Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse riigieelarves Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas sihtotstarbelise toetuse andmiseks ettenähtud vahendite arvelt koolieelse lasteasutuse ja põhikooli (edaspidi haridusasutus) keelekümblusprogrammiga liitumise, uute keelekümblusmudelite (edaspidi mudel) kasutuselevõtu laienemise, toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord.

(2) Määrust kohaldatakse üksnes nende keelekümblusprogrammi vahendite kasutamisele, mis on määratud haridus- ja noorteprogrammi meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitlus ja –keskkonnad” tegevuse „Võrdsete võimaluste tagamine hariduses” eesmärkide (eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine alus- ja põhihariduses) saavutamise toetamiseks.

§ 2. Eelarveaastal keelekümblusprogrammi toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

(1) Valdkonna eest vastutav minister määrab käskkirjaga igaks eelarveaastaks haridusasutustele keelekümblusprogrammi toetuste ja kvaliteediauhinna tegevustoetuste (edaspidi toetus) andmiseks ettenähtud eelarvevahendid.

(2) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui toetuseks ei ole eelarveaastal lõike 1 alusel vahendeid ette nähtud.

§ 2¹. Rakendusasutus

Keelekümbluse valdkonna toetuse taotlusi menetleb, toetuste kasutamise üle järelevalvet teostab ning määrusest tulenevaid keelekümbluse valdkonna tegevusi korraldab ja viib ellu Eesti Keele Instituut (edaspidi rakendusasutus).

§ 3. Keelekümblus

(1) Keelekümblus on üks lõimitud aine- ja keeleõppe (edaspidi LAK-õpe) viisidest, mis toetab mitmekeelsuse kujunemist ja mille puhul hariduse omandamisel kasutatakse kahte või enamat keelt.

(2) LAK-õpe on üldmõiste, mille puhul eri õppeainete sisu õpitakse võõrkeele (teise keele) kaudu. Õppe tõhusus tagatakse tähelepanu fokusseerimisega samaaegselt ainesisu, keele- ja õpioskuste arendamisele.

§ 4. Keelekümblusprogramm

(1) Keelekümblusprogramm on süsteemne, terviklik ja toetatud õppe korraldamise viis, mille aluseks on erinevad koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas ja põhikooli keelekümblusklassis rakendatavad mudelid.

(2) Keelekümblusprogrammis kasutatakse õppetegevustes eesti keelt ehk sihtkeelt riiklike õppekavade alusel:

1) koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas vähemalt 50% mahus õppe- ja kasvatustegevusest kuni 31. augustini 2024. aastal;

2) põhikooli keelekümblusklassis valitud mudeli rakendamisperioodi jooksul läbivalt vähemalt 60% mahus õppetegevusest, v.a eestikeelsele õppele ülemineku klassid.

(3) Võõrkeeletunde ei loeta eestikeelseteks tundideks.

(4) Mudelite sihtkeel on eesti keel, kahesuunalise mudeli puhul on sihtkeeled eesti keel ja vene keel või eesti keel ja ukraina keel.

(5) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutused, kus on moodustatud keelekümblusklassid ning rakendatakse §-s 7 kirjeldatud keelekümblusprogrammi mudeleid, moodustavad keelekümblusprogrammi võrgustiku (edaspidi keelekümblusvõrgustik).

§ 5. Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste õppetöö korraldamise põhimõtted

(1) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuse õppetöö korraldamisel jälgitakse järgmisi põhimõtteid:

1) keelekümblusprogramm lähtub koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (edaspidi LARÕ) ja põhikooli riiklikust õppekavast (edaspidi PRÕK);

2) haridusasutus rakendab ühte või mitut mudelit;

3) eesti keeles õpetav õpetaja vastab kvalifikatsioonile ning valdab eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel;

4) keelelise arengu eesmärgid on sõnastatud õppekavas, õppijate keeleline areng toimub eakohaselt ja keele arengu etappe järgides;

5) keelekeskkond toetab õppija hakkamasaamist tegevustes ja õppeprotsessis;

6) õppetegevuse jooksul luuakse aktiivse suhtlemise võimalusi (80% õpilaste, 20% õpetaja aktiivsus), näiteks rühmaõppes ja paaristöös, kus õppijad julgevad ja saavad eesti keelt kasutada.

