Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega kehtestatakse:

1) ravimite väljakirjutamise ja apteekidest retsepti või tellimislehe alusel väljastamise tingimused ja kord, sealhulgas nõuded retseptiplankide, tellimislehtede ja saatedokumentide säilitamisele ja arvestusele;

2) retsepti vorm;

3) ravimite Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni retsepti (edaspidi EL retsept) alusel apteekidest väljastamise tingimused ja kord;

4) ravimite kaugmüügi tingimused ja kord.

(2) Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse retseptide vormistamisele veterinaarravimite väljakirjutamisel veterinaararsti poolt niivõrd, kuivõrd see pole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 07.01.2019, lk 43–167), ja ravimiseaduse § 15 lõike 7¹ alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega, arvestades veterinaarravimite väljakirjutamise erisusi, ning apteegist ravimite väljastamisele veterinaarretsepti alusel. Veterinaarretsepti vorm on kehtestatud nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

(3) Ühele retseptile võib kirjutada ja ühe retsepti alusel võib väljastada ainult ühe ravimi, v.a EL retsepti korral.

§ 2. Ravimite väljakirjutamine

(1) Retsepte ja tellimislehti võib välja kirjutada Eestis kehtiva müügiloaga ravimitele, ravimi ekstemporaalseks valmistamiseks apteegis ning ravimiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 7–9 ettenähtud juhul müügiloata ravimitele. Kui ravimi väljakirjutamise õigust omav isik kirjutab retsepti välja müügiloata ravimile ravimiseaduse § 21 lõike 1 alusel või lõigete 7–9 alusel antud müügiloata ravimi turustamise loal märgitust erineva diagnoosi või ravimvormiga, peab ta esitama Ravimiametile taotluse müügiloata ravimi turustamiseks.

(2) Ravimeid võivad meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil kasutamiseks välja kirjutada ainult Eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise õigust omavad arstid, hambaarstid, ämmaemandad, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õed ja perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötavad õed nende poolt ravitavate isikute ambulatoorseks raviks.

(2¹) Retsept kirjutatakse välja elektroonilisel kujul (edaspidi elektrooniline retsept) või käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatud erandolukorras paberil (edaspidi paberretsept).

(2²) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 lõike 1¹ alusel Tervisekassa eelarvest rahastatava antiretroviirusravimi (edaspidi ARV-ravim) väljakirjutamise õigus on ainult infektsionistil ja pediaater-infektsionistil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3⁵ sätestatud juhul. Infektsionist ja pediaater-infektsionist märgivad retseptile oma ametinimetuse.

(2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ravimi väljakirjutamise õigust omaval tervishoiutöötajal on õigus, arvestades käesolevas määruses kehtestatud piiranguid, kirjutada ravim välja endale erandlikus olukorras ägeda mööduva haiguse tavapäraseks raviks või kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks, kui see on olukorda arvestades otstarbekas.

(3) Hambaarstil on õigus märkides retseptile oma ametinimetuse retseptile välja kirjutada üksnes alljärgnevaid ravimeid ja aineid:

1) ATC kood A01 – stomatoloogilised preparaadid;

2) ATC kood B02 – verejooksu tõkestavad ained;

2¹) ATC kood D01 – seenevastased ained dermatoloogiliseks kasutamiseks;

3) ATC kood D06 – antibiootikumid ja kemoterapeutikumid dermatoloogiliseks kasutamiseks;

3¹) ATC kood D07 – kortikosteroidid dermatoloogiliseks kasutamiseks;

3²) ATC kood D11AH02 – pimekroliimus;

4) ATC kood J01 – antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks;

5) ATC kood J02 – seentevastased ained süsteemseks kasutamiseks;

6) ATC kood J05AB – nukleosiidid ja nukleotiidid, välja arvatud pöördtranskriptaasi inhibiitorid;

7) ATC kood H02 – kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks;

8) ATC kood M01A – mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained;

9) ATC kood M02A – paikselt kasutatavad preparaadid liigese- ja lihasevalude korral;

9¹) ATC kood N02AJ – opioidide kombinatsioonid mitteopioidsete analgeetikumidega;

9²) ATC kood N01B – lokaalanesteetikumid;

10) ATC kood N02AX – teised opioidid ning teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, välja arvatud narkootilise ravimi retsepti alusel väljastatavad ravimid;

10¹) ATC kood N02BF – gabapentinoidid;

10²) ATC kood N03AF – karboksamiidi derivaadid;

10³) ATC kood N05BA – bensodiasepiini derivaadid, kavandatava raviprotseduuri jaoks müügiloleva ravimipakendi väikseim blister (tabletid, kapslid) või väikseim originaalpakend (muud ravimvormid), kuid mitte üle 30 tableti ega ühe originaalpakendi;

11) ATC kood N05CD08 – midasolaam, kavandatava raviprotseduuri jaoks müügiloleva ravimipakendi väikseim blister (tabletid, kapslid) või väikseim originaalpakend (muud ravimvormid), kuid mitte üle kümne tableti ega ühe originaalpakendi;

11¹) ATC kood N06AA09 – amitriptüliin;

11²) ATC kood N06AX21 – duloksetiin;

11³) ATC kood N07AX01 – pilokarpiin;

11⁴) ATC kood P01AB01 – metronidasool;

12) ATC kood R05D – köha pärssivad ained;

13) ATC kood R01 – nohu leevendavad ained;

14) ATC kood R06 – antihistamiinsed ained süsteemseks kasutamiseks;

14¹) ATC kood S01FA01 – atropiin;

15) etüülalkohol;

16) teised ravimid, mille Eestis kehtiva müügiloa andmisel kinnitatud näidustuseks on hammaste, suuõõne ja lõualuu piirkonna haigused.

(3¹) Ämmaemandal on õigus, märkides retseptile oma ametinimetuse, retseptile välja kirjutada üksnes alljärgnevaid ravimeid ja aineid:

1) ATC kood A01AB09 – mikonasool suukaudne geel, suu, neelu ja seedetrakti kandidiaasi ravi;

2) ATC kood A02B – maohappe sekretsiooni pärssivad ravimid, välja arvatud esmane retsept;

3) ATC kood A03A – spasmolüütilised ja kõhupuhitusevastased ained;

4) ATC kood B02BA01 – fütomenadioon, vastsündinu hemorraagia haiguse profülaktika;

5) ATC kood B03A – aneemiavastased ained;

6) ATC kood C05A – antihemorroidaalsed ained paikseks kasutamiseks;

7) ATC kood G01A – infektsioonivastased ained lokaalseks kasutamiseks;

8) ATC kood G02B – paikselt kasutatavad rasestumisvastased ravimid;

9) ATC kood G03A – hormonaalsed rasestumisvastased ravimid;

10) ATC kood G03DA02 – medroksüprogesteroon rasestumise vältimise näidustusel, välja arvatud esmane retsept;

10¹) ATC kood G03F – hormoonasendusravi, välja arvatud esmane retsept;

11) ATC kood G03HB01 – tsüproterooni ja östrogeenide kombinatsioon, välja arvatud esmane retsept;

12) ATC kood H01BB – oksütotsiin ja selle analoogid sünnitusjärgseks kasutamiseks;

12¹) ATC kood J01FA10 – genitaalse klamüdioosi ravi (diagnoosikoodi A56.0 puhul);

13) ATC kood J01XE – nitrofuraani derivaadid;

14) ATC kood J02AC01 – flukonasool suukaudsed vormid;

15) ATC kood J06BB01 – anti-D humaanimmunoglobuliin, Rh(D) immuniseerumise postnataalne profülaktika Rh(D)-negatiivsetel naistel;

16) ATC kood R06AA81 – rasedusaegse iivelduse ja oksendamise sümptomaatiline ravi.

