Eestikeelsete kõrgkooliõpikute ning terminitöö toetusmeetmete elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse eestikeelsete kõrgkooliõpikute ning eesti terminitöö toetusmeetmete elluviimiseks toetuse andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ning kord.

(2) Toetuse andmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammist.

(3) Määruses nimetatud toetusmeetmeid viib ellu ja koordineerib Eesti Keele Instituut (edaspidi rakendusüksus).

(4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja põhimõtted

(1) Toetuse eesmärk on arendada ja väärtustada eesti teadus- ja erialakeelt ja eestikeelset terminivara ning soodustada ja populariseerida nende kasutamist.

(2) Toetusmeetme „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise ja toetamise põhimõtted 2018–2027” (edaspidi kõrgkooliõpikute meede) eesmärk on arendada eesti teaduskeelt ja -terminoloogiat, luua eestikeelset kõrghariduse õppevara, võimaldada ja süvendada eestikeelset teadussuhtlust ja eesti keeles publitseerimist ning tunnustada eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostajaid.

(3) Toetusmeetme „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027” (edaspidi terminoloogiameede) eesmärk on arendada eestikeelset terminivara, luua ekspertide võrgustik, kaasates valdkondlikke ja erialaseid terminikomisjone, ning populariseerida terminitööd ja oskuskeelekorraldust.

(4) Toetusmeetmete tegevuste elluviimiseks ja toetuse andmiseks korraldab rakendusüksus avatud taotlusvoorusid (edaspidi taotlusvoor).

§ 3. Kõrgkooliõpikute meetmest toetatavad tegevused

Kõrgkooliõpikute meetmest toetatakse järgmisi tegevusi:

1) eestikeelsete kõrgkooliõpikute (edaspidi kõrgkooliõpik) koostamine;

2) kõrgkooliõpikute autorite tunnustamine (edaspidi parima kõrgkooliõpiku auhind).

§ 4. Kõrgkooliõpikute meetme elluviimine ja juhtimine

(1) Kõrgkooliõpikute meetme tegevusi korraldab ja viib ellu rakendusüksus, kes juhindub oma töös kõrgkooliõpikute meetmes kirjeldatud kõrgkooliõpikute koostamise toetamise põhimõtetest ning kõrgkooliõpikute meetme juhtkomisjoni (edaspidi käesolevas peatükis juhtkomisjon) ettepanekutest.

(2) Rakendusüksus:

1) määrab programmi koordinaatori;

2) korraldab avatud taotlusvooru, parima kõrgkooliõpiku auhinna konkursi ja taotluste hindamise;

3) vahendab sihtrühmadele ja avalikkusele toetamispõhimõtete kohta teavet;

4) määrab juhi käskkirjaga alakomisjonide koosseisu ja tööülesande;

5) sõlmib lepingud retsensentide ja alakomisjoni liikmetega;

6) kontrollib toetuse saaja esitatud aruandeid.

(3) Kõrgkooliõpikute meetmes kokku lepitud tegevuste täitmist suunab kuni üheksaliikmeline juhtkomisjon, mille koosseisu ja tööülesanded kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(4) Juhtkomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ja vajaduse korral teised pooled.

(5) Juhtkomisjonis tehtavate toetusettepanekute aluseks on valdkondlikest ekspertidest koosnevate alakomisjonide (edaspidi alakomisjon) hinnangud.

(6) Juhtkomisjon:

1) töötab koosoleku vormis;

2) kinnitab taotlusvoorude juhendid ja auhinnakonkursside statuudid;

3) valib alakomisjonide ettepanekute alusel toetatavad kõrgkooliõpikud ja parima kõrgkooliõpiku auhinna laureaadi;

4) teeb rakendusüksuse juhile ettepaneku kinnitada toetatavad kõrgkooliõpikud ja parima kõrgkooliõpiku auhinna laureaat;

5) teeb ettepanekuid kõrgkooliõpikute kootamise toetamise põhimõtete muutmiseks või arendamiseks.

(7) Alakomisjon:

1) töötab koosoleku vormis;

2) hindab taotlusi ja parima kõrgkooliõpiku auhinna kandidaate;

3) korraldab kõrgkooliõpiku kavandite retsenseerimise;

4) korraldab kõrgkooliõpiku käsikirja retsenseerimise.

