Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse põllumajandusloomade aretustoetuse (edaspidi toetus) saamiseks esitatavad nõuded, abikõlblike kulude loetelu ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord.

§ 2. Riigiabi

(1) Toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81), artikli 27 tähenduses.

(2) Riigiabi saaja on põllumajandustootja, kellele osutatakse tõuraamatu või aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise teenust.

§ 3. Taotlejale ja tema kaudu riigiabi saavale isikule esitatavad nõuded

(1) Toetust võib taotleda aretusühing ja aretusettevõtja, kellele on põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel antud põllumajandusloomade aretuse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) ning kellel on heakskiidetud aretusprogramm (edaspidi taotleja).

(2) Toetust võib anda taotlejale, kellele on antud tegevusluba ja kellel on heakskiidetud aretusprogramm vähemalt kolm aastat enne toetuse taotluste esitamise tähtaja algust ning kes toetuse taotlemise ajal tegutseb kehtiva tegevusloa ja heakskiidetud aretusprogrammi alusel.

(3) Taotleja võib toetust taotleda üksnes nende riigiabi saajate kulude hüvitamiseks, kes on esitanud temale komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse toetuse taotluste esitamise aastale eelneva aasta 31. detsembriks. Nimetatud kulud teeb taotleja § 6 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

(3¹) Riigiabi saaja võib esitada komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse ühe ja sama looma kohta üksnes ühele toetuse taotlejale.

(4) Riigiabi saaja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas, sealhulgas komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 1 lõikes 4 sätestatud juhul.

(5) Riigiabi saaja ei või olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 2 punkti 59 tähenduses.

(6) Riigiabi saaja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL) 2022/2472 lisa 1 tähenduses.

§ 4. Abikõlblikud kulud

(1) Toetust võib kasutada järgmiste tõuraamatu või aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks:

1) tõuraamatu või aretusregistri pidamisega seotud tööjõukulu ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks;

2) väikeinventari ja materjali kulu;

3) tõuraamatu või aretusregistri pidamise koolituse kulu;

4) põhivahendite haldamise kulu;

5) looma põlvnemise tõestamiseks ja identifitseerimiseks tehtava geneetilise uuringu kulu;

6) infotehnoloogia kulud riist- ja tarkvarale ning arenduskulu;

7) tõuraamatu või aretusregistri pidamisega seotud transpordikulu;

8) tõuraamatu või aretusregistri pidamisega seotud sisseostetava teenuse kulu;

9) tõuraamatu või aretusregistri andmetega seotud trükise kulu;

10) üldkulu kuni 15% punktides 1–9 sätestatud kulude summast.

(2) Toetust võib kasutada järgmiste jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks:

1) jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamisega seotud tööjõukulu ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks;

2) väikeinventari ja materjali kulu;

3) jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise koolituse kulu;

4) kontrollide ja testide sisseostetava teenuse kulu;

5) kontrollide ja testide tegemisega ning jõudlusandmete kogumisega seotud transpordikulu;

6) kontrollide ja testide tegemiseks põhivahendite soetamise ja haldamise kulu;

7) loomade geneetilise väärtuse hindamiseks tehtavate testide kulu;

8) infotehnoloogia arenduskulu;

9) jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise andmetega seotud trükise, sealhulgas jõudluskontrolli aastaraamatu kulu;

10) jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kvaliteedisüsteemi tagamise kulu;

11) üldkulu kuni 15% punktides 1–10 sätestatud kulude summast.

§ 5. Toetuse määr ja suurus

(1) Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud tõuraamatu või aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks võib toetust taotleda kuni 100 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui lõigete 2 ja 2¹ kohaselt arvutatud maksimaalse suuruse ulatuses ühe taotleja kohta.

(2) Tõuraamatu või aretusregistri pidamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse tõuraamatu põhiosasse või aretusregistrisse kantud loomade arvu taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. detsembri seisuga, hobuslaste puhul taotluse esitamise aastale eelnenud aasta jooksul tõuraamatu põhiosasse kantud varssade arvu ning olenevalt loomaliigist järgmist ühikumäära ühe looma kohta:

1) veiste, välja arvatud eesti maatõugu, eesti holsteini tõugu ja eesti punast tõugu veiste tõuraamatu pidamine – 14,50 eurot;

2) eesti maatõugu veiste tõuraamatu pidamine – 99,80 eurot;

3) eesti holsteini tõugu veiste tõuraamatu pidamine – 13,80 eurot;

3¹) eesti punast tõugu veiste tõuraamatu pidamine 15,30 eurot;

4) sigade tõuraamatu või aretusregistri pidamine – 24,30 eurot;

5) lammaste, välja arvatud kihnu maalammaste, eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja eesti maatõugu lammaste tõuraamatu pidamine – 11,80 eurot;

6) kihnu maalammaste tõuraamatu pidamine – 27,50 eurot;

7) eesti valgepealiste ja eesti tumedapealiste lammaste tõuraamatu pidamine – 17,60 eurot;

7¹) eesti maatõugu lammaste tõuraamatu pidamine – 13,15 eurot;

8) hobuslaste, välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste tõuraamatu pidamine – 185,40 eurot;

9) eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste tõuraamatu pidamine – 199,90 eurot.

