Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele esitatavad nõuded, katsetööde ja eksamite korraldamise, tulemuste hindamise ning metsakorraldaja tunnistuse andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord

§ 1. Metsakorraldaja

Metsakorraldajana käsitletakse käesolevas määruses füüsilist isikut, kes on sooritanud eksami ja katsetöö metsakorraldustööde teoorias ja praktikas käesolevas määruses kehtestatud korras ning kes omab selle kohta kehtivat metsakorraldaja tunnistust (edaspidi tunnistus).

§ 2. Metsakorraldaja katsetööde ja eksami korraldamise kord

(1) Metsakorraldaja katsetööd ja eksami korraldab Keskkonnaagentuur, kelle direktor moodustab selleks komisjoni ja määrab komisjoni esimehe.

(2) Komisjoni esimees nimetab komisjoni koosseisust komisjoni aseesimehe, kes asendab komisjoni esimeest tema äraolekul.

(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm liiget, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees.

(4) Komisjon võtab otsused vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav komisjoni esimehe või tema äraolekul aseesimehe hääl.

(5) Komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees.

(6) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:

1) kinnitab õppematerjali loetelu;

2) kinnitab eksamil esitatavad küsimused;

3) eksamineerib metsakorraldajakandidaate;

4) valib maa-ala katsetöö teostamiseks;

5) määrab eksperdid eksperdihinnangu andmiseks;

6) korraldab katsetöö teostamise.

(7) Утратил силу

(8) Komisjoni protokolle ning komisjoni tööga seotud dokumente säilitatakse Keskkonnaagentuuris 6 aastat, tunnistuse taotlejate isiklikke toimikuid 50 aastat.

§ 3. Eksami ja katsetöö sooritamise taotlemine

(1) Metsakorraldaja eksami ja katsetöö sooritamise taotlemiseks peab taotleja:

1) omama metsandusalast kõrg- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni;

2) esitama Keskkonnaagentuurile avalduse.

(2) Avaldusele lisatakse:

1) isikut tõendava dokumendi koopia;

2) metsandusalast haridust tõendava dokumendi koopia.

(3) Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt või teistelt isikutelt avalduses esitatud või avaldusele lisatud dokumentides sisalduvate andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisateavet.

§ 4. Eksami ettevalmistamine

(1) Komisjon tutvub avalduse ja dokumentidega ning otsustab eksamile lubamise või lubamata jätmise.

(2) Komisjon teatab hiljemalt kahe nädala jooksul avalduse laekumisest arvates taotlejale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eksamile lubamisest ning eksami toimumise ajast ja kohast.

(3) Eksami toimumise aeg määratakse mitte hiljemaks kui kaks kuud pärast avalduse esitamist.

(4) Komisjon ei luba taotlejat eksamile, kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 3 lõikes 1 esitatud nõuetele või ei ole esitanud käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nõutud dokumente või on esitanud valeandmeid.

(5) Eksamile lubamata jätmisest teatab komisjon taotlejale kahe nädala jooksul avalduse laekumisest.

§ 5. Eksamile esitatavad nõuded ja eksami korraldamine

(1) Eksam koosneb 30 küsimusega kirjalikust valikvastustega testist.

(2) Eksamipiletid kinnitatakse eksami toimumisega samal päeval vahetult ennem eksami algust ja need peavad käsitlema järgmisi valdkondi:

1) metsandusalased õigusaktid;

2) metsatakseerimine;

3) metsakorraldus;

4) metsatüpoloogia;

5) keskkonnakaitsealased õigusaktid;

6) metsabioloogia;

7) metsakasvatus;

8) geodeesia;

9) metsakaitse;

10) dendroloogia.

(3) Eksami sooritamise ajaline kestus on maksimaalselt kaks tundi.

(4) Eksami ajal viibib kohal vähemalt üks komisjoni esindaja.

(5) Eksami ajal on keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada eksami iseseisvat sooritamist. Kui eksamineeritav rikub eksamil kehtivat korda, eksam katkestatakse ning loetakse mittesooritatuks.

(6) Eksam toimub taotlejale teatatud ajal ja kohas.

(7) Kui taotleja ei saa mõjuvatel põhjustel talle teatatud ajal eksamit sooritada ja teavitab sellest komisjoni vähemalt üks nädal enne eksami toimumist, teatatakse talle eksami toimumise uus aeg ja koht.