§ 5. Kõrgkooliõpikute meetme eelarve

Kõrgkooliõpikute meetme iga-aastane eelarve jaguneb järgmiselt:

1) kõrgkooliõpikute koostamiseks ette nähtud toetused;

2) parima kõrgkooliõpikute auhinnaks ette nähtud toetus;

3) haldamiskulu.

§ 6. Kõrgkooliõpikute koostamise toetus

(1) Kõrgkooliõpikuna käsitatakse tervikkäsitlust, mis esitab süstemaatiliselt ühe või mitme valdkonna ülevaatlikku sisu koos selleks vajalike eestikeelsete terminitega ning toetab kõrgkoolis õppimist.

(2) Kõrgkooliõpikute koostamise toetust saavad taotleda Eesti kõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused.

(3) Toetatakse avalikkusele tasuta kättesaadavate elektrooniliste kõrgkooliõpikute loomist.

(4) Kõrgkooliõpikute koostamist toetatakse kümnes kõrgharidusstandardis loetletud õppevaldkonnas:

1) haridus;

2) humanitaaria ja kunstid;

3) sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave;

4) ärindus, haldus ja õigus;

5) loodusteadused, matemaatika ja statistika;

6) informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad;

7) tehnika, tootmine ja ehitus;

8) põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria;

9) tervis ja heaolu;

10) teenindus.

(5) Toetatakse nii originaalõpikute kui ka tõlkeõpikute koostamist.

(6) Igal aastal toetatakse kuni kümne kõrgkooliõpiku koostamist. Eelistatud on kõrgkooliõpikud, mida on võimalik kasutada ka muudes haridusastmetes.

(7) Kõrgkooliõpiku koostamine sisaldab järgmisi etappe:

1) käsikirja koostamine;

2) tervikliku käsikirja retsenseerimine;

3) retsensiooni põhjal muudatuste tegemine;

4) keeletoimetamine, küljendamine ja kujundamine;

5) avaldamine veebis.

(8) Trükikulude katmist ei toetata.

§ 7. Kõrgkooliõpikute koostamise toetuse taotlemise ja hindamise tingimused

(1) Kõrgkooliõpiku koostamise toetuse saamiseks esitatakse taotlus koos lisadega, mis peab sisaldama:

1) kõrgkooliõpiku pealkirja;

2) tõlkeõpiku korral teavet, kas tõlke litsents on omandatud või omandamisel ning kes on originaali litsentsi omanik;

3) selgitust, milline on kõrgkooliõpiku vajalikkus ning mil määral sarnaneb õpik teiste sama valdkonna õpikute ja muude materjalidega nii Eestis kui ka välismaal;

4) selgitust kõrgkooliõpiku koostajate valdkondliku pädevuse kohta, tõlkeõpiku puhul ka lähteteose autorite kohta;

5) kõrgkooliõpiku võimalike sihtrühmade kirjeldust eriala ja õppekava täpsusega;

6) kõrgkooliõpiku sisukorda ja laiendatud kava, mis sisaldab peatükkide lühikirjeldusi ja kavandatavat mahtu lehekülgedes, sealhulgas peatükkide kavandatud struktuuri, teemat, mida peatükis ja alapeatükkides käsitletakse, võimaluse korral ka peatüki ja alapeatükkide kavandatavaid autoreid ning nende valdkondlikku pädevust;

7) asjakohaste digitaalsete lahenduste kasutamise plaani;

8) ühte sisupeatükki, tõlkeõpiku korral ühe sisupeatüki tõlget koos originaaltekstiga;

9) kuluridade kaupa esitatud eelarvet, kus näidatakse ka taotleja omaosalust;

10) selgitust, kuidas tagatakse kõrgkooliõpiku elektrooniline kättesaadavus, sealhulgas selle vorm ja püsiv ligipääsuviis;

11) kõrgkooliõpiku koostamise ajakava.

(2) Taotlust hinnatakse järgmiste aspektide põhjal:

1) autorite pädevus, sealhulgas töökogemus ja haridus valdkonnas;

2) kavandatava kõrgkooliõpiku sobivus kõrgkoolis kasutamiseks;

3) vajalike teemade esindatus, kavandatava käsikirja osade mahulised suhted;

4) näidete olemasolu ja ülevaatlikkus;

5) kavandatava kõrgkooliõpiku seostamine teiste samateemaliste õppematerjaliga;

6) kavandatava kõrgkooliõpiku keelekasutus;

7) kavandatava kõrgkooliõpiku terminoloogiline täpsus ja järjepidevus ning mõistete definitsioonide olemasolu;

8) kavandatava kõrgkooliõpiku ajakohasus, võrdlus teiste samateemaliste Eesti ja välismaiste õpikutega;

9) kavandatava kõrgkooliõpiku kasutatavus nii õppetöös kui ka käsiraamatuna laiemas lugejaskonnas;

10) kõrgkooliõpiku kui õppimist ja õpetamist toetava õppevara terviklik lahendus;

11) asjakohaste digitaalsete lahenduste kasutamise plaan.