(3²) Perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötaval õel on õigus, märkides retseptile oma ametinimetuse, välja kirjutada üksnes alljärgnevaid ravimeid ja aineid:

1) ATC kood A10 – diabeedi raviks kasutatavad ained, välja arvatud esmane retsept;

2) ATC kood B01AA03 – varfariin (kodade virvendusarütmia raviks), välja arvatud esmane retsept;

3) ATC kood C02, C03, C07 (välja arvatud sotalool), C08 ja C09 – kõrgvererõhutõvevastased ravimid, välja arvatud esmane retsept;

4) ATC kood C10 – vere lipiidide sisaldust vähendavad ained, välja arvatud esmane retsept;

5) ATC kood D06BA01 – hõbesulfadiasiin;

6) ATC kood G02B, G03A ja G03DA02 – hormonaalsed rasestumisvastased ravimid, välja arvatud esmane retsept;

7) ATC kood H03A – kilpnäärme hormoonid, välja arvatud esmane retsept;

8) ATC kood J01XE01 – nitrofurantoiin (ägeda tüsistumata tsüstiidi raviks);

9) imikute toitesegud, välja arvatud esmane retsept;

10) ATC kood V03AB15 – naloksoon.

(3³) Perearsti nimistu alusel tegutseva perearstiga koos töötav õde peab perearstiga konsulteerima kõige harvem üks kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul, et hinnata koos ravi jätkamist või selle muutmise vajadust. Konsultatsioon tuleb dokumenteerida patsiendile tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti.

(3⁴) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel on õigus, märkides retseptile oma ametinimetuse, välja kirjutada üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3² loetletud ravimeid ja aineid.

(3⁵) Infektsionisti või pediaater-infektsionistiga koos töötaval tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel on õigus, märkides retseptile oma ametinimetuse, kirjutada retseptile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3² loetletud ravimitele ja ainetele ka käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud ravimeid, välja arvatud esmase retsepti korral.

(3⁶) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õde peab arstiga konsulteerima kõige harvem üks kord korduvretsepti realiseerimise perioodi jooksul, et hinnata koos ravi jätkumist ja selle muutmise vajadust.

(3⁷) Lisaks üldistele käesolevas määruses sätestatud piirangutele on tervishoiutöötajal keelatud endale välja kirjutada ravimeid, mis sisaldavad sotsiaalministri määrusega kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja kuuluvaid aineid.

(4) Ravimeid soodustusega väljastamiseks võivad välja kirjutada «Ravikindlustuse seaduse» § 41 lõikes 2 nimetatud isikud Tervisekassas kindlustatud isikutele ja Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis kindlustatud isikutele (edaspidi EL kindlustatu), kes tõendavad oma kindlustuskaitset kehtiva Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud kehtiva vormikohase tõendi (E112, E123, S2, DA1) alusel.

(5) Ravim kirjutatakse välja vastava näidustuse olemasolul ja määratud ravi peab kajastuma tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis koos retsepti numbri äramärkimisega. Kannete tegemisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 4² lõike 3 alusel kehtestatud korrast.

(6) Ühele retseptile kirjutatakse ravimit koguses, mis on vajalik ägeda haigestumise korral ühe ravikuuri läbimiseks ning kroonilise või pikaajalise haiguse korral kahe- kuni kolmekuulise ravi jaoks. Kroonilise või pikaajalise haiguse korral võib ravimit välja kirjutada vähem kui kahekuuliseks raviks vajaliku koguse vaid ravi alustamisel või muutmisel. ARV-ravimeid võib välja kirjutada kuni 12-kuuliseks raviks.

(6¹) Patsiendile narkootilise ravimi retsepti alusel väljakirjutatava ravimi kogus ei tohi ületada temale üheks kuuks vajaminevat kogust. Kui ühele retseptile väljakirjutatava ravimi suurimale kogusele on kehtestatud piirang käesoleva määruse lisa 4 punktis 1, lähtutakse sellest, ületamata üheks kuuks vajaminevat kogust.

(6²) Bensodiasepiini ja bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit on lubatud välja kirjutada järgmiselt:

1) kui isikule ei ole viimase 12 kuu jooksul bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja kirjutatud, on lubatud ühele retseptile välja kirjutada Eestis turustatavat väikseima toimeaine sisaldusega ravimpreparaati kõige rohkem lisa 4 punktis 2 sätestatud maksimaalses koguses;

2) kui isikule kirjutatakse bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja korduvalt, on lubatud ravimit ühe ravimvormi kohta 30 päeva jooksul välja kirjutada summaarselt kõige rohkem lisa 4 punktis 3 sätestatud koguses;

3) kui isikule on vaja bensodiasepiini või bensodiasepiinisarnast ainet sisaldavat ravimit välja kirjutada lisa 4 punktis 3 sätestatud kogusest suuremas koguses või kuni kolmeks kuuks, võivad perearst ja eriarstid kasutada raviskeemi kooskõlastamiseks e-konsultatsiooni.

(6³) Narkootilist või psühhotroopset ainet on lubatud isikule välja kirjutada reisi kestuse ajaks isiku raviks vajaminevas koguses rohkem kui käesoleva määruse lisas 4 sätestatud, kuid mitte rohkem kui 30 päevaks, märkides retseptile „reisi ajaks”, ja tehes patsiendi haiguslukku või tervisekaarti sellekohase kande.

(7) Retsepti alusel ei ole lubatud välja kirjutada ketamiini, esketamiini, fentanüüli, tiopentaali, naatriumoksübaati, alfentaniili, sufentaniili ja remifentaniili sisaldavaid süstitavaid ravimvorme ning buprenorfiini suukaudseid ravimvorme.

(8) Утратил силу

(9) Утратил силу

(9¹) Metüülfenidaati ja amfetamiine sisaldavate ravimite esmase väljakirjutamise õigus on ainult psühhiaatril. Väljakirjutamise piirangut kohaldatakse ka inimese suhtes, kes pole viimase 12 kuu jooksul talle välja kirjutatud retsepti alusel metüülfenidaati või amfetamiine sisaldavaid ravimeid välja ostnud.

(9²) Narkootilise ravimi retseptile kirjutatakse ravimeid, mis sisaldavad sotsiaalministri määrusega kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja kuuluvaid aineid.

