Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri

§ 1. Timmase looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Timmase looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:

1) kompaktset metsamassiivi, mis on sobiv elupaik ohustatud ja haruldastele kaitsealustele liikidele;

2) kaitsealuseid liike metsis (Tetrao urogallus) ja kalakotkas (Pandion haliaetus);

3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260)³, niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (9010*);

4) kaitsealuseid liike, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need on paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Võru maakonnas Võru vallas Juba külas ja Rõuge vallas Tsirgupalu külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis.

(2) Inimestel on lubatud pidada jahti kogu kaitsealal, välja avatud Kaldsihi ja Metsa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini.

(3) Kaitsealal on lubatud:

1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;

2) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;

3) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas poollooduslike koosluste hooldamis- ja taastamistöödel ja metsatöödel.

(4) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lõkketegemine on lubatud ka põllumajandus- ja metsatöödel ning kraavide hoiutöödel.

§ 6. Keelatud tegevus

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:

1) Kaldsihi sihtkaitsevöönd;

2) Metsa sihtkaitsevöönd;

3) Marja sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Kaldsihi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta metsist ning tema elu- ja pesitsuspaika ning tagada elupaigatüübi vanad loodusmetsad areng ja taastumine loodusliku protsessina.

(2) Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta metsise ja kalakotka elu- ja pesitsuspaiku;

2) tagada elupaigatüübi vanad loodusmetsad säilimine ja areng loodusliku protsessina;

3) tagada elupaigatüüpide niiskuslembesed kõrgrohustud ja lamminiidud taastamine ning mitmekesisuse säilitamine;

4) kaitsta elupaigatüüpi jõed ja ojad;

5) kaitsta paksukojalise jõekarbi ja rohe-vesihobu elupaiku.

(3) Marja sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüübi vanad loodusmetsad areng ja taastumine loodusliku protsessina.

§ 10. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:

1) olemasolevate ehitiste hooldustööd, välja arvatud kraavide ja maaparandussüsteemide hoiutööd, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul;

2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:

1) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

2) veerežiimi taastamine;

3) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine;

4) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

5) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

§ 11. Vajalik tegevus

Sihtkaitsevööndi poollooduslike koosluste ja rohumaade esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine või loomade karjatamine.

§ 12. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) inimeste viibimine Kaldsihi ja Metsa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on Timmase piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta metsade elurikkust ja kaitsealuste liikide elupaiku.

§ 15. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud:

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

1) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

2) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;

3) lageraie kuni 1 ha suuruse langina;

4) turberaie liikidest aegjärkne raie ja häilraie kuni 2 ha suuruse langina.

(3) Raie tegemisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

1) elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles kasvavaid puid, nende osi või langenud puid tüvepuidu kogumahuga vähemalt 15 tihumeetrit. Säilikpuid ei koristata ja need jäävad metsa alatiseks;

2) tuleb säilitada kogu piiranguvööndis üle 60 aasta kaalutud keskmise vanusega metsa osakaalu vähemalt 50%;

3) raie ei ole lubatud 1. veebruarist 31. augustini.

§ 16. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

§ 17. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 179 „Timmase looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Timmase looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 19. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/439 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas.

§ 20. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.