Looduskaitseseadus (LKS)
in forcefrom 01.09.2026· RT I, 09.07.2026, 47· Riigikogu
Versions (43) ▾
- from 01.09.2026in forceRT I, 09.07.2026, 47Compare with previous
- 01.07.2026 – 31.08.2026no longer in forceRT I, 12.05.2026, 16Compare with previous
- 15.05.2026 – 30.06.2026no longer in forceRT I, 12.05.2026, 15Compare with previous
- 07.02.2026 – 14.05.2026no longer in forceRT I, 28.01.2026, 5Compare with previous
- 01.01.2026 – 06.02.2026no longer in forceRT I, 12.07.2025, 18Compare with previous
- 01.10.2025 – 31.12.2025no longer in forceRT I, 12.07.2025, 17Compare with previous
- 01.01.2025 – 30.09.2025no longer in forceRT I, 04.12.2024, 13Compare with previous
- 21.06.2024 – 31.12.2024no longer in forceRT I, 11.06.2024, 10Compare with previous
- 01.06.2024 – 20.06.2024no longer in forceRT I, 17.04.2024, 7Compare with previous
- 01.05.2024 – 31.05.2024no longer in forceRT I, 17.04.2024, 6Compare with previous
- 01.01.2024 – 30.04.2024no longer in forceRT I, 22.12.2023, 8Compare with previous
- 16.07.2023 – 31.12.2023no longer in forceRT I, 06.07.2023, 18Compare with previous
- 01.07.2023 – 15.07.2023no longer in forceRT I, 30.06.2023, 35Compare with previous
- 17.03.2023 – 30.06.2023no longer in forceRT I, 07.03.2023, 78Compare with previous
- 09.07.2022 – 16.03.2023no longer in forceRT I, 29.06.2022, 7Compare with previous
- 06.06.2022 – 08.07.2022no longer in forceRT I, 27.05.2022, 10Compare with previous
- 01.07.2021 – 05.06.2022no longer in forceRT I, 16.06.2021, 3Compare with previous
- 01.03.2021 – 30.06.2021no longer in forceRT I, 30.12.2020, 7Compare with previous
- 01.01.2021 – 28.02.2021no longer in forceRT I, 10.07.2020, 57Compare with previous
- 07.05.2020 – 31.12.2020no longer in forceRT I, 06.05.2020, 17Compare with previous
- 01.10.2019 – 06.05.2020no longer in forceRT I, 22.02.2019, 21Compare with previous
- 24.11.2018 – 30.09.2019no longer in forceRT I, 14.11.2018, 8Compare with previous
- 05.02.2018 – 23.11.2018no longer in forceRT I, 26.01.2018, 10Compare with previous
- 01.09.2017 – 04.02.2018no longer in forceRT I, 06.07.2017, 5Compare with previous
- 15.07.2017 – 31.08.2017no longer in forceRT I, 05.07.2017, 26Compare with previous
- 28.04.2017 – 14.07.2017no longer in forceRT I, 18.04.2017, 3Compare with previous
- 01.01.2017 – 27.04.2017no longer in forceRT I, 10.11.2016, 9Compare with previous
- 15.04.2016 – 31.12.2016no longer in forceRT I, 05.04.2016, 4Compare with previous
- 01.07.2015 – 14.04.2016no longer in forceRT I, 23.03.2015, 122Compare with previous
- 01.08.2014 – 30.06.2015no longer in forceRT I, 08.07.2014, 20Compare with previous
- 01.07.2014 – 31.07.2014no longer in forceRT I, 29.06.2014, 32Compare with previous
- 01.06.2013 – 30.06.2014no longer in forceRT I, 16.05.2013, 16Compare with previous
- 01.05.2013 – 31.05.2013no longer in forceRT I, 18.04.2013, 3Compare with previous
- 15.04.2013 – 30.04.2013no longer in forceRT I, 05.04.2013, 6Compare with previous
- 01.03.2013 – 14.04.2013no longer in forceRT I, 14.02.2013, 5Compare with previous
- 01.01.2012 – 28.02.2013no longer in forceRT I, 30.12.2011, 13Compare with previous
- 31.05.2011 – 31.12.2011no longer in forceRT I, 10.06.2011, 5Compare with previous
- 20.03.2011 – 30.05.2011no longer in forceRT I, 10.03.2011, 6Compare with previous
- 01.01.2011 – 19.03.2011no longer in forceRT I 2004, 38, 258Compare with previous
- 17.07.2010 – 31.12.2010no longer in forceRT I 2004, 38, 258Compare with previous
- 01.07.2010 – 16.07.2010no longer in forceRT I 2004, 38, 258Compare with previous
- 20.06.2010 – 30.06.2010no longer in forceRT I 2004, 38, 258Compare with previous
- until 19.06.2010no longer in forceRT I 2004, 38, 258
Versions since 2010; “in force” is the text in force today.
Official English translation: Nature Conservation Act · RT V, 20.08.2026, 1
The official English translation is published in Riigi Teataja for information. Only the Estonian text has legal force.
The translation is of the version in force (since 01.09.2026).
Translation in Riigi Teataja ↗Contents
Click the dot before a section, subsection or point: exact citation, link, explanation, wording history, case law and notes.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eesmärk on:
looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
§ 1. Purpose of Act
The purpose of this Act is to:
1) protect the natural environment by promoting the preservation of biodiversity through ensuring the natural habitats and the populations of species of wild fauna, flora and fungi at a favourable conservation status;
2) preserve natural environments of cultural or esthetical value, or elements thereof;
3) promote the sustainable use of natural resources.
§ 2. Looduskaitse põhimõtted
Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
§ 2. Principles of nature conservation
(1) Nature conservation is carried out by means of restricting the use of areas important from the aspect of preservation of the natural environment, by regulating steps involving specimens of species of wild fauna, flora and fungi and specimens of fossils, and by promoting nature education and scientific research.
(2) Nature conservation will be based on the principles of balanced and sustainable development and in each individual case, alternative solutions will be considered which, from the position of nature conservation, are potentially more effective.
§ 3. Elupaiga ja liigi soodne seisund
Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
§ 3. Favourable conservation status of natural habitats and species
(1) The conservation status of a natural habitat will be taken as favourable when its natural range and areas it covers within that range are stable or increasing, and the specific structure and functions which are necessary for its long-term maintenance exist and are likely to continue to exist for the foreseeable future, and the conservation status of its typical species is favourable as defined in subsection 2 of this section.
(2) The conservation status of a species will be taken as favourable when population dynamics data on the species concerned indicate that it is maintaining itself on a long-term basis as a viable component of its natural habitats, and the natural range of the species is neither being reduced nor is likely to be reduced for the foreseeable future, and there is, and will probably continue to be, a sufficiently large habitat to maintain its populations on a long-term basis.
§ 4. Kaitstavad loodusobjektidamended 01.09.2026
Kaitstavad loodusobjektid on:
kaitsealad;
hoiualad;
kaitsealused liigid ja kivistised;
püsielupaigad;
kaitstavad looduse üksikobjektid;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on:
rahvuspargid;
looduskaitsealad;
maastikukaitsealad.
Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis on kaitsekategooriasse kantud kivistis, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav:
kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodiliselt kasutatav ala;
kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht;
lõhe või jõesilmu kudemispaik;
pruunkaru talvitumispaik;
jõevähi looduslik elupaik;
mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.
Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.
§ 4. Protected natural objects
(1) The following are protected natural objects:
1) protected areas;
2) limited-conservation area;
3) protected species and fossils;
4) species’ protection sites;
5) individual protected natural objects;
6) natural objects protected at the local government level.
(2) Protected areas are areas maintained in a state unaltered by human activity or used subject to special requirements where the natural environment is preserved, protected, restored, researched or introduced. The following are protected areas:
1) national parks;
2) nature conservation areas;
3) landscape conservation areas.
(3) Limited-conservation areas are areas designated for the conservation of habitats, for the preservation of which the impact of planned activities is estimated and activities liable to damage the favourable conservation status of the habitats are prohibited.
(4) ‘Protected species’ means a taxonomical unit of a species of fauna, flora or fungi, the specimen or habitats or places of finding of which are protected on the basis of this Act or which are listed in Annexes A to D of Council Regulation No 338/97/EC on the protection of species of wild fauna and flora by regulating trade therein (OJ L 061, 03.03.1997, p. 1). ‘Protected fossils’ means fossils of a protected category, specimens or places of finding of which are protected under this Act.
(5) For the purposes of this Act, ‘species protection site’ means an area located outside of a protected area or in the limited management zone of a protected area, which is delimited and can be used in accordance with special requirements, and which is:
1) the reproduction site of protected animals or another area they periodically use;
2) the natural habitat of a protected plant or fungus;
3) the spawning site of salmon or river lamprey;
4) the hibernation site of brown bear;
5) the natural habitat of crayfish;
6) a badger sett with more than ten entrances.
(6) Individual protected natural object means an animate or inanimate natural object such as a tree, spring, erratic, waterfall, rapid, bluff, terrace, outcrop, cave or karstic form or system which is protected on the basis of this Act.
(7) At the local government level, a landscape, valuable arable land, valuable natural biotic community, individual landscape object, park, green area or an individual object of a green area which has not placed under protection as an individual protected natural object and is not located within a protected area may be a protected object.
§ 5. Rand ja kallas
Kallas on merd, järve, jõge, tehisjärve, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse käesoleva seadusega.
Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks.
Rand või kallas, mida kaitstakse käesoleva seadusega, ei ole kaitstav loodusobjekt käesoleva seaduse tähenduses.
§ 5. Shores and banks of bodies of water
(1) A shore or a bank of a water-body is a land zone immediately adjoining a sea, lake, river, artificial lake, brook, spring or land improvement system used in accordance with special requirements and protected under this Act.
(2) Land immediately adjoining the Baltic Sea, Lake Peipus, Lake Lämmijärv, Lake Pskov and Lake Võrtsjärv is deemed to be a shore.
(3) A shore or a bank of a water-body protected under this Act is not a protected natural object within the meaning of this Act.
§ 6. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Käesoleva seaduse alusel korraldatavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 6. Application of Administrative Procedure Act
The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings conducted in accordance with this Act, taking account of the specifications provided for in this Act.
2. peatükk KAITSE ALLA VÕTMINE
§ 7. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldusedcase law
Loodusobjekti käesoleva seaduse alusel kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
Loodusobjekt võetakse käesoleva seaduse alusel kaitse alla ka juhtudel, kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks.
§ 7. Prerequisites for placing natural objects under protection
(1) A natural object that is under risk, is rare or typical, has scientific, historic, cultural or esthetical value or that is subject to protection under an international agreement is deemed to have the prerequisites for placing the natural object under protection based on this Act.
(2) A natural object is placed under protection based on this Act also if it is necessary for implementing Council Directive 92/43/EEC on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora (OJ L 206, 22.07.1992, pp. 7–50) or Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council on the conservation of wild birds (OJ L 20, 26.01.2010, pp. 7–25).
§ 8. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekamended 01.09.2026case law
Ettepaneku loodusobjekti, välja arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt, kaitse alla võtmiseks või kaitse-eeskirja muutmiseks esitab kaitse alla võtmise algatajale Keskkonnaamet.
Repealed
Repealed
Repealed
Repealed
Kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus käesoleva seaduse § 9 lõike 1 tähenduses, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
§ 8. Proposal to place natural objects under protection
(1) The Environmental Board submits a proposal to place a natural object, other than a natural object protected at the local government level, under protection or to amend the protection rules to the authority competent to initiate the proceedings for placing under protection.
(6) If a proposal is made to place a natural object under protection or proceedings regarding placing a natural object under protection are initiated within the meaning of subsection 1 of § 9 of this Act, the administrative authority who has received an application for making an another administrative decision that could affect the state of the natural object specified in the proposal will have the right to suspend the proceedings for making the administrative decision. The proceedings for making the administrative decision will be suspended until a decision to place the natural object under protection or refusal to place the natural object under protection is made, but not for more than 28 months as of making the decision to suspend the proceedings of making the administrative decision.
§ 8¹. Hüvitus- ja leevendusaladamended 01.09.2026
Kui kavandatava tegevuse või strateegilises planeerimisdokumendis sätestatu, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine, tulemusel või seaduses sätestatud juhul on vaja liiki või elupaika kahjustava tegevuse mõju hüvitada või seda leevendada, kantakse kavandatav või määratud hüvitus- või leevendusala Eesti looduse infosüsteemi.
Hüvitusala käesoleva seaduse tähenduses on ala, kus rakendatakse meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju hüvitamiseks.
Leevendusala käesoleva seaduse tähenduses on ala, kus rakendatakse meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks.