(9³) Narkootilise ravimi retsepti alusel ning käesoleva määruse lisas 4 toodud ravimeid ei või enne patsiendi vastuvõtu läbiviimist esmaselt välja kirjutada.

(9⁴) Klonasepaami sisaldavaid ravimeid on lubatud välja kirjutada ainult RHK 10 koodidega G40, G20–G26 ja G63.

(9⁵) Riigihanke ravimi retseptile kirjutatakse ARV-ravimeid. Retsepti kinnitamisel loetakse ravim retsepti väljakirjutamise õigust omava isiku poolt väljastatuks.

(10) Retsepti ravimi kahe-, kolme- või kuuekordseks väljastamiseks (edaspidi korduvretsept) võib kirjutada ainult juhul, kui ravimi väljakirjutaja on vastavat ravimit selle saaja ravis varem edukalt kasutanud ja ravimi väljakirjutaja on veendunud, et patsiendi ohutus ja ravi tõhusus on tagatud, samuti rasestumisvastaste preparaatide määramisel.

(11) Korduvretseptile peab kirjutama ravimit soodustusega väljastamiseks koguses, mis on vajalik kahe- kuni kolmekuulise ravi jaoks.

(12) Korduvretsepti väljakirjutamisel määratleb ravimi väljakirjutaja retsepti kordsuse.

(13) Korduvretsepti ei või välja kirjutada narkootilistele ravimitele, anksiolüütikumidele, uinutitele, rahustitele, antibakteriaalsetele, immunoloogilistele ja radiofarmatseutilistele ravimitele, ARV-ravimitele ega ravimitele, mille väljastamisele on kehtestatud koguselised piirangud käesoleva määruse lisas 4.

(13¹) Kui retseptikeskuse vastutav töötleja on teinud kättesaadavaks ravimite koostoimete hindamise täiendava funktsionaalsuse, tuleb ravimi väljakirjutamisel seda kasutada, välja arvatud juhul, kui väljakirjutaja tarkvara tagab samaväärse tulemuse.

(14) Elektroonilise retsepti väljakirjutamisel kinnitab retsepti väljakirjutanud isik retsepti põhjendatust ja õigusaktidele vastavust pärast seda, kui retseptikeskus on andnud info selle kohta, et esitatud andmed on korrektsed. Paberretseptil kinnitab retsepti väljakirjutanud isik seda oma allkirjaga.

§ 3. Retseptide liigid, vorminõuded ja kehtivus

(1) Retseptide liigid on tavaline retsept, narkootilise ravimi retsept ja riigihanke ravimi retsept.

(2) Tavaline retsept on retsept ravimi ühe-, kahe-, kolme- või kuuekordseks väljastamiseks. Ühekordne retsept kehtib 60 päeva, kahekordne retsept 120 päeva, kolmekordne retsept 180 päeva ja kuuekordne retsept 540 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega.

(3) Narkootilise ravimi retsept kehtib 30 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega. Kui ravimi väljakirjutaja hinnangul on vajalik ja põhjendatud jätkata ravi enam kui üks kuu ning ravimi väljakirjutaja on veendunud, et patsiendi ohutus ja ravi tõhusus on tagatud, võib välja kirjutada kuni kuus ühekordset narkootilise ravimi retsepti. Korraga väljastatakse isikule ravim vaid ühe kehtiva retsepti alusel.

(3¹) Riigihanke ravimi retsept kehtib 60 päeva, kui retseptil ei ole näidatud lühemat kehtivusaega.

(4) Paberretsept ravimi ühekordseks väljastamiseks on originaalsuuruses mõõdus 127 × 158 mm, trükitud rohelisele paberile rohelise värviga, vasakus ülanurgas plangi nime all on täht (kasutatakse ladina keele tähestikku; igal retseptiplankide seerial on oma täht alates ladina tähestiku viimasest tähest – Z, Y, X, ...; viimane kasutatav täht on D) ja punast värvi seitsmekohaline number, vasakus servas on 80-millimeetrise vahega köiteaugud ja plangi servades on turvajoonis.

§ 4. Ravimi väljakirjutamisel retseptile kantavad andmed

(1) Retseptile, v.a veterinaarretseptile, tuleb märkida järgmised andmed:

1) patsiendi nimi, isikukood ja kontaktandmed, EL kindlustatu puhul vähemalt elukohariik ja isikukood käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud kindlustuskaitset tõendava dokumendi järgi;

2) patsiendi vanus aastates (alla 4-aastastel lastel aastates ja kuudes);

2¹) ravimi väljakirjutamise aluseks oleva diagnoosi kolme- või neljakohaline kood vastavalt Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikatsiooni 10. versioonile (RHK-10);

3) soodustuse määr (100%, 90%, 75%, 50%) või soodustuse puudumine (täishind);

3¹) töövõimetuspensioni olemasolu tulenevalt „Riikliku pensionikindlustuse seadusest”;

3²) märge patsiendi kindlustatuse kohta;

3³) tuvastatud osaline või puuduv töövõime tulenevalt töövõimetoetuse seadusest;

4) valmisravimi ja standardiseeritud ekstemporaalse ravimi puhul ravimvorm, ravimpreparaadi või toimeaine nimetus, toimeaine sisaldus ja ravimi koguhulk;

5) ravimpreparaadi nimetuse kasutamisel põhjendus asendamise keelamise kohta;

5¹) müügiloata ravimi kasutamise taotlemisel meditsiiniline põhjendus selle kasutamise kohta;

6) ekstemporaalselt valmistatavate ravimite, välja arvatud standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite puhul ravimi täielik koostis, koostisainete sisaldus ja ravimi koguhulk ning pöördumine apteegi poole ravimi valmistamiseks ja väljastamiseks;

7) ravimi kasutamisjuhend (ühekordne annus, manustamisviis, kasutamissagedus ja kasutamiskestus);

8) retsepti väljakirjutaja nimi (trükitähtedega, trükituna või pitsatina), registreerimiskood, eriala, telefon, e-posti aadress ja allkiri (paberretseptil);

9) retsepti väljakirjutamise kuupäev ja retsepti kehtivusaeg;

10) retsepti väljakirjutaja töökoht (tervishoiuteenuse osutaja nimi), tegevuskoha aadress, registrikood (äriühingu äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku kood) või isikukood (äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtjal).

(1¹) Утратил силу

(2) Soodustusega väljakirjutatud ravimi paberretseptile, mis väljastatakse isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud dokumendi alusel, lisab tervishoiuteenuse osutaja nimetatud dokumendi koopia.

(2¹) Soodustusega väljakirjutatud elektroonilisele retseptile, mis väljastatakse isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset käesoleva määruse § 2 lõikes 4 sätestatud dokumendi alusel, lisatakse retseptikeskuses lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised andmed:

1) sünniaeg ja sugu;

2) paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud dokumendi liik;

3) paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud dokumendi number;

4) paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud dokumendi väljastanud riik;

5) paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud dokumendi väljastanud asutus;

6) paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud dokumendi väljastamise kuupäev ning selle kehtivuse alguse ja lõppemise kuupäev.

