Haridus- ja Noorteameti põhimäärus

§ 1. Haridus- ja Noorteamet

(1) Haridus- ja Noorteamet (edaspidi amet) on Haridus ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.

(2) Ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

§ 2. Ameti asukoht

Ameti asukohaks on Tallinn. Ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad ning postiaadressid määrab ameti peadirektor.

§ 3. Ameti eelarve, pitsat, sümboolika

(1) Ametil on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister (edaspidi minister) seaduses kehtestatud korras.

(2) Ametil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks ameti teabehalduse korras. Ameti struktuuriüksusel või allüksusel võib olla oma nimetusega dokumendiplank.

(3) Ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis ja äärel sõnad „Haridus- ja Noorteamet”. Ameti struktuuriüksusel või selle allüksusel võib olla oma nimetusega lihtpitsat.

§ 4. Tegevuse koordineerimine ja aruandekohustus

(1) Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ameti tegevust ja teeb ameti üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Ameti tegevust koordineerib ning koostööd ameti ja ministeeriumi vahel korraldab ministeeriumi kantsler.

§ 5. Ameti nimetus inglise keeles

Ameti ingliskeelne nimetus on „Estonian Education and Youth Board“.

§ 6. Ameti peamised tegevusvaldkonnad ja põhiülesanded

(1) Ameti peamisteks tegevusvaldkondadeks on hariduspoliitika ja noortepoliitika rakendamine.

(2) Oma tegevusvaldkondades täidab amet järgmisi põhiülesandeid:

1) osaleb õigusaktide väljatöötamises, korraldab nende rakendamist ja oma pädevuse piires vastavat õigusnõustamist ning annab õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiseid;

2) osaleb riiklike ja Euroopa Liidu teadus-, haridus- ja noorteprogrammide ettevalmistamisel ja elluviimisel;

3) osutab ja arendab õppenõustamisteenuseid;

4) nõustab õppeasutusi riiklike õppekavade rakendamisel;

5) teostab õpitulemuste välishindamist, korraldab rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite läbiviimist ja volituste piires tunnistuste väljastamist ning lõputunnistuste ja hindamislehtede plankide tellimist ja jaotamist;

6) koostab ja korraldab Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid ja eesti keele tasemeeksameid;

7) korraldab, arendab, seirab ja analüüsib noortepoliitika rakendustegevusi, sh huvihariduse ja noorsootöö teenuseid;

8) nõustab huvihariduse ja noorsootöö korraldajaid huvihariduse ja noorsootöö planeerimisel ja korraldamisel;

9) täidab huvihariduse ja -tegevusega seotud ülesandeid, sh analüüsib toetuse kasutamist ja tulemuste saavutamist;

10) hindab kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid ja kõrgharidust tõendavaid välisriigi kvalifikatsioone;

11) viib ellu Euroopa Liidu Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programme;

12) turundab Eesti haridus- ja noortevaldkonna tegevusi;

13) haldab ja arendab ameti peamiste tegevusvaldkondade infosüsteeme ja teisi tehnoloogilisi lahendusi;

14) annab ja vahendab haridus- ja noortevaldkonna stipendiume, toetusi, auhindu ja tunnustusi;

15) täidab seaduses või selle alusel sätestatud juhul andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid;

16) esindab oma pädevuse piires ametit kohtus;

17) täidab muid seadustest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(3) Amet täidab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädeva asutuse ülesandeid noorte- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsioonide osas.

(4) Ameti struktuuriüksus, mis tegeleb Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi elluviimisega, lähtub oma tegevuses programmide elluviimisele rakenduvatest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustest, Euroopa Komisjoni juhendist Erasmus+ riiklikele agentuuridele (Guide for National Agencies), Euroopa Komisjoniga sõlmitud lepingutest Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmide kohta ning on nendes õigusaktides nõutud ulatuses iseseisev ja sõltumatu.

§ 7. Ameti struktuuriüksused ja Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur

(1) Ameti struktuuriüksused on osakonnad ja osakonna koosseisu kuuluvad allüksused. Osakonna allüksusteks võivad olla keskused ja üksused vastavalt osakonna põhimäärusele. Keskuse või üksuse koosseisu võivad kuuluda allüksused, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.

(2) Struktuuriüksused täidavad ameti tegevusvaldkonnas nende pädevuses olevaid ülesandeid.