Hüvitus- või leevendusala määramise ettepanek esitatakse planeeringu või tegevuseks taotletava loa menetluses esimesel võimalusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks ja ala andmete kontrollimiseks.
Keskkonnaamet tagab hüvitus- ja leevendusala Eesti looduse infosüsteemi kandmise ning vajaduse korral infosüsteemis andmete ajakohastamise.
Haldusorganil, kellele on esitatud taotlus niisuguse haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada Eesti looduse infosüsteemi kantud hüvitus- või leevendusala seisundit ja eesmärkide täitmist, on õigus peatada haldusakti andmise menetlus või seada tegevuseks loa andmisel tingimusi, mille järgimine tagab hüvitus- või leevendusalade eesmärkide täitmise.
§ 8¹. Compensation areas and mitigation areas
(1) Where, as a result of a proposed activity or a provision set out in a strategic planning document whose sole purpose is to ensure national security, or in the cases provided by law, it is necessary to compensate for or mitigate the impact of an activity that is harmful to a species or habitat, the proposed or designated compensation area or mitigation area is entered into the Estonian nature information system.
(2) For the purposes of this Act, ‘compensation area’ means an area in which measures are taken to compensate for damage caused to a species or habitat.
(3) For the purposes of this Act, ‘mitigation area’ means an area in which measures are taken to prevent or minimise damage to a species or habitat.
(4) A proposal to designate a compensation area or mitigation area is submitted, at the earliest opportunity, during the procedure for preparing a spatial plan or the procedure for applying for a permit for an activity, to the Environmental Board for approval and to verify the details of the area.
(5) The Environmental Board ensures that the compensation area or mitigation area is entered into the Estonian nature information system and, where necessary, that the data in the system is updated.
(6) An administrative authority to which an application has been submitted for making an administrative decision that may affect the status of a compensation area or mitigation area entered in the Estonian nature information system has the right to suspend the procedure for making the administrative decision, or to impose such conditions on the granting of a permit for an activity, compliance with which ensures that the objectives of the compensation areas or mitigation areas are met.
§ 9. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus
Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab ja menetluse läbiviija määrab Kliimaministeerium, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, arvestades käesoleva seadusega sätestatud eeldusi loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatab ja viib läbi kohalik omavalitsus.
Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija avaldab teate loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes. Loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse algatamise teade avaldatakse kohalikus ajalehes.
Teade peab sisaldama teavet:
loodusobjekti kohta, mida kavandatakse kaitse alla võtta;
loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekuga või otsuse eelnõuga tutvumise võimalustest;
avaliku arutelu toimumise koha ning aja kohta või ettepanekut arutada asja ilma avaliku aruteluta;
vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaja kohta;
kaitse alla võtmise menetluse läbiviija kohta;
loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse edasise käigu ja tõenäoliste menetlustähtaegade ning menetluse tõenäolise lõppemise aja kohta.
Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija saadab loodusobjekti asukoha kohalikule omavalitsusele ja kinnisasja omanikule käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetega teate tähtkirjaga või elektrooniliselt, kui menetluse läbiviijale on elektronposti aadress teada. Elektroonilisel kättetoimetamisel on isik kohustatud elektronposti teel viivitamata kinnitama teate kättesaamist. Kui isik ei ole kinnitanud teate kättesaamist, toimetatakse see talle kätte tähtkirjaga.
Kui menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud vastuväidet menetluse läbiviija ettepanekule mitte korraldada kaitse alla võtmisel avalikku arutelu, loetakse menetlusosaline asja arutamisest avalikul arutelul loobunuks.
Menetlusosaline käesoleva seaduse tähenduses on kaitse alla võetava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja omanik ja kohalik omavalitsus ning muu isik, kes on osalenud kaitse alla võtmise menetluses.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või koostatud dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses Keskkonnaametis ja valla- või linnavalitsuses. Avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui kaks nädalat.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses ettepaneku või vastuväite esitamisel tuleb märkida selgelt väljendatud ettepanek või vastuväide ning põhjendused:
loodusväärtuste esinemise või puudumise kohta;
kaitsekorra põhjendatuse kohta;
info kehtivate haldusaktide või pooleliolevate haldusakti andmise menetluste kohta, mis võivad mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmist;
muud olulised asjaolud, mis võivad mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmist.
Avaliku väljapaneku kestel kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab menetluse läbiviija 30 päeva jooksul pärast väljapaneku lõppemist, kuid juhul, kui toimub avalik arutelu, enne avaliku arutelu toimumist.
Pärast ettepanekute ja vastuväidete menetlemist ning kaitse alla võtmise otsuse eelnõu uuendamist korraldatakse avalik arutelu, välja arvatud juhul, kui tähtaja kestel ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt oli tehtud ettepanek asja avalikku arutelu mitte korraldada.
Kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, avaldatakse uus teade ja korraldatakse uus avalik väljapanek käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 sätestatud korras.
Kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–10 sätestatud nõudeid ei kohaldata liikide, püsielupaikade ja kivististe kaitse alla võtmisele.
Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui loodusobjekt võetakse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla planeeringu alusel.
§ 9. Proceedings for placing natural objects under protection
(1) The proceedings for placing a natural object under protection are initiated and the authority conducting the proceedings is appointed by the Ministry of the Environment, except in the event specified in subsection 2 of this section, taking account of the prerequisites for placing a natural object under protection provided by this Act.
(2) Proceedings for placing a natural object under local protection are initiated and conducted by the local authority.
(3) The authority conducting proceedings for placing a natural object under protection publishes a notice concerning the initiation of the proceedings in the official publication Ametlikud Teadaanded and at least one national newspaper or local newspaper. A notice concerning the initiation of the proceedings for placing a natural object under protection at the local government level is published in the local newspaper.
(4) The notice must include information on:
1) the natural object to be placed under protection;
2) the possibilities to examine the proposal or draft decision to place the natural object under protection;
3) the place and time of public discussion or a proposal to decide the matter without a public discussion;
4) the term for filing objections and propositions;
5) the authority conducting the proceedings;
6) further steps in the proceedings, estimated time limits of the proceedings and the estimated time of termination of the proceedings.
(5) The authority conducting the proceedings for placing a natural object under protection will forward the notice containing the information specified in subsection 4 of this section to the local authority and the owner of the immovable of the location of the natural object by registered mail or electronically, provided that the authority knows the electronic mail address. In the event of electronic delivery, the person is required to immediately confirm the receipt of the notice by electronic mail. If the person has not confirmed the receipt of the notice, it will be delivered to them by registered mail.
(6) If a party to the proceedings has not filed, by the deadline for submitting objections and proposals, an objection to the proposal of the initiator of the proceedings to omit the public discussion in the matter of placing the natural object under protection, the party to the proceedings is deemed to have waived the right to discuss the matter in public.
(6¹) For the purposes of this Act, ‘party to the proceedings’ means the owner of an immovable located in the territory of or contained in a natural object to be placed under protection and the local authority as well as another person who has participated in the proceedings of placing the natural object under protection.
(7) A draft decision for placing a natural object under protection together with documents obtained or prepared in the course of the proceedings that are not subject to confidentiality requirements in accordance with law will be displayed for public examination at facilities of the Environmental Board or the local authority of the location of the natural object. The duration of the public display must not be less than two weeks.
(7¹) Upon making a proposal or objection in proceedings involving placing a natural object under protection, a clear proposal or objection and reasons thereof must be specified:
1) regarding the existence or absence of natural values;
2) justification of the protection procedure;
3) information about valid administrative decisions or pending proceedings for making an administrative decision, which may affect placing the natural object under protection;
4) other essential circumstances that may affect the placing of the natural object under protection.
(8) The initiator of the proceedings must reply to written proposals and objections filed in the course of the public display 30 days after the end of the display or, if a public discussion is held, before the public discussion.
(9) After the proceedings regarding proposals and objections and renewal of a draft decision to place a natural object under protection, a public discussion will be organised except where no proposals or objections were filed within the term and a proposal to omit the public discussion of the matter had been made in accordance with clause 3 of subsection 4 of this section.
(10) If as the result of the public display or public discussion, the main positions expressed by the decision on placing the natural object under protection change, a new notice will be published and a new public display will be organised in accordance with subsections 7–9 of this section.
(10¹) If a natural object that is to be placed under local protection is located at a mineral deposit, the draft decision to place the natural object under protection must be approved by the Ministry of the Environment.
(11) The requirements provided for in subsections 3–10 of this section do not apply to the placing under protection of species, species protection sites or fossils.
(12) The requirements of this section do not apply to placing a natural object under protection at the local government level based on a plan.
§ 10. Loodusobjekti kaitse alla võtmine
Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus .
Ala võtab püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister .
Liigid võtab I või II kaitsekategooria kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. Need liigid, mille püsielupaigad on käesoleva seaduse § 50 lõike 2 kohaselt automaatselt kaitstud, kuuluvad I kaitsekategooriasse.
III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla valdkonna eest vastutav minister nende loetelu sisaldava määrusega.
Eesti looduses esineva haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla valdkonna eest vastutav minister .
Kohaliku omavalitsuse tasandil võtab kaitstava loodusobjekti kaitse alla volikogu:
kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel;
ilma planeeringut koostamata.
Kui loodusobjekt võetakse kaitse alla ilma planeeringut koostamata, tuleb koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada maa-ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri.
§ 10. Placing natural object under protection
(1) An area will be placed under protection as a protected area or a limited-conservation area by the Government of the Republic.
(2) An area will be placed under protection as a species protection site by the minister in charge of the policy sector.
(3) Species will be placed under protection as species in the protected category I or II by a regulation of the Government of the Republic including a list of the species. Species whose sites are automatically placed belong under protection in accordance with subsection 2 of § 50 of this Act will belong to the protected category I.
(4) Species in the protected category III will be placed under protection by a regulation of the minister in charge of the policy sector including a list of the species.
(5) Rare or endangered natural fossils found in Estonia will be placed under protection by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(6) Individual protected natural objects will be placed under protection by the minister in charge of the policy sector.
(7) A natural object protected at the local government level will be placed under protection:
1) on the basis of am established comprehensive plan or detailed plan;
2) without drawing up a plan.
(8) If a natural object is placed under protection without drawing up a plan, a boundary description of the protected area or a map of the protected individual landscape object will be drawn up and the rules of protection of the area or the individual landscape object will be approved.
§ 11. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus
Pindalalise loodusobjekti kaitse alla võtmisel :
määratakse ala kaitse alla võtmise eesmärk;
käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud juhul kehtestatakse ala kaitsekord (kaitse-eeskiri);
määratakse ala piir;
nimetatakse kaitse alla võetava ala valitseja;
lisatakse otsusele loodusobjekti asukoha kaart.
Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud juhul pindalalise loodusobjekti kaitsekorra kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kaitse eesmärgiks oleva elupaiga või liigi ökoloogilistest vajadustest.
Liigi kaitse alla võtmisel esitatakse selle kaitsekategooria liikide loetelu eesti ja ladina keeles.
Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmisel määratakse :
kaitse alla võtmise eesmärk;
kaitsevööndi ulatus;
kaitstava looduse üksikobjekti valitseja;
kaitsekord.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse seletuskirjas esitatakse:
põhjendused kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
põhjendused loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
põhjendused kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
põhjendused kaitsekorra kohta;
kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, sealhulgas menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ärakuulamise tulemused ja menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusel tehtud muudatused koos põhjendustega.
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seletuskiri, välja arvatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise otsuse seletuskiri, avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise otsuse seletuskiri avaldatakse valla- või linnavalitsuse veebilehel.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist või otsuses sätestatud ajal.
§ 11. Decision for placing natural object under protection
(1) For the placing under protection of a natural object with a surface area:
1) the objective of placing the area under protection will be determined:
2) the protection procedure (protection rules) of the area will be established in the event provided for in subsection 1 of § 12 of this Act;
3) the boundary of the area will be determined;
4) the manager of the area to be placed under protection will be appointed;
5) the map of the natural object will be appended to the decision.
(1¹) Upon placing a natural object with a surface area under protection in the event specified in subsection 2 of § 7 of this Act, the ecological needs of the habitat or species that is the objective of protection must be relied on.
(2) For the placing under protection of a species, a list of species in that category of protection will be prepared in Latin and Estonian.
(3) Upon placing an individual natural object under protection, the following will be established:
1) the objective for placing the natural object under protection;
2) the extent of the protective zone;
3) the manager of the individual protected natural object;
4) the protection procedure.
(4) In the letter of explanation of placing a natural object under protection, the following will be set out:
1) reasons regarding the compliance of the purposes of placing under protection with the prerequisites for protection;
2) reasons for the practicability of placing the natural object under protection;
3) reasons for selection of the type of the natural object to be protected;
4) reasons for the external boundaries and the boundaries of internal zones of the natural object to be protected;
5) reasons for the protection procedure;
6) description of the proceedings for placing the natural object under protection, including a chronological list of the stages of the proceedings, the results of the hearing, and changes made on the basis of proposals made in the course of the proceedings along with the reasons.