(8) Kui taotleja ei ilmu eksamile ning ta ei ole eksamile ilmumata jätmisest ettenähtud aja jooksul komisjoni teavitanud, loetakse eksam mittesooritatuks. Põhjuseks märgitakse „ei ilmunud eksamile”.

§ 6. Eksami tulemuste hindamine

(1) Komisjon hindab eksami sooritanud isiku teadmisi järgmiselt:

1) eksam sooritatud;

2) eksam sooritamata.

(2) Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami sooritaja vastab õigesti vähemalt 24 küsimusele.

(3) Eksami korraldamise ja eksami tulemuste hindamise kohta vormistatakse protokoll koos otsusega eksami sooritanute ja mittesooritanute kohta. Dokumendile kirjutavad alla kõik komisjoni tööst osa võtnud komisjoni liikmed. Kui komisjoni liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, kantakse see protokolli eriarvamusel olija taotlusel.

(4) Komisjon teeb eksamitulemuste kohta tehtud otsuse taotlejale teatavaks kahe nädala jooksul eksami toimumisest. Eksami sooritanud isikule teatatakse katsetöö tegemise aeg ja kogunemiskoht sama tähtaja jooksul.

§ 7. Korduseksami sooritamine

(1) Korduseksami sooritamist võib taotleda mitte varem kui kahe nädala möödumisel eelmise eksami tulemuse teadasaamisest, esitades selleks kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse komisjoni esimehe nimele.

(2) Korduseksami sooritamisele kohaldatakse käesoleva määruse § 4 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 5–6 sätestatut.

(3) Kalendriaasta jooksul võib eksamit sooritada kolm korda.

§ 8. Katsetööle esitatavad nõuded

(1) Katsetöö korraldatakse komisjoni valitud maa-alal, mis peab vastama järgmistele nõuetele:

1) maa-ala koosseisus olev metsamaa peab sisaldama 10 eraldist, mille kogupindala on 10–20 ha;

2) metsamaal peab olema esindatud vähemalt kolm erinevat arenguklassi, peapuuliiki ja metsakasvukohatüüpi;

3) maa-ala peab sisaldama vähemalt 15 puistuelementi, mille osakaal rindes ületab 20%;

4) maa-ala ei tohi paikneda kaitseala loodusreservaadis või sihtkaitsevööndis.

(2) Katsetöö korraldaja annab katsetöö sooritajale maa-ala inventeerimise materjalid, milleks on:

1) aerofoto koopia, millel on piiritletud ja nummerdatud kirjeldatavad eraldised;

2) eraldise takseerandmete nummerdatud lehed, millele on märgitud määratavad takseertunnused ning eraldisel määratavad rinded.

(3) Katsetöö sooritajal on õigus kasutada ülepinnalisel inventeerimisel kasutatavaid mõõteriistu ja abimaterjale, milleks on kompass, kõrgusmõõtja, vedrulint, relaskoop, ümbermõõdulint, juurdekasvupuur, luup, klupp, mullasond, niitkaugusmõõtja, puistute tagavara standardtabelid, asjakohased õigusaktid.

(4) Katsetöö käigus tuleb katsetöö sooritajal määrata 10-l metsamaa eraldisel järgmised takseertunnused:

1) kasvukohatüüp;

2) igal märgitud üksikpuude rindel ja noorendike esimesel rindel puude arv hektari kohta, teiste arenguklasside esimesel ning teisel rindel (esinemise korral) rinnaspindala ruutmeetrites hektari kohta. Kui rinnaspindala vahetu mõõtmine pole võimalik, määratakse rinnaspindala standardtabeli järgi visuaalselt hinnatud täiuse alusel;

3) keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 «Metsa korraldamise juhend» nõuete kohaselt iga eraldamist vajava puistuelemendi kohta koosseisukordaja, koosseisu puuliik, keskmine kõrgus meetrites, keskmine rinnasdiameeter sentimeetrites, keskmine vanus aastates.

(5) Katsetöö sooritamiseks antakse aega kuus tundi.

(6) Katsetöö eraldise takseerandmete lehe allkirjastavad katsetöö sooritaja ja komisjoni esindaja. Katsetöö sooritaja peab allkirjastama ka katsetöös tehtud parandused.

