Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.

§ 2. Marutaudi kahtlusest teavitamine

Ebaloomulikult käituva või marutaudile iseloomulike kliiniliste tunnustega metslooma ründest loomapidaja peetavale loomale teavitab loomapidaja viivitamata veterinaararsti.

§ 3. Koera, kassi ja valgetuhkru vaktsineerimine

(1) Loomapidaja tagab tema peetava koera, kassi või valgetuhkru vaktsineerimise marutaudi vastu (edaspidi vaktsineerimine). Loom vaktsineeritakse esimest korda hiljemalt 21. elunädalaks.

(2) Veterinaararst väljastab pärast looma vaktsineerimist loomapidajale vaktsineerimist tõendava dokumendi, millel märgib ära looma vaktsineerimise kuupäeva ja korduvvaktsineerimise tähtaja.

(3) Kui looma kohta on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.06.2013, lk 1–26), kohane identifitseerimise dokument, märgitakse vaktsineerimise kuupäev ja korduvvaktsineerimise tähtaeg sinna.

(4) Loomapidaja säilitab lõikes 2 nimetatud dokumendi kuni looma järgmise lõike 6 kohase vaktsineerimiseni.

(5) Jahikoera esmakordsel viimisel metsa või seadmisel olukorda, kus ta võib kokku puutuda metsloomaga, peab koera vaktsineerimisest olema möödunud vähemalt 30 päeva.

(6) Loom korduvvaktsineeritakse vaktsiiniga kaasasoleva infolehe kohaselt, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest.

§ 4. Täpsemad meetmed metsloomal marutaudi kahtluse ja diagnoosimise korral

(1) Teadmata põhjusel surnud metslooma korjus hävitatakse Põllumajandus- ja Toiduameti juhiste kohaselt koostöös maa valdaja, kohaliku omavalitsuse üksuse, Keskkonnaameti ja jahipidamise õigust omava isikuga.

(2) Kinnitatud marutaudi diagnoosiga metslooma korjus hävitatakse Põllumajandus- ja Toiduameti korraldusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), artikli 12 kohaselt.

(3) Metsloom, kellel kliiniliste tunnuste põhjal kahtlustatakse marutaudi, hukatakse Põllumajandus- ja Toiduameti korralduse kohaselt. Põllumajandus- ja Toiduamet võtab hukatud loomalt proovi marutaudi uuringuks. Pärast proovi võtmist hävitatakse metslooma korjus lõike 2 kohaselt.

§ 5. Imetajast metslooma tehistingimustesse toomine

(1) Imetajast metslooma tehistingimustesse toomine kooskõlastatakse looduskaitseseaduse § 58 lõike 2³ kohaselt Põllumajandus- ja Toiduametiga ning võetakse meetmed loomataudi leviku ärahoidmiseks.

(2) Imetajast metslooma tehistingimustesse tooja paigutab looma 30 päevaks karantiini, jälgib looma tervist ja käitumist ning teavitab viivitamata Põllumajandus- ja Toiduametit looma jälgimise käigus leitud kõrvalekaldest looma tervises.

§ 6. Täpsemad meetmed marutaudikahtlase koera, kassi ja valgetuhkru puhul

(1) Marutaudikahtlane koer, kass või valgetuhkur paigutatakse karantiini vähemalt 14 ööpäevaks aiaga piiratud alale või eraldi kinnisesse ruumi Põllumajandus- ja Toiduameti korralduse kohaselt.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud loomal marutaud 14 ööpäeva jooksul kinnitust ei leia, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet loomale läbivaatuse, vajaduse korral vaktsineerib looma ja lõpetab karantiini.

§ 7. Täpsemad meetmed puretud koeral, kassil ja valgetuhkrul marutaudi kahtluse puhul

(1) Kui marutaudikahtlane loom on purenud vaktsineeritud koera, kassi või valgetuhkrut, siis selline koer, kass või valgetuhkur paigutatakse karantiini vähemalt 14 ööpäevaks aiaga piiratud alale või eraldi kinnisesse ruumi ja esimesel võimalusel vaktsineeritakse uuesti.

(2) Kui marutaudikahtlane loom on purenud vaktsineerimata koera, kassi või valgetuhkrut, siis selline koer, kass või valgetuhkur hukatakse või paigutatakse kolmeks kuuks karantiini.

§ 8. Marutaudikahtlase ja marutaudis looma hukkamine ning uurimismaterjali võtmine

(1) Kui loomal diagnoositakse marutaud kliiniliste tunnuste alusel ja loomapidajal ei ole võimalik looma ohutult isoleerida või loomapidajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet looma hukkamise.

(2) Marutaudikahtlane ja marutaudis loom tuleb hukata viisil, mis ei kahjusta looma pead.

(3) Uurimismaterjali laboratoorseks uuringuks võtab hukatud loomalt veterinaararst või Põllumajandus- ja Toiduamet.