(2) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusel on õigus:

1) saada vajaduspõhist metoodilist tuge piirkondlike metoodikakeskuste koordinaatoritelt;

2) saada nõustamist rakendusasutuse keelekümbluse valdkonna projektijuhilt, keelevaldkonna metoodilistelt nõustajatelt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt nõustajatelt;

3) osaleda õpisündmustel, mis on suunatud metoodilise kompetentsuse hoidmiseks ja tõstmiseks;

4) Утратил силу

§ 6. Keelekümblusprogrammi oodatavad tulemused

Keelekümblusprogrammi täismahus läbinud õpilane:

1) täidab põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud taotletavad õpitulemused nii eesti keele kui ka õppeainete osas;

2) on võimeline jõudma ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes;

3) on võimeline jätkama õppetööd riikliku õppekava alusel järgmisel haridustasemel;

4) on toetatud vene või ukraina keel emakeelena tundides;

5) saavutab varajase, hilise ja kahesuunalise keelekümblusmudeli alusel õppides PRÕK lisa 1 punktis 2.4.2 välja toodud tulemused;

6) säilitab oma rahvusliku identiteedi ja suhtub lugupidamisega teistesse kultuuridesse.

§ 7. Keelekümblusmudelid

(1) Igas mudelis määratletakse vajalik eesti keele kasutamise osakaal, mis võimaldab saavutada eesmärgiks seatud tasemel keeleoskuse.

(2) Утратил силу

(3) Утратил силу

(4) Põhikoolis rakendatavad mudelid:

1) varajane mudel – 1. kooliastmes toimub õppetegevus eesti keeles, v.a emakeele- ja võõrkeeleõpe, alates 2. kooliastmest rakendatakse vähemalt 60% mahus eestikeelset õpet;

2) hiline mudel – mudelit rakendatakse 5. või 6. klassist ning mudeli rakendamise ajal moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained kuni põhikooli lõpuni vähemalt 60%;

3) kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus on 1. kuni 9. klassini nii vene või ukraina kui ka eesti keeles, kusjuures eesti keele osakaal on vähemalt 60%;

4) Утратил силу

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mudelite rakendamisel tagatakse keelekümblusklassides mudeli rakendamise ajal eesti keele õpe vähemalt 60% mahus, lähtudes valitud mudelitest.

(6) Hoolekogu ettepanekul ja pidaja otsuse alusel võib rakendada keelekümbluse mudeleid järgmistes põhikooli klassides:

1) 2024/2025. õppeaastal põhikooli 2., 3. ja 5.– 9. klassis;

2) 2025/2026. õppeaastal põhikooli 3. ja 6.– 9. klassis;

3) 2026/2027. õppeaastal põhikooli 7.– 9. klassis;

4) 2027/2028. õppeaastal põhikooli 8.– 9. klassis;

5) 2028/2029. õppeaastal põhikooli 9. klassis.

§ 8. Keelekümblusprogrammiga liitumise tingimused

(1) Keelekümblusprogrammiga liitumine on haridusasutusele vabatahtlik. Õppija keelekümblusrühmas osalemise või keelekümblusklassis õppimise otsuse teeb lapsevanem või tema seaduslik esindaja.

(2) Haridusasutuse keelekümblusprogrammiga liitumise eeldus on keelekümbluse põhimõtete järgimine ja rakendamine teiskeelses õppes.

(3) Keelekümblusprogrammiga liituda sooviv haridusasutus ja haridusasutuse pidaja võtavad vastutuse pakkuda eestikeelset õpet valitud mudeli(te) alusel kogu õppetsükli jooksul, tagades lapsele/õpilasele eestikeelse õppe ettenähtud mahus sõltuvalt mudelist.

