Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks (edaspidi keele- ja kultuuriõpe) vajalike tingimuste loomise kord.

(2) Käesolev määrus laieneb õpilastele, kes koduses suhtluses räägivad eesti keelele lisaks eesti keelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema (eestkostja) emakeel (edaspidi emakeel).

§ 2. Keele- ja kultuuriõppe sisseseadmine

(1) Kool korraldab põhiharidust omandavatele õpilastele vähemalt kahe õppetunni ulatuses ja lihtsustatud õppetasemel õppivatele õpilastele ühe õppetunni ulatuses nädalas valikainena keele- ja kultuuriõpet, kui selleks on kooli direktorile kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümne sama emakeelega õpilase vanemad (eestkostjad).

(2) Kui sama keele- ja kultuuri õppe korraldamiseks on esitatud vähem kui kümme taotlust, otsustab kool keele- ja kultuuriõppe võimaldamise koostöös kooli pidajaga.

§ 3. Keele- ja kultuuriõppe ainekava

(1) Keele- ja kultuuriõppe valikaine õpetamiseks koostab õppe läbiviija ainekava, milles määratakse kindlaks konkreetsed õppe-eesmärgid, sõnastatakse oodatavad õpitulemused ja toetav õppesisu, lähtudes konkreetse keele, kultuuri ja õpperühma eripärast.

(2) Keele- ja kultuuriõppe ainekava koostamisel lähtub õpetaja sellest, et keele- ja kultuuriõppe eesmärgiks on õpilase rahvusliku identiteedi säilitamine, teadmiste omandamine rahvuskultuurist, ajaloost ja traditsioonidest ning emakeeleoskuse arendamine.

§ 4. Keele- ja kultuuriõppe korraldamine koolis

(1) Keele- ja kultuuriõppe rühma moodustab kool vastavalt laekunud taotlustele kaks korda aastas. 2. oktoobrist 1. juunini laekunud taotluste põhjal korraldatakse keele- ja kultuuriõpe uue õppeaasta algusest, 2. juunist 1. oktoobrini laekunud taotluste põhjal hiljemalt teise poolaasta algusest.

(2) Keele- ja kultuuriõppe rühma võib moodustada ka erinevate klasside ning koolide õpilastest.

(3) Keele- ja kultuuriõpet võib läbi viia väljaspool kooli koostöös rahvuskultuuriseltside huvikoolidega või muude keele- ja kultuuriõppeasutustega.

§ 5. Keele- ja kultuuriõpe B-võõrkeele asemel

(1) Kui õpilase emakeel kuulub koolis õpetatavate A- või B-võõrkeelte hulka ja õpilasel on riiklikust õppekavast tulenev kohustus õppida B-võõrkeelt, võimaldab kool õpilasel alates teisest kooliastmest õppida emakeelt B-võõrkeele asemel.

(2) Kui võõrkeele rühmas on vähemalt kümme õpilast, kelle emakeel on õpitav võõrkeel, võib kool moodustada nendest eraldi keeleõppe rühma ning lähtuda õppe läbiviimisel keele- ja kultuuriõppe eesmärkidest.

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2010. a määrus nr 116 „Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.