(2²) Soodustusega elektroonilise retsepti väljakirjutamisel säilitab tervishoiuteenuse osutaja § 2 lõikes 4 sätestatud dokumendi koopiat vähemalt kolm aastat, välja arvatud juhul, kui ravim on välja kirjutatud, kasutades keskset elektroonilist lahendust, milles säilitatakse dokumendi koopiat vähemalt sama kaua.

(3) Утратил силу

(4) Retseptile tuleb ravimi koguhulk märkida, et see võimaldaks valida patsiendile sobivaimat originaalpakendi suurust või selle kordset, järgmiselt:

1) toimeaine täpse sisaldusena ravimis ja väljastatavate ühikute (tabletid, kapslid, suposiidid jm) koguarvuna, või

2) ühekordse annuse, annustamise sageduse ja ravi kestusena (päevades).

(5) Ravim kirjutatakse välja, kasutades selleks ravimis sisalduva toimeaine nimetust.

(6) Ravimi väljakirjutaja võib kasutada ravimpreparaadi nimetust juhul, kui ta hindab ravimi asendamist teise sama toimeainet samas koguses ja samas või samaväärses ravimvormis sisaldava ravimpreparaadiga patsiendile meditsiiniliselt sobimatuks, sealhulgas kui tegemist on bioloogilise või kitsa terapeutilise vahemikuga ravimiga või kui patsiendil esineb tõendatud ülitundlikkus teiste sama toimeainega ravimite abiainete suhtes. Sel juhul märgib ravimi väljakirjutaja retseptile põhjenduse ravimpreparaadi asendamise keelamise kohta ning kannab põhjenduse ka tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti.

(7) Ravimi väljakirjutaja peab patsienti teavitama ravimi asendamise võimalusest ja tingimustest, ravimi asendamise keelamisel selle põhjusest.

(8) Утратил силу

(9) Andmed patsiendi kohta ja ravimi kasutamisjuhend tuleb kirjutada eesti keeles. Ravimi kasutamisjuhend võib vajadusel olla täiendavalt kirjutatud ka muus patsiendile arusaadavas keeles. Ravimite kasutamisjuhendis tuleb kasutada patsiendile arusaadavaid väljendeid.

(9¹) Ravimi kasutamisjuhendis on lubatud teha muudatusi vaid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel kehtestatud ravimiskeemi teatist kasutades. Ravimi kasutamisjuhendis võib muudatusi teha vaid ravimi väljakirjutamise õigust omav isik ning need dokumenteeritakse elektroonilisel retseptil.

(10) Kõik arvud peavad retseptil olema kirjutatud araabia numbritega.

(11) Kui ravimi kogus märgitakse retseptil muudes ühikutes kui grammides, tuleb arvu taha märkida mõõtühik.

(12) Kui ravimi väljakirjutaja kasutab teadlikult teistsugust annustamisskeemi või manustamisviisi, kui on kirjeldatud ravimi omaduste kokkuvõttes, tuleb retseptile soovitud annuse või manustamisviisi järele märkida «!!».

(13) Утратил силу

§ 5. Retseptide vormistamine

(1) Ravimi väljakirjutaja on kohustatud retsepti välja kirjutama elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui retseptikeskust ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel kasutada või isik vajab retsepti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

(1¹) Narkootilist ja psühhotroopset ainet ning ARV-ravimit võib välja kirjutada ainult elektrooniliselt.

(2) Paberretsepte võib vormistada ainult nummerdatud retseptiplankidele, mille vorm on esitatud määruse lisas 1. Paberretsept täidetakse loetavas käekirjas, kasutades mittekustuvat kirjutusvahendit, või prinditakse. Kui Tervisekassa ei saa hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras paberretsepte väljastada ja arstile varem väljastatud paberretseptid on arstil välja kirjutatud, võib arst paberretsepti puudumise korral kirjutada retsepti tühjale paberile samade andmetega, mis on retsepti vormil.

(3) Paberretsepti täitmisel arvuti ja printeri abil tuleb arvestada järgmiste nõuetega:

1) kogu nõutud teave peab olema paigutatud selleks retseptil ette nähtud lahtritesse;

2) retseptile ei tohi kanda teisi kui § 4 lõikes 1 nimetatud andmeid ega kasutada lühendeid;

3) tarkvaras tuleb kasutada ja välja trükkida ravimite toimeainete nimetused või ravimpreparaatide nimetused ainult täielikul kujul;

4) tarkvaras tuleb kasutada ning välja trükkida ravimvorm ja toimeaine sisaldus;

5) ravimi annustamise osas tuleb kirjutada ühekordne annus numbrina (näiteks «30 mg») ja kasutamissagedus sõnadena (näiteks «kaks korda ööpäevas») ning märkida vajalik ravimi koguhulk numbritena sulgudes (näiteks «(90 tabl)»).

(4) Retsepti väljakirjutamisel kasutatav tarkvara:

1) peab tagama, et ravimi nimetuse valikul või sisestamiseks kuvatakse esimesena ravimi toimeaine nimetus ja seejärel ravimpreparaatide nimetused tähestikulises järjekorras või vastavalt rakendatavatele soodusmääradele;

2) retsepti väljakirjutamisel kasutatav tarkvara ei tohi sisaldada mingeid viiteid ega linke kindla ravimpreparaadi eelistamiseks;

3) retsepti väljakirjutamisel kasutatav tarkvara peab tagama, et tarkvaraga töötamise ajal oleks välistatud ravimi reklaam või muul viisil ravimi väljakirjutaja mõjutamine.

(5) Paberretsept kinnitatakse ravimi väljakirjutaja allkirjaga ning pitsati jäljendiga (juhul kui kasutatakse pitsatit) kõigil retsepti eksemplaridel. Elektroonilise retsepti väljakirjutamisel kinnitatakse retsept ravimi väljakirjutaja poolt pärast seda, kui retseptikeskus on andnud info selle kohta, et esitatud andmed on korrektsed.

(6) Elektroonilise retsepti väljakirjutamise korral määratleb isik, kellele retsept välja kirjutatakse, ravimi väljaostja järgmiselt:

1) isik ise;

2) nimeliselt määratletud kolmas isik;

3) määratlemata väljaostja.

§ 6. Isikutele üld- ja veterinaarapteegist ravimite väljastamine

(1) Retseptiravimeid võib isikutele üld- ja veterinaarapteegist väljastada ainult nõuetekohaselt täidetud retsepti ja veterinaarretsepti alusel. Retseptiravimi väljaostja isik tuleb tuvastada isikut tõendava dokumendi alusel või elektroonilise isikutuvastuse vahendusel. Kui ravimi väljaostja ei ole see isik, kellele retsept välja kirjutati, peab ta lisaks enda isiku tuvastamisele ütlema patsiendi nime ja isikukoodi. Enne ravimi väljastamist patsiendist erinevale isikule veendub apteeker retseptikeskuses ravimi teisele isikule väljastamise õiguses kooskõlas § 5 lõike 6 punktidega 2 ja 3.