(3) Hindamisprotsess koosneb järgmistest sammudest:

1) rakendusüksus edastab taotlused alakomisjonidele, kes edastavad kõrgkooliõpiku kavandid retsensentidele;

2) retsensendid esitavad alakomisjonidele retsensioonid ja ettepanekud kõrgkooliõpiku toetamise kohta;

3) iga alakomisjon pingereastab retsensentide arvamustele toetudes taotlused ning valib ja esitab juhtkomisjonile kuni kaks taotlust;

4) juhtkomisjon valib esitatud taotluste hulgast toetamiseks välja kuni kümme taotlust, lähtudes taotlustest ja alakomisjonide hinnangutest, kuid on otsuste tegemisel vaba.

§ 8. Parima kõrgkooliõpiku auhind

(1) Parima kõrgkooliõpiku auhinna eesmärk on tunnustada eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostajaid eestikeelse kõrghariduse õppevara loomise ja eesti teaduskeele arendamise eest.

(2) Auhind antakse välja igal aastal.

(3) Auhinnale võib esitada hinnatava aasta jooksul ilmunud eestikeelse kõrgkooliõpiku. Kõrgkooliõpiku ilmumisajaks loetakse ilmumisaasta märget kas õpiku tiitellehel või selle puudumise korral muul tõendataval kujul.

(4) Auhinnale tohib esitada vaid sellise kõrgkooliõpiku, mis on tasuta avalikult ja digitaalselt kättesaadav.

(5) Auhinnale võivad kandidaate esitada kõik soovijad. Selleks esitatakse taotlus, mis peab sisaldama:

1) allkirjastatud esildist põhjendusega selle kohta, miks kõrgkooliõpik peaks auhinna pälvima;

2) linki kõrgkooliõpiku veebiversioonile.

§ 9. Parima kõrgkooliõpiku auhinna määramine ja väljakuulutamine

(1) Parima kõrgkooliõpiku auhinnale esitatud õpikuid hindab määruse § 4 lõikes 3 nimetatud juhtkomisjon kümnepallisüsteemis, kus 1 pall on nõrk ja 10 palli suurepärane.

(2) Kõrgkooliõpikuid hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) terminoloogia ajakohasus ja ühtlus ning mõju eesti oskuskeele ja -sõnavara arengule;

2) keelekasutus ja stiil;

3) lisade ja registrite, sealhulgas soovitatava kirjanduse loetelu ning aineregistri olemasolu ja vastavus õpiku eesmärkidele;

4) praktilisus, sealhulgas ülesannete ja praktiliste tööde kirjelduste olemasolu;

5) rakenduslikkus, sealhulgas kasutatavus ka väljaspool õppetööd;

6) kõrgkooliõpiku üldilme ja kujundus;

7) e-lahenduste kasutamine.

(3) Parima kõrgkooliõpiku auhinna laureaadi valib kõrgkooliõpikute programmi juhtkomisjon valdkondlike ekspertide ettepanekute alusel. Auhind võidakse jagada kuni kahe õpiku vahel. Sobiva kandidaadi puudumisel on juhtkomisjonil õigus jätta auhind määramata.

(4) Juhtkomisjon teeb rakendusüksuse juhile ettepaneku kinnitada auhinna saaja käskkirjaga.

(5) Auhind on rahaline ja selle suurus määratakse Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleprogrammi eelarves.

(6) Parima kõrgkooliõpiku auhinna laureaadi kuulutatakse välja emakeelepäeva üritustel.

§ 10. Terminoloogiameetmest toetatavad tegevused

Meetmest toetatakse järgmisi tegevusi:

1) terminikomisjonide ja -töörühmade töö, et korrastada ja arendada oma valdkonna erialakeelt (edaspidi terminikomisjonide toetus);

2) terminikonverentside, -teabepäevade ja -töötubade korraldamine, et levitada oskusteavet ning tõhustada koostööd valdkondade sees ja vahel (edaspidi terminitöö edendamise toetus).

