ületäitumine ja ümbruse reostumine.

(6) Kinnistult, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib segaolmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

(7) Lähtudes kulutõhususest ja keskkonnahoidlikkusest peab jäätmed ära andma järgmiselt:

1) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete korrapärane äravedu toimub vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, kui jäätmetekkekohas ei ole tagatud biojäätmete kompostimine;

2) segaolmejäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;

3) olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete korrapärane äravedu vähemalt üks kord 12 nädala jooksul (klaaspakendijäätmete veo tellimine on teistel hoonestatud kinnistutel vabatahtlik).

(8) Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete veo saab tellida iga kinnistu omanik oma soovil jäätmevedajalt.

§ 15. Korraldatud jäätmeveo aeg

(1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedamine on keelatud kella 22.00-st kuni 06.00-ni kui täitevorgani õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

(2) Erandkorras ja põhjendatud juhtudel võib jäätmete vedu haldusameti kirjalikul loal toimuda haldusameti määratud ajal, mis erineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajast.

§ 16. Korraldatud jäätmeveo teenustasu arvestamise alused

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajal on õigus võtta jäätmevaldajalt olmejäätmete kogumise, jäätmekäitluskohta viimise ja käitlemise eest tasu (edaspidi jäätmeveo teenustasu). Jäätmeveo teenustasu arvestamisel lähtutakse jäätmeseaduse § 66 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatust.

(2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või kogumiskotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile/-kotile või kui jäätmevaldaja on kogumismahutisse/-kotti paigutanud sinna sobimatuid jäätmeid ja jäätmevedajal on õigus jätta kogumismahuti/-kott tühjendamata, on jäätmevedajal õigus rakendada teenustasuna tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on maksimaalselt segaolmejäätmete ühe veokorra maksumus ning alates 01.04.2027 maksimaalselt vastava jäätmeliigi ühe veokorra maksumus.

(3) Jäätmeveo teenustasu määratakse riigihanke tulemusena. Jäätmevaldaja maksab pakendiseaduse §15² lõike 7 alusel tagatisrahata pakendi eest 0,50 eurot kogumiskorra kohta iga kogumismahuti tühjenduse eest. Kogumiskottide kasutamisel tasub jäätmevaldaja veokulust 0,50 eurot kogumiskorra kohta.

§ 17. Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine

Eeldatakse, et korraldatud jäätmeveo teenustasu (sh tasu tühisõidu eest) on korraldatud jäätmeveo õiguse perioodil muutumatu. Korraldatud jäätmeveo teenustasu võib muutuda vaid riigihangete seaduse ja riigihanke alusdokumentidega sätestatud regulatsiooni kohaselt.

§ 18. Lisateenus

(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveol osutada jäätmevaldajale tasulisi lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmeveolepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

§ 19. Korraldatud jäätmeveoga liitumine

(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.

(2) Jäätmevaldaja osaleb korraldatud jäätmeveos jäätmeseaduse alusel ja peab täitma jäätmeseadust, selle alusel antud riiklikke õigusakte ning eeskirjaga kehtestatud nõudeid.

(3) Kui jäätmevedaja annab jäätmevaldajale sõlmimiseks jäätmekäitluslepingu, ei tohi selle tingimused erineda eeskirjast ega kontsessioonilepingu tingimustest.

§ 20. Korraldatud jäätmeveost vabastamine

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada haldusametile taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamiseks, kui jäätmevaldaja kinnistul puudub elu- või äritegevus või muu majandustegevus.

(2) Taotluses märgitakse:

1) andmed jäätmevaldaja ja jäätmetekkekoha kohta;

2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest;

3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest.

(3) Taotlusele lisaks esitab jäätmevaldaja elektrienergia ja vee tarbimisandmed jäätmetekkekohas taotluse esitamise kuupäevast alates viimase kolme kalendrikuu kohta. Kui jäätmeveost vabastust küsitakse lühemaks perioodiks kui aasta, siis tuleb taotluse juurde esitada eelneva aasta sama perioodi elektrienergia ja vee tarbimisandmed jäätmetekkekohas.