(5) A letter of explanation specified in subsection 4 of this section, except for the letter of explanation of a decision to place natural objects protected at the local government level under protection, will be published on the website of the Ministry of the Environment. The letter of explanation of a decision to place natural objects protected at the local government level under protection will be published on the website of the rural municipality or city government.
(6) A decision to place a natural object under protection will enter into force on the tenth day after publication in Riigi Teataja or at the time specified in the decision.
§ 11¹. Kaitse alla võtmisest keeldumine
Kui menetluse kestel selgub, et loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine algatati, ei ole otstarbekas või võimalik kaitse alla võtta, keeldutakse kaitse alla võtmisest. Loodusobjekti kaitse alla võtmisest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmisest keeldumise otsustab kaitse alla võtmise menetluse algataja.
Kaitse alla võtmisest keeldumise otsus jõustub selle allakirjutamisel.
§ 11¹. Refusal to place natural object under protection
(1) If in the course of the proceedings it becomes evident that it is not practicable or possible to protect the natural object with regard to which the proceedings were initiated, a decision to refuse to place the natural object under protection will be made. A decision to refuse to place a natural object under protection will be made by a directive of the minister in charge of the policy sector and a decision to refuse to place a natural object under local protection will be made by the authority that initiated the proceedings regarding placing the object under protection.
(2) A decision to refuse to place a natural object under protection will enter into force upon signature of the decision.
§ 11². Kaitse alla võtmise ja sellest keeldumise otsuse kättetoimetamine
Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija toimetab kaitse alla võtmise otsuse ja selle seletuskirja menetlusosalisele kätte kümne päeva jooksul pärast otsuse avaldamist Riigi Teatajas ning kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse kümne päeva jooksul pärast otsuse allakirjutamist.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid toimetatakse menetlusosalisele kätte elektrooniliselt, kui loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse käigus on isik selleks nõusoleku andnud. Elektroonilisel kättetoimetamisel on isik kohustatud elektronposti teel viivitamata kinnitama dokumentide kättesaamist.
Kui elektrooniline kättetoimetamine ei ole võimalik või isik ei ole elektroonilisel kättetoimetamisel kinnitanud dokumentide kättesaamist, toimetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid menetlusosalisele kätte väljastusteatega tähtkirjaga.
Kui elektrooniline kättetoimetamine ei ole võimalik ja väljastusteatega tähtkirjaga saatmine ei ole otstarbekas või võimalik, toimetab menetluse läbiviija käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid kätte haldusmenetluse seaduse §-des 28–32 kehtestatud korras.
§ 11². Delivery of decision to place natural object under protection and of decision to refuse to place natural object under protection
(1) The authority conducting the proceedings of placing a natural object under protection will deliver the decision to place the natural object under protection and the letter of explanation thereof to the party to the proceedings within ten days after the publication of the decision in Riigi Teataja and deliver the decision to refuse to place the natural object under protection within ten days after signing the decision.
(2) The documents specified in subsection 1 of this section will be delivered to the parties to the proceedings electronically if, in the course of placing the natural object under protection, the person has granted consent thereto. In the event of electronic delivery, the person is required to immediately confirm the receipt of documents by electronic mail.
(3) If the electronic delivery is not possible or the person has not confirmed the receipt of the documents in the event of electronic delivery, the documents specified in subsection 1 of this section will be delivered to the party to the proceedings by registered mail with advice of delivery.
(4) If electronic delivery is not possible and it is impracticable or impossible to send registered mail with advice of delivery, the authority conducting the proceedings will deliver the documents specified in subsection 1 of this section pursuant to the procedure established in §§ 28-32 of this Act.
§ 12. Kaitse-eeskiri
Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga .
Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.
§ 12. Protection rules
(1) The protection procedure of a protected area, species protection site or individual protected natural object will be established by the protection rules.
(2) The protection rules must set out the extent of one or several protective zones with equivalent or different degrees of strictness of restrictions, and determine whether the restrictions provided by this Act are applicable in part, in full, permanently or temporarily in each protective zone.
§ 13. Kaitse alla võtmise otsuse ja kaitse-eeskirja muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 8 ja 9 sätestatut.
Kui kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla kaitsealana või kaitstava looduse üksikobjektina, jääb loodusobjekt ka kohaliku tasandi kaitse alla, kuid kaitsekordade vastuolu korral kohaldatakse kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekorda.
§ 13. Amendment and revocation of decision to place under protection and of protection rules
(1) The provisions of §§ 8 and 9 of this Act apply to the change in the type of the protected object, the objective of protection, the outer borders of the object, and to significant amendment of the scope or revocation of the restrictions or obligations related to the natural object set out in the protection rules.
(2) If a natural object protected at the local government level is also placed under protection as a protected area or an individual protected natural object, the natural object still remains under protection at the local level but, if the protection procedures conflict, the protection procedure for protected areas or individual protected natural objects will apply.
3. peatükk KAITSE KORRALDAMINE
§ 14. Üldised kitsendusedcase law
Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
Repealed
Repealed
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
anda projekteerimistingimusi;
anda ehitusluba;
rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
jahiulukeid lisasööta;
anda ehitusseadustiku § 113¹ lõikes 1² nimetatud hoonestusluba.
Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Repealed
Kaitstaval loodusobjektil valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
§ 14. General restrictions
(1) Without the express consent of the manager of a protected natural object, the following is prohibited within a protected area, limited-conservation area, species protection site or protective zone of an individual protected natural object:
1) to change the boundaries of the areas of the land use types and the intended use or uses thereof;
2) to prepare a land readjustment plan and to perform land readjustment activities;
5) to establish a detailed plan and a comprehensive plan;
6) to grant consent for the construction of a construction works whereby a construction notice is required or for the construction of a construction work whereby a building permit is required, including for the construction or expansion of a boat landing;
7) to issue design criteria;
8) to issue building permits;
9) to create a new body of water the area of which is larger than five square metres if a water permit or a building permit does not need to be issued therefor or a building notice does not need to be submitted therefor;
10) to additionally feed wild game;
11) to issue a superficies licence specified in subsection 1² of § 113¹ of the Building Code.
(2) The manager of a protected natural object will not approve of the activity specified in subsection 1 of this section and any other activity requiring, in accordance with the protection rules, the consent of the manager of a protected natural object if such activity is liable to interfere with achieving the objective of protecting the natural object or damage the state of the protected natural object.
(3) On approval of the activity specified in subsection 1 of this section and any other activity requiring, in accordance with the protection rules, the consent of the manager of the protected natural object, the manager of the object may set written requirements which, if complied with, ensure that the activity does not interfere with achieving the objective of protecting the natural object or damage the state of the protected natural object.
(4) If an activity specified in subsection 1 of this section are not been submitted for approval to the manager of the protected natural object or the requirements set in accordance with subsection 3 of this section are not complied with, then in accordance with the provisions of the Administrative Procedure Act, the person in whose interests such activity is performed will have no legitimate expectation as to the legality of such activity.
(6) The conditions provided for in the Annex to this Act must be taken into account upon carrying out selective cutting and shelterwood cutting at a protected natural object, unless the rules of protection provide otherwise.
§ 15. Liikumine kaitstaval loodusobjektil
Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.
Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.
Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:
kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega;
teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormi kohase ning valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel antud õiendi;
riikliku seire või kaitstava loodusobjekti valitseja tellitud uuringu või inventuuri tegijal, kes esitab valdaja nõudel tellitud töö lepingu või töötõendi.
§ 15. Movement within territory of protected natural objects
(1) All roads and pathways within conservation zones and limited management zones of protected areas or within limited-conservation area or leading to protected natural monuments must be open for public use from sunrise until sunset, and if such roads or paths exist within the territory of an immovable where a protected natural monument is located, the possessor of the immovable will ensure public access to the monument during such time.
(2) Other persons are allowed to stay in a yard where a protected natural monument is situated with the consent of the possessor of the immovable.
(3) The possessor of an immovable situated within the area of a protected natural object, or of an immovable where a protected natural object is situated has no right to prohibit the following from staying within the immovable:
1) a representative of the manager of the protected natural object in connection with administration of the natural object;
2) a research worker who holds a certificate prepared according to the format established by the minister in charge of the policy sector and issued in accordance with the terms established by the minister in charge of the policy sector;
3) a person exercising national monitoring or making a survey or inventory commissioned by the manager of the protected natural object who presents a contract on the commissioned work or a certificate of employment at the request of the possessor.
§ 16. Loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamineamended 01.09.2026
Kui võõrandatakse või asjaõigusega koormatakse kinnisasi või selle osa, mis asub kaitsealal, hoiualal või Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitse alla võtta kavandataval alal või mis sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti, Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitsealuse liigi elupaika või kasvukohta või hüvitus- või leevendusala, peab asjakohane leping sisaldama loodusobjekti:
tüüpi;
registrikoodi;
nimetust.
Repealed
Repealed
Repealed
Repealed
Repealed
§ 16. Transfer of immovable containing natural object
(1) Where an immovable, or part thereof, is transferred or encumbered with a real right, and it is located within a protected area, limited-conservation area or area proposed for protection as entered in the Estonian nature information system, or contains an individual protected natural object or a species protection site, a natural object protected at the local government level, or a habitat of protected species of fauna or flora or a compensation area or mitigation area entered in the Estonian nature information system, the relevant contract must specify the following details of the natural object:
1) type;
2) registration code;
3) name.
§ 17. Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevusamended 01.09.2026
Kaitstava loodusobjekti poolloodusliku koosluse esinemisalal on vaja selle ilme ja liigikoosseis tagada selliste tegevustega nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Nende tegevuste ulatus määratakse kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga.
Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad.
Kaitsealal, hoiualal ja püsielupaigas võib kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused, nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine.
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud metsa- ja sookoosluse taastamise tegevuse võib Keskkonnaameti nõusolekul jätta tegemata riigikaitsemaal, kui tegevus takistaks riigikaitse eesmärgi saavutamist ja välistatud on oluline mõju kaitse-eesmärgile ning rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid.
Kaitsealal võib kaitse-eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied.
Repealed
Kaitsekorrast või kaitsekorralduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib valitseja anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valdaja tasuta kasutusse selle töö tegemiseks vajaliku riigile kuuluva vallasasja.
Riigile kuuluva vallasasja tasuta kasutusse andmise korral ei kohaldata riigivaraseaduses riigivara kasutusse andmise kohta sätestatut. Kasutusse andmiseks sõlmitakse kaitstava loodusobjekti valitseja ja vallasasja kasutaja vahel leping, milles märgitakse vähemalt:
kasutusse antavate vallasasjade nimetused, riigivararegistri registreerimisnumbrid ja asjade arv nimetuste kaupa;
kasutaja nimi ja elu- või asukoht;
lepingu tähtaeg;
asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord;
kindlustamiskohustus ja selle ulatus;
kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus;
lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;
kaitsekorrast tuleneva vajaliku tegevuse tingimused, kirjeldus ja tehnilised nõuded;
kasutusse antava asja kasutusotstarve.
Kui kinnisasja valdaja ei nõustu kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajalikku tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitstava loodusobjekti valitsejaga kokkuleppele, ei ole tal õigust takistada kaitstava loodusobjekti valitsejal seda tööd korraldamast.
Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul korraldab vajalikke töid kaitse-eeskirjaga määratud ulatuses kaitstava loodusobjekti valitseja riigi kulul, välja arvatud kohalikul tasandil kaitstaval loodusobjektil.
Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku töö tegemist ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks.
§ 17. Necessary activities within protected natural object
(1) Within an area where a semi-natural biotic community of a protected natural object occurs, its appearance and species composition must be maintained through activities such as mowing, grazing or the management and thinning of tree and shrub layers. The scope of these activities is determined by the protection rules, the management plan, the species action plan or the habitat action plan.
(2) Semi-natural community occurrence areas are areas hosting communities of natural biota, such as wooded meadows, alvars, paludified meadows, fen meadows, coastal meadows, flooded meadows, grasslands on mineral soils, wooded pastures which have developed in the course of long-term human activity, such as grazing or mowing.
(3) Within a protected area, limited-conservation area or species protection site, the protection rules, the management plan, the species action plan or the habitat action plan may prescribe activities necessary for restoring a natural forest and mire community, such as blocking ditches, cutting gaps or mineralising the ground.
(3¹) An activity to restore a forest and mire community specified in subsection 3 of this section may, with the consent of the Environmental Board, be omitted on national defence land if the activity would hinder the achievement of national defence objectives, provided that any significant impact on the conservation objective is ruled out and the necessary mitigation measures are taken.