§ 11. Terminoloogiameetme elluviimine ja juhtimine

(1) Terminoloogiameetme tegevusi korraldab ja viib ellu rakendusüksus, kes juhindub oma töös terminoloogiameetmes kirjeldatud põhimõtetest ning juhtkomisjoni ettepanekutest.

(2) Rakendusüksus:

1) korraldab avatud taotlusvooru ja taotluste hindamise;

2) vahendab sihtrühmadele ja avalikkusele toetamispõhimõtete kohta teavet;

3) kontrollib toetuse saaja esitatud aruandeid.

(3) Terminoloogia meetmes kokku lepitud tegevuste täitmist suunab vähemalt seitsmeliikmeline juhtkomisjon, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(4) Juhtkomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning selle allasutuste, teiste ministeeriumide ja kõrgkoolide esindajad.

(5) Juhtkomisjon arvestab otsuseid tehes terminoloogiaekspertide hinnanguga taotleja varasema töö kohta.

(6) Juhtkomisjon:

1) töötab koosoleku vormis;

2) kinnitab taotlusvoorude juhendid, statuudid ja korrad;

3) valib toetuse saajad, arvestades muu hulgas ekspertide hinnanguid;

4) teeb rakendusüksuse juhile ettepaneku kinnitada toetatavad projektid ja sündmused;

5) levitab teavet oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise eesmärkide ja tulemuste kohta;

6) teeb ettepanekuid Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete muutmiseks või arendamiseks.

(7) Juhtkomisjonil on õigus teha ettepanekuid projektide algatamiseks ja rahvusvaheliseks koostööks eesmärgiga arendada eestikeelset terminivara.

§ 12. Terminikomisjonide toetus

(1) Terminikomisjonide toetusest antakse toetust terminikomisjonidele ja -töörühmadele, et toetada terminibaaside:

1) koostamist;

2) korrastamist.

(2) Terminikomisjoni või -töörühmana käsitatakse ekspertide rühma või eksperti, kes tegeleb oma valdkonna või eriala oskussõnavara korrastamise ja arendamisega.

(3) Terminitööna käsitatakse mõistete ja nende tähiste süstematiseerimise, süstemaatilise loomise, kogumise, kirjeldamise, töötluse ja esitusega seotud tööd.

(4) Terminibaasina käsitatakse terminiandmeid sisaldavat andmebaasi.

(5) Terminikomisjonide toetust saab taotleda nii tegutsev kui ka alustav terminikomisjon ja -töörühm, kes korrastab ja arendab oma valdkonna terminivara. Taotleja võib olla kas Eestis registreeritud juriidiline isik, mille juures terminikomisjon või -töörühm tegutseb, või füüsiline isik.

(6) Terminikomisjonide toetus on fikseeritud toetussumma, mille suurus sõltub projekti mahust. Mahtu arvestatakse mõistekirjete arvu alusel, seejuures läheb arvesse nii uute kirjete lisamine kui ka olemasolevate kirjete toimetamine. Projektide liigitus on järgmine:

1) esmakordse taotleja projekt või korduvtaotleja mikroprojekt – 20–49 mõistekirjet;

2) väike projekt – 50–99 mõistekirjet;

3) keskmine projekt – 100–499 mõistekirjet;

4) suur projekt – vähemalt 500 mõistekirjet.

(7) Terminiprojektide toetuse suurus kehtestatakse rakendusüksuse juhi käskkirjaga.

(8) Terminikomisjonide toetusest ei toetata:

1) terminisõnastike trükkimist;

2) riistvara ostmist.

§ 13. Terminikomisjonide toetuse taotluse hindamise tingimused

(1) Taotluste hindamisel võtab juhtkomisjon arvesse valdkonna vajadust ühtse terminivara ja terminiarenduse järele, teema aktuaalsust ja lubatavate kirjete hulka. Jätkutaotluste korral hinnatakse ka varasemat tööd, sealhulgas kirjete kvaliteeti ja arvu.

(2) Taotluste hindamisel toetatakse eelisjärjekorras neid taotlejaid, kes töötavad komisjoni vormis.

(3) Eksperdid võivad anda taotlejatele soovitusi terminibaasi korrastamiseks ja jätkutaotluse hindamisel arvestatakse ka nende täitmist.

