Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse nõuded

§ 1

Käesoleva määrusega sätestatakse tsiviillennunduses kasutatavate mootoriga õhusõidukite keskkonnakõlblikkuse nõuded ja õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse sertifikaadi (vorm lisatud) väljastamise nõuded. Keskkonnakõlblikkuse sertifikaadiga tunnistatakse mootoriga õhusõiduk keskkonnakõlblikuks ja lubatakse selle käitamine tsiviillennunduses.

§ 2

Mootoriga õhusõiduk on keskkonnakõlblik, kui mootorite heitgaaside saasteainete heitkogused (emissioonid) ja õhusõiduki müratase vastavad määruse 2. peatükis kehtestatud heitgaaside saasteainete heitkoguste ja 3. peatükis kehtestatud mürataseme piirväärtustele.

§ 3

Lennuamet väljastab «Eesti Vabariigi tsiviilõhusõidukite riiklikus registris» olevale mootoriga õhusõidukile keskkonnakõlblikkuse sertifikaadi viieks aastaks, mida uuendatakse käitaja taotlusel, kui õhusõiduk vastab keskkonnakõlblikkuse nõuetele.

§ 4

Mootoriga õhusõiduki keskkonnakõlblikkuse sertifikaadi väljaandmise või muutmise aluseks on valmistajatehase või pädeva lennundusasutuse poolt väljaantud tõend, mis kinnitab õhusõiduki vastavust Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (RTO) keskkonnakõlblikkuse standarditele ja nõuetele. Vastavuse aluseks olevad mõõtmised tehakse EN 45001 või ISO 10000 soovituslike standardite alusel akrediteeritud laborites RTO poolt tunnustatud metoodika kohaselt.

§ 9

Heitgaaside saasteainete heitkogus stardi-maandumistsükli kestel (Dp) määratakse grammides.

§ 10

1. jaanuaril 1983. a või hiljem valmistatud õhusõiduki mootoritel mõõdetud heitgaaside suitsusus (SN) ei tohi ületada järgmise valemiga arvutatavat piirväärtust:

SN = 83,6(Foo)-⁰,²⁷⁴

Kui arvutustulemus on väiksem kui 50, loetakse SN = 50

§ 11

(1) 1. jaanuaril 1986. a või hiljem valmistatud õhusõiduki mootorite, mille nimivõimsus on 26,7 kN ja enam, heitgaaside saasteainete heitkoguste mõõtmistulemuste ja mootori nimivõimsuse suhtarv ei tohi ületada alljärgnevates lõigetes toodud valemitega arvutatavaid piirväärtusi.
(2) Süsivesinikud (CH): D p/Foo = 19,6.
(3) Süsinikmonooksiid (CO): D p/Foo = 118,0.
(4) Lämmastikoksiidide (NOx ) puhul arvestatakse:

1) mootori tüüpi või mudelit, mille prototüüp on valmistatud enne 31. detsembrit 1995. a ja mootor ise enne 31. detsembrit 1999. a:
Dp/Foo = 40 + 2πoo;

2) mootori tüüpi või mudelit, mille prototüüp on valmistatud pärast 31. detsembrit 1995. a ja mootor ise pärast 31. detsembrit 1999. a:
Dp/Foo = 32 + 1,6πoo;

3) mootori tüüpi või mudelit, mille prototüüp on valmistatud pärast 31. detsembrit 2003. a ning mille surveaste on 30 või väiksem, kui suurim võimsus on üle 89 kN
Dp /Foo = 19 + 1,6πoo;
ja kui suurim võimsus on suurem kui 26,7 kN, kuid mitte üle 89 kN
Dp/Foo = 37,572 + 1,6πoo – 0,2087/ Foo;

4) mootori tüüpi või mudelit, mille prototüüp on valmistatud pärast 31. detsemberit 2003. a ning mille surveaste on suurem kui 30, kuid väiksem kui 62,5, kui suurim võimsus on üle 89 kN
Dp/Foo = 7 + 2,0πoo;
ja kui suurim võimsus on üle 26,7 kN, kuid mitte üle 89 kN
Dp/Foo = 42,71 + 1,4286πoo – 0,4013F oo + 0,00642πoo × Foo;

5) mootori tüüpi või mudelit, mille prototüüp on valmistatud pärast 31. detsembrit 2003. a ning mille surveaste on 62,5 või suurem:
Dp/Foo = 32 + 1,6πoo

§ 12

(1) Mootoriga õhusõidukite müratase ei tohi ületada alljärgnevate lõigete kohastes tabelites toodud mürataseme piirväärtusi olenevalt õhusõiduki stardimassist.

(2) Reaktiivlennuk, mille prototüüp on kinnitatud enne 6. oktoobrit 1977. a:

(3) Reaktiivlennuk, mille prototüüp vastab käesoleva paragrahvi lõikele 2, kuid lennukile on tehtud muudatusi ja selle sertifitseerimine toimus 26. novembril 1981. a või hiljem:

(4) Reaktiivlennuk, mille prototüüp on kinnitatud 6. oktoobril 1977. a või hiljem, propellerlennuk stardimassiga üle 5700 kg, mille prototüüp on kinnitatud ajavahemikus 1. jaanuarist 1986. a kuni 17. novembrini 1988. a, ning propellerlennuk stardimassiga üle 9000 kg, mille prototüüp on kinnitatud pärast 17. novembrit 1988. a:

(5) Propellerlennuk stardimassiga üle 5700 kg, mille prototüüp on kinnitatud enne 1. jaanuari 1985. a:

(6) Propellerlennuk stardimassiga mitte üle 9000 kg, mille prototüüp on kinnitatud enne 17. novembrit 1988. a:

(7) Propellerlennuk stardimassiga mitte üle 9000 kg, mille prototüüp on kinnitatud 17. novembril 1988. a või hiljem:

(8) Kopter stardimassiga mitte üle 2730 kg, mille prototüüp on kinnitatud 11. novembril 1993. a või hiljem:

(9) Kopter, mille prototüüp on kinnitatud 1. jaanuaril 1985. a või hiljem:

§ 13

Allahelikiirusega tsiviilkasutuses olevad reaktiivlennukid, mille suurim lubatud stardimass on 34 000 kg või rohkem või millel tüübitunnistuse kohaselt on rohkem kui 19 reisijakohta, peavad vastama paragrahvi 12 lõikes 4 toodud mürataseme piirväärtusele.

¹Nõukogu direktiiv 80/51/EMÜ allahelikiirusega õhusõidukite müra piiramise kohta (ELT L 018, 24.01.1980, lk 26–28), nõukogu direktiiv 83/206/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 80/51/EMÜ allahelikiirusega õhusõidukite müra piiramise kohta (ELT L 117, 4.05.1983, lk 15–17), nõukogu direktiiv 89/629/EMÜ tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta (ELT L 363, 13.12.1989, lk 27–29), nõukogu direktiiv 92/14/EMÜ rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas käsitletud lennukite käitamise piiramise kohta (ELT L 076, 23.03.1992, lk 21–27), nõukogu direktiiv 98/20/EÜ, millega muudetakse direktiivi 92/14/EMÜ (rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas käsitletud lennukite käitamise piiramise kohta) lisa (ELT L 107, 7.04.1998, lk 4–9), komisjoni direktiiv 1999/28/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/14/EMÜ (rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas käsitletud lennukite käitamise piiramise kohta) lisa (ELT L 118, 6.05.1999, lk 53–54), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/30/EÜ müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel (ELT L 85, 28.03.2002, lk 40–46.