(2) Narkootilisi aineid on isikutele üld- ja veterinaarapteekidest lubatud väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, arvestades selle juures käesoleva määruse lisas 4 ravimite väljastamisele kehtestatud koguselisi piiranguid ning § 2 lõigetes 6¹, 6², 6³, 7, 9¹ ja 9⁴ kehtestatud väljakirjutamise piiranguid.

(2¹) Kui narkootilist või psühhotroopset ainet on isiku raviarsti poolt välja kirjutatud vastavalt käesoleva määruse § 2 lõikes 6³ sätestatule, võib apteek väljastada isikule retseptil väljakirjutatud koguse, kuid mitte rohkem kui 30 päevaks vajaminevas koguses. Ravimi väljastamisel tuleb arvestada ravimiseaduse § 17 lõike 1, § 19 lõike 5 ja § 21 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõudeid.

(2²) ARV-ravimeid üldapteegist ei väljastata.

(3) Ekstemporaalselt valmistatavate ravimite koosseisu kuuluvate ainete väljastamine eraldi on keelatud.

(4) Etüülalkoholi on lubatud väljastada ainult retsepti alusel nii puhtal kujul kui segus maksimaalselt kuni 150 g.

(5) Kui ravimi väljakirjutamisel on kasutatud ravimi toimeaine nimetust, peab ravimi väljastaja pakkuma patsiendile sobivate ravimite hulgast ravimpreparaati, mille puhul on patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel vähim. Kui retsepti esitaja keeldub soodsaima ravimpreparaadi ostmisest või ei ole temale soodsaim ravimpreparaat hulgimüügist saadaval, märgib ravimi väljastaja vastava põhjenduse retseptile.

(5¹) Käsimüügiravimi väljastamisel tuleb patsienti teavitada samaväärsetest ravimitest ning pakkuda temale sobivat soodsaimat ravimpreparaati.

(6) Kui välja on kirjutatud ravimpreparaat, mis apteegis hetkel puudub, peab apteek ravimi hankima mõistliku aja jooksul arvates retsepti esitamisest, v.a juhul, kui Ravimiamet kinnitab, et see ei ole Eestis saadaval. Viimasel juhul peab apteek sellest informeerima retsepti väljakirjutajat ning seejärel teavitama lahendusest retsepti esitajat. Konsulteerides ravimi väljakirjutajaga ja viimase nõusolekul võib asendada väljakirjutatud ravimi käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud tingimustel.

(7) Väljakirjutatud valmisravimi koguhulga erinemisel tootja originaalpakendite suurusest tuleb väljastada lähima suurusega originaalpakend, juhindudes käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust. Pakendi jagamine on lubatud ainult selliste ravimvormide korral, kus jagamisel säilivad esmase pakendi (blister, ribapakend, tuub, ampull, viaal) kõigil osadel ravimi nimetus, müügiloa hoidja nimi, toimeaine sisaldus, partii number ja viimane kõlblikkusaeg, ning ravimiga antakse kaasa pakendi infoleht. Ravimite personaalsel jaendamisel (edaspidi personaalne jaendamine) juhindutakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust, sõltumata originaalpakendi suurusest.

(8) Kui retsept on välja kirjutatud ravimile, millele ei ole Eestis kehtivat müügiluba ja mille kasutamise õigustatuse kohta on Ravimiamet teinud otsuse, tuleb apteegil esitada järelepärimine Eestis ravimite hulgimüügiõigust omavatele isikutele ning hankida ravim mõistliku aja jooksul arvates retsepti esitamisest, v.a juhul, kui hulgimüüja teatab, et sobivat ravimit ei saa Eestisse tarnida. Viimasel juhul teavitab apteek sellest retsepti väljakirjutajat ning lahendusest retsepti esitajat.

(8¹) Ravimiseaduse § 21 lõigete 7–9 alusel turustada lubatud müügiloata ravimeid võib paberretsepti alusel väljastada ainult juhul, kui väljastaja on eelnevalt Ravimiametist kontrollinud, et paberretseptil märgitud toimeaine, tugevus, ravimvorm ja diagnoosi kood vastavad turustamisloal märgitule.

(9) Утратил силу

(9¹) Ravimi väljastamisel kasutatav tarkvara ei tohi sisaldada viiteid ega linke kindla ravimpreparaadi eelistamiseks, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud nõude täitmiseks pakkuda ravimpreparaati, mille puhul on patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel vähim. Ravimi väljastamisel kasutatav tarkvara peab tagama, et tarkvaraga töötamise ajal oleks välistatud ravimi reklaam või muul viisil ravimi väljastaja mõjutamine.

(9²) Ravimi väljastamisel kasutatav tarkvara peab tagama teabe kättesaadavuse ravimi väljastajale nende ravimite kohta, millele on kehtestatud ravikindlustuse seaduse alusel piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud nõude täitmiseks.

(10) Ravimi väljastaja kannab retseptile ravimi väljastamise kohta ravimiseaduse § 81 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses toodud andmed.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 kohased andmed tuleb retseptile ja retseptikeskusesse kanda ravimi väljastamise ajal või viivitamata pärast ravimi väljastamist juhul, kui retseptikeskust ei ole võimalik ravimi väljastamise ajal kasutada. Ühe retsepti alusel mitmes osas väljastatud personaalselt jaendatud retseptiravimi väljastamise andmed tuleb kanda paberretseptile väljastamise ajal ja retseptikeskusesse ravimi viimase osa väljastamise ajal ning lõpetatakse jaendatava ravimi retsepti broneering.

(11¹) Ravimi väljastaja võib broneerida müügiloata ravimi retsepti. Retseptikeskuse vastutav töötleja võib ravimi väljastaja ettepanekul broneerida personaalselt jaendatava või apteegis valmistatava ravimi retsepti või retsepti, kui see on vajalik ravimi kättesaadavuse tagamiseks.

(12) Ravimi kasutamist käsitlev tekst kantakse väljastatava ravimi pakendile või pakendi külge kinnitatavale lehele. Kleebise kasutamise korral ei tohi see varjata olulist teavet. Ravimi väljastamisel tuleb ravimi ostjale suuliselt ning arusaadavalt ja piisavas mahus selgitada ravimi õiget ja ohutut kasutamist ning juhtida tema tähelepanu ravimi õigele säilitamisele ja pakendil olevatele muudele märkustele.

(13) Kui retseptil ei ole kõiki nõutud andmeid, paberretseptil on tehtud parandusi või on välja kirjutatud omavahel sobimatuid aineid, ei tohi apteek retsepti alusel ravimeid väljastada ja retsept tuleb apteeki hoiule võtta. Selliseid retsepte tuleb apteegis hoida teistest retseptidest eraldi.

(14) Lõike 13 alusel apteegis hoiule võetud retsepti korral peab sellest kohe telefonitsi teavitama ravimi väljakirjutajat ning lahendusest teavitama retsepti esitajat.