§ 14. Terminitöö edendamise toetus

(1) Terminitöö edendamise toetuse eesmärk on toetada terminivara vahendamist, populariseerimist ja terminoloogiaürituste korraldamist, et edendada terminitööd.

(2) Toetust antakse terminikonverentside, -teabepäevade, -töötubade ja muu sarnase sündmuse (edaspidi koos sündmus) korraldamiseks, et levitada oskusteavet ja tõhustada koostööd valdkondade sees ja vahel.

(3) Terminitöö edendamise toetusest ei toetata:

1) riistvara ostmist;

2) füüsiliste reklaammaterjalide ja meenete ostmist;

3) välislähetusi.

(4) Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud.

§ 15. Terminitöö edendamise toetuse taotluse hindamise tingimused

Taotluste hindamisel võtab juhtkomitee arvesse plaanitava sündmuse sobivust konkursi eesmärkide ja tingimustega ning kavandatud eelarvet, lähtudes sündmuse eesmärgist ja sihtrühmast.

§ 16. Toetuse taotlemine

(1) Taotlusvooru korraldab rakendusüksus, kuulutades selle välja oma kodulehel ning teistes infokanalites.

(2) Taotleja esitab taotluse rakendusüksuse määratud tähtajaks Taotluste Menetlemise Infosüsteemis (edaspidi TMS).

(3) Taotleja esitab taotluse eesti keeles.

(4) Taotluses esitatakse kogu projekti eelarve, lisades võimaluse korral iga tegevuse kohta hinnapakkumuse.

(5) Kui taotleja on projektile taotlenud või saanud rahastust ka mujalt, märgib ta taotlusesse selle mahu ja allika.

(6) Taotluse esitamisel kinnitab taotleja, et taotlus on esitatud määruses kehtestatud toetuse andmise tingimusi ja korda arvestades.

§ 17. Taotluste hindamine

(1) Taotlusi hindavad juhtkomisjoni liikmed, vajaduse korral ka alakomisjon ja retsensendid, kes on erapooletud ega ole kasusaajana taotlusega seotud. Seotuse või huvide konflikti korral taandab hindaja end taotlust puudutavast arutelust ja otsustamisest.

(2) Juhtkomisjon võtab toetuste eraldamise otsustamisel arvesse ekspertide hinnanguid, kuid on otsuste tegemisel vaba.

(3) Taotlust ei vaadata läbi, kui seal esinevad puudused või kui taotleja ei ole esitanud eelmise taotlusvooru aruannet.

(4) Taotlus lükatakse tagasi, kui taotleja on esitanud valeandmeid, esineb plagiaadikahtlus või taotlusele sätestatud nõuded ei ole täidetud.

(5) Juhtkomisjon ja rakendusüksus ei kohustu selgitama taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise põhjusi.

§ 18. Toetuse määramine

(1) Toetuse saajad ja toetussummad otsustatakse ühe kuu jooksul, kõrgkooliõpiku toetuse puhul kuue kuu jooksul taotluste esitamise tähtajast arvates.

(2) Toetuse saajaid teavitatakse e-posti teel ja avalikustatakse rakendusüksuse kodulehel.

(3) Toetus eraldatakse rakendusüksuse juhi käskkirjaga, milles määratakse:

1) toetuse saaja;

2) toetatava projekti pealkiri;

3) toetuse summa;

4) toetuse väljamakse tähtaeg;

5) toetuse kasutamise periood;

6) lõpp- ja vajaduse korral vahearuande esitamise tähtaeg.

§ 19. Toetuse kasutamine

(1) Terminoloogiameetmest toetatavad tegevused peavad lõppema toetuse saamisega samal kalendriaastal. Kõrgkooliõpikute meetmest toetatavad tegevused lõppevad hiljemalt taotleja ja rakendusüksuse kokku lepitud tähtpäeval.

(2) Toetuse saaja kohustub nimetama Haridus- ja Teadusministeeriumit ning rakendusüksust toetajana projekti tegevusega seotud trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel.

(3) Rakendusüksusel on õigus küsida toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta ning küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta.

(4) Toetuse kasutamise aruandeid kontrollib rakendusüksus.

(5) Kui toetuse saaja otsustab projekti mitte ellu viia, annab ta sellest TMS-i kaudu rakendusüksusele teada ja rakendusüksus algatab toetuse täieliku tagasinõudmise.

(6) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist. Pikendamisvajaduse kohta peab toetuse saaja saatma rakendusüksusele TMS-i kaudu teate.