(3) Peadirektori alluvuses võib olla osakonnaväliseid keskuseid või üksuseid, ametnikke ja töötajaid. Peadirektorile vahetult alluva ametniku või töötaja ülesanded määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus.

(4) Osakonna juhi vahetus alluvuses võib olla keskuste või üksuste väliseid ametnikke ja töötajaid.

(5) Osakonna pädevus, struktuur ning struktuuriüksuste juhtide täpsemad ülesanded, volitused ja alluvus määratakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab peadirektor.

(6) Ameti koosseisu kuulub ka sõltumatu ja iseseisev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, mille juhtimine, ülesanded ja tegevused on reguleeritud käesoleva määruse 4. peatükis.

§ 8. Peadirektor

(1) Ametit juhib peadirektor.

(2) Peadirektori pädevus ja avaliku võimu volitused on reguleeritud seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega.

(3) Peadirektor:

1) juhib temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning struktuuriüksuse tööd ja korraldab ameti struktuuriüksuste juhtide kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) korraldab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamist;

3) teeb ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkondade otstarbekamaks korraldamiseks;

4) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile;

5) esindab ametit ning annab üld- ja erivolitusi ameti esindamiseks (sealhulgas avalik-õiguslike haldustoimingute sooritamiseks ja esindamiseks vaidlustuskomisjonis ja kohtumenetluses ning tsiviilõiguslikes suhetes);

6) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad;

7) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluvad ametnikud;

8) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud ameti töötajatega;

9) kinnitab teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks ja osakondade põhimäärused;

10) kinnitab ametnike ja töötajate ametijuhendid ning otsustab lisatasude ja muutuvpalga maksmise kooskõlas õigusaktide ja ameti eelarvega;

11) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi;

12) annab ameti juhtimiseks ja tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;

13) täidab muid talle õigusaktidega pandud või ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid.

(4) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori määratud osakonna juht.

§ 11. Struktuuriüksuse juhtimine

(1) Osakonda juhib osakonna juht, kes allub vahetult peadirektorile. Keskust või üksust juhib keskuse või üksuse juht, kes allub vahetult osakonnajuhile. Keskuse või üksuse allüksust juhib allüksuse juht, kes allub vahetult keskuse või üksuse juhile.

(2) Iga struktuuriüksuse juht tagab tema juhitavale üksusele põhimäärusega ja osakonna põhimäärusega kinnitatud ülesannete täitmise ja vastutab struktuuriüksusele eraldatud ressursside sihipärase ja efektiivse kasutamise eest ning:

1) vastutab üksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluvate ametnike või töötajate teenistuskohustuste täitmist;

2) osaleb arengukavade, strateegiate ja tööplaanide väljatöötamisel ning juhib vastavate üksuse dokumentide koostamist;

3) annab struktuuriüksuse koosseisu kuuluvatele ametnikele või töötajatele korraldusi üksuse ülesannete täitmiseks;

4) täidab kõrgemalseisva juhi antud korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab kõrgemalseisvale juhile aru üksuse tegevusest;

5) annab üksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumile;

6) teeb kõrgemalseisvale juhile ettepanekuid üksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks ning üksuse ametnike või töötajate motiveerimiseks ja vajaduse korral vastutusele võtmiseks;

7) taotleb üksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise;

8) taotleb üksuse ametnike või töötajate täienduskoolitust teenistuskohustuste tulemuslikumaks täitmiseks;

9) annab struktuuriüksuse sisemist töökorraldust reguleerivaid juhendeid ja korraldusi;

10) allkirjastab üksuses koostatud kirjad, lepingud ja muud dokumendid oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires.

(3) Struktuuriüksuse juhi täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse töölepingus või ametijuhendis.

§ 11¹. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad

Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas ja selle ülesannete täitmiseks moodustada alalisi ja ajutisi nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse nende liikmed, ülesanded ja nende täitmise tähtajad ning töökord.

§ 12. Ameti osakonnad

(1) Ameti osakonnad on:

1) õppe kvaliteedi osakond;

2) noorte ja rahvusvahelistumise osakond;

3) haridusuuenduste osakond;

4) üldosakond.