(15) Kahtlusel retsepti õigsuses on ravimi väljastaja kohustatud võtma ühendust ravimi väljakirjutanud isikuga, edasi lükkama ravimi väljastamise ja säilitama retsepti apteegis kuni asjaolude selgumiseni. Retsepti võltsimise kahtlusest tuleb viivitamatult teavitada Ravimiametit.

(15¹) Kui apteekril tekib pärast ravimit väljaostva kolmanda isiku nõustamist ravimi sihipärases ja ratsionaalses kasutamises kahtlus, et isikut ei ole volitatud ravimit välja ostma, on tal õigus keelduda ravimi väljastamisest.

(16) Утратил силу

(16¹) Kui välja on kirjutatud ravimit, mille väljastamine retsepti alusel ei ole lubatud, ei tohi apteek retsepti alusel ravimit väljastada. Sellisest retseptist tuleb teavitada Ravimiametit, paberretsepti puhul tuleb võtta retsept apteeki hoiule.

(17) Kõigil juhtudel, kui ravimi õigeks väljastamiseks on olnud vajalik võtta ühendust ravimit väljakirjutanud isikuga ja temalt saadud teabe alusel on tehtud muudatusi väljastatava ravimpreparaadi, väljastatava koguse või muude ravimi väljastamist puudutavate asjaolude suhtes, tuleb ravimi väljastajal edastada vastav info retseptikeskusesse. Paberretseptil kannab ravimi väljastaja vastava teabe retsepti pöördele ning kinnitab seda oma nime ja allkirjaga. Narkootilise ja psühhotroopse ravimi väljastatavat kogust ei tohi ravimi väljastaja suurendada.

(18) Ravimi väljastajal on õigus teha kehtivale paberretseptile parandusi juhul, kui retsepti väljakirjutanud isiku poolt retseptile kantud andmed soodustuse määra kohta on muutunud ebaõigeks seoses õigusaktide muutmisega või on vastuolus kehtivate õigusaktidega. Retsepti parandamise ja selle alusel ravimi väljastamise eest vastutab paranduste tegija, kes peab tehtud parandused kinnitama retsepti pöördel oma nime ja allkirjaga. Paberretsepti andmete sisestamisel retseptikeskusesse tuleb tehtud parandused märkida ka retseptikeskuses.

(19) Ravimi müügi korral märgitakse kviitungi väljastamisel ravimi jaemüügihind ja makstud hind, sealhulgas omaosaluse alusmäär, täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise summa ja jääk, soodustuse protsent ja summa ning piirhinda ületav summa.

(20) Retseptiravimite väljastamine peab apteegis kajastuma retseptiarvestuses vastavalt «Ravimiseaduse» § 31 lõike 6 punkti 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

§ 6¹. Isikutele üld- ja veterinaarapteegist ravimite väljastamine EL retsepti alusel

(1) EL retsepti alusel ravimi väljastamisele ei kohaldu käesoleva määruse § 6 lõiked 1–2¹ ja 8.

(2) EL retsepti alusel ei või apteegist ravimit väljastada, kui väljastaja ei ole täielikult veendunud EL retsepti õiguspärasuses ja kehtivuses. Retsepti võltsimise kahtlusest tuleb viivitamata teatada Ravimiametile.

(3) EL retsepti alusel võib isikule apteegist ravimeid väljastada ainult juhul, kui retseptile on arusaadavalt kantud kõik järgmised andmed:

1) isiku, kellele ravim on välja kirjutatud, nimi;

2) väljakirjutatud ravimi ravimvorm, ravimpreparaadi või toimeaine nimetus ja toimeaine sisaldus;

3) ravimi kasutamisjuhend (ühekordne annus, kasutamissagedus);

4) EL retsepti väljakirjutaja nimi ja allkiri;

5) EL retsepti väljakirjutamise kuupäev.

(3¹) Veterinaarretsepti alusel võib isikule apteegist ravimeid väljastada ainult juhul, kui retseptile on arusaadavalt kantud kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 artikli 105 lõikes 5 loetletud andmed, võttes arvesse, et mikroobivastase ravimi retsept kehtib viis päeva alates selle väljastamise kuupäevast.

(4) Kui EL retseptile ei ole märgitud selle isiku, kellele ravim on välja kirjutatud, vanust või sünniaega või isikukoodi, veterinaarretsepti korral käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud andmeid, tuleb ravimi väljastajal puuduvaid andmeid ravimi ohutuks väljastamiseks retsepti esitanud isikult küsida, kanda vastav teave paberretsepti pöördele ning kinnitada see oma nime ja allkirjaga või elektroonilise retsepti puhul kanda apteegi infosüsteemi.

(5) Kõigil juhtudel, kui ravimi õigeks väljastamiseks on olnud vajalik võtta ühendust ravimit väljakirjutanud isikuga ja temalt saadud teabe alusel on tehtud muudatusi väljastatava ravimpreparaadi, väljastatava koguse või muude ravimi väljastamist puudutavate asjaolude suhtes, tuleb ravimi väljastajal kanda vastav teave paberretsepti pöördele ja kinnitada see oma nime ja allkirjaga või elektroonilise retsepti puhul kanda apteegi infosüsteemi.

(6) Kui EL retseptile on välja kirjutatud ravimpreparaadi nimetus ja puudub täpsustus, kas ravimit võib asendada või mitte, või puudub EL retseptile välja kirjutatud ravimpreparaadil Eestis müügiluba, teavitatakse sellest isikut ning tema nõusolekul asendatakse ravimpreparaat sama toimeainet samas koguses ja ravimvormis sisaldava ravimiga, välja arvatud juhul, kui asendamine ei ole lubatud.

(7) Kui EL retseptil on tehtud parandusi, välja on kirjutatud omavahel sobimatuid aineid või isiku, kellele ravim on välja kirjutatud, vanusele sobimatu ravimvorm või annus, ei või apteegist ravimit väljastada.

(8) Ravimi väljastamise ajal kannab väljastaja EL retseptile järgmised andmed:

1) väljastatud ravimpreparaadi nimetus, toimeaine sisaldus ja kogus pakendis;

2) väljastatud ravimi pakendi hind, väljastatud pakendite arv ja ravimi hind kokku;

3) ravimi väljastamise kuupäev ja väljastaja allkiri;

4) apteegi nimi ja tegutsemiskoha aadress.

(9) EL retsept võetakse hoiule apteeki, v.a juhul, kui osa EL retseptile väljakirjutatud ravimi kogusest või ravimitest jääb väljastamata.

(10) Kui EL retsept võetakse hoiule apteeki, annab ravimi väljastaja ravimi ostjale koopia EL retseptist. Kui EL retsept antakse ravimi ostjale tagasi, jätab ravimi väljastaja koopia EL retseptist endale. EL retsepti koopia peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmeid.

(11) Утратил силу

(12) Ravimi kasutamist käsitlev tekst lisatakse kas väljastatava ravimi pakendile või selle külge kinnitatavale lehele.

(13) Retseptiravimite väljastamine peab apteegis kajastuma retseptiarvestuses vastavalt «Ravimiseaduse» § 31 lõike 6 punkti 3 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele.