(4) Cutting may be ordered within a protected area by the protection rules as an activity necessary for clearing particular views.
(6) The administrative authority may grant the owner or possessor of an immovable located within the boundaries of a protected natural object use without charge of a movable owned by the state for the performance of necessary activities arising from the protection regime or management plan of the protected natural object.
(7) The provisions concerning the grant of use of state assets of the State Assets Act do not apply to the grant of use without charge of movables owned by the state. A contract for grant of use will be concluded between the manager of the protected natural object and the person using the immovable and the contract must set out at least the following:
1) the types of movables dispatched to the user, their numbers in the register of state assets and the number of things by type;
2) the name, and residence or seat of the user;
3) the term of the contract;
4) the time of transfer of the things and the term of and procedure for their return;
5) the obligation to insure and the extent of required insurance coverage;
6) the obligation to maintain the thing dispatched to the user in good working order, and to replace or repair the thing;
7) the bases for premature termination of the contract;
8) the terms, description and technical requirements for the necessary activity arising from the protection regime;
9) the intended purpose of the thing dispatched to the user.
(8) If the possessor of the immovable refuses to perform the necessary work prescribed by the protection rules or the management plan or fails to reach an agreement with the manager of the protected natural object, the possessor has no right to prevent the manager of the protected natural object from arranging such work.
(9) In the event specified in subsection 8 of this section, the necessary work to the extent determined by the protection rules will be carried out by the manager of the protected natural object at the expense of the state, unless the natural object has been placed under protection at the local government level.
(10) Performance of work necessary for preservation of semi-natural biotic communities of protected areas, limited-conservation areas or species protection sites is not deemed to be economic activities or business.
§ 18. Loodushoiutoetus
Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga, kaitsekorralduskavaga ja liigi kaitse või elupaiga tegevuskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse loodushoiutoetust.
Loodushoiutoetust saab taotleda Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks.
Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja valdajal.
Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Loodushoiutoetust ei maksta:
kui tööde tegija ei täida toetuse saamiseks sõlmitud lepingut või loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele,
kui tööde tegija esitas loodushoiutoetuse taotlemisel valeandmeid,
kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud maaüksusel loodushoiutoetuse maksmiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud või
kui tegevus toimub maatükil, mille kohta taotletakse jooksval aastal rändel viibivate lindude tekitatud kahju hüvitamist käesoleva seaduse § 61 lõike 1 alusel.
Loodushoiutoetuse taotluse rahuldamise, taotluse rahuldamata jätmise, toetuse maksmise ja tagasimaksmise otsuse teeb Keskkonnaamet.
Loodushoiutoetuse maksmise aluseks on kaitstava loodusobjekti valitseja ja tööde tegija vahel sõlmitud leping ning selles nimetatud nõuete kohaselt tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt.
Kui pärast loodushoiutoetuse väljamaksmist selgub, et toetust ei kasutatud sihipäraselt, või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, või pärast loodushoiutoetuse väljamaksmist ei ole toetuse saaja taganud ala hooldamist viie aasta jooksul, võib Keskkonnaamet nõuda toetuse saajalt talle toetusena makstud raha tagasi kuni 100 protsendi ulatuses.
§ 18. Nature conservation subsidy
(1) The nature conservation subsidy is paid for performance of work specified in the protection rules, management plan and action plan for conservation of a species or habitat action plan necessary for preservation of semi-natural biotic communities of a protected area, limited-conservation area or species protection site.
(1¹) Nature conservation subsidy can be applied for to ensure the preservation of semi-natural biotic communities entered in the Estonian nature information system.
(2) Possessors of immovables have the right to apply for nature conservation subsidy.
(3) The procedure for application for the nature conservation subsidy, review of applications and payment of the subsidy, the requirements for payment of the subsidy, the rates of the subsidy and recovery of the subsidy will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(4) Nature conservation subsidy is not paid if:
1) the person who is performing the work fails to comply with the contract concluded for obtaining the subsidy, or the result of the nature conservation work does not meet the requirements established by the contract or legislation;
2) the person who is performing the work has submitted inaccurate information upon application for nature conservation subsidy;
3) no funds are prescribed by the state budget of the current year for payment of nature conservation subsidy to a land unit which ranks lower in the priority list of applications, or
4) the activity is to be carried out within a parcel of land with regard to which compensation for damage caused by migratory birds in the current year is applied for under subsection 1 of § 61 of this Act.
(4¹) The Environmental Board makes a decision to grant or refuse to grant the nature conservation subsidy and to pay or recover the subsidy.
(5) Payment of nature conservation subsidy is based on a contract entered into between the manager of the protected natural object and the person performing the work, and the instrument of delivery and receipt concerning work performed in conformance with the requirements of such contract.
(6) If after payment of the nature conservation subsidy it becomes evident that the subsidy was not used for the intended purpose or circumstances that would have resulted in refusal to grant the application become evident or if, following the payment of the nature conservation subsidy, the beneficiary has not ensured the maintenance of the area within five years, the Environmental Board may demand that the beneficiary repay the received subsidy to the extent of up to 100 per cent.
§ 20. Riiklikult kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omandamineamended 01.09.2026case law
Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist riiklikult kaitstava loodusobjekti kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.
Riik ei omanda kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on kinnisasja omandanud kaitse alla võtmise ajal ja andmed ala kaitse alla võtmise kavandamise kohta olid omandamise ajal kantud Eesti looduse infosüsteemi või kui isik on kinnisasja omandanud pärast kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni loodusobjekti kaitse all olemise või kaitse alla võtmise kohta, välja arvatud juhul, kui:
kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muudetakse rangemaks või kui kehtestatakse omandamise hetkel kavandatust rangem kaitsekord;
kinnisasi omandati pärimise teel;
kinnisasi omandati abikaasalt, registreeritud elukaaslaselt, alanejalt sugulaselt, vanemalt või tema alanejalt sugulaselt või vanavanemalt või tema alanejalt sugulaselt ning isik, kellelt kinnisasi omandati, oli selle omanik enne kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutumist;
kinnisasi omandati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldus maa tagastamise kohta on antud enne 1996. aasta 7. juunit.
Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või on suurem kui kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd, võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada selle osa kinnisasjast, mis ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika. Kinnisasja jagamise korraldab kinnisasja omanik, jagamisega seotud kulud kannab kinnisasja omandamise ettepaneku teinud isik.
Kogu kinnisasja võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada juhul, kui:
kinnisasja kaitsealale või hoiualale ulatuv osa on suurem kui kaks kolmandikku kinnisasja kogupindalast või
kinnisasja hõlmab osaliselt I kaitsekategooria liigi püsielupaik või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd.
Kinnisasja omandamise ettepaneku tegemise õigus on kinnisasja omanikul, kaitstava loodusobjekti valitsejal või valdkonna eest vastutaval ministril. Kinnisasja omandamise algatamise ja omandamise otsustab Keskkonnaameti peadirektor. Kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab riik ja omandamist finantseeritakse riigieelarvest igaks eelarveaastaks määratud summa piires või riigitulundusasutuse eelarvest.
Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil. Kinnisasja väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik kinnistusraamatust kustutada (näiteks servituudid, naabrusõigused), samuti seadustest, välja arvatud kinnisasja omandamise aluseks olevast kaitsekorrast tulenevate kinnisomandi kitsendustega.
Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, võib riigi esindaja metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise.
Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Kinnisasja omandamine otsustatakse omandamiseks tehtud avalduste laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemisel lahendatakse avaldus pärast mõjuva põhjuse äralangemist.
Omandamiseks ettenähtud eelarvevahendite läbipaistva kasutamise tagamise ja avalduste menetluse kohta info andmise eesmärgil avaldatakse Keskkonnaameti veebilehel:
andmed kinnisasja riigile võõrandamise avalduste laekumise järjekorra kohta: ettepaneku laekumise kuupäev, ettepaneku esitaja nimi, sealhulgas füüsilise isiku nimi, kinnisasja asukoha maakond ja vald;
andmed riigi omandatud kinnisasja kohta: omandamisotsuse kuupäev, riigile võõrandaja nimi, sealhulgas füüsilise isiku nimi, kinnisasja asukoha maakond ja vald, kinnisasja pindala ja hind.
Riigi omandatud kinnisasjade andmed avaldatakse kalendriaasta kohta ja on veebilehel avaldatud üks aasta.
Kui kinnisasi, mille kohta on tehtud omandamise algatamise otsus, on koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks, on kinnisasja omanikul õigus taotleda hüpoteegipidajalt maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamist. Kui kinnisasja omanikul on tekkinud võlgnevus hüpoteegimaksete tasumisel, on maksete tasumise peatamine lubatud juhul, kui enne maksete tasumise peatamist tekkinud võla tasumiseks on sõlmitud maksegraafik ja võlga tasutakse selle maksegraafiku alusel.
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamine lõpeb kinnisasja riigile omandamise lepingu sõlmimisega, omandamisest keeldumise otsuse tegemisega või kinnisasja võõrandamisega kolmandale isikule.
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud maksegraafikujärgsete maksete tasumise peatamise korral intresse ei arvutata. Kui kinnisasja riigile ei omandata, pikeneb maksegraafik peatatud aja võrra.
§ 20. Acquisition of immovable located within natural object protected at national level
(1) An immovable which contains an individual protected natural object or is located, as a whole, within the territory of a protected area, limited-conservation area or species protection site and the use of which for the intended purpose is significantly hindered by the protection regime of the natural object protected at national level is acquired by the state upon agreement with the owner of the immovable for a consideration corresponding to the value of the immovable.
(1¹) The state does not acquire an immovable in accordance with the procedure provided in this section if the person has acquired the immovable at the time of placing the area under protection and details of the plan to place it under protection were entered in the Estonian nature information system at the time of acquisition or if the person has acquired the immovable after placing the area under protection and the transfer transaction included information regarding the natural object being under protection or to be placed under protection, unless:
1) the protection regime applicable to the immovable is made more stringent, or a protection regime more stringent than that envisaged at the time of acquisition is introduced;
2) the immovable was acquired by inheritance;
3) the immovable was acquired from a spouse, registered partner, descendant, parent or their descendant or grandparent or their descendant, and the person whose immovable is acquired was the owner of the immovable before it was placed under protection or before the protection regime was made stricter;
4) the immovable was acquired by way of restitution of unlawfully expropriated property and the order of the local authority to return the land has been issued before 7 July 1996.
(1²) If an immovable is not is located, as a whole, within the territory of a protected area, limited-conservation area or species protection site or if its size exceeds the territory of the limited management zone of a protected natural monument, the part of the immovable located within the protected area, limited-conservation area or species protection site may be acquired by the state based on an agreement between the state and the owner of the immovable. The division of the immovable will be organised by the owner of the immovable and the costs relating to the division will be borne by the person who initiated the acquisition.
(1³) Upon agreement with the owner of the immovable, the state may acquire the whole immovable if:
1) the part of the immovable located within the protected area or limited-conservation area is larger than two thirds of the total area of the immovable or
2) the immovable is partially located within the boundaries of a protection site of a species in the protected category I or a limited management zone of a protected natural monument.
(2) The acquisition of an immovable may be initiated by the owner of the immovable, the manager of the protected natural object or the minister in charge of the policy sector. The Director General of the Environmental Board decides the initiation of the acquisition and the acquisition of the immovable. The costs related to the acquisition of an immovable are borne by the state and the acquisition is financed within the limits of the amount allocated in the state budget for each budgetary year or from the budget of a profit-making state agency.
(2¹) The value of an immovable, except the value of an immovable covered with forest, will be determined by the comparison of transactions. Upon determination of the value of an immovable, the real rights which due to their nature cannot be deleted from the land register (e.g. servitudes, neighbourhood rights) and restrictions on the immovable property ownership arising from Acts, except the protection regime which is the bases for the acquisition of the immovable, will be taken into account.
(2²) The value of an immovable covered with forest will be determined as the sum of the value of the plot of land and the crop standing on the plot of land. If, upon determination of the value of an immovable covered with forest, the value of the standing crop is not of material importance and, arising from the market situation, the assessed value of land does not reflect the market price of the region, a representative of the state may order an appraisal in order to determine the value of the immovable covered with forest.
(3) The procedure for the acquisition of immovables containing protected natural objects by the state and for proceedings regarding proposals and the criteria on the basis of which the use of an immovable for its intended purposes is deemed to be significantly hindered by the protection regime and the procedure and basis for determination of the value of an immovable will be established by a regulation of the Government of the Republic.
(4) Decisions on the acquisition of immovables are made in the order in which applications for acquisition are received, unless good reasons exist for extending the proceedings. Where a good reason exists, the application is resolved after the good reason has ceased to exist.