§ 9. Katsetöö ettevalmistamine ja sooritamine

(1) Katsetööle lubatakse isikud, kes on viimase 24 kuu jooksul sooritanud eksami käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt.

(2) Katsetöö korraldatakse ajavahemikus 1. maist 31. oktoobrini.

(3) Kui ilmastikuolud, nagu laussadu või ohtlikult tugev tuul ei võimalda katsetöö sooritamist, lepitakse kokku uus katsetöö sooritamise aeg ja kogunemiskoht.

(4) Kui eksami sooritanu ei saa mõjuvatel põhjustel määratud ajal katsetööd sooritada ja teavitab sellest komisjoni vähemalt üks nädal enne katsetöö toimumist, teatab komisjon katsetöö uue aja ja kogunemiskoha.

(5) Kui eksami sooritanu ei ilmu katsetööle ning ta ei ole katsetööle ilmumata jätmisest ettenähtud aja jooksul komisjoni teavitanud, loetakse katsetöö mittesooritatuks. Katsetöö mittesooritamise põhjuseks märgitakse „ei ilmunud katsetööle”.

(6) Katsetöö ajal peab kohal olema vähemalt üks komisjoni liige, kes korraldab katsetööd.

(7) Katsetöö korraldaja tutvustab katsetöö sooritajatele katsetöö nõudeid ja korda ning näitab aerofotol katsetöö lähtekoha.

(8) Katsetöö sooritajal on katsetöö ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, mida ei ole loetletud käesoleva määruse § 8 lõikes 3, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada katsetöö iseseisvat sooritamist. Katsetöö korra rikkumise tuvastamisel loetakse katsetöö mittesooritatuks.

(9) Kui katsetöö loetakse mittesooritatuks eelmises lõikes nimetatud alusel, ei lubata katsetöö sooritajal järgmise 24 kuu jooksul katsetööd uuesti sooritada.

§ 10. Katsetöö tulemuste hindamine

(1) Komisjon hindab katsetöö sooritanud isiku oskusi järgmiselt:

1) katsetöö sooritatud;

2) katsetöö sooritamata.

(2) Komisjon võrdleb takseertunnuseid, mille katsetöö sooritaja on käesoleva määruse § 8 lõike 4 kohaselt määranud ja lõike 6 kohaselt vormistanud samadele tunnustele antud eksperdihinnanguga.

(3) Eksperdihinnangu koostab mõõtval meetodil antava ühishinnanguna komisjoni poolt määratud vähemalt kaks eksperti.

(4) Kui katsetöö sooritaja määratud tunnus erineb eksperdihinnangus antust enam kui lubab käesoleva määruse lisas 3 fikseeritud lubatud vigade piirmäär või kui katsetöö sooritaja on jätnud tunnuse määramata, arvestatakse talle viga.

(5) Katsetöö loetakse sooritatuks, kui katsetöös:

1) on vähem kui 3 viga metsakasvukohatüübi määramisel;

2) on vähem kui 3 viga takseertunnuste määramisel käesoleva määruse § 8 lõike 4 punkti 2 kohaselt;

3) on vähem kui 4 viga takseertunnuste määramisel käesoleva määruse § 8 lõike 4 punkti 3 kohaselt;

4) kõrguse, rinnasdiameetri või rinnaspindala määramise süstemaatiline viga ei ole suurem kui 10% või vanuse määramise süstemaatiline viga ei ole suurem kui 10 aastat.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud lubatud vigade arvust on vähemalt ühes punktis vigade arv ületatud, loetakse katsetöö mittesooritatuks.

(7) Tulemuste hindamise leht ja katsetöö korraldamise protokoll ning komisjoni otsus katsetöö sooritanute või mittesooritanute kohta vormistatakse komisjoni koosolekul käesoleva määruse § 6 lõike 3 kohaselt.

(8) Kui katsetöö sooritaja esitab vormistatud katsetöö katsetöö korraldajale käesoleva määruse § 8 lõikes 5 märgitust hiljem, loetakse katsetöö mittesooritatuks.

(9) Komisjon teeb otsuse katsetöö tulemuste kohta katsetöös osalenutele teatavaks kahe nädala jooksul pärast katsetöö tegemist.

