Vastutuskindlustuse lepituskomisjon

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse vastutuskindlustuse lepituskomisjoni (edaspidi komisjon) moodustamise alused ja töökord, sealhulgas liikmete nimetamise ja tasustamise kord.

§ 2. Komisjon

(1) Komisjon on Terviseameti juures alaliselt tegutsev kohtueelne sõltumatu vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise organ, kes lähtub oma tegevuses lepitusseadusest, kui tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Komisjon on riigi lepitusorgan lepitusseaduse tähenduses.

(3) Komisjon vaatab avalduse läbi viieliikmelises koosseisus, millesse kuulub vähemalt kolm meditsiinivaldkonna asjatundjat, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul.

(4) Komisjon vaatab avalduse läbi kolmeliikmelises koosseisus, millesse kuulub vähemalt üks vastava meditsiinivaldkonna asjatundja, otstarbekuse kaalutlusest lähtudes, kui avaldus puudutab:

1) vaidlust hüvitise suuruse üle;

2) kommunikatsiooni ja tervishoiuteenuste dokumenteerimist;

3) vaidlust, mille esemeks on aegumise kohaldamine;

4) lepitusasja, mille hind on alla 1000 euro;

5) vaidlust tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse §-s 20 sätestatud kahju hüvitamise välistuse kohaldamise üle;

6) vaidlust, mille lahendamine ei eelda meditsiinilisi eriteadmisi ega nendele tuginevate järelduste tegemist.

(5) Komisjon vaatab avalduse läbi üheliikmelises koosseisus otstarbekuse kaalutlusest lähtudes, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ning vaidlus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Üheliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest või tema äraolekul aseesimehest.

(6) Komisjon ei lahenda vaidlust:

1) mis on lahendamisel kohtus;

2) mille esemeks on tagasinõude kohaldamine;

3) mis on seotud erimeelsustega kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel.

(7) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, esimehe äraolekul asendab teda aseesimees komisjoni esimehe õigustes.

(8) Terviseamet tagab komisjoni tegevuseks vajaliku korraldusliku toe, sealhulgas korraldab avalduste vastuvõtmise, komisjonile menetluseks vajalike täiendavate andmete taotlemise isikutelt, kellel on teavet kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude kohta, nende vastuvõtmise ja komisjoni liikmetele kättesaadavaks tegemise, lepitusmenetluse dokumenteerimise ja muud vajalikud toimingud.

§ 3. Komisjoni moodustamine, liikmed ja esimees

(1) Komisjoni liikmed nimetab Terviseameti peadirektor käskkirjaga, lähtudes tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 24 lõikest 1. Terviseamet võib vajaduse korral kaasata asjaomaseid organisatsioone liikmete nimetamise ettepanekute tegemiseks. Vähemalt üks liige nimetatakse komisjoni koosseisu Terviseameti esindajana.

(2) Komisjoni liikmed, sealhulgas komisjoni esimees ja aseesimees, nimetatakse kolmeks aastaks. Komisjoni esimeheks peab olema isik, kellel on magistrikraad õigusteaduses või sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² kohaselt, kes tunneb meditsiiniõigust ja kellel on vaidluste lahendamise alal vajalikud oskused.

(3) Komisjoni liige arvatakse nimekirjast välja liikme nimetamise ettepaneku teinud organisatsiooni või liikme enda kirjalikul taotlusel, mis esitatakse Terviseametile. Komisjoni liikmete nimekirja võib vajaduse korral täiendada uute liikmetega.

§ 4. Komisjoni töökord

(1) Komisjon on töövõimeline, kui juhtumi menetlusest, sealhulgas koosolekust või lepituskohtumisest võtab lähtuvalt avalduse sisust osa käesoleva määruse § 2 lõikes 3, 4 või 5 nimetatud arv liikmeid, sealhulgas komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

(2) Iga lepitusasja lahendamiseks kinnitab komisjoni esimees liikmete hulgast komisjoni koosseisu, arvestades juhtumi sisu ja keerukust, lähtudes käesoleva määruse § 2 lõigetes 3–5 sätestatust ja pidades silmas, et iga komisjoni koosseisu kuuluva asjatundja sõltumatus ja erapooletus lepitusseaduse § 3 tähenduses on lepitusasja suhtes tagatud. Avalduse läbivaatamisel on komisjoni koosseisus alati Terviseameti esindaja ja komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees, välja arvatud käesoleva määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul.

(3) Komisjoni töövormid on töö dokumentidega, suhtlemine lepitusosalistega, koosolekute korraldamine juhtumite arutamiseks ja lepituskohtumine või kirjalik menetlus. Koosolekud, suhtlemine lepitusosalistega ja lepituskohtumised võivad toimuda sidevahendite teel.

(4) Komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees teatab komisjoni liikmetele ja lepituskohtumise korraldamiseks komisjoni pöördunud osapooltele vähemalt kümme tööpäeva enne koosolekut või lepituskohtumist selle toimumise koha ja aja ning edastab päevakorra koos vajalike materjalidega.

(5) Komisjoni liige, kes valmistab ette lepitusettepanekut, võib suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega koos või asjaolude täpsustamise eesmärgil ka igaühega eraldi.

(6) Komisjoni koosolek ja lepituskohtumine protokollitakse. Protokolli allkirjastavad protokollija ja koosoleku juhataja ning protokoll kooskõlastatakse eelnevalt kõikide komisjoni liikmetega. Lepituskohtumise protokoll edastatakse osapooltele.

(7) Lepitusseaduses sätestatud menetluslikke toiminguid, millel ei ole patsiendile või muule õigustatud isikule otseseid õiguslikke tagajärgi, võib teha ainuisikuliselt komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees ilma komisjoni koosolekut kokku kutsumata.

(8) Üldjuhul võtab komisjon otsuse lepitusettepaneku kohta vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse komisjoni otsus vastu koosolekul osalevate hääleõiguslike liikmete poolthäälte enamusega.

(9) Komisjoni otsuse lepitusettepanekuks vormistab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees kirjalikult ning otsuse allkirjastavad kõik lepitusmenetluses osalenud komisjoni liikmed.

(10) Kui pooled nõustuvad lepitusettepanekuga, kinnitab kokkuleppe komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees ning seejärel tehakse see pooltele kirjalikult teatavaks, edastades neile kokkuleppe ärakirjad.

(11) Komisjon võib lepitusasja lahendamisel kasutada kirjalikku menetlust, kui avalduses esitatud teabe alusel on vaidluse asjaolud selged ja vaidlus on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

§ 5. Komisjoni tasustamine

(1) Terviseamet maksab komisjoni liikmetele ja eriala asjatundjatele komisjoni töös osalemise eest tasu.

(2) Tasu arvestamisel võetakse arvesse tööd juhtumi dokumentide ja lepitusosalistega ning osalemist koosolekutel ja lepituskohtumistel.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2024. a.