(7) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise otsustab rakendusüksus.

(8) Toetuse kasutamise perioodi pikendamise tulemusena ei tohi toetuse kasutamise lõplik tähtaeg olla taotluses märgitud esialgsest toetuse kasutamise tähtajast hilisem kui:

1) kõrgkooliõpiku projekti puhul kolm aastat;

2) terminiprojekti puhul kaks kuud.

(9) Kui toetuse saaja ei kasuta toetust kokkulepitud tähtajaks või toetuse kasutamise perioodi pikendamise korral kokkulepitud tähtajaks või siis ei esita aruannet tähtajaks, siis toetuse kasutamise perioodi rohkem ei pikendata ja rakendusüksusel on õigus algatada toetuse tagasinõudmine.

(10) Kui üks pool esitab TMS-is teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku toetuse kasutamise tingimusi muuta, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama 20 tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral põhjendatakse seda TMS-is kirjalikult.

(11) Toetuse kasutamise muudatused ja täiendused kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult TMS-is.

(12) Pool vastutab toetuse tingimuste täitmise eest ja hüvitab teisele poolele otsese varalise kahju, mille viimane on tekitanud kohustuste täitmatajätmise või ebakohase täitmisega.

(13) Pool ei vastuta teise poole ees ega ole kohustatud tekkinud kahju hüvitama, kui teine pool ei täida toetuse kasutamise tingimusi.

(14) Toetuse saaja peab toetuse kohta arvestust kooskõlas raamatupidamise seadusest tulenevate nõuetega.

(15) Toetuse saaja peab määruse alusel saadud toetuse mahus kulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust nii, et toetusest tasutud kulud on toetuse saaja raamatupidamises muudest kuludest eristatavad ning tõestatavad algupäraste kulu- ja maksedokumentidega.

(16) Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud originaaldokumente seitse aastat.

§ 20. Kõrgkooliõpiku toetuse kasutamise tingimused

Kõrgkooliõpiku toetuse saaja tagab, et toetuse abil valminud õpik on avalikult juurdepääsetavas repositooriumis tasuta kättesaadav.

§ 21. Terminikomisjoni toetuse kasutamise tingimused

(1) Terminikomisjoni toetuse saaja tagab terminibaasi elektroonilise avaldamise nii, et see oleks avalikult tasuta kättesaadav, ning on nõus jagama loodavat ressurssi Creative Commonsi litsentsiga CC BY 4.0. Lisaks määrab taotleja kontaktisiku ja avalikustab kontaktisiku ametliku meiliaadressi.

(2) Toetuse saaja teeb terminitööd rakendusüksuse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemis Ekilex, välja arvatud rakendusüksusega varem sõlmitud kirjaliku kokkuleppe korral, mis kinnitab vastupidist.

(3) Toetuse saaja veendub, et on järgitud rakendusüksuse veebilehel avaldatud mõistekirje kontrollnimekirjas esitatud nõudeid. Esmatähtis on, et:

1) iga mõiste ehk tähenduse kohta on koostatud üks mõistekirje;

2) igal terminiväljal on ainult üks termin;

3) eraldi terminiväljadel esitatakse lühendid ja samatähenduslikud, vananenud ning ebasoovitatavad terminid;

4) mõistekirje sisaldab viiteid seotud mõistetele ja definitsiooni, selle puudumisel kasutusnäidet;

5) termini, definitsiooni, kasutusnäite ja märkuse juures on allikaviited ja vormistatud on allikakirjed

(4) Toetuse saaja on valmis vastama rakendusüksuse terminiküsimustele, mis puudutavad tema valdkonda.

(5) Toetuse saaja teeb koostööd teiste sama valdkonna terminikomisjonide ja spetsialistidega. Vajaduse korral kaasab toetuse saaja terminitöösse ka keele- või terminitöö eksperdi.

(6) Toetuse saaja arvestab rakendusüksuse kirjalikult esitatud märkuste, juhiste ja muu tagasisidega.

(7) Toetuse saaja nõustub, et rakendusüksuse terminitöö eksperdid toimetavad nende koostatud Ekilexi terminibaasi tehniliselt, tehes seal vormistuslikke ja muid pisiparandusi.