(2) Osakonnad annavad ministeeriumile poliitikate kavandamiseks sisendit, kaasavad tegevusse huvipooli ja koordineerivad koostöövõrgustikke, viivad ellu projekte, korraldavad oma pädevusvaldkonnas rahvusvahelist suhtlust, koguvad tegevuse kohta statistikat, koostavad aruandeid ja analüüse teenuse arendamiseks, on oma valdkonna arenduse ja innovatsiooni eestvedajaks ning osalevad oma pädevusvaldkonda kuuluvate teenuste arendamises.

§ 14. Õppe kvaliteedi osakond

Osakonna põhiülesanneteks on hariduse kvaliteedi, välja arvatud kvaliteedi hindamise, heaks suunatud teenuste osutamine ja arendamine sealhulgas eksamite, testide ja uuringute läbiviimine, õppenõustamise korraldamine, kvalifikatsioonidokumentide kontroll ja hindamine, osalemine hariduse kvaliteedi alases rahvusvahelises koostöös ning eelpool nimetatud tegevustega seotud nõustamine.

§ 16. Noorte ja rahvusvahelistumise osakond

(1) Osakonna põhiülesanneteks on haridus- ja noortevaldkonna arendamisele ja rahvusvahelistumisele suunatud teenuste pakkumine, sealhulgas erinevate toetusmeetmete ja programmide elluviimine ning stipendiumide vahendamine, koolitustegevuste korraldamine, auhindade andmine, võrgustike koordineerimine või nende töös osalemine, teabe vahendamine, uuringute kavandamine ja elluviimine ning turundustegevuste ja -programmide elluviimine.

(2) Osakonna juht moodustab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmiga seotud tegevustega seonduvalt alalisi ja ajutisi nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad moodustatakse osakonna juhi korraldusega, milles määratakse nende liikmed, ülesanded ja nende täitmise tähtajad ning töökord.

§ 18. Haridusuuenduste osakond

Haridusuuenduste osakonna põhiülesanded on toetada haridusasutustes innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, teadus- ja arendustegevuste elluviimist, tööturu vajadustele vastavate õpivõimaluste arendamist ning pakkumist tehnoloogia- ja teadusmahukates valdkondades. Samuti on ülesanneteks digipädevuste valdkonna juhtimine ja siseriiklike kutsemeistrivõistluste läbiviimine, tegevuste rakendumiseks korraldatakse mh koolitusi ja toetatakse võrgustikutegevusi.

§ 22. Üldosakond

Osakonna põhiülesandeks on organisatsiooni siseste teenuste pakkumine, sealhulgas tagada asjaajamise, dokumendihalduse, kliendihalduse ja arhiivitöö, personalitöö, kommunikatsiooni- ja turundustegevuse, finantsarvestuse ja eelarvestamise ning õigusalase tegevuse korraldamine, töökeskkonna kujundamine, IT projektijuhtimine, riigivara haldamine ja hangete läbiviimine.

§ 23. Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri ülesanded

(1) Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (edaspidi HAKA) on ameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitev struktuuriüksus.

(2) HAKA ingliskeelne nimetus on Estonian Quality Agency for Education. Agentuuri nimetuse lühend nii eesti kui ka inglise keeles on HAKA.

(3) HAKA põhiülesanded on:

1) hariduse valdkonnas kvaliteedihindamise läbiviimise korra väljatöötamine ja kehtestamine;

2) koostöös haridusasutuste ja huvirühmadega hariduse valdkonnas kvaliteedikultuuri edendamine, parimate kvaliteedi edendamise tavade väärtustamine ja levitamine;

3) kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine;

4) temaatiline hindamine;

5) kutseõppe kvaliteedi hindamine;

6) kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppeõiguse ekspertiis;

7) täienduskoolituse kvaliteedi hindamine;

8) üldhariduse kvaliteedi hindamine;

9) teiste kvaliteediagentuuride teenuste kasutamise taotluste läbivaatamine ning hinnangute andmine teiste kvaliteediagentuuride Eesti õppeasutustes läbiviidud kvaliteedihindamisele;

10) akrediteerimise ja kvaliteedihindamise andmebaaside haldamine ja nende avaliku kasutamise võimaldamine;

11) kvaliteedihindamise tulemuste analüüside koostamine ja uuringute läbiviimine;

12) osalemine hariduse kvaliteedi alases rahvusvahelises koostöös, sh Eesti esindamine hariduse kvaliteedi küsimustes, ja välisriikides toimuvates kvaliteedihindamistes;

13) hariduse valdkonna hindamise ja kvaliteedi alane koolitustegevus ja nõustamine;

14) kvaliteedi alaste arendusprojektide ning piloothindamiste läbiviimine hariduse valdkonnas.