(4) Haldusametil on õigus vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel maksimaalselt kuni korraldatud jäätmeveo õiguse perioodi lõpuni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust menetletakse järgmiselt:

1) haldusamet kontrollib taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 toodud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja selgitatakse, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel võib taotluse jätta läbi vaatamata;

2) haldusamet kontrollib kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud põhjendused on tõesed ja piisavad tema vabastamiseks korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest;

3) jäätmevaldaja vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab haldusamet ja otsuse allkirjastab haldusameti juhataja;

4) otsusesse märgitakse jäätmevaldaja vabastamine/mittevabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest ning vabastamise periood;

5) taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kolmkümmend päeva.

(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama haldusametit tema korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise aluseks olnud asjaolude muutumisest või ära langemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

(7) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest lõpeb tähtaja möödumisel. Haldusametil on õigus lõpetada jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest enne tähtaja lõppu, kui:

1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotluses valeandmeid;

2) jäätmevaldaja avaldab selleks kirjalikult soovi;

3) vabastamise aluseks olnud mõjuvad põhjused on ära langenud.

(8) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti üleandmise kohustust ei ole, kui kinnistul tekkinud biolagunevad jäätmed kompostitakse samal kinnistul ja sellest on teavitatud haldusametit või ametiasutuse poolt määratud asutust.

§ 21. Korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste menetlemine

(1) Korraldatud jäätmeveo taotlusi menetleb haldusamet haldusmenetluse seaduse ja jäätmeseaduse alusel.

(2) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost vabastamine vormistatakse ametniku haldusaktiga.

(3) Korraldatud jäätmeveo erisusi lubava haldusakti alusel kantakse andmed jäätmevaldajate registrisse.

§ 22. Ühise kogumismahuti kasutamine

(1) Lähestikku asetsevatel kinnistutel ja elamutel, ühise õuealaga korterelamutes ja elamukvartalis on jäätmevaldajatel õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks taotleda luba haldusametilt ühis(t)e kogumismahuti(te) kasutamiseks.

(2) Ühise kogumismahuti kasutamise õiguse saamiseks esitatakse haldusametile taotlus, milles märgitakse:

1) ühist kogumismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed ja kontaktandmed ning kinnistute aadressid;

2) ühise kogumismahuti andmed (maht, jäätmeliik) ning paiknemise asukoha aadress;

3) ühise kogumismahuti kõigi kasutajate/jäätmevaldajate kirjalik nõusolek või korteriühistu puhul üldkoosoleku protokolliline otsus või juhatuse otsus ühise kogumismahuti kasutamiseks ning korraldatud jäätmeveos vastutava isiku nimi ja kontaktandmed.

(3) Ühise kogumismahuti vastutav isik esindab jäätmevaldajaid kõikides kogumismahutiga seotud tellimustes, kohustustes ja vastutuses, esindaja andmed on ära toodud jäätmekäitluslepingus.

(4) Linna poolt määratud ühiskogumismahutite kasutamise piirkondades koordineerib vajaduspõhist veosagedust vastavalt ühiskogumismahuti täituvusele haldusamet. Linna poolt määratud ühiskogumismahutite piirkonnad on toodud lisas 1.

(5) Ametiasutusel on õigus ühiskogumismahutite piirkondi juurde moodustada ja lisa 1 jäätmehoolduseeskirjast eraldi muuta.

§ 23. Jäätmete kogumine

(1) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ning Viljandi jäätmejaama ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta on Viljandi linna veebilehel www.viljandi.ee.

(2) Korduskasutuseks ettevalmistamise kohad ehk parandustöökojad on leitavad lingilt: https://bonifatiusegild.ee/unesco-loovlinn-viljandi-parandustookojad/

§ 24. Segaolmejäätmete kogumine

Segaolmejäätmete kogumine on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Segaolmejäätmete mahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid. Sorteerimisjuhend on leitav Kliimaministeeriumi kodulehel: https://kliimaministeerium.ee/jaatmete-liigiti-kogumine/segaolmejaatmed

§ 25. Ohtlike jäätmete kogumine

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäägid, olmekemikaalid jne) tuleb viia Viljandi jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Ravimijäägid võib tagastada ka apteeki.