§ 11. Korduskatsetöö sooritamine

(1) Korduskatsetöö tegemist võib taotleda mitte varem kui kahe nädala möödumisel eelmise katsetöö tulemuse teadasaamisest. Selleks tuleb esitada komisjoni esimehe nimele kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldus.

(2) Korduskatsetöö sooritamisele kohaldatakse käesoleva määruse §-des 9–10 sätestatut.

(3) Kalendriaasta kestel võib katsetööd teha kolm korda.

§ 12. Tunnistuse väljaandmine

(1) Утратил силу

(2) Keskkonnaagentuur annab eksami ja katsetöö edukalt sooritanud isikule tema vajalikke tööoskusi ja teadmisi kinnitava tunnistuse.

(3) Keskkonnaagentuur saadab taotlejale vormistatud tunnistuse posti teel väljastusteatega tähtkirjaga käesoleva määruse § 10 lõikes 9 märgitud aja jooksul.

(4) Kui tunnistus on hävinud või kaotsi läinud või kui selle tekst ei ole loetav, annab Keskkonnaagentuur tunnistuse omaniku kirjaliku taotluse alusel välja tunnistuse duplikaadi.

(5) Keskkonnaagentuur kannab isikud, kellele tunnistus on antud metsakorraldajate andmebaasi.

(6) Tunnistust omavate isikute nimed avaldatakse Keskkonnaagentuuri veebilehel.

§ 12¹. Tunnistuse pikendamine

(1) Tunnistuse kehtivuse pikendamiseks tuleb esitada Keskkonnaagentuurile kirjalik taotlus vähemalt 30 päeva enne tunnistuse kehtivusaja lõppemist.

(2) Taotlus peab sisaldama:

1) taotleja nime, isikukoodi ja kontaktandmeid;

2) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja.

(3) Keskkonnaagentuur kontrollib tunnistuse kehtivuse pikendamise taotleja vastavust „Metsaseaduse” § 12² lõikes 4² sätestatud tingimustele.

(4) Kui taotleja vastab tunnistuse kehtivuse pikendamise tingimustele, väljastab Keskkonnaagentuur talle sama numbriga uue tunnistuse.

(5) Kui taotleja ei vasta tunnistuse kehtivuse pikendamise tingimustele või pikendamise taotlus on esitatud pärast lõikes 1 sätestatud tähtaega, jätab Keskkonnaagentuur tunnistuse kehtivuse pikendamata.

(6) Tunnistuse kehtivuse pikendamata jätmise otsusest teavitab Keskkonnaagentuur tunnistuse omanikku posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 12². Tunnistuse kehtetuks tunnistamine

(1) „Metsaseaduse” § 12² lõike 5¹ punktides 1 või 2 sätestatud rikkumiste korral võib Keskkonnaagentuur tunnistada metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks.

(2) Tunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevad rikkumised ei tohi olla vanemad kui üks kalendriaasta.

(3) Enne tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist on tunnistuse omanikul õigus anda omapoolne selgitus. Ärakuulamise ajast teavitatakse tunnistuse omanikku posti teel või elektrooniliselt.

(4) Kui tunnistuse omanik ei ilmu määratud ajal selgitusi andma ja ei ole neid selleks ajaks ka kirjalikult esitanud, võib Keskkonnaagentuur teha tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse tunnistuse omanikku ära kuulamata.

(5) Tunnistuse kehtetuks tunnistamise kirjalik otsus peab sisaldama:

1) otsuse tegemise kuupäeva;

2) kehtetuks tunnistatava tunnistuse numbrit;

3) kehtetuks tunnistatava tunnistuse omaniku nime ja isikukoodi;

4) tunnistuse kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolusid;

5) otsust tunnistada tunnistus kehtetuks;

6) otsuse teinud ametiisiku nime ning allkirja.

(6) Tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse saadab Keskkonnaagentuur tunnistuse omanikule posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

§ 13. Vaidemenetlus

(1) Tunnistuse taotlejal on õigus esitada eksami või katsetöö tulemuse vaidlustamiseks Keskkonnaagentuurile vaie «Haldusmenetluse seadusega» kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Taotlejal või tunnistuse omanikul on õigus esitada vaie tunnistuse andmata või kehtivuse pikendamata jätmise või kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks Keskkonnaagentuurile „Haldusmenetluse seadusega” kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.