(4) HAKA on oma kvaliteedi hindamise otsustes iseseisev ja sõltumatu.

(5) HAKA-l on oma sümboolika ja pitsat.

(6) HAKA kuulub Euroopa kvaliteediagentuuride registrisse EQAR (The European Quality Assurance Register for Higher Education) ning läbib vähemalt kord viie aasta jooksul sõltumatu rahvusvahelise välishindamise, mille raames hinnatakse agentuuri staatuse ja tegevuste vastavust Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditele ja suunistele.

§ 24. HAKA juhtimine ja struktuur

(1) HAKA moodustavad:

1) kuratoorium;

2) büroo;

3) kõrghariduse hindamisnõukogu;

4) kutsehariduse hindamisnõukogu;

5) täienduskoolituse hindamisnõukogu.

(2) HAKA kuratooriumi koosseis on kehtestatud kõrgharidusseaduse § 37 lõikes 2¹.

(3) HAKA kuratoorium täidab lisaks kõrgharidusseaduse § 37 lõikes 2² sätestatud ülesannetele järgmisi funktsioone:

1) esitab ettepanekuid käesoleva määruse 4. peatüki „Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur” muutmiseks;

2) kooskõlastab 4. peatüki muudatusettepanekud.

(4) HAKA tööd juhib HAKA juhataja, lähtudes HAKA arengukavast, valdkondlikest strateegiatest ning rahvusvahelistest suundumustest. HAKA juhataja allkirjastab HAKA põhiülesannetega seotud teenuslepingud, koostöö- ja finantseerimislepingud ja muud lepingud (sealhulgas rahvusvahelised lepingud) ning vastutab HAKA eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest. HAKA juhatajaga sõlmib ja lõpetab töölepingu peadirektor, lähtudes HAKA kuratooriumi otsusest.

(5) Kõrghariduse hindamisnõukogu:

1) kinnitab kõrghariduse kvaliteedihindamise põhimõtteid ja läbiviimise korda sätestavad regulatsioonid;

2) kinnitab hindamiskomisjonide moodustamise põhimõtted ja komisjoniliikmete kvalifitseerumisnõuded;

3) langetab otsused kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise ja nende õppekavagruppide kvaliteedi hindamise osas;

4) kooskõlastab temaatilise hindamise aruanded;

5) annab eksperthinnangu õppe kvaliteedile õppeõiguse taotlemisel uues õppekavagrupis.

(6) Kutsehariduse hindamisnõukogu:

1) kinnitab kutsehariduse kvaliteedihindamise põhimõtteid ja läbiviimise korda sätestavad regulatsioonid;

2) kinnitab hindamiskomisjonide moodustamise põhimõtted ja komisjoniliikmete kvalifitseerumisnõuded;

3) langetab otsused kutseõppe õppekavarühmade kvaliteedi hindamise osas;

4) annab eksperthinnangu õppe kvaliteedile õppeõiguse taotlemisel uues õppekavarühmas.

(7) Täienduskoolituse hindamisnõukogu:

1) kinnitab täienduskoolituse kvaliteedihindamise põhimõtted ja läbiviimise korda sätestavad regulatsioonid;

2) kinnitab hindamiskomisjonide moodustamise põhimõtted ja komisjoniliikmete kvalifitseerumisnõuded;

3) langetab otsused täienduskoolituse kvaliteedi hindamise osas.

(8) HAKA juures tegutsevad sõltumatud vaidekomisjonid, kelle ülesanne on esitada hindamisnõukogule erapooletu arvamus nõukogu toimingute või nõukogu haldusotsuste suhtes esitatud vaide põhjendatuse kohta.

§ 27. Kõrg- ja kutsehariduse hindamisnõukogude volitused

Enne käesoleva määruse jõustumist moodustatud Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu ja kutsehariduse hindamisnõukogu ning vaidekomisjonide volitused kehtivad kuni nende kogude moodustamisel määratud tähtaja lõpuni.

§ 27¹. HAKA kuratooriumi volitused

Käesoleva määruse § 24 lõike 2 alusel 2020. aastal moodustatud kuratooriumi volitused kehtivad kuni 30. oktoobrini 2024. aastal.

§ 29. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. augustil 2020. aastal.

(2) Käesoleva määruse §-d 25 ja 26 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. aastal.