(3) Teiste isikute tegevuse tulemusena tekkinud ohtlikke jäätmeid võib vedada ja käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud vastava keskkonnaloa või registreeringu.

(4) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.

(5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(6) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele või jäätmekäitluskohta.

(7) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

§ 26. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kogumine

(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(2) Elektroonikaromud, sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle Viljandi jäätmejaama või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Elektroonikaromud, mille ükski väline mõõde ei ületa 25 cm, võib tasuta ära anda elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohta, mille müügipind on vähemalt 400 m2.

(3) Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia Viljandi jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või hooldustöökotta viimase nõusolekul.

(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta või Viljandi jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Jäätmevaldajal on õigus patareid ja akud nimetatud kohtadesse tasuta üle anda.

(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta, vanametalli kogumiskohta, mis omab selleks vastavat õigust või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta.

§ 27. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

(1) Liigiti kogutud ja linna haljasalade biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb vedada asjakohase loaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal või anda üle korraldatud jäätmeveo raames. Kinnistul tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

(2) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb koguda liigiti ning kompostida tekkekohas ainult selleks ettenähtud kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites) või anda üle korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni omavale jäätmevedajale või Viljandi jäätmejaama või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed. Biolagunevaid jäätmeid ei tohi panna segaolmejäätmete ega teistesse mahutitesse. Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahutisse ei tohi panna biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid.

(4) Kompostimisaun ja kompostimisnõu (komposter) peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 1 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Komposter peab olema suletav.

(5) Kompostida on keelatud jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

(6) Reovee kohtkäitlust, kogumismahutitest reovee äravedu ja selle transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta reguleerib Viljandi linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri.

§ 28. Pakendijäätmete kogumine

(1) Pakendijäätmeid kogutakse avalike kogumispunktide kogumismahutitesse või jäätmevaldaja kinnistult korraldatud jäätmeveoga hõlmatult eraldi mahuti või kogumiskotiga.

(2) Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. Pakendid pannakse pakendimahutisse lahtiselt või läbipaistvasse kilekotti pakendatult. Pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad, võimalusel kokku pressitud ning vastama pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vastavas juhendis toodud pakendi käitlemise nõuetele.

(3) Pakendijäätmete kogumiskohad linnas määratletakse taaskasutusorganisatsiooni ja Viljandi linna vahel sõlmitavas lepingus, arvestades pakendiseaduse §-s 171 sätestatud tingimusi. Lepingus sätestatakse kogumispunktide asukohad, mahutite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, nende tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused. Pakendijäätmete kogumiskohad on leitavad Viljandi linna veebilehe www.viljandi.ee kaudu.

(4) Pakendijäätmete avalikud mahutid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo avalikust kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(5) Pakendimahutil peab olema kirjas kasutajale nähtavas kohas ja selgelt loetavalt, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada, pakendiliiki täpsustav juhend, pakendeid koguva pakendiorganisatsiooni nimi, veebilehe aadress, kontaktandmed ja seda pakendimahutit tühjendava jäätmekäitleja nimetus ja kontaktandmed. Pakendijäätmete kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid peale pakendijäätmete.

(6) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud:

1) vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega;

2) hoidma pakendipunktis olevad mahutid terved ja puhtad, tagades vajadusel nende puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest ja mustusest;

3) tagama, et kaanega, luugiga vmt suletavad mahutid on ohutud ja kergelt avatavad ka lastele, eakatele ning puuetega isikutele;

4) vältima kogumismahuti ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus ja ületäituvuse tõttu maha kukkunud pakendijäätmed ning need pakendijäätmed, mis on pandud mahuti kõrvale maha, kuna neid ei ole oma mõõtmete ja/või mahuti täitumise tõttu võimalik mahutisse paigutada;

5) korraldama pakendijäätmete koristamise kuni 3 m raadiuses pakendimahutist kui selle ümbruse koristamise kohustuses ei ole maaomaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti ja pakendimahutid on olnud üle täitunud.