(4¹) In order to ensure the transparent use of budgetary funds earmarked for acquisitions and to provide information on the proceedings related to applications, the following is published on the website of the Environmental Board:
1) information on the order in which applications for the transfer of immovables to the state are received: the date of receipt of the proposal, the name of the party having submitted the proposal, including the name of the natural person, and the county and rural municipality in which the immovable is located;
2) information on an immovable acquired by the state: the date of the decision to acquire the immovable, the name of the party transferring the immovable to the state, including the name of the natural person, the county and rural municipality in which the immovable is located, the area of the immovable and its price.
(4²) Details of immovables acquired by the state are published in respect of a calendar year and remain available on the website for one year.
(5) Where an immovable in respect of which a decision to initiate acquisition has been made is encumbered with a mortgage in favour of the Republic of Estonia, the owner of the immovable has the right to make a request to the mortgagee to suspend payments under the payment schedule. If the owner of the immovable has any overdue mortgage payments, the suspension of payments is allowed, provided that a payment schedule has been concluded for the settlement of the debt arisen before the suspension of payments and the debt is being settled on the basis of the payment schedule.
(6) The suspension of payment of the scheduled payments specified in subsection 5 of this section terminates as of the conclusion of a contract of acquisition of the immovable by the state, the making of a decision to refuse to acquire or the transfer of the immovable to a third party.
(7) In the event of suspension of the scheduled payments specified in subsection 5 of this section, no interest is charged. If the state does not acquire the immovable, the payment schedule will be extended by the period of suspension.
§ 21. Kaitstava loodusobjekti valitseja
Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on Keskkonnaamet (edaspidi valitseja).
Käesoleva seaduse § 4 lõikes 7 nimetatud loodusobjekti valitseja on loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustanud kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus.
§ 21. Manager of protected natural objects
(1) The manager of a protected area, limited-conservation area, species protection site and protective zone of a protected natural monument will be the Environmental Board (hereinafter administrative authority).
(2) The local authority which decided on placing a natural object specified in subsection 7 of § 4 of this Act under protection, or a rural municipality or city agency authorised by the local authority to administer the object will act as the manager of such object.
§ 22. Kaitstava loodusobjekti valitsemine
Kaitstava loodusobjekti valitsemine on:
käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga määratud keskkonnakasutusloa andmise otsustamine ja keskkonna kasutuseks tingimuste seadmine;
kaitstavat loodusobjekti mõjutava planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluses osalemine ja kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele või planeeringule tingimuste seadmine;
kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast tuleneva tegevuse korraldamine;
käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuete täitmise jälgimine.
§ 22. Administration of protected natural objects
Administration of a protected natural object must include:
1) deciding the granting of a permit for use of the environment determined by this Act and the protection rules, and establishing conditions of use of the environment;
2) participation in the strategic assessment of the environmental impact of a plan liable to affect the protected natural object, participating in the proceedings of assessment of the environmental impact of a planned activity, and establishing conditions for the planned activity or the plan liable to affect the protected natural object;
3) organisation of activities arising from the protection rules or management plan;
4) monitoring of compliance with the requirements provided by this Act and the protection rules.
§ 23. Kaitstava loodusobjekti tähistamine
Kaitseala, hoiuala, kaitstav looduse üksikobjekt ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt tähistatakse nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada.
Kaitstava loodusobjekti tähistamist korraldab kaitstava loodusobjekti valitseja.
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab kaitstava loodusobjekti tähistamise korra ja tähised määrusega.
§ 23. Marking of protected natural objects
(1) A protected area, limited-conservation area, protected natural monument or natural object protected at the local government level will be marked such that the location of the protected natural object could be reasonably understandable at the site.
(2) The marking of a protected natural object will organised by the manager of the natural object.
(3) The procedure for marking protected natural objects and the markings to be used will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 24. Kaitsekohustuse teatisamended 01.09.2026
Kaitsekohustuse teatis on pruunkaru talvitumispaika või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale, riigivara valitsejale või volitatud asutusele (edaspidi koos valdaja) väljastatav teabedokument.
Kaitsekohustuse teatis sisaldab:
andmeid kaitstava loodusobjekti, selle kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise aja kohta;
loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärki;
andmeid kaitstava loodusobjekti valitseja kohta;
käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega sätestatud kitsenduste loetelu.
Keskkonnaamet väljastab kaitsekohustuse teatise kohe pärast pruunkaru talvitumispaiga või I kaitsekategooria liigi kasvukoha või elupaiga avastamise teate saamist.
Repealed
Kaitsekohustuse teatist ei toimetata kätte Riigimetsa Majandamise Keskusele.
Repealed
Repealed
Repealed
Kinnisasja valdaja on kohustatud kaitstaval loodusobjektil kehtivatest kitsendustest teavitama viivitamatult kolmandaid isikuid, kes kinnisasja valdaja korraldusel on õigustatud kinnisasjal viibima või seal kinnisasja valdaja tellitud töid tegema või teenust osutama.
§ 24. Protection obligation notice
(1) A protection obligation notice is a document issued for information purposes to the owner of an immovable that contains a brown bear hibernation site or the habitat of a species belonging to the protected category I, or whose immovable is located within such area, or to the possessor of such an area concerning whom a corresponding entry has been made in the land register, an administrator of state assets or an authorised authority (hereinafter jointly referred to as possessor).
(2) A protection obligation notice must contain:
1) information concerning the protected natural object, the name of the authority that placed it under protection and the date of placing it under protection;
2) the objective for placing the natural object under protection;
3) information concerning the manager of the natural object;
4) a list of restrictions provided by this Act and legislation issued on the basis thereof.
(3) The Environmental Board will issue a protection obligation notice immediately after learning of the whereabouts of a brown bear hibernation site or a habitat of a species belonging to protection category I.
(4¹) A protection obligation notice will not be delivered to the State Forest Management Centre.
(8) The possessor of an immovable will immediately inform third parties who, by an order of the possessor of the immovable, are authorised to stay at the immovable or perform the work or provide services commissioned by the possessor of the immovable about restrictions in force at the protected natural object.
§ 25. Kaitsekorralduskavaamended 01.09.2026
Kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks võib koostada kaitsekorralduskava.
Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja kaitsekorralduskava kinnitaja määrab, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, valdkonna eest vastutav minister . Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.
Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitsekorralduskava koostamise korraldab ja kava kinnitab kohalik omavalitsus. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.
§ 25. Management plan
(1) For the purpose of organising the protection of a protected natural object, a management plan may be drawn up.
(2) The rules for the preparation and approval of the management plan is established and the person to approve the management plan is appointed, except in the case provided in subsection 3 of this section, by the minister in charge of the policy sector. Information on approval of the management plan is published on the website of the Environmental Board.
(3) The preparation of the management plan of a natural object protected at the local government level is organised and the plan is approved by the local authority. Information on approval of the management plan is published on the website of the local authority.
§ 25¹. Elupaiga tegevuskava
Elupaiga tegevuskava koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus.
Elupaiga tegevuskava kinnitaja määrab valdkonna eest vastutav minister.
Tegevuskava avalikustatakse Kliimaministeeriumi veebilehel.
§ 25¹. Habitat action plan
(1) A habitat action plan is drawn up for ensuring a favourable condition of the habitat if the results of a scientific stock-taking indicate that the measures taken thus far do not ensure it or if it is required by an international obligation.
(2) The minister in charge of the policy sector will appoint a person authorised to approve a habitat action plan.
(3) A habitat action plan will be published on the website of the Ministry of the Environment.
4. peatükk KAITSEALAD
§ 26. Rahvuspark
Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Eesti rahvuspargid on:
Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks;
Alutaguse – Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike looduse ning kultuuripärandi kaitseks.
Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
§ 26. National park
(1) A national park is a protected area prescribed for the preservation, protection, restoration, research and introduction of the natural environment, landscapes, cultural heritage and balanced use of the environment of the protected area.
(2) The following are national parks of Estonia:
1) Lahemaa National Park, intended for the protection of the natural and cultural heritage of the coastal landscapes of Northern Estonia;
2) Karula National Park, intended for the protection of the natural and cultural heritage of the hilly moraine landscapes of Southern Estonia;
3) Soomaa National Park, intended for the protection of the natural and cultural heritage of the mire landscapes and floodplain landscapes of transition zone of Estonia (Estonia intermedia);
4) Vilsandi National Park, intended for the protection of the natural and cultural heritage of the coastal landscapes of the Western Estonian archipelago;
5) Matsalu National Park, intended for the protection of the characteristic biotic communities of Western Estonia and of the natural and cultural heritage of the Väinameri Sea region;
6) Alutaguse, intended for the protection of the natural and cultural heritage of the typical and rare mire, forest and coastal landscapes of Eastern Estonia.
(3) A national park may include strict nature reserves, conservation zones and limited management zones.
§ 27. Looduskaitseala
Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
§ 27. Nature reserve
(1) A nature reserve is a protected area prescribed for the preservation, protection, restoration, research and introduction of the natural environment.
(2) The zones possible in a nature reserve are the strict nature reserve, conservation zone and limited management zone.
§ 28. Maastikukaitseala (looduspark)
Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.
Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
§ 28. Landscape protection area (nature park)
(1) A landscape protection area is an area prescribed for the preservation, protection, restoration, research, introduction and regulation of use of landscapes of the protected area.
(2) A park, arboretum or forest stand is a special type of landscape protection area.
(3) The zones possible in a landscape protection area are the conservation zone and limited management zone.
§ 29. Loodusreservaat
Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.
Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud järelevalve ja päästetööde ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil.
Teadustegevuse ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil tohib loodusreservaadis viibida kaitseala valitseja nõusolekul.
§ 29. Strict nature reserve
(1) A strict nature reserve is a land or water area of a protected area whose natural status is unaffected by direct human activity and where the preservation and development of natural biotic communities is ensured only through natural processes.
(2) All types of human activity is prohibited within a strict nature reserve, and persons are prohibited from staying in such reserves, except in events specified in subsections 3 and 4 of this section.
(3) Persons may stay in a strict nature reserve only for the purposes of supervision, rescue work or administration and organisation of the protection of the natural object.
(4) People may stay in a strict nature reserve for the purpose of monitoring and assessment of the status of the natural object only with the consent of the manager of the protected area.
§ 30. Sihtkaitsevööndamended 01.09.2026case law
Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.
Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud:
majandustegevus;
loodusvarade kasutamine;
uute ehitiste püstitamine;
inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas;
sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine;
telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele, kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul tehtavale teadustegevusele ning riiklikule eluslooduse seirele ja kaitstava loodusobjekti valitseja korraldatud eluslooduse uuringule ja inventuurile.
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul tehtavale teadustegevusele.
Kaitstava loodusobjekti valitseja võib uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks sihtkaitsevööndis lubada jahipidamist ja selleks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul viibimist ning punktis 5 nimetatud sõiduvahendiga sõitmist.
Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada:
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist;
koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;
marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist;
jahipidamist;
kalapüüki;
tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks ning tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist ning olemasolevate ehitiste hooldustöid;
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;
pilliroo ja adru varumist.
Repealed
§ 30. Conservation zone
(1) A conservation zone is a land or water area of a protected area prescribed for the preservation of natural and semi-natural biotic communities established or to be developed therein. Mineral resources present within a conservation zone are not deemed to be resources intended for exploitation.
(2) Unless otherwise provided by the protection rules, the following will be prohibited within a conservation zone:
1) economic activities;
2) use of natural resources;
3) erection of new construction works;
4) staying of persons in the habitats of protected species and staging areas of migratory birds;
5) driving motor vehicles, off-road vehicles or floating vessels;
6) camping, building fires and organising public events.
(3) The prohibition established in clause 4 of subsection 2 of this section does not extend to supervision and rescue work, activities related to organisation of the protection and administration of the natural object, research carried out with the consent of the manager of the protected natural object, national wildlife monitoring as well as wildlife surveys and inventories organised by the manager of the protected natural object.
(3¹) The prohibition established in clause 5 of subsection 2 of this section does not extend to supervision and rescue work, activities related to organisation of the protection and administration of the natural object, and to research carried out with the consent of the manager of the protected natural object.
(3²) In order to contain a disease spread by game, the manager of a protected natural object may permit hunting in a conservation zone and, for this purpose, staying in the case specified in clause 4 of subsection 2 of this section and driving a means of transport specified in clause 5 of subsection 2.