§ 6². Isikutele ravimite väljastamine ravimite kaugmüügil

(1) Ravimite kaugmüügil tuleb ravimid väljastada tellimuse kohaselt komplekteeritud transpordipakendis, mis tagab ravimite jõudmise adressaadini ilma, et ravimi omadused oleksid muutunud.

(2) Enne transpordipakendi väljastamist tuleb pakendi komplekteeritust kontrollida ning teostatud kontroll dokumenteerida.

(3) Transpordipakendisse lisatakse saateleht, millele kantakse muuhulgas tellija nimi, tellimuse number, ravimit väljastava apteegi nimi ja kontaktandmed, apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja ärinimi, pakendi komplekteeritust kontrollinud isiku nimi ning retseptiravimi korral retsepti number.

(4) Transpordipakendis peab olema teave, et väljastatud ravimeid ei osteta tagasi ja neid saab apteeki tagastada vaid hävitamiseks. Transpordipakendis peab samuti olema hoiatus, et ravimit ei tohi kasutada, kui saadetis ei vasta tellimusele, on avatud või kahjustatud või on kahtlus, et toode on defektne ning et sellistel juhtudel tuleb koheselt võtta ühendust ravimi väljastanud apteegiga. Transpordipakendisse lisatakse üleskutse lugeda enne ravimi tarvitamist pakendi infolehte.

(5) Transpordipakendil ei tohi olla viidet konkreetsele ravimile.

(6) Transpordipakendile kantakse ravimite kättetoimetajale arusaadavalt teave saadetise säilitamistingimuste, kättetoimetamiskoha ja hiliseima kättetoimetamise aja kohta ning tellimuse number. Kuni saadetise kättetoimetamiseni adressaadile vastutab ravimite eest ravimi väljastanud apteek.

(7) Saadetis antakse adressaadile või tema määratud esindajale üle allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel.

(8) Transpordipakendi saatedokumendile märgitakse ravimi väljastanud apteegi nimi ja kontaktandmed, apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja ärinimi, posti- või kaubaveoteenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, saadetise üleandmise-vastuvõtmise kuupäev ning tellimuse number. Samale või sellega seotud saatedokumendile kantakse saadetise kättetoimetamise kuupäev ning adressaadi või tema esindaja nimi ja allkiri, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud erisust. Kättetoimetaja edastab dokumendid apteegile viie tööpäeva jooksul pärast ravimi kättetoimetamist.

(9) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse ka ravimiseaduse § 31 lõikes 5⁷ sätestatud ravimite kättetoimetamise teenuse osutamise korral.

§ 7. Teistele isikutele apteegist ravimite väljastamine

(1) Retseptiravimeid võib üld- ja veterinaarapteek väljastada tervishoiuteenuse osutajatele, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale tervishoiuteenuse osutajale ning teistele ravimite väljakirjutamisõigust omavatele isikutele ja isikutele, kellel on õigusaktist tulenevalt õigus retseptiravimite hankimiseks.

(1¹) Ämmaemandale võib üldapteek väljastada üksnes alljärgnevaid ravimeid ja aineid:

1) ravimid, mille väljakirjutamise õigus on ämmaemandal käesoleva määruse § 2 lõike 3¹ alusel;

2) ATC kood B02AA02 – traneksaamhape;

3) ATC kood B05X – intravenoossete lahuste lisandid;

4) ATC kood C01CA24 – epinefriin ehk adrenaliin;

5) ATC kood N01B – lokaalanesteetikumid;

6) ATC kood G02A – emakasse toimivad ained;

7) ATC kood H01BB – oksütotsiin ja selle analoogid;

8) ATC kood B02BA01 – fütomenadioon (K-vitamiin).

(1²) Iseseisva ambulatoorse õendusabiteenuse osutajale võib üldapteek väljastada üksnes alljärgnevaid retseptiravimeid ja aineid:

1) ATC kood C01CA24 – epinefriini süstelahus;

2) ATC kood B05XA03 – naatriumkloriidi 0,9%-line infusioonilahus;

3) ATC kood R06AE07 – tsetirisiin;

4) ATC kood R03AC02 – salbutamooli inhalatsiooniaerosool;

5) ATC kood B05BA03 – süsivesikud, 10%-line infusioonilahus.

(2) Утратил силу

(3) Retseptiravimid väljastatakse tellimislehe alusel koostatud saatedokumendiga. Iga tellimislehe alusel vormistatakse eraldi saatedokument. Käsimüügiravimid väljastatakse saatedokumendiga.

(4) Haiglaapteegist võib tervishoiuteenuse osutajale väljastada käsimüügi- ja retseptiravimeid tellimislehe alusel koostatud saatedokumendiga.

(5) Apteegist võib käsimüügi- ja retseptiravimeid väljastada apteegi haruapteegile, teisele apteegile, hulgimüügiettevõttele ja tootmisettevõttele saatedokumendiga.

§ 8. Tellimislehtede ja saatedokumentide vormistamine

(1) Tellimislehed ja saatedokumendid vormistatakse elektrooniliselt. Juhul kui see ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, võib nimetatud dokumendid vormistada paberkandjale.

(2) Tellimisleht peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) ravimeid telliva juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja nimi ja kontaktandmed, veterinaararstil nimi, kontaktandmed ja tegevusloa number, haiglaapteegist tellimise korral haigla osakonna nimetus;

2) apteegi nimi ja aadress (v.a kui haigla tellib oma apteegist);

3) tellimislehe koostamise kuupäev;

4) iga ravimi kohta toimeaine või ravimpreparaadi nimetus, ravimvorm, toimeaine sisaldus, ravimi koguhulk;

5) ravimite väljakirjutamisõigust omava isiku nimi ja allkiri, haigla oma haiglaapteegist tellides tellimuse koostaja nimi, õigusaktidest tuleneva retseptiravimite hankimise õiguse omamisel tellimisõigust omava isiku nimi ja allkiri.

(3) Narkootilise ravimi tellimisleht peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele sisaldama tervishoiuteenuse osutaja, veterinaararsti või veterinaarpraksisega tegeleva ettevõtte poolt määratud narkootiliste ravimite käitlemise eest vastutava isiku nime ja allkirja. Nõue ei kehti haiglates sama haigla osakondadele narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite väljastamisel.

(4) Saatedokumendil peavad olema järgmised andmed:

1) apteegi nimi;

2) apteegi tegutsemiskoha aadress ja telefoninumber, v.a väljastamisel apteegist haruapteegile või haiglaapteegist sama haigla osakonnale;

3) tellimislehe kuupäev, kui ravim väljastatakse tellimislehe alusel;

4) saaja nimi, haiglaapteegi puhul sama haigla osakonna nimetus ja tellija nimi;

5) saaja aadress, v.a väljastamisel apteegist haruapteegile või haiglaapteegist sama haigla osakonnale;

6) saatedokumendi koostamise kuupäev;

7) iga ravimi kohta ravimi nimetus, ravimvorm, toimeaine(te) sisaldus, kogus pakendis, pakendite koguarv;

7¹) apteegis seeriaviisiliselt valmistatud või jaendatud ravimi seeria number;

8) kui ravimeid väljastatakse edasimüügiks, siis partii number, ravimi kuuluvus käsimüügi- või retseptiravimite hulka ning müügiloata ravimitel sellekohane märge;

9) väljastushind, välja arvatud haiglaapteegist ravimite väljastamisel oma haigla tarbeks;

10) väljastaja ja vastuvõtja nimed.