§ 29. Metall- ja plastpakendijäätmete ning joogikartongi kogumine

(1) Metall- ja plastpakendijäätmed koos joogikartongiga kogutakse jäätmevaldaja kinnistult korraldatud jäätmeveoga hõlmatult eraldi mahuti või kogumiskotiga. Kogumismahutisse või –kotti mitte mahtuvad jäätmed saab viia Viljandi jäätmejaama.

(2) Metall- ja plastpakendijäätmed koos joogikartongiga tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. Need võib panna pakendimahutisse kas lahtiselt või läbipaistvasse kilekotti pakendatult. Need peavad olema tühjad, võimalusel kokku pressitud ning vastama pakendiettevõtja või pakendiorganisatsiooni vastavas juhendis toodud pakendi käitlemise nõuetele.

§ 30. Paberi ja kartongijäätmete kogumine

(1) Paberit ja kartongi tuleb koguda liigiti ning viia Viljandi jäätmejaama või nende jäätmete kogumispunkti või anda üle jäätmevaldaja kinnistult korraldatud jäätmeveoga hõlmatult eraldi mahuti või kogumiskotiga.

(2) Paberi ja kartongi kogumismahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui paberit ja kartongi.

§ 31. Paberi- ja kartongijäätmete ning paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine

(1) Paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega kogutakse jäätmevaldaja kinnistult korraldatud jäätmeveoga hõlmatult eraldi mahuti või kogumiskotiga. Kogumismahutisse või –kotti mitte mahtuvad jäätmed saab viia Viljandi jäätmejaama.

(2) Paberi- ja kartongijäätmed koos paber- ja kartongpakendijäätmetega tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. Need tuleb panna mahutisse lahtiselt. Need peavad olema tühjad ja kokku pressitud.

§ 32. Klaaspakendijäätmete kogumine

(1) Klaaspakendijäätmed kogutakse jäätmevaldaja kinnistult korraldatud jäätmeveoga hõlmatult eraldi mahutiga, kohustuslik on konteinerit omada korteriühistutel ja toitlustusasutustel. Teistel hoonestatud kinnistutel ei ole kohustust omada eraldi klaaspakendi kogumismahutit. Kõigil on võimalus kasutada ka linna avalikke klaaspakendijäätmete konteinereid ja viia klaaspakendijäätmed Viljandi jäätmejaama.

(2) Klaaspakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. Need tuleb panna klaaspakendi mahutisse lahtiselt. Klaaspakendid peavad olema tühjad ja mitte määrivad.

§ 33. Plastijäätmete kogumine

(1) Plastijäätmed on näiteks plastist mänguasjad, kausid, ämbrid, vannid, kelgud jne, mida tuleb tekkekohas liigiti koguda.

(2) Plastijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia Viljandi jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kasutuskõlblikud plastesemed saata teisele ringile taaskasutusse.

§ 34. Metallijäätmete kogumine

(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

(2) Metallijäätmed (sh must ja värviline vanametall) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või Viljandi jäätmejaama.

§ 35. Klaasijäätmete kogumine

(1) Klaasijäätmed on näiteks tarbeklaas nagu vaasid, pitsid, kannud jm, klaasist riiulid ja lauakate, peegel, lehtklaas jne, mida tuleb tekkekohas liigiti koguda.

(2) Klaasijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia Viljandi jäätmejaama või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Klaaspakendi mahutisse võib panna ainult klaasist pakendijäätmeid.

§ 36. Puidujäätmete kogumine

(1) Puidujäätmed on näiteks värvimata, immutamata ja lakkimata puit.

(2) Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia Viljandi jäätmejaama või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid, kusjuures eelistada tuleb puidujäätmete põletamist kütmise eesmärgil.

§ 37. Tekstiili- ja rõivajäätmete kogumine

(1) Tekstiili- ja rõivajäätmed on näiteks korduskasutuseks kõlbmatud rõivad ja tekstiil, jalanõud.

(2) Tekstiili- ja rõivajäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või Viljandi jäätmejaama või anda üle korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale tellitava teenusena, kui selline teenus on kättesaadav.