(4) The following may be permitted by the protection rules in the conservation zone as activities necessary for the preservation of the object or activities that do not harm the object:
1) maintenance work on existing land improvement systems and restoration of the water regime;
2) development of biotic communities in adherence to the objective of protection;
3) gathering of berries, fungi and other forest by-products;
4) hunting activities;
5) fishing activities;
6) constructing a non-production construction work to serve a registered immovable within the protected area, to serve the protected area or for national defence purposes, and constructing a road, utility network or utility works, and maintaining existing construction works;
7) activities necessary for guaranteeing the preservation of the characteristic features and species composition of semi-natural biotic communities, and activities for preservation of the living conditions of protected species;
8) gathering of reed and seaweed.
§ 31. Piiranguvööndamended 01.09.2026case law
Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.
Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
uue maaparandussüsteemi rajamine;
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
maavara kaevandamine;
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
uuendusraie;
kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning kaitseala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut, puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta;
biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine;
ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine;
jahipidamine ja kalapüük;
sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks;
telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
roo varumine külmumata pinnasel.
Kaitstava loodusobjekti valitseja võib uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks piiranguvööndis lubada jahipidamist ja selleks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 10 nimetatud sõiduvahendiga sõitmist.
Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui kaitse-eeskirjaga on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, võib kaitseala valitseja seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab.
Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks.
Repealed
§ 31. Limited management zone
(1) A limited management zone is a land or water area of a protected area where economic activities are permitted, taking account of the restrictions provided by this Act.
(2) Unless otherwise provided by the protection rules, the following will be prohibited within a limited management zone:
1) construction of new land improvement systems;
2) altering the water levels and shorelines of bodies of water;
3) extraction of mineral resources;
4) design of pure stands and planting of energy forests;
5) regeneration cutting;
6) training of crowns of trees and bushes, and planting and cutting woody plants, in parks, arboreta and forest stands under protection and in the limited management zones of protected areas, where the conservation objective is to protect the park, arboretum or forest stand, without the consent of the manager of the protected area;
7) use of biocides, plant protection products and fertilizers;
8) erection of construction works, including temporary construction works, and altering the exterior structure of construction works located in a national park;
9) hunting and fishing activities;
10) driving motor vehicles, off-road vehicles or floating vessels, except for the performance of work necessary for the maintenance of line facilities, and for forestry work or agricultural work in profit-yielding land;
11) camping, building fires and organisation of public events unless the location is prepared for such purposes and marked as such with the consent of the manager of the protected area;
12) gathering of reed on unfrozen ground.
(2¹) In order to contain a disease spread by game, the manager of a protected natural object may permit hunting in a limited management zone and, for this purpose, driving a means of transport specified in clause 10 of subsection 2 of this section.
(3) An obligation to preserve natural balance and the species and age diversity within biotic communities and a prohibition on haulage and transportation of timber out of the zone if the ground is not frozen may be established by the protection rules. If the protection rules prohibit the haulage and transport of timber when the ground is not frozen, the manager of the protected area may allow it when the ground permits it.
(4) Restrictions different than those provided for in the Forest Act as well as time limits for cutting may be established by the protection rules with regard to the size and form of cutting areas and the age composition of a forest within a limited management zone, provided that the restrictions and limits are necessary for the preservation of a biotic community or a protected species within the community and for the improvement of the living conditions.
5. peatükk HOIUALAD
§ 32. Hoiualacase law
Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada:
tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal;
kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 või 10. peatükis sätestatud korras.
§ 32. Limited-conservation area
(1) A limited-conservation area is established with the aim to ensure the favourable conservation status of wild fauna, flora and fungi unless it has been ensured by any other method provided by this Act.
(2) Destruction or harming of the habitats for the protection of which a limited-conservation area was formed, significantly disturbing the protected species, and all activities which are likely to endanger the favourable conservation status of the habitats and protected species are prohibited within a limited-conservation area.
(3) Logging activities are prohibited within a limited-conservation area if such activities are likely to harm the structure and functions of the protected habitats or endanger the preservation of species typical to the habitats.
(4) The objective of establishment of a limited-conservation area will be taken account of upon the processing of forest in compliance with the Forest Act. The manager of a limited-conservation area may impose an obligation to:
1) perform planned logging at a determined time,
2) use designated technologies for performance of planned logging.
(4¹) If a planned regeneration cutting is in compliance with subsections 2 and 3 of this section, the size of a clear-cut area within a limited-conservation area must not exceed two hectares and its width must not exceed 30 metres and the area of a shelterwood cutting area must not exceed five hectares.
(5) The impact of proposed activities in a limited-conservation area on the status of habitats and species is evaluated in the course of environmental impact assessment or in accordance with the procedure provided in § 33 or Chapter 10 of this Act.
§ 33. Hoiuala teatis
Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral:
tee rajamine;
loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine;
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;
loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine;
puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine;
maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine;
roo varumine.
Teatis peab sisaldama kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeemi.
Teatis tuleb esitada hoiuala valitsejale vähemalt üks kuu enne tööde alustamist:
kohaletoomisega,
tähtkirjaga posti teel või
digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga.
Teatis loetakse esitatuks postitempli või ajatempli järgi postitamise päeval või päeval, kui hoiuala valitseja on selle registreerinud.
Ühe kuu jooksul teatise esitamisest arvates hindab hoiuala valitseja kavandatud tegevuse vastavust käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud nõuetele. Hoiuala valitseja:
kinnitab teatise ja tagastab selle esitajale, kui kavandatud tööd on lubatud,
teatab teatise esitajale tingimused, mida järgides võib kavandatud töid teha või
keelab tööd, mis ohustavad hoiuala kaitstavate liikide või elupaikade soodsa seisundi säilimist, mille tagamiseks hoiuala on moodustatud.
Hoiuala teatise vormi ning teatise kinnitamise, läbivaatamise ja tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Hoiualal ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatise esitamise kohustus olemasoleva elamu õuemaal tehtavate tööde kohta.
§ 33. Notification concerning limited-conservation area
(1) The possessor of an immovable located within the boundaries of a limited-conservation area will submit a notification to the manager of the limited-conservation area if the following activities are planned:
1) construction of a road;
2) removal of a natural rock or soil;
3) altering the water levels and shorelines of bodies of water;
4) use of biocides and plant protection products;
5) cultivation and fertilising of natural and semi-natural grasslands and polders;
6) cutting of trees located within areas that have the characteristics of a wooded meadow;
7) construction and reconstruction of land improvement systems;
8) collection of reed.
(2) The notification must include the description, volume and schedule of the planned work, and a map of the area where the work is to be performed.
(3) The notification will be submitted to the manager of the limited-conservation area at least one month before commencement of the work in one of the following manners:
1) personal delivery;
2) sending by post by registered mail;
3) by electronic message bearing a digital signature.
(4) A notification is deemed to be submitted as of the date of sending thereof or the date of registration thereof by the manager of the limited-conservation area on the basis of the date stamp or time stamp, correspondingly.
(5) The manager of the limited-conservation area will evaluate the compliance of the planned activities with the requirements provided in § 32 of this Act within one month after the date of submission of the notification. The manager of the limited-conservation area will:
1) approve the notification and return it to the person who submitted it, if the administrative authority permits the performance of the planned work;
2) inform the person who submitted the notification of the conditions in adherence to which the work must be performed, or
3) prohibit any work that endangers the preservation of the favourable conservation status of the protected species or habitats present within the limited-conservation area for the guarantee of which the limited-conservation area was established.
(6) The format of notifications concerning limited-conservation areas, and the procedure for approval, review and return thereof will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(7) In a special conservation area, the obligation to submit the notification provided in subsection 1 of this section does not apply with regard to work performed in the yard of an existing residential building.
6. peatükk RAND JA KALLAS
§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk
Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
§ 34. Objective of protection of shores and banks
The objective of protection of shores and banks is to preserve the natural biotic communities present on the shores and banks, to curb the harmful impact of human activity, to promote human settlement systems which consider the specific character of the shores and banks, and to ensure unrestricted movement within and unrestricted access to the territories thereof.
§ 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendusedamended 01.09.2026
Rannal või kaldal on:
ranna või kalda piiranguvöönd;
ranna või kalda ehituskeeluvöönd.
Repealed
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹ ja 5 sätestatud juhtudel.
Kui maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.
Repealed
Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.
Korduva üleujutusega ranna ja suurte üleujutusaladega siseveekogude kalda üleujutusalal ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul kaldaastangu ülemise serva ja veepiiri vahele jääval alal kehtivad piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi nõuded.
Üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleva kaldaastangu ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd arvestatakse kaldaastangu ülemisest servast. Vööndi laius on sätestatud käesoleva seaduse §-des 37 ja 38.
§ 35. Restrictions on use of shores and banks
(1) The following are zones within the area of a shore or bank:
1) the limited management zone of the shore or bank;
2) the building exclusion zone of the shore or bank.
(2) The baseline for calculating the width of the zones specified in subsection 1 of this section is, in accordance with the Spatial Data Act, the boundary of the water body indicated on the base map of the Estonian topographic database, except in the cases provided in subsections 21 and 5 of this section.
(2¹) Where a ditch that constitutes the artificial recipient of a land improvement system has been indicated on the base map of the Estonian topographic database as a linear object, the baseline for calculating the width of the zones specified in subsection 1 of this section is the edge of the depression.
(3) With respect to internal bodies of water with extended areas of potential flooding, the high water boundary will be determined in accordance with the procedure established by a regulation of the minister in charge of the policy sector. The list of internal bodies of water with extended areas of potential flooding will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(3¹) The border of a repeatedly flooded area on a sea shore is set in the comprehensive plan. Where the border of a repeatedly flooded area has not been set, it is deemed that the border of the repeatedly flooded area is one meter from the height value of the shore line.
(4) The requirements for limited management zones and building exclusion zones apply to the floodplain of shores subject to recurrent flooding and to the floodplain of banks of inland water bodies with extended areas of potential flooding, as well as, in the case provided in subsection 5 of this section, to the area lying between the upper edge of the bank terrace and the water boundary.
(5) For shore or bank terraces higher than five meters and located less than 200 meters from the water boundary indicated on the base map of the Estonian topographic database, the limited management zone and building exclusion zone of the shore or bank are measured from the upper edge of the shore or bank terrace. The width of the zones is provided in §§ 37 and 38 of this Act.
§ 37. Ranna ja kalda piiranguvööndamended 01.09.2026
Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:
Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit;
maaparandussüsteemi 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 50 meetrit.
Rannal laieneb piiranguvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 3¹ või selle alusel sätestatud korduva üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud vööndi laius.
Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb piiranguvöönd käesoleva seaduse § 35 lõike 3 alusel määratud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2‒4 sätestatud vööndi laius.
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
reoveesette laotamine;
matmispaiga rajamine;
jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;
Repealed
maavara kaevandamine;
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud lubatud ehitustegevuseks, keskkonnaloa alusel teostatavaks tööks, riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks ning Keskkonnaameti nõusolekul kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks või riigikaitse eesmärgi tagamiseks.
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni maapõueseaduses sätestatud korras.
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.
Maavara ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu tegemine on lubatud maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu ranna ja kalda piiranguvööndis pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist, kui loa andja on andnud nõusoleku, mis on maavara kaevandamise või geoloogilise uuringu loa osa.
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõusoleku andmisest võib keelduda, kui taotletav tegevus on vastuolus käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud eesmärkidega.
§ 37. Limited management zones of shores and banks
(1) The width of limited management zones of shores and banks will be:
1) 200 meters on the shores of the Baltic Sea, Lake Peipus, Lake Lämmijärv, Lake Pskov and Lake Võrtsjärv;
2) 100 meters on the banks of lakes and artificial lakes with an area of more than ten hectares, and on rivers, brooks and artificial recipients of land improvement systems with a catchment area of more than 25 square kilometres;
3) 50 metres for a spring, for a lake or artificial lake with an area of up to ten hectares, and for a river or brook with a catchment area of up to 25 square kilometres;
4) 50 metres on the open artificial recipient of a land improvement system with a catchment area of 10–25 square kilometres.
(1¹) On a shore, the limited management zone extends to the boundary of the area subject to recurrent flooding as provided in or on the basis of subsection 3¹ of § 35 of this Act if the area subject to recurrent flooding extends beyond the width of the zone specified in clause 1 of subsection 1 of this section.
(1²) On the banks of an inland water body or sections thereof with extended areas of potential flooding, the limited management zone extends to the high-water boundary determined on the basis of subsection 3 of § 35 of this Act if the high-water boundary extends beyond the width of the zone specified in clauses 2–4 of subsection 1 of this section.
(2) The purpose of protection of forests located in the limited management zone of shores and banks is to protect water and soil and preserve recreational conditions. Clear cutting is prohibited in the limited management zone of a shore. Within the limited management zone of a bank, the area of a clear-cut must not exceed two hectares. Upon selective cutting and shelterwood cutting in the limited management zone of a shore or bank, the conditions provided in the Annex to this Act must be taken into account.