§ 9. Keelekümblusprogrammiga liitumise taotluse esitamine

(1) Keelekümblusprogrammiga liitumiseks esitab haridusasutus 20. maiks rakendusasutusele liitumistaotluse, milles märgib valitud mudeli(d).

(2) Taotleja kinnitab liitumistaotluses, et:

1) haridusasutus on teadlik keelekümblusprogrammi üldistest põhimõtetest;

2) haridusasutuse arengu- ja õppekavas on esitatud haridusasutuse keelelisest eripärast lähtuv keelevaldkonna analüüs ja strateegia;

3) haridusasutuses on kvalifitseeritud ja eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel valdavad õpetajad, kes on läbinud või läbimas keelekümblusprogrammi esmast täienduskoolitust;

4) haridusasutuse keelekümblusrühma/klassi õpperuumis on sobiv õppekeskkond, -vara ja tehnilised vahendid valitud mudeli(te) ja meetodite rakendamiseks.

(3) Koos liitumistaotlusega esitab haridusasutus:

1) haridusasutuse pidaja digitaalselt allkirjastatud nõusoleku keelekümblusrühma/klassi avamiseks;

2) haridusasutuse hoolekogu koosoleku protokolli;

3) keelekümblusrühmas/klassis tööd alustavate õpetajate kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid.

(4) Taotluses esitatakse haridusasutuse keelekümbluskoordinaatori kontaktid.

§ 10. Keelekümblusprogrammi uue mudeli kasutuselevõtu taotlemine

Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusel on kohustus esitada §-s 9 nimetatud taotlus enne iga järgmise mudeli kasutuselevõttu.

§ 11. Keelekümblusprogrammiga liitumise taotluse menetlemine

(1) Pärast programmiga liitumise või järgmise mudeli kasutuselevõtu taotluse esitamist võib rakendusasutuse poolt moodustatud komisjon külastada haridusasutuses programmiga liituvaid rühmi/klasse ja nende tegevust/tunde vaadelda ning vajaduse korral nõustada.

(2) Otsus keelekümblusprogrammiga liitumise või järgmistes rühmades/klassides uue mudeli kasutuselevõtu kohta tehakse 20. oktoobriks ja sellest antakse haridusasutusele teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(3) Haridusasutus viib asutuse põhimääruse, õppekava ja arengukava kooskõlla liitumisest tingitud muudatustega.

(4) Haridusasutus teeb iga keelekümblusprogrammis osaleva lapse/õpilase kohta hiljemalt 10. novembriks märke Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS). Keelekümblusprogramm lisatakse EHISes haridusasutuse õppekeelte hulka kooli põhimääruse alusel.

§ 12. Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuse toetamine

(1) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusele eraldatakse:

1) ühekordne mudeli rakendamise toetus iga mudeli kohta keelekümblusprogrammiga liitumisel ja iga uue mudeli kasutuselevõtu toetus mudelivaliku laiendamisel;

2) keelekümblusprogrammi järgi õppiva põhikooliõpilase õpilaspõhine pearaha ühe põhikoolis õppiva õpilase kohta aastas.

3) Утратил силу

(2) Ühekordse mudeli rakendamise toetuse ja põhikooli õpilase pearaha toetuse määra kinnitab minister käskkirjaga igal eelarveaastal.

(3) Põhikooli keelekümblusklassis õppiva õpilase eest on haridusasutusel õigus saada toetust haridus- ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruses nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” sätestatud korras.

(4) Утратил силу

(5) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutus võib kasutada ühekordset mudeli rakendamise toetust haridusasutuse tegevuse toetamiseks ning õpilaspõhist pearaha õpetajate tööjõukulude katteks.

(6) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus anda muid vajaduspõhiseid toetusi täiendava eestikeelse õppetöö arendamiseks ja jõustamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium kehtestab toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise täpsemad tingimused ja korra.