(3) Korduskasutuseks kõlblikud rõivad ja tekstiil viia kasutatud rõivaste müügikohta või kogumispunkti.

§ 38. Suurjäätmete kogumine

Liigiti kogutud suurjäätmed tuleb üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või Viljandi jäätmejaama või anda üle korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale tellitava teenusena, kui selline teenus on kättesaadav.

§ 39. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise üldnõuded

(1) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid, tuleb korraldada nende liigiti kogumine tekkekohal.

(2) Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;

4) jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.

(3) Kui ehitamise käigustekib ehitusjäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(4) Lammutustööde lõpetamisel tuleb esitada lammutustööde lõpetamise dokumentatsiooniga koos ehitusjäätmete õiend.

(5) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis ja omama vastavat keskkonnaluba.

(6) Keskkonnaameti vastava loa või registreeringu olemasolul võib tekkinud ehitusjäätmed taaskasutada või kõrvaldada ehitusjäätmete käitluskohas.

(7) Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid isikule, kellel on asjakohane jäätmekäitlemise keskkonnaluba (jäätmeluba) või kes on nende jäätmete käitlejana Keskkonnaametis registreeritud. Ehitusjäätmeid võtab vastu Viljandi jäätmejaam.

(8) Ehitusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad) või taaskasutada. Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

(9) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigustekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

§ 40. Ehitusjäätmete valdaja kohustused

(1) Ehitusjäätmete ohutu hoidmise ja käitlemise eest vastavalt eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(2) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks vastava lepinguga.

(3) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:

1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;

2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti, kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil. Liigiti tuleb koguda vähemalt: puit, paber ja kartong, metall, mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms), klaas, pinnas, plastijäätmed, ohtlikud jäätmed, korduskasutuseks sobivad materjalid ja pakendid;

3) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;

4) andma käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud jäätmed üle vaid isikule, kellel on vastav õigus nende jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muul moel taaskasutamiseks, kui tal endal pole võimalik neid jäätmeid korduskasutada või taaskasutada;

5) vajadusel tõendama jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist ja üleandmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 4 nimetatud isikule;

6) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal taaskasutamisel;

7) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;

8) kooskõlastama haldusametiga jäätmemahuti paigutamise tänavale, sõidu- või kõnniteele ning parklasse või parki ja haljasalale;

9) tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;

10) teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 41. Ohtlikud ehitusjäätmed

(1) Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:

1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniiti, asbesttsementplaate, asbesttsementtorusid, isolatsioonimaterjali), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt);

4) ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;

5) saastunud pinnas.

(2) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad.

(4) Pinnas loetakse saastunuks kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormide.

§ 42. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise üldnõuded

(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele linnas asuvatele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistu jaotises 18 (edaspidi tervishoiujäätmed).

(2) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks.

(3) Tervishoiujäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:

1) bioloogilised jäätmed;

2) teravad ja torkivad jäätmed;

3) nakkusohtlikud jäätmed;

4) laboratooriumide jäätmed;

5) ravimijäätmed;

6) radioaktiivsed jäätmed;

7) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa vastavalt jäätmenimistule;

8) eeskirja § 13 lõikes 1 nimetatud jäätmed;

9) diskreetne vanapaber.

(4) Mahuteid, mis sisaldavad tervishoiujäätmeid, tuleb hoida tervishoiuasutuses piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

(5) Kõik tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab asjakohast keskkonnaluba või on Keskkonnaametis nende jäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike jäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja eelnevalt kontrollima, et isikul, kellele ohtlikud jäätmed üle antakse, on keskkonnaluba.

§ 43. Bioloogilised jäätmed

Bioloogilised jäätmed (operatsiooni käigustekkinud jäätmed, sh amputeeritud kehaosad ja elundid, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused) tuleb koguda ja pakkida tekkekohas plastikkotti, millel on markeering,,Bioloogilised jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda ja käidelda käesolevas peatükis sätestatud korras.

§ 44. Teravad ja torkivad jäätmed

Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms) tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutuse nimi) ja pakkimise kuupäev ja käidelda käesolevas peatükis sätestatud korras.