§ 22. Terminitöö edendamise toetuse kasutamise tingimused

(1) Terminitöö edendamise toetuse saaja:

1) annab rakendusüksusele teada toetatud sündmuse toimumisajast, -kohast ja teemast vähemalt 21 päeva enne sündmuse toimumist;

2) lisab sündmuse info EKI keelekalendrisse;

3) võimaldab sündmusel osaleda tasuta ja veebi teel;

4) arvestab rakendusüksuse kirjalikult esitatud märkuste ja juhistega.

(2) Toetuse saajal on soovitatav talletada terminid, mis lepitakse kokku toetuse abil korraldatud sündmuse käigus, määruse § 21 lõikes 3 sätestatud soovitusi järgides sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex.

§ 23. Toetuse tagasinõudmine

(1) Rakendusüksus algatab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise ning ei pikenda toetuse kasutamise perioodi, kui:

1) rakendusüksus, tuginedes juhtkomisjoni hinnangule, on veendunud, et projekti ei viida ellu ka pikendatud tähtpäevaks;

2) toetuse saaja on kasutanud toetust mittesihipäraste kulude hüvitamiseks või teisel otstarbel, kui oli kokku lepitud;

3) toetuse saaja on esitanud valeandmeid;

4) toetuse saaja ei esitanud toetuse kasutamise aruannet tähtajaks ega ole esitanud taotlust aruande tähtaja pikendamiseks;

5) toetuse saaja on jätnud toetuse eraldamise otsusega sätestatud kohustused täitmata;

6) toetuse saaja ei ole järginud õigusakte;

7) toetuse saaja kohustuste täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

(2) Kõrgkooliõpiku projekti puhul algatab rakendusüksus toetuse täieliku tagasinõudmise ka juhul, kui kaks retsensenti on andnud õpiku käsikirjale negatiivse hinnangu.

(3) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt kõigi kulude, kulutuste ja kahju hüvitamist, mis tekivad rakendusüksusel kolmanda poole esitatud nõuetega taotleja tegevuse või tegevusetuse tõttu.

(4) Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse rakendusüksuse juhi käskkirjaga.

(5) Toetuse tagastamise nõudeõiguse tekkimisel peab taotleja toetuse tagastama 30 päeva jooksul vastavasisulise teate saamisest.

§ 24. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja kohustub:

1) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;

2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise käskkirjas nimetatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;

3) teavitama TMS-i kaudu rakendusüksust kirjalikult projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;

4) osutama rakendusüksusele toetuse sihipärase kasutamise ja aruande kontrollimisel igakülgset abi ning andma rakendusüksuse käsutusse rakendusüksuse määratud tähtajaks kõik soovitud ja toetusega seotud andmed ja dokumendid;

5) esitama rakendusüksusele TMS-is määratud tähtajaks aruande, kus kinnitab toetuse sihipärast kasutamist ning projekti elluviimist kokkulepitud mahus ja tingimustel;

6) tasuma kõik riiklikud maksud, vajaduse korral ka asutuse üldkululõivu, sealjuures ei tohi üldkululõiv olla suurem kui kümme protsenti toetuse kogusummast;

7) arvestama maha kõik tööjõukulud, kui toetust eraldatakse füüsilisele isikule;

8) tagama projekti elluviimisel, et selle käigus ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse õigusaktidest tulenevaid õigusi;

9) maksma toetuse osaliselt või täielikult rakendusüksusele tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks.

§ 25. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:

1) saada rakendusüksuselt teavet ja nõu, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

§ 26. Rakendusüksuse kohustused

Rakendusüksus kohustub:

1) tegema toetuse kasutamise üle järelevalvet;

2) vaatama toetuse saaja esitatud aruande üle ja kiitma selle heaks 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates, pärast mida loetakse toetus täielikult kasutatuks.

§ 27. Rakendusüksuse õigused

Rakendusüksusel on õigus:

1) nõuda toetuse osalist või tervikuna tagastamist;

2) nõuda tekkinud kahju hüvitamist, kui toetuse saaja jätab aruande tähtajaks esitamata või ei paranda dokumentides sisalduvat eksitavat teavet;

3) nõuda seadusjärgses määras viivist toetuse tagastamisega viivitatud aja eest;

4) küsida taotlejalt projekti edenemise ja toetuse kasutamise kohta teavet ning küsida tõendeid tegevuse toimumise ja tulemuste kohta;

5) küsida toetuse saajalt algdokumentide ja maksekorralduste koopiaid, mis tõendavad toetuse kasutamisel tekkinud kulutusi.