(7) Утратил силу

§ 13. Aruandlus ja kontroll

(1) Утратил силу

(2) Утратил силу

(3) Утратил силу

(4) Утратил силу

(5) Утратил силу

(6) Утратил силу

(7) Утратил силу

(8) Käesoleva määruse § 12 lõikes 3 sätestatud toetuse kasutamise aruandlus ja kontroll toimub haridus ja teadusministri 14. veebruari 2024. a määruses nr 4 „Täiendav eesti keele õppe toetus eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks” sätestatud korras.

§ 14. Keelekümblusprogrammist väljaastumine

Keelekümblusprogrammist välja astumiseks esitab haridusasutus avalduse.

§ 15. Keelekümbluse kvaliteediauhinna andmise põhimõtted

(1) Kvaliteediauhinnaga tunnustatakse haridusasutusi ja haridusasutuse esindajat, kes on andnud märkimisväärse panuse LAK-õppe põhimõtete rakendamisse ja arendamisse ning eestikeelsele õppele ülemineku elluviimisse.

(2) Kvaliteediauhinnale saab kandideerida haridusasutus, kus on rakendatud LAK-õpet või keelekümblusprogrammi vähemalt kolm aastat järjest.

(3) Kvaliteediauhinnale kandideerival haridusasutusel on võimalik tunnustamiseks esitada kuni kaks töötajat.

(4) Rakendusasutus kuulutab keelekümbluse kvaliteediauhinna konkursi välja oma veebilehe uudiste rubriigis ning saadab keelekümblusasutustele üleskutse osaleda konkursil.

(5) Kvaliteediauhinna konkurssi koordineerib rakendusasutuse poolt moodustatud komisjon.

(6) Kvaliteediauhinnad antakse üldjuhul välja igal aastal.

§ 16. Tunnustamise alused

(1) Haridusasutus saab seada end või õpetajaid kandidaadiks kvaliteediauhinna kolmes kategoorias:

1) „Aasta keelekümblusasutus”;

2) aasta keelekümblustegu;

3) aasta keelekümblusõpetaja.

(2) Утратил силу

§ 17. Kandideerimiseks esitatavad dokumendid

(1) Kvaliteediauhinnale kandideerimiseks esitab haridusasutus hiljemalt 1. juuniks järgmised dokumendid vastavalt üles seatud kandidatuurile valitud kategoorias:

1) „Aasta keelekümblusasutus” enesehindamise vorm, milles tutvustatakse haridusasutuse arengut keelekümbluses (sh tuuakse välja trendid ja tulemusnäitajad);

2) aasta keelekümblusteo taotlus, milles esitatakse põhjendused, miks üles seatud tegu on tunnustust väärt;

3) aasta keelekümblusõpetaja taotlus, milles esitatakse põhjendused, miks asutus peab õpetajat tunnustuse vääriliseks.

(2) Haridusasutus edastab kandideerimisdokumendid konkursi infos esitatud e-posti aadressile.

§ 18. Kvaliteediauhinna taotluste menetlemine

(1) Утратил силу

(2) Haridusasutuse enesehindamise vorm ja taotlus on avalikustatud rakendusasutuse kodulehel.

(3) Rakendusasutuse poolt moodustatud komisjon hindab haridusasutusi esitatud dokumentide alusel. Komisjoni kaasatakse vajaduse korral keelekümbluse valdkonna partnereid.

(4) Komisjon korraldab kvaliteedihindamise protsessi, sh lepib kokku asutuste külastused (sh intervjuude põhiküsimused, õppekeskkonnaga tutvumise ülesanded, tagasisideringi temaatika, külastuse korraldamise ja dokumenteerimise põhimõtted) jm komisjoni ülesanded.

(5) Komisjon korraldab asutuste külastused.

(6) Komisjon teeb rakendusasutuse direktorile ettepaneku haridusasutuste kvaliteediauhindade andmiseks.

§ 19. Kvaliteediauhind

(1) Aasta keelekümblusasutuse kvaliteediauhinnaga kaasneb tunnustuse saanud asutusele:

1) tegevustoetus;

2) tänukiri;

3) tunnusmeene.