§ 45. Ohtlikud tervishoiujäätmed

(1) Tervishoiuasutuses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda üksteisest lahus, pakendada vastavalt ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale ja anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

(3) Laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

(4) Ravimijäätmed (sh kasutuskõlbmatud vaktsiinid) tuleb koguda nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Ravimijäätmete käitlemisel lähtutakse muuhulgas ravimiseadusest tulenevatest nõuetest.

(5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaasid, amalgaamplommid, elavhõbedat sisaldavad reagendid) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda.

(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

(7) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokku puutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse, hoida lukustatult hoidlas või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

§ 46. Diskreetne vanapaber

Diskreetne vanapaber (paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega) tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas, purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

§ 47. Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlatele

(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:

1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse madalaimale korrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;

2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema jahe, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid;

3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja tulekindel uks (tulepüsivusklass vähemalt EI-30) peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;

4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;

5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav, lukustatav ja ei tohi olla jäätme9Aahti.

(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.

§ 48. Jäätmehoolduse arendamise üldised põhimõtted

(1) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.

(2) Jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise eesmärk on suunata jäätmevaldajat järjest enam tegutsema keskkonnahoidlikult ning jäätmehierarhia põhimõtteid järgivalt kooskõlas jäätmeseadusega.

(3) Viljandi linna jäätmehoolduse arendamise tegevused on kehtestatud Viljandi linna arengustrateegias 2040+, Viljandi linna arengukavas aastateks 2025-2029 ja Viljandi linna jäätmekavas 2026-2031.

(4) Linn seab eesmärgiks liita kõik kinnistud paberi- ja kartongijäätmete koos paber- ja kartongpakendijäätmete ning metall- ja plastpakendijäätmete koos joogikartongi veoga hiljemalt aastaks 2028.

(5) Linn seab eesmärgiks liita kõik kortermajad ja toitlustusasutused klaaspakendijäätmete veoga hiljemalt aastaks 2028.

(6) Linn seab eesmärgiks kaotada linnapildist avalikud segapakendijäätmete ning papi- ja kartongijäätmete konteinerid hiljemalt aastaks 2028.

(7) Linn seab eesmärgiks järgida jäätmeseaduses seatud olmejäätmete sorteerimise sihtarve.

§ 49. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ja võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoha viimane käitaja on kohustatud suletud jäätmekäitluskoha ja selle vahetu ümbruse korrastama, puhastama seal leiduvatest jäätmetest ning taastama jäätmekäitluseelse olukorra.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha viimane käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas keskkonnaloas.

§ 50. Jäätmete käitlemine ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine

(1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmed keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(3) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

§ 51. Riiklik järelevalve ja väärtegude menetlemine

(1) Riiklikku järelevalvet jäätmeseaduse ja käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teevad täitevorgani poolt volitatud ametnikud.

(2) Linnavalitsusel on õigus:

1) koostada ettekirjutusi eeskirja täitmiseks;

2) rakendada ettekirjutuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendeid.

(3) Linnavalitsusel on õigus käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks määrata või volitada tema nimel tegutsevaid isikuid.

(4) Jäätmeseaduse § 120⁷ nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Viljandi Linnavalitsus.

(5) Ametiasutus on kohustatud teostama järelevalvet oma haldusterritooriumil probleemtoodete või nendest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise üle ning ehitus- ja lammutustöödel jäätmete sorteerimise üle.

§ 52. Rakendussätted

(1) Käesoleva eeskirja § 12 lg 1 p 3, § 12 lg 4, § 14 lg 2, 5 ja 6, § 28 ja § 30 muutuvad kehtetuks alates 01.04.2027.

(2) Käesoleva eeskirja § 11 lg 6, § 12 lg 1 p 4 ja 6 ning lg 2, § 13 lg 1, 2, 6 ja 9, § 14 lg 7 ja 8, § 16 lg 3, §-d 29, 31 ja 32 jõustuvad 01.04.2027.

§ 53. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 29.04.2021 määrus nr 109 “Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri”.

§ 54

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.