(3) The following is prohibited within the limited management zones of shores and banks:
1) land treatment by sewage sludge;
2) establishment of burial sites;
3) construction and expansion of facilities prescribed for waste processing or storage, except in the territory of ports;
5) extraction of mineral resources;
6) driving a power-driven vehicle outside designated roads and driving an all-terrain vehicle, except for permitted construction activities, work performed on the basis of an environmental permit, state monitoring, work related to the management of a protected natural object or the performance of maintenance work in green zones of densely populated areas, transportation of watercraft needed for fishing activities by a person holding the right to fish as a professional activity or for recreation, for collecting reed and gathering seaweed, and for forestry work and agricultural work on profit-yielding land as well as, with the consent of the Environmental Board, for carrying out military training specified in subsections 3 and 3¹ of § 69 of the Military Service Act or for the purposes of ensuring national defence objectives.
(4) The restrictions provided for in clauses 5 and 6 of subsection 3 of this section do not extend to artificial bodies of water created as a result of excavation of mineral resources, which bodies of water are located at a mineral deposit, extracting permit area or in its service area, until the duty to recondition the excavated land has been performed in accordance with the procedure set out in the Earth’s Crust Act.
(4¹) The consent of the Environmental Board specified in clause 6 of subsection 3 of this section is not required for the purposes of ensuring national defence objectives during a period of increased defence readiness, mobilisation, demobilisation, a state of emergency or a state of war.
(5) The excavation of a mineral resource and an earth material and the conducting of a geological survey is permitted in the shore and bank protection zone of an artificial water body created as a result of the excavation of the mineral resource or earth material after the obligation to fix up the excavated land has been declared as performed, provided that the issuer of the permit has granted the consent that forms a part of the mineral excavation or geological survey permit.
(6) The consent specified in subsection 5 of this section may be refused if the activity applied for is in conflict with the purposes specified in § 34 of this Act.
§ 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndamended 01.09.2026case law
Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
linnas kui asustusüksuses, alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktides 5 ja 6 ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul;
üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit;
maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit.
Rannal laieneb ehituskeeluvöönd käesoleva seaduse § 35 lõikes 3¹ või selle alusel sätestatud korduva üleujutusega ala piirini, kui korduva üleujutusega ala ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.
Suurte üleujutusaladega siseveekogu või selle lõikude kaldal laieneb ehituskeeluvöönd käesoleva seaduse § 35 lõike 3 alusel määratud kõrgveepiirini, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 või lõikes 2 sätestatud vööndi laius.
Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
Väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndis elamumaa juhtotstarvet ja sihtotstarvet määrata üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.
Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest maismaa suunas või samale kaugusele ehitatavale uuele ehitisele või olemasoleva ehitise laiendusele, mis ei asu veeseaduse kohases veekaitsevööndis (edaspidi veekaitsevöönd);
tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele või olemasoleva ehitise laiendusele;
tiheasustusalal üleujutusohuga seotud olulises riskipiirkonnas kaldakindlustusrajatisele ja mujal veekogu veepiirile rajatavale kaldakindlustusrajatisele;
supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ja kuni 20 ruutmeetri suuruse aluspinnaga hoonele, välja arvatud majutuse eesmärgil ehitatav hoone;
maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
olemasoleva ehitise esmakordsele laiendamisele juhul, kui laienduse maht on väiksem kui 33 protsenti olemasoleva ehitise mahust;
piirdeaedadele;
piirivalve rajatisele;
vee- või maakaabelliinile;
olemasoleva elamu või avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit;
Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele ehitusseadustiku § 115 lõike 1 tähenduses ega muule rajatisele riigikaitse tagamise eesmärgil;
ehitusseadustiku § 115 lõikes 1¹ sätestatud riigikaitselisele ehitisele;
riigi sõjalise kaitse operatiivsuse tagamiseks vajalikule ehitisele kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal;
riikliku keskkonnaseire rajatisele ja riigi huvi korral pinnavee ja põhjavee seisundi või kliimamuutuste mõju väljaselgitamiseks rajatavale seirerajatisele juhul, kui väljaspool ehituskeeluvööndit sobiv asukoht puudub;
hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspoole veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus.
Keskkonnaameti nõusolekul võib lubada väljaspool linna kui asustusüksust, alevit või alevikku ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul linnas asustusüksusena, alevis või alevikus ehituskeeluvööndisse ehitada:
pinnavee veehaarde ehitist;
sadamaehitist ja veeliiklust reguleerivat rajatist;
rannakindlustusrajatist;
hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitist;
vesiviljelusehitist;
piirivalveehitist ja päästeasutuse ehitist;
tehnovõrku ja -rajatist;
silda;
avalikult kasutatavat teed;
raudteed;
hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevast õiguslikul alusel ehitatud hoonest veekogu suunas uut ehitist või olemasoleva ehitise laiendust, mis ei asu veekaitsevööndis;
olemasoleva ehitise laiendust juhul, kui laienduse maht on suurem kui 33 protsenti olemasoleva ehitise mahust;
kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks vajalikku ehitist;
muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata rajatist, kui selle rajamine ei ole võimalik või otstarbekas väljaspool ehituskeeluvööndit.
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks on vajalik detailplaneering või projekteerimistingimused, siis antakse vastav nõusolek detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluses. Projekteerimistingimuste andmine tuleb korraldada avatud menetlusena.
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ehitiste ehitamiseks puudub detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste andmise kohustus, annab lõikes 5 nimetatud asutus nõusoleku ehitusloa või ehitusteatise menetluses või eraldi toiminguna.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud planeeringu alusel maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndisse ulatuvate tuulegeneraatori rootorilabade alusele maale.
Repealed
Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti.
Hoiualal reguleerib ehitamist lisaks käesolevas seaduses hoiuala kohta sätestatule ka käesolev peatükk.
Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
§ 38. Building exclusion zones of shores and banks
(1) The width of building exclusion zones of shores and banks will be:
1) 200 meters on the sea coast within Narva-Jõesuu city limits, and on the sea-islands;
2) 100 meters on the sea coast, and the shores Lake Peipus, Lake Lämmijärv, Lake Pskov and Lake Võrtsjärv;
3) 50 meters on the banks of water bodies within cities as settlement units, towns and clearly defined areas of compact settlement comprising a small town or village (hereinafter densely populated areas), except in the cases provided in clauses 5 and 6 of this subsection and subsection 2 of this section;
4) 50 meters on the banks of lakes and artificial lakes with an area of more than ten hectares, and on rivers, brooks and artificial recipients of land improvement systems with a catchment area of more than 25 square kilometres;
5) 25 metres for a spring, for a lake or artificial lake with an area of up to ten hectares, and for a river or brook with a catchment area of up to 25 square kilometres;
6) 25 metres on a land improvement system with an open catchment area of 10–25 square kilometres.
(1¹) On a shore, the building exclusion zone extends to the boundary of the area subject to recurrent flooding as provided in or on the basis of subsection 3¹ of § 35 of this Act if the area subject to recurrent flooding extends beyond the width of the zone specified in clauses 1 3 of subsection 1 or subsection 2 of this section.
(1²) On the banks of an inland water body or sections thereof with extended areas of potential flooding, the building exclusion zone extends to the high-water boundary determined on the basis of subsection 3 of § 35 of this Act if the high-water boundary extends beyond the width of the zone specified in clauses 3–6 of subsection 1 or subsection 2 of this section.
(2) On forest land of shores and of banks of lakes and rivers for the purposes of subsection 2 of § 3 of the Forest Act, the building exclusion zone extends to the boundary of the limited management zone of the shore or bank.
(2¹) Outside of cities as settlement units, towns and small towns, the principal purpose and intended purpose of residential land within the building exclusion zone of a shore or bank may be determined only with the consent of the Environmental Board.
(3) Construction of new buildings and civil engineering works is prohibited within the building exclusion zones of shores and banks.
(4) The building ban does not extend to:
1) in a low-density area, a new construction work or extension to an existing construction work to be built in the yard of an existing residential building that has been constructed on a legal basis if the new construction work or extension to an existing construction work is to be built in the inland direction or at the same distance, and it is not to be located within the water protection zone as defined by the Water Act (hereinafter water protection zone);
1¹) in the building exclusion zone of a densely populated area, erection of a new construction work, or extension to an existing construction work, between existing construction works in the inland direction from the established building line;
2) in a densely populated area, civil engineering works prescribed for fortification of banks in a significant flood risk area, and elsewhere to civil engineering works that are prescribed for fortification of banks and constructed at the water boundary;
3) civil engineering works necessary for servicing a bathing area and buildings with a base area of up to 20 square metres, excluding buildings constructed for accommodation purposes;
4) land improvement systems, except for polders;
5) the first extension of an existing construction work if the volume of the extension is less than 33 per cent of the volume of the existing construction work;
6) boundary fences;
7) Border Guard facilities;
8) underwater or underground cable lines;
9) utility networks and utility works to be constructed for an existing residential building or a building in public use, where it is not possible or practicable to construct them outside the building exclusion zone;
10) construction works that serve national defence purposes within the meaning of subsection 1 of § 115 of the Building Code and other civil engineering works for the purpose of ensuring national defence, with the consent of the Environmental Board;
11) construction works that serve national defence purposes provided in subsection 1¹ of § 115 of the Building Code;
12) construction works necessary for ensuring the operational military defence capability of the state during a period of increased defence readiness, mobilisation, demobilisation, a state of emergency or a state of war;
13) a civil engineering work for national environmental monitoring purposes or, in the case of national interest, a civil engineering work constructed for monitoring purposes in order to assess the status of surface water and groundwater or the impact of climate change, where no suitable location is available outside the building exclusion zone;
14) a civil engineering work to be constructed in the yard of a developed registered immovable outside the water protection zone, provided that a building notice and building permit are not required for the civil engineering work under the Building Code.
(5) The following may be permitted to be constructed within a building exclusion zone outside of cities as settlement units, towns and small towns with the consent of the Environmental Board; and in cities as settlement units, towns or small towns with the consent of the local authority:
1) construction works for surface water intakes;
2) construction works of ports and civil engineering works regulating water traffic;
3) civil engineering works prescribed for fortification of shores;
4) construction works of hydrometric stations and their observation stations;
5) aquaculture construction works;
6) construction works for the border guard and construction works for rescue service agencies;
7) utility networks and utility works;
8) bridges;
9) public roads;
10) railways;
11) in a low-density area, a new construction work or extension to an existing construction work to be built in the direction of the water body in the yard of an existing residential building that has been constructed on a legal basis if it is not to be located within the water protection zone;
12) an extension to an existing construction work if the volume of the extension is greater than 33 per cent of the volume of the existing construction work;
13) a construction work necessary for organising the protection of a protected natural object;
14) other civil engineering works not specified in subsection 4 of this section, where it is not possible or practicable to construct them outside the building exclusion zone.
(5¹) Where a detailed spatial plan or design specifications are required for building the construction works specified in subsection 5 of this section, the relevant consent is granted as part of the procedure for preparing the detailed spatial plan or issuing design specifications. The issuing of design specifications must be conducted as open proceedings.
(5²) Where there is no obligation to prepare a detailed spatial plan or to issue design specifications for building the construction works specified in subsection 5 of this section, the authority specified in subsection 5 grants its consent either as part of the proceedings for the issue of the building permit or the submission of the building notice, or in a separate procedure.
(5³) The building ban does not extend to construction works planned under a special national plan.
(5⁴) The building ban does not extend to land under rotor blades of wind generators concerning which an adopted spatial plan exists in the building exclusion zone of banks of artificial recipients of land improvements systems, provided that the artificial recipient does not overlap with a natural body of water.
(7) Unless otherwise provided by the protection rules, the provisions of this Act apply to construction within protected areas.
(8) Construction within limited-conservation areas is regulated, in addition to the provisions of this Act concerning special protected areas, also by this Chapter.
(9) If a local authority allows building within the building exclusion zone of a shore or bank contrary to the provisions of this section, then in accordance with the provisions of the Administrative Procedure Act, the person who was issued the building permit or in whose interest the building is performed has no legitimate expectation as to the legality of the building.
§ 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamineamended 01.09.2026
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada üldplaneeringuga.
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ning väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku toimuda üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.
Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse planeerimismenetluses koos planeeringu kooskõlastamise taotlusega:
üldplaneeringu menetluses;
detailplaneeringu menetluses, kui detailplaneering sisaldab selles osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut;
detailplaneeringu menetluses, kui kehtestatud üldplaneering puudub;
tuuleparki kavandava planeeringu menetluses, kui planeering sisaldab selles osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Ehituskeeluvööndi vähendamisel hinnatakse selle vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine või vähendamine jõustub üldplaneeringu, detailplaneeringu või tuuleparki kavandava planeeringu kehtestamisega.