(5) Saatedokumendid peavad olema kinnitatud väljastaja ja vastuvõtja allkirjaga viisil, mis võimaldab tuvastada väljastamise ja vastuvõtmise kuupäeva, ning need peavad olemas olema nii väljastajal kui ka vastuvõtjal. Paberil saatedokumendid koostatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljastajale ja teine vastuvõtjale. Haiglaapteegist sama haigla osakonnale väljastamisel võib paberil saatedokument olla ühes eksemplaris, mida säilitatakse haiglaapteegis.

(6) Saatedokumendina võib kasutada tellimislehte, kui viimasele on jäetud kohad lõikes 4 loetletud andmete kandmiseks.

§ 9. Retseptiplankide, tellimislehtede ja saatedokumentide säilitamine ja arvestus

(1) Retseptiplanke väljastab tervishoiuteenuse osutajatele tasu eest Tervisekassa, kontrollides, et retseptiplankide saajal on kehtiv tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, dokumenteerides retseptiplankide numbrid ja pidades arvestust väljaantud retseptiplankide üle.

(2) Retseptiplankide andmisel ravimite väljakirjutamisõigust omavate isikute käsutusse peab tervishoiuteenuse osutaja üles märkima isiku nime ning talle väljastatud retseptiplankide numbrid ning sellest teatama Tervisekassale viimase päringul.

(2¹) Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemisel või selle kehtetuks tunnistamisel või tervishoiuteenuse osutamise lõpetamisel peab endine tervishoiuteenuse osutaja tagastama kasutamata retseptiplangid Tervisekassale.

(3) Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja peavad retseptiplankide jaotust kajastavat arvestust säilitama viis aastat.

(4) Retseptiplanke ei tohi säilitada allkirjastatult ja retsepti väljakirjutaja isikliku pitsati jäljendiga. Kasutamata retseptiplanke ei tohi edasi anda teisele isikule. Retseptiplankide säilitamisel tuleb välistada nende sattumine teise isiku kätte. Retseptiplankide vargusest ja kadumisest tuleb viivitamatult teatada Ravimiametile.

(5) Väljastamise aluseks olevat retsepti eksemplari, millel on apteegist ravimi väljastaja allkiri, tellimislehti ja saatedokumente peab pärast ravimi väljastamist apteegis säilitama väljastamiskuupäevade järjekorras kolm aastat.

(5¹) Утратил силу

(6) Утратил силу

(7) Утратил силу

(7¹) Утратил силу

(8) Tervisekassa kirjalikul nõudmisel väljastab apteek nõutud retsepti kinnitatud koopia Tervisekassale.

(9) Tervisekassa vastab viie tööpäeva jooksul Ravimiameti päringule apteegist väljastatud ravimite kohta. Vastuses esitatakse kõik apteegist Tervisekassale väljastatud retseptile kantud andmed, v.a patsiendi nimi ja isikukood.

(10) Ravimiameti päringule lisaandmete saamiseks vastab Tervisekassa ühe kuu jooksul.

§ 10. Rakendussätted

(1) Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 2005. a.

(2) Alates 1. maist 2005. a võib ravimeid välja kirjutada ainult käesoleva korra alusel kehtestatud retseptiplangile.

(3) Enne 1. maid 2005. a välja kirjutatud retseptiravimeid võib apteegist väljastada kuni retseptile märgitud kehtivusaja lõpuni.

(4) Kuni «Ravikindlustuse seaduse» 1. septembrini 2008 kehtiva redaktsiooni § 46 lg 2 alusel sõlmitud lepingu kehtivuse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuarini 2010, loetakse «Ravimiseaduse» § 81 lõigetes 5 ja 11 sisalduv apteegiteenuse osutaja kohustus täidetuks, kui apteegiteenuse osutaja on soodustingimustel väljastatud ravimi paberretsepti andnud üle ja sellel olevad andmed elektroonilisel kujul edastanud Eesti Haigekassale.

(5) Kui retseptikeskust ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel kasutada, loetakse kuni 1. jaanuarini 2010 «Ravimiseaduse» § 81 lõigetes 5 ja 11 sisalduv apteegiteenuse osutaja kohustus täidetuks, kui apteegiteenuse osutaja on säilitanud lõikes 4 nimetamata ravimi paberretsepti apteegis käesoleva määruse kehtestatud korras.

(6) Arstidel ja hambaarstidel on õigus kasutada enne 1. aprilli 2010. a väljastatud ja trükitud retseptiplankide vorme.

(7) Arstidel, hambaarstidel ja ämmaemandatel on õigus kasutada enne 1. juulit 2010. a väljastatud ja trükitud korduvretseptiplankide vorme.

(8) Enne 2011. a 1. oktoobrit trükitud retseptiplankide vorme võib väljastada ja kasutada kuni 30.09.2013.

(9) Enne 1. märtsi 2014. a trükitud retseptiplankide vorme võib väljastada ja kasutada kuni 31. oktoobrini 2015. a.

(10) Enne 1. jaanuari 2016. a trükitud retseptiplankide vorme võib väljastada ja kasutada kuni 1. jaanuarini 2018. a.

(11) Enne 1. aprilli 2023. a trükitud määruse lisas 1 esitatud retseptiplankide vorme võib väljastada ja kasutada kuni 31. detsembrini 2029. a.

(12) Määruse lisas 1 asendatakse sõnad „Eesti Haigekassa” sõnaga „Tervisekassa”. Määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses hiljemalt 31. detsembriks 2029. a.

(13) Määruse § 2 lõikes 9⁴ sätestatud piirangut klonasepaami sisaldavate ravimite väljakirjutamisel ei kohaldata patsientide suhtes, kellele on klonasepaami sisaldavaid ravimeid määruse § 2 lõike 9⁴ jõustumisele eelneva 12 kuu jooksul välja kirjutatud vähemalt kahel korral.

(14) Enne 1. detsembrit 2023. a välja kirjutatud ravimi väljakirjutajale jäänud narkootilise ravimi paberretseptide koopiad tuleb säilitada selle välja kirjutanud arsti töökohas (tervishoiuteenuse osutaja juures) väljakirjutamiskuupäevade järjekorras viis aastat.

(15) Tervishoiuteenuse osutaja peab kasutamata korduvretseptide ja narkootilise ravimi paberretseptide plangid hävitama 31. detsembriks 2023. a, dokumenteerides hävitamise kuupäeva ja viisi ning retseptiplankide numbrid.

(16) Enne 1. detsembrit 2023. a välja kirjutatud retseptiravimeid võib apteegist väljastada kuni retseptile märgitud kehtivusaja lõpuni.