Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 43 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord» (juurde lisatud). Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevat korda rakendatakse valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamisel ja ümberkorraldamisel ning nende tegevuse lõpetamisel, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti. 2. Riigiharidusasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord on kindlaks määratud haridusseadusega, mõnd liiki haridusasutuste kohta käivate eriseadustega ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrustega, samuti nende haridusasutuste põhikirjadega. Käesolev kord reguleerib nende haridusasutuste moodustamist ja ümberkorraldamist ning nende tegevuse lõpetamist niivõrd, kuivõrd loetletud aktidega ei ole sätestatud teisiti. [ RT I 2002, 99, 585 – jõust. 01.01.2003] 3. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi on valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutus) riigieelarvest finantseeritav asutus, kelle põhiülesanne ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. 4. Riigiasutuse moodustab ja korraldab ümber ning lõpetab tema tegevuse: 1) kõrgemalseisev valitsusasutus; 2) seaduses sätestatud ja seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatud juhtudel Vabariigi Valitsus. 5. Vabariigi Valitsuse moodustatud riigiasutuse korraldab ümber ja lõpetab tema tegevuse samuti Vabariigi Valitsus, kui Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiasutuse põhimääruses ei ole ette nähtud teisiti. 6. Kui riigiasutuse ümberkorraldamisega kaasneb tema valduses oleva kinnisvara üleminek valitsusasutuse või teise valitsusasutuse hallatava, riigivara valitsema volitatud riigiasutuse valdusse, on riigiasutuse ümberkorraldajaks Vabariigi Valitsus. [ RT I 2004, 72, 508 – jõust. 29.10.2004] 7. Riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on teda haldav valitsusasutus (ministeerium või Riigikantselei). [ RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] II. RIIGIASUTUSE MOODUSTAMINE 8. Riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus enda või oma valitsemisalas olevate teiste valitsusasutuste teenindamiseks või teiste riiklike ülesannete täitmiseks kultuuri-, haridus-, sotsiaal- või muus valdkonnas. 9. Riigiasutust ei moodustata, kui: 1) jooksval eelarveaastal puudub kõrgemalseisva valitsusasutuse eelarves riigiasutuse moodustamiseks vajalik raha; 2) riigiasutuse täidetavad ülesanded ei tulene seadusest või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusest; 3) sotsiaal-kultuurilise funktsioonita riigiasutuse moodustamisega kaasneks olemasoleva riigiasutuse või valitsusasutuse ülesannete dubleerimine; 4) puudub vajadus osutada teenuseid riigiasutuse kaudu. Moodustamisdokumentide esitamine 10. Moodustamisettepaneku esitab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile: 1) ministeeriumi moodustatava riigiasutuse puhul ministeeriumi kantsler või ministeeriumi valitsemisalas oleva ameti või inspektsiooni peadirektor; [ RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 2) Riigikantselei moodustatava riigiasutuse puhul riigisekretäri määratud isik; [ RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 3) [kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 4) Vabariigi Valitsuse moodustatava riigiasutuse puhul käesoleva punkti alapunktides 1-3 nimetatud ametnikud olenevalt moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest; 5) muu asutus, organ või ametnik, kellele selline õigus on antud seadusega või seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. 11. Moodustamisettepanekule lisatakse riigiasutuse põhimääruse eelnõu, eelarve eelnõu ja moodustamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu. Moodustamisettepaneku koostamine 12. Moodustamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10. 13. Riigiasutuse moodustamise ettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama: 1) riigiasutuse moodustamise põhjendust; 2) moodustamise majanduslikke kaalutlusi; 3) andmeid personali või personali leidmise võimaluste kohta, samuti uue riigiasutuse töötajate arvu ja koosseisu ning kvalifikatsiooninõuete kohta; 4) moodustamisest tingitud võimalikke muudatusi õigusaktides. 14. Moodustamise põhjenduses tuleb märkida: 1) riigiasutuse tegevusvaldkond, sealhulgas täidetavad riiklikud ülesanded ja osutatavad teenused; 2) õigusakt, mille alusel riiklikke ülesandeid täidetakse või vajadus osutada teenuseid riigiasutuse kaudu, sealhulgas põhjendus, miks ei saa kavandatavaid teenuseid osta erasektorilt; 3) riigiasutuse ülesannete ja kõrgemalseisva valitsusasutuse ülesannete seos ning nende asutuste suhe ülesannete täitmisel ja riigiasutuse poolt teenuste osutamisel; 4) uue riigiasutuse moodustamisega kaasnevad võimalikud muudatused valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuses. 15. Majanduslike kaa