(2) Aasta keelekümblusteo auhinnaga kaasneb tunnustuse saanud asutusele:

1) tegevustoetus;

2) tänukiri;

3) tunnusmeene.

(3) Aasta keelekümblusõpetaja auhinnaga kaasneb:

1) tänukiri;

2) tunnusmeene.

(4) Auhinna pälvinud haridusasutus ja isikud avalikustatakse rakendusasutuse uudistelehel.

(5) Kvaliteediauhinna tegevustoetust saab haridusasutus kasutada õppetegevuse arendamiseks.

(6) Kategoorias „Aasta keelekümblusasutus“ kvaliteediauhinna saanud haridusasutusel on õigus kandideerida uuesti auhinnale kolme aasta pärast.

§ 20. Määruse rakendamine

(1) 2022. eelarveaastal esitab haridusasutus toetuse andjale §-s 9 sätestatud taotluse keelekümblusprogrammiga liitumiseks hiljemalt 1. juuniks.

(2) Enne käesoleva määruse jõustumist keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutus ei esita §-s 9 märgitud liitumistaotlust.

(3) 2022. eelarveaasta toetuse saamiseks esitatakse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud taotlus/aruanne hiljemalt 5. maiks.

(4) Enne käesoleva määruse jõustumist keelekümblusprogrammiga liitunud põhikooli pidaja esitab taotlus/aruande iga järgneva eelarveaasta 1. veebruariks.
2022. eelarveaastal esitab haridusasutus §-s 17 sätestatud kvaliteediauhinnale kandideerimise taotluse hiljemalt 1. maiks ja lisadokumendid hiljemalt 15. juuniks.

(5) Käesoleva määruse paragrahvis 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud osalise mudeli asemel rakendatakse alates 2024. aasta 1. septembrist täielikku mudelit.

(6) Käesoleva määruse paragrahvis 7 lõike 4 punktis 2 sätestatud mudelit võib rakendada alates 2023. aasta 1. septembrist alates 4. klassist.

(7) Alates 2023. aasta 1. septembrist on alushariduses võimalik liituda vaid täieliku keelekümblusmudeliga ning põhikoolis kohanemismudeliga ja hilise keelekümblusmudeliga.

(8) Утратил силу

(9) 2024. ja 2025. aastal on põhikoolidel võimalik liituda keelekümblusprogrammiga vaid hilise mudeli rakendajatel.

(10) 2024. aasta 1. septembrist ei saa koolieelsed lasteasutused rakendada §-s 7 nimetatud mudeleid ega liituda keelekümblusprogrammiga. Rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõpet, tagades 100% eestikeelset õpet.

(11) 2024. aasta 1. septembrist ei saa alustada §-s 7 lõikes 4 punktis 1 kirjeldatud varajase mudeli rakendamist. Rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõpet, tagades 100% eestikeelset õpet.

(12) 2024. aastal teeb haridusasutus iga keelekümblusprogrammis osaleva lapse/õpilase kohta hiljemalt 20. veebruariks märke EHISes. Keelekümblusprogramm lisatakse EHISes haridusasutuse õppekeelte hulka kooli põhimääruse alusel.

(13) Enne 2020/2021. õppeaastat varajase mudeliga liitunud klassid rakendavad 1. kooliastmes eestikeelset õpet, v.a emakeele- ja võõrkeeleõpe ja alates 2. kooliastmest toimub õpe vähemalt 60% mahus eesti keeles. Õppeasutuse soovil võib kohe üle minna eestikeelsele õppele.

(14) Peale 2021/2022. õppeaastat varajase mudeliga liitunud klassides, mis ei ole eestikeelsele õppele ülemineku klassid, toimub õppetegevus 1. kooliastmes eesti keeles, v.a emakeele- ja võõrkeeleõpe. Alates 2. kooliastmest jätkub õpe eesti keeles ning eesti keelest erineva emakeelega õpilasi toetatakse vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõigetele 2–4.