Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid, püügivahendiga veealale väljumiste arv ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal

§ 1. Kalapüük Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite ja veetaime kohta kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa on sätestatud lisas 1.

(2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud väikestele püügiruutudele Eesti Vabariigi territoriaalvees.

(3) Lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja maakondade ning püsiasustusega väikesaarte kaupa kalaliigi kohta on sätestatud lisas 1¹.

(4) Утратил силу

(5) Lisas 1¹ esitatud ICESi alarajoonid on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.03.2009, lk 70–108) III lisas.

§ 2. Kalapüük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad kalaliigi koguse kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel on sätestatud lisas 2.

(2) Kalapüügivõimalused kalaliigi kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade kaupa on sätestatud lisas 2¹.

(3) Lisas 2¹ esitatud ICESi alarajoonid on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas.

§ 3. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade kaupa on sätestatud lisas 3.

(2) Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagid ning §-s 6 kehtestatud metoodika alusel arvutatud püügivahendi lubatud aastasaak kalaliikide kaupa sätestatud lisas 3¹.

(3) Peipsi järvel ja Lämmijärvel §-s 6¹ kehtestatud metoodika alusel arvutatud põhjanoodaga veealale väljumiste arv põhjanooda omaduste kaupa on sätestatud lisas 3¹.

(4) Peipsi järvel ja Lämmijärvel §-s 6¹ kehtestatud metoodika alusel arvutatud pöörinoodaga veealale väljumiste arv pöörinooda omaduste kaupa on sätestatud lisas 3¹.

(5) Kui loale kantud põhjanoodaga, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, veealale väljumiste arv ei ole ammendunud, arvestatakse sellega väljumine sama omadusega põhjanoodaga veealale väljumiste arvu hulka.

(6) Kui loale kantud pöörinoodaga, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, veealale väljumiste arv ei ole ammendunud, arvestatakse sellega väljumine sama omadusega pöörinoodaga veealale väljumiste arvu hulka.

§ 4. Kalapüük Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade ja siseveekogude kaupa on sätestatud lisas 4.

§ 5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritavatel veealadel Euroopa Liidu kehtestatavate selliste püügivõimaluste korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.

(2) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.

(3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond, välja arvatud rannikuriikide sise- ja territoriaalmeri ja majandusvöönd, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1–41), II lisas kirjeldatud Atlandi edelaosa püügipiirkond 41.

(4) Reguleerimata kalaliigid selle paragrahvi tähenduses on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.

§ 6. Püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamine kalaliikide kaupa Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

(1) Püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamise korral Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võetakse aluseks aastate 2009–2018 andmed.

(2) Püügivahendi osakaal kalaliigi lubatud aastasaagist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on püügivahendiga võrdlusperioodil seal püütud kalaliigi summaarse koguse ning samal võrdlusperioodil seal püütud kalaliigi kogupüügi jagatis. Tulemus ümardatakse neljanda komakohani.

(3) Püügivahendi summaarne aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kalaliigi seal püüda lubatud aastasaagi ning lõikes 2 sätestatud püügivahendi osakaalu korrutis.

(4) Aastasaak ühe püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on lõikes 3 sätestatud püügivahendi summaarse aastasaagi ning kasutada lubatud püügivahendite arvu jagatis. Tulemus ümardatakse esimese komakohani.

(5) Ümardamise tulemusena saadud püügivahendite lubatud aastasaakidest üle jäänud kogused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisatakse püügivahendite vahel välja jagamata aastasaagile.

§ 6¹. Peipsi järvel ja Lämmijärvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu arvutamise metoodika

(1) Põhjanootadega veealale väljumiste arvu saamiseks korrutatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi järvel ja Lämmijärvel Eesti Vabariigile määratud põhja- ja pöörinootadega veealale väljumiste arv põhjanooda püügivõimalusega ning saadud tulemus jagatakse põhja- ja pöörinooda püügivõimalusega. Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni.

(2) Pöörinootadega veealale väljumiste arvu saamiseks korrutatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi järvel ja Lämmijärvel Eesti Vabariigile määratud põhja- ja pöörinootadega veealale väljumiste arv pöörinooda püügivõimalusega ning saadud tulemus jagatakse põhja- ja pöörinooda püügivõimalusega. Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni.

(3) Ühe põhjanoodaga veealale väljumiste arvu saamiseks jagatakse lõike 1 kohaselt saadud põhjanootadega veealale väljumiste arv põhjanooda püügivõimalusega. Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni.

(4) Ühe pöörinoodaga veealale väljumiste arvu saamiseks jagatakse lõike 2 kohaselt saadud pöörinootadega veealale väljumiste arv pöörinooda püügivõimalusega. Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni.

(5) Lõike 3 kohaselt saadud ühe põhjanoodaga veealale väljumiste arv jagatakse võrdsetes osades põhjanooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 44 millimeetrit, ja põhjanooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, kaupa.

(6) Lõike 4 kohaselt saadud ühe pöörinoodaga veealale väljumiste arv jagatakse võrdsetes osades pöörinooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 44 millimeetrit, ja pöörinooda, mille silmasuurus päras, vähem kui viie meetri ulatuses pära lõpuosast, on vähemalt 106 millimeetrit, kaupa.

(7) Ümardamise tulemusena saadud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ei jagata.

§ 7. Rakendussäte

Määruse lisas 3¹ sätestatud lubatud aastasaake rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a.