Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
действуетс 28.09.2026· RT I, 18.09.2026, 2· Keskkonnaminister
Содержание
Нажмите на точку перед параграфом, частью или пунктом: точная ссылка, ссылка на место, объяснение, история редакций, судебная практика и заметки.
§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk
Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 1 lõike 2 punkti 12 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi hariliku kobarpea (Ligularia sibirica (L.) Cass.) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta selle liigi soodsa seisundi tagamiseks.
§ 2. Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse alla võtmine
Kaitse alla võetakse järgmised hariliku kobarpea püsielupaigad:
Edise Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kukruse külas ja Jõhvi vallas Kotinuka külas;
Jõhvi Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Kotinuka külas;
Sootaga Tartu maakonnas Tartu vallas Sootaga külas, Vasula alevikus ja Vedu külas;
Kikaste Tartu maakonnas Luunja vallas Kikaste külas;
Väägvere Tartu maakonnas Tartu vallas Kikivere ja Väägvere külas;
Tagula Valga maakonnas Valga vallas Tagula külas ja Otepää vallas Sarapuu külas;
Alekvere Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Alekvere külas;
Kikivere Tartu maakonnas Tartu vallas Kikivere külas;
Kobratu Tartu maakonnas Tartu vallas Kobratu külas;
Palli Võru maakonnas Rõuge vallas Palli külas.
Sootaga püsielupaik jaguneb Sootaga 1 ja Sootaga 2 sihtkaitsevööndiks.
Hariliku kobarpea püsielupaikade piirid on esitatud määruse lisas olevatel kaartidel².
§ 3. Püsielupaiga valitseja
«Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitsekord
Püsielupaiga maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.
Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord käesoleva määruse erisustega.
Püsielupaigas on lubatud:
inimeste viibimine;
marjade ja seente kogumine;
jahipidamine;
kalapüük;
sõidukiga sõitmine teedel;
jalgrattaga sõitmine radadel;
käesoleva lõike punktis 5 ja 6 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel.
Enam kui 30 inimese viibimine ja rahvaürituste korraldamine püsielupaigas on lubatud ainult püsielupaiga valitseja nõusolekul.
Kopra arvukuse reguleerimine Sootaga püsielupaigas on lubatud püsielupaiga valitseja igakordsel kirjalikul nõusolekul.
Püsielupaiga valitseja igakordsel kirjalikul nõusolekul on lubatud veerežiimi muutmine hariliku kobarpea elutingimuste säilitamiseks või parandamiseks.
Püsielupaiga valitseja nõusolekul on Sootaga püsielupaiga Sootaga 1 sihtkaitsevööndis ja Tagula püsielupaigas lubatud metsa esinemisalal metsakoosluse kujundamine vastavalt hariliku kobarpea kaitse eesmärgile, võttes arvesse järgmisi piiranguid:
metsa on lubatud majandada ainult püsimetsana, mis jäetakse looduslikule uuenemisele;
metsa I ja II rinde ühist liituvust ei ole lubatud vähendada alla 0,6;
metsamajandamistöid on lubatud teha ainult külmunud pinnasel.
Hariliku kobarpea elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks tuleb Alekvere, Edise, Jõhvi, Kikivere, Kobratu ja Palli püsielupaigas ning Sootaga püsielupaiga Sootaga 2 sihtkaitsevööndis harvendada puu- ja põõsarinnet, arvestades järgmisi tingimusi:
puu- ja põõsarinde lubatud liituvus on 0,4–0,6;
puurinde harvendamisel tuleb jätta kasvama vanemad puud;
raietööd ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel on keelatud.
Harvendatud puu- ja põõsarindega alasid Edise, Jõhvi, ja Sootaga püsielupaiga Sootaga 1 sihtkaitsevööndis tuleb harvendamise järgselt niita, jättes kasvama hariliku kobarpea taimed.
Hariliku kobarpea elutingimuste parandamiseks on vajalik säilitada ning taastada poollooduslikke kooslusi, tõrjuda võsa ja niita heina, arvestades järgmisi tingimusi:
Tagula püsielupaigas on vaja allikasoo esinemisalal hoida puu- ja põõsarinde liituvus alla 0,2;
Sootaga püsielupaiga Sootaga 1 sihtkaitsevööndis ja Palli püsielupaigas on vaja poollooduslike koosluste esinemisalal hoida puu- ja põõsarinde liituvus alla 0,4;
Väägvere ja Kikaste püsielupaigas on vaja tõrjuda võsa ja poollooduslike koosluste esinemisalad niita;
Jõhvi püsielupaigas on vaja tõrjuda võsa ja võsatõrje järel niita rohtu jättes kasvama hariliku kobarpea taimed.
Püsielupaigas hooldustööde käigus niidetud hein ja raiutud põõsad tuleb eemaldada hariliku kobarpea taimede esinemisaladelt 10 päeva jooksul pärast niitmist või raiumist.
Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate tee- ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd ning riigikaitse tarbeks tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.