(2¹) Kui tõuraamatu pidamise kulude hüvitamiseks taotleb ühe looma kohta toetust mitu taotlejat, arvestatakse ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel nende loomade arvu, kelle tõu kohta peab taotleja ka tõuraamatut, mille põhiosasse on loom kantud, ning selle looma kohta on riigiabi saaja esitanud taotlejale komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse.

(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks võib toetust taotleda kuni 70 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui lõigete 4–8 kohaselt arvutatud maksimaalse suuruse ulatuses ühe taotleja kohta.

(4) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse tõuraamatu põhiosasse või aretusregistrisse kantud ja jõudluskontrolli all olevate loomade arvu taotluse esitamise aastale eelnenud aasta 1. detsembri seisuga, välja arvatud hobuslaste puhul, ning olenevalt loomaliigist järgmist ühikumäära ühe looma kohta:

1) piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 1,80 eurot;

2) lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 9,50 eurot;

3) sigade jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 31,83 eurot;

4) lammaste, välja arvatud kihnu maalammaste, eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja eesti maatõugu lammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 12,80 eurot;

4¹) eesti valgepealiste, eesti tumedapealiste ja kihnu maalammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 17,60 eurot;

4²) eesti maatõugu lammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 14,20 eurot;

5) hobuslaste, välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 194,75 eurot;

6) eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsiooni hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 223,80 eurot;

7) eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 80,00 eurot.

(5) Hobuslaste jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse taotluse esitamise aastale eelnenud aasta jooksul Eestis läbi viidud jõudluskatsel osalenud 2–6-aastaste tõuraamatu põhiosasse kantud hobuslaste arvu ning lõike 4 punktides 5 ja 6 sätestatud asjakohast ühikumäära. Nimetatud maksimaalse suuruse arvutamise aluseks oleva jõudluskatse andmed on kantud Põllumajandus- ja Toiduameti poolt antud tegevusloaga aretusühingu peetavasse elektroonilisse tõuraamatusse ning iga looma puhul võetakse arvesse üksnes ühel jõudluskatsel osalemine.

(6) Kui lõikes 5 nimetatud hobuslase jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks taotleb ühe looma kohta toetust mitu taotlejat, arvestatakse ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel nende hobuslaste arvu, kelle tõu kohta peab taotleja ka tõuraamatut, mille põhiosasse on loom kantud, ja kelle kohta on riigiabi saaja esitanud taotlejale komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõike 2 kohase abitaotluse.

(7) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvestatakse üksnes individuaalse jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arvu.

(8) Eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise hüvitamiseks taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel võetakse arvesse riigiabi saaja peetavate individuaalse jõudluskontrolli all olevate eesti vuttide arv, mis moodustab kuni 30 protsenti riigiabi saaja peetavate jõudluskontrolli all olevate eesti vuttide arvust. Nimetatud toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel võetakse arvesse kuni 3300 individuaalse jõudluskontrolli all olevat eesti vutti. Mitme taotleja puhul jagatakse see arv nende vahel proportsionaalselt, arvestades riigiabi saaja peetavate jõudluskontrolli all olevate eesti vuttide arvu.

§ 6. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ajavahemikus 1. veebruarist kuni 15. veebruarini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi Amet) e-teenuse keskkonna kaudu Ametile lisas 1 toodud vormi kohase taotluse, milles märgitakse muu hulgas taotluse esitamise aastal tehtud abikõlblikud kulud ja riigiabi saajate arv.

(2) Утратил силу

§ 7. Taotluse läbivaatamine ja toetuse määramine

(1) Amet vaatab taotluse läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele.

(2) Amet esitab taotluse ärakirja Põllumajandus- ja Toiduametile, kes kontrollib taotleja vastavust § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning taotleja esitatud andmete õigsust tõuraamatusse või aretusregistrisse kantud loomade ja jõudluskontrolli all olevate loomade arvu kohta.

(3) Amet otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise 30 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 14 sätestatud alustel.

