Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad

§ 1. Üldsätted

(1) Vajaduse korral võtab kohus omal algatusel tarvitusele abinõud ja selgitab välja asjaolud, millel on tähtsust saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel, ning korraldab selleks vajalike tõendite kogumise.

(2) Tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestust peetakse eraldi.

§ 2. Saneerimisnõustaja tasu arvestamise alused

Saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel.

§ 3. Saneerimisnõustaja tasu suuruse hindamine kohtu poolt

Saneerimisnõustaja tasu määramisel hindab kohus, kas ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkulepe saneerimisnõustaja tasu kohta ei kahjusta ilmselgelt võlausaldajate huve, eelkõige, kas tasu ei ole ebamõistlikult suur võrreldes saneerimisnõustaja täidetud ülesannetega.

§ 4. Saneerimisnõustaja tasu määramine

(1) Saneerimisnõustaja tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

(2) Saneerimisnõustaja esitab tegevuse ja kulutuste aruandes ülesannete täitmiseks kulunud aja kohta arvestuse kohtule.

(3) Kohus selgitab välja, kas saneerimisnõustaja esitatud andmed vastavad tegelikkusele, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmiseks kulunud aega.

(4) Tasu suuruse määramisel arvestab kohus saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Töö mahu ja keerukuse ning saneerimisnõustaja kutseoskuse hindamisel lähtub kohus:

1) ettevõtja võlgnevuste suurusest ja iseloomust;

2) ettevõtja tegevusalast;

3) võlausaldajate arvust;

4) saneerimiskavas osalevate võlausaldajate arvust;

5) saneerimisnõustaja kutseoskusest, mis on vajalik saneerimiskava koostamiseks ja võlausaldajaga läbirääkimiste pidamiseks;

6) saneerimismenetluses vajalikust saneerimisnõustaja erialasest kutseoskusest, mis tal on näiteks õigusnõustajana või audiitorina;

7) saneerimisnõustaja poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud toimingute põhjendatusest ja otstarbekusest;

8) saneerimismenetluse tulemuslikkusest;

9) muudest asjaoludest.

(5) Andmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatu kohta esitab kohtule saneerimisnõustaja.

§ 5. Saneerimisnõustaja tasu piirmäärad

(1) Kui saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest tulenev tasu suurus ilmselgelt võlausaldajate huve, peab käesoleva määruse § 4 alusel määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma käesolevas paragrahvis sätestatud tasu alam- ja ülemmäära vahele.

(2) Saneerimisnõustaja tasu alam- ja ülemmäära arvestamisel võetakse aluseks saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma, mis saneerimiskava alusel rahuldatakse, järgmiselt:

(3) Alammäärast väiksema tasu määramine on õigustatud, kui tasu alammäära suurus ei vasta saneerimisnõustaja tehtud töö mahule ja keerukusele või kui saneerimisnõustaja rikub oma töökohustusi.

(4) Tasu alammäärast kõrgema tasu maksmine on lubatav, kui:

1) saneerimisnõustaja ülesanded on väga mahukad ja keerukad.

2) Утратил силу

(5) Утратил силу

(6) Saneerimisnõustaja tasu võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu ülemmäärast olla suurem järgmistel juhtudel:

1) ettevõtja kohustuste hulk oli suur ja tasu ei ole regresseeruva alammäära või saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma tõttu õiglane;

2) saneerimisnõustaja tegevuses moodustas olulise osa tegelemine võlgniku töötajatega;

3) muudel juhtudel, kui kohus peab seda põhjendatuks.

(7) Kui saneerimisnõustajale määratakse tulemustasu, ei tohi see olla suurem kui 25% saneerimisnõustajale määratud põhitasust.

§ 6. Saneerimisnõustaja tasu suurus saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel

(1) Saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel määrab kohus saneerimisnõustaja tasu lähtudes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta.

(2) Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest tulenev tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustajale õiglase tasu käesoleva määruse § 4 alusel.

§ 8. Saneerimisnõustajale hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamine

(1) Saneerimismenetluse kulude aruanne peab sisaldama iga aruandes märgitud kulu kohta järgmisi andmeid:

1) liik;

2) suurus;

3) tekkimise põhjus või alus;

4) tekkimise aeg.

(2) Aruandes näidatakse, millised teenuse osutamise lepingud, näiteks õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks, on saneerimismenetluse käigus sõlmitud.

(3) Kohus kontrollib saneerimisnõustaja kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus võib saneerimisnõustajalt nõuda peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate andmete ja kuludokumentide esitamist.

(4) Kulutuste suuruse arvestamisel lähtutakse heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest.

(5) Saneerimisnõustaja tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas büroo pidamise kulud, sidekulud ja riigisisesed reisikulud, sisalduvad saneerimisnõustajale määratud tasus ega kuulu eraldi hüvitamisele.

§ 9. Saneerimisnõustaja tasu määramine saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest ning tasu alam- ja ülemmäärad

(1) Saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostavale saneerimisnõustajale tasu määramisel lähtub kohus käesoleva määruse §-dest 2, 3 ja 4.

(2) Saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta on kuni üks viiendik käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast.

§ 10. Saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise ajal tehtud kulutuste arvestamine

Saneerimisnõustaja poolt saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise ajal tehtud kulutuste arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-st 8.