§ 8. Toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse osalist või täielikku elluviimist elektrooniliselt Ameti e-teenuse keskkonna kaudu Ametile lisas 2 esitatud vormi kohase maksetaotluse, milles märgib tehtud kulud ja toetuse summa, mille väljamaksmist taotletakse.

(2) Maksetaotluse võib esitada kuni üks kord kvartalis, kusjuures viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt taotluse esitamise aastale järgneva aasta 15. jaanuariks.

(3) Kui toetuse saajale on toetus välja makstud § 10¹ lõike 6 kohaselt enne kulutuste tegemist, võib ta esitada lõikes 1 sätestatud maksetaotluse pärast § 10¹ lõike 6 kohaselt välja makstud toetuse kasutamist abikõlblike kulude eest tasumiseks.

§ 9. Toetuse suuruse arvutamine

(1) Amet arvutab toetuse saajale makstava toetuse suuruse, arvestades komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 27 lõike 5 punktides a ja c sätestatud riigiabi ülemmäära, riigieelarvest eraldatud vahendite suurust, § 5 kohaselt arvutatud ühele taotlejale antava toetuse maksimaalset suurust ning maksetaotluses märgitud kulusid.

(2) Kui maksetaotlus sisaldab mitteabikõlblikke kulusid, vähendab Amet toetuse suurust mitteabikõlblike kulude võrra.

§ 10. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) Toetus makstakse taotlejale § 7 lõikes 3 nimetatud otsuse alusel 30 tööpäeva jooksul § 8 lõikes 1 nimetatud nõuetekohase maksetaotluse saamisest arvates.

(2) Toetus jäetakse välja maksmata, kui:

1) pärast toetuse määramist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused;

2) taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi.

§ 10¹. Toetuse maksmine enne kulutuste tegemist

(1) Toetuse võib välja maksta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kuid enne toetatava tegevuse osalist või täielikku elluviimist ja abikõlblike kulude eest tasumist, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

(2) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, kui:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ettenähtud summas;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud summas;

4) ta on varem saadud toetust kasutanud sihipäraselt.

(3) Enne kulutuste tegemist toetuse väljamaksmist sooviv toetuse saaja esitab elektrooniliselt Ameti e-teenuse keskkonna kaudu Ametile lisas 3 esitatud vormi kohase maksetaotluse, milles märgib kavandatavad kulud ja toetuse summa, mille väljamaksmist taotletakse.

(4) Toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist võib taotleda kuni 50 protsendi ulatuses ühe toetuse taotluse kohta § 7 lõikes 3 nimetatud otsusega määratud toetuse summast üks kord kvartalis, kusjuures viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. oktoobriks.

(5) Enne kulutuste tegemist toetuse väljamaksmiseks järgmise lõikes 3 nimetatud maksetaotluse esitamist peavad olema tasutud eelmises maksetaotluses kavandatud kulud ja selle kohta peab Ametile olema esitatud asjakohane teave.

(6) Amet otsustab toetuse maksmise ja maksab toetuse välja 30 tööpäeva jooksul arvates lõikes 3 nimetatud maksetaotluse saamisest.

(7) Toetuse saaja võib saadud toetust kasutada üksnes nende abikõlblike kulude eest tasumiseks, mis on tehtud § 6 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

§ 11. Nõuded toetuse saajale

Toetuse saaja on kohustatud:

1) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

2) pidama arvestust iga riigiabi saaja ja saadud toetuse suuruse üle;

3) säilitama toetatava tegevusega seotud dokumente kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kümne aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates.

§ 12. Toetuse tagasinõudmine

Toetus nõutakse tagasi riigieelarve tuludesse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud juhtudel.

§ 12¹. Määruse rakendamine

(1) Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks võib aretusühing 2019. aastal taotleda toetust nende riigiabi saajate kohta, kes on esitanud § 3 lõike 3 kohaselt abitaotluse aretusühingule või 31. detsembrini 2018. aastal tegevusluba omanud jõudluskontrolli läbiviijale.

(2) 2021. aastal kohaldatakse toetuse andmisel komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 1 lõike 6 punktis c sätestatud erandit raskustes olevate ettevõtjate suhtes.

(3) Enne 1. jaanuari 2025. aastal antud tegevusluba ja heaks kiidetud aretusprogrammi omavale taotlejale võib toetust anda, kui see tegevusluba on antud ja aretusprogramm heaks kiidetud vähemalt üks aasta enne toetuste taotluste esitamise tähtaja algust.

(4) 2026. aastal võetakse eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks ühele taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel arvesse jõudluskontrolli all olevate eesti vuttide arv 20. detsembri 2025. aasta seisuga.

§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]