§ 40. Extension and reduction of building exclusion zones of shores and banks
(1) Considering the objectives for protection of a shore or bank and based on the flora, relief, boundaries of land parcels and immovables, existing road and utility networks and established patterns of settlement, the building exclusion zone of a shore or bank may be extended or reduced.
(2) A local authority may extend or reduce the building exclusion zone of a shore or bank by means of a comprehensive spatial plan.
(3) In protected areas, limited-conservation areas, species protection sites and outside of cities as settlement units, towns and small towns, the building exclusion zone of a shore or bank may be reduced only with the consent of the Environmental Board.
(4) For reduction of a building exclusion zone, the local authority submits an application to the Environmental Board during the procedure for preparing a spatial plan together with an application for approving the plan:
1) in the procedure for preparing the comprehensive spatial plan;
2) in the procedure for preparing the detailed spatial plan, where the detailed spatial plan includes a proposal to amend the comprehensive spatial plan in that respect;
3) in the procedure for preparing the detailed spatial plan, where no adopted comprehensive spatial plan exists;
4) in the procedure for preparing the spatial plan that envisages the construction of a wind farm, where the spatial plan includes a proposal to amend the comprehensive spatial plan in that respect.
(5) When reducing the building exclusion zone, its compliance with the provisions of subsection 1 of this section is assessed.
(6) An increase or reduction in the width of a building exclusion zone becomes effective upon the adoption of the comprehensive spatial plan, the detailed spatial plan or the spatial plan that envisages the construction of a wind farm.
§ 41. Uue tiheasustusala moodustamine ja olemasoleva laiendamineamended 01.09.2026
Uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud. Erandi võib teha Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul.
Olemasolevat tiheasustusala võib laiendada ranna või kalda piiranguvööndis ainult Keskkonnaameti nõusolekul ja kehtestatud üldplaneeringu alusel.
Luba uue tiheasustusala moodustamiseks antakse kohalikule omavalitsusele taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt pärast vastuvõtmist avaliku väljapaneku läbinud üldplaneeringu alusel, millele on lisatud planeeringu järelevalve teostaja arvamus. Kohaliku omavalitsuse taotluse edastab Vabariigi Valitsusele Kliimaministeerium koos oma asjakohase seisukohaga.
Loa andmisel või sellest keeldumisel tuleb arvestada ranna ja kalda kaitse eesmärke.
Repealed
§ 41. Formation of new densely populated areas and expansion of existing densely populated areas
(1) It is prohibited to form new densely populated areas within the building exclusion zones of shores and banks. Exceptions to the above may be made by the Government of the Republic on proposal of a local authority.
(2) An existing densely populated area may be extended within the building exclusion zone of a shore or bank only with the consent of the Environmental Board and on the basis of the adopted comprehensive spatial plan.
(3) A local authority wishing to form a new densely populated area will organise the public display of the corresponding general plan and, if the plan passes the public display, will submit an application to this effect together with the opinion of the person exercising supervision over the plan, after which permission for formation of a new densely populated area may be granted to the local authority in accordance with the Spatial Planning Act. The Ministry of the Environment will forward the application of the local authority to the Government of the Republic together with the opinion of the Ministry on the matter.
(4) In granting of permission or refusal to grant permission, the objectives for protection of the shore or bank will be taken into consideration.
§ 42. Ranna ja kalda kasutamine supelrannanaamended 01.09.2026
Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine.
Supelrannas viibimine on tasuta.
Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus.
Supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.
Repealed
§ 42. Use of shores and banks as bathing areas
(1) A bathing area is an area determined by the comprehensive plan situated by a body of water established with the main objective of provision of recreational activities to persons.
(2) No fees will be charged for staying in a bathing area.
(3) The procedure for use and maintenance of bathing areas will be established by the local authority.
(4) The character and location of civil engineering works servicing a bathing area will be building design criteria.
7. peatükk LOODUSKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDIL
§ 43. Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil
Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt.
§ 43. Nature conservation on local government level
The objective for nature conservation at the local government level is the determination by local authorities of the conditions for the protection and use of valuable landscapes representing the specific character of the natural and cultural environment, settlement patterns or land use, or individual features of such landscapes.
§ 44. Kaitsekord
Kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada.
Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust. Kaitsevööndis rakendatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada.
§ 44. Protection regime
(1) The protection regime provided by § 31 of this Act which may also be mitigated by the protection rules or a plan applies to lands placed under local protection.
(2) A protected zone extending to the distance of 50 meters from an individual feature of a landscape will be formed around the feature unless a smaller area has been provided upon placing the feature under protection. The protection regime provided in § 31 of this Act which may also be mitigated by the protection rules or a plan applies to the protected zone.
§ 44¹. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omandamineamended 01.09.2026
Kogu ulatuses kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, omandab kohalik omavalitsus kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.
Kohalik omavalitsus ei omanda kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on kinnisasja omandanud kaitse alla võtmise ajal või pärast kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas teavet loodusobjekti kaitse all olemise või kaitse alla võtmise kohta, välja arvatud juhul, kui:
kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muudetakse rangemaks;
kinnisasi omandati pärimise teel.
Ala sihtotstarbelist kasutamist piirab kaitsekord oluliselt juhul, kui:
kinnisasi on valdavas ulatuses metsaseaduse tähenduses metsamaa, millel kasvav mets on vanuselt valmiv või küps, ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie;
hoonestamata kinnisasja sihtotstarve on elamumaa, ärimaa või tootmismaa ja kaitsekord keelab uute ehitiste püstitamise;
mäetööstusmaa sihtotstarbega kinnisasjal keelab kaitsekord maavara kaevandamise.
Tiheasustusalal kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud loodusobjektil asuva kinnisasja võib kohalik omavalitsus omandada kokkuleppel juhul, kui:
kinnisasja puhul on täidetud üldplaneeringust ja planeerimispõhimõtetest tulenevad kinnisasja üldised hoonestustingimused ning kaitsekorra alusel on uute ehitiste püstitamiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek, mida ta ei anna;
kaitsekorrast tulenevad kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele.
Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud loodusobjektil või on suurem kui kaitstav loodusobjekt, võib kohalik omavalitsus kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada selle osa kinnisasjast, mis ulatub loodusobjektile. Kinnisasja jagamise korraldab kinnisasja omanik ja jagamisega seotud kulud kannab kinnisasja omandamise ettepaneku teinud isik.
Ettepaneku kinnisasja omandamiseks kohaliku omavalitsuse poolt võib teha kinnisasja omanik või kohalik omavalitsus. Kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab kohalik omavalitsus oma eelarvest.
Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse tehingute võrdlemise meetodil. Kinnisasja väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik kinnistusraamatust kustutada, näiteks servituudid, samuti õigusaktidest, välja arvatud kinnisasja omandamise aluseks olevast kaitsekorrast tulenevad kinnisomandi kitsendused.
Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, võib kohaliku omavalitsuse esindaja metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise.
Kinnisasja, sealhulgas metsaga kinnisasja väärtuse määramisel lähtutakse maa hindamise seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud erakorralise hindamise korrast.
Kohalik omavalitsus võib kehtestada kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise ja ettepanekute menetlemise korra.
Kinnisasja kohalikule omavalitsusele omandamine otsustatakse võõrandamiseks tehtud ettepanekute laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemise korral lahendatakse ettepanek pärast mõjuva põhjuse äralangemist.
§ 44¹. Acquisition of immovable located within natural object protected at local government level
(1) An immovable which is located, as a whole, within a natural object protected at the local government level and the use of which for the intended purpose is significantly hindered by the protection regime of the area is acquired by the local authority upon agreement with the owner of the immovable for a consideration corresponding to the value of the immovable.
(2) The local authority does not acquire an immovable in accordance with the procedure provided in this section if the person has acquired the immovable at the time of or after placing the area under protection and the transfer transaction included information regarding the natural object being under protection or to be placed under protection, unless:
1) the protection regime applicable to the immovable is made more stringent;
2) the immovable was acquired by inheritance.
(3) The use of an area for the intended purpose is significantly restricted by the protection regime where:
1) an immovable is, for the most part, forest land within the meaning of the Forest Act, on which the forest is of maturing or mature age, and the protection regime completely prohibits regeneration cutting;
2) the intended use of an undeveloped immovable is residential land, commercial land or production land and the protection regime prohibits the erection of new construction works;
3) on an immovable which has the intended purpose of mining industry land the protection regime prohibits the extraction of mineral resources.
(4) In a densely populated area, a local authority may acquire, by mutual agreement, an immovable located within a natural object that has been placed under protection at the local government level, where:
1) in the case of the immovable, the general conditions for building on that immovable as set out in the comprehensive spatial plan and the planning rules have been met and, under the protection regime, the consent of the manager of the protected area is required for the erection of new construction works, and the manager does not grant such consent;
2) the restrictions arising from the protection regime do not allow the immovable to be used in accordance with its current intended purpose.
(5) If an immovable is not located, as a whole, within a natural object protected at the local government level, or if it is larger than the protected natural object, the local authority may, by agreement with the owner of the immovable, acquire that part of the immovable which extends into the natural object. The division of the immovable is organised by the owner of the immovable, and the costs related to the division are borne by the person who made the proposal to acquire the immovable.
(6) A proposal for the acquisition of an immovable by the local authority may be made by the owner of the immovable or by the local authority. The costs related to the acquisition of an immovable are borne by the local authority from its budget.
(7) The value of an immovable, except the value of an immovable containing forest, is determined using the sales comparison approach. When determining the value of an immovable, account is taken of the real rights which due to their nature cannot be deleted from the land register, e.g. servitudes, and restrictions on the immovable property ownership arising from legislation, with the exception of those arising from the protection regime on which the acquisition of the immovable is based.
(8) The value of an immovable containing forest is determined as the sum of the values of the plot of land and the forest growing on the plot of land. If, upon determining the value of an immovable containing forest, the value of the standing timber is not of material importance and, due to the market situation, the assessed value of land does not reflect the market price in the region, a representative of the local authority may order an individual valuation in order to determine the value of the immovable containing forest.
(9) The value of an immovable, including an immovable containing forest, is determined on the basis of the rules of individual valuation established on the basis of subsection 2 of § 8 of the Land Valuation Act.
(10) A local authority may establish the rules for the acquisition of immovables containing a natural object protected at the local government level and for proceedings for review of proposals.
(11) Decisions on the acquisition of immovables by the local authority are made in the order in which proposals for their transfer are received, unless good reasons exist for extending the proceedings. Where a good reason exists, the proposal is resolved after the good reason has ceased to exist.
§ 45. Puude raie tiheasustusalalamended 01.09.2026
Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise alused, tingimused ja korra ning raie tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemi hüvede vähenemise hüvitamiseks asendusistutuskohustuse kehtestab kohaliku omavalitsuse asutus.
§ 45. Cutting of trees in densely populated areas
Single trees growing within a densely populated area or parts of such trees, except for standing timber within the meaning of the Forest Act, may only be cut based on a permission of the local authority. The grounds, conditions and rules for granting a permission, as well as the obligation to carry out replacement planting to compensate for damage caused by cutting or the reduction in ecosystem benefits, are established by the local authority.
8. peatükk LIIGID
§ 46. Liikide kaitsekategooriad
I kaitsekategooriasse arvatakse:
liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena;
liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.
II kaitsekategooriasse arvatakse:
liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel;
liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
III kaitsekategooriasse arvatakse:
liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka;
liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.
§ 46. Protected categories of species
(1) The following will be included in the protected category I:
1) species that are rare in Estonia, are located within restricted geographical areas, in few habitats, in isolation or whose population is thinly scattered over a more extensive range;
2) species which are in danger of disappearance, whose population been reduced as a result of human activity, whose habitats have been damaged to a critical point and whose extinction in the Estonian wild is likely if the adverse impact of the danger factors continue.
(2) The following will be included in the protected category II:
1) species that are in danger due to their small or reducing populations and whose range in Estonia is reducing due to overexploitation, destruction or damaging of habitats;
2) species that are likely to exposed to danger of being destroyed if the existing environmental factors continue operating.
(3) The following will be included in the protected category III:
1) species whose population is endangered by the destruction or damaging of habitats and has been reduced to a point where they are believed to move into the endangered category if the causal factors continue operating;
2) species that were included in the protected category I or II but that, due to application of necessary protective measures, do not experience a danger of destruction.
§ 47. Isendi mõisteamended 01.09.2026
Isend käesoleva seaduse tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või looma, taime või seene äratuntav osa.
Isend käesoleva seaduse §-de 56 ja 59 tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või tema äratuntav osa või sellest valmistatud toode või muu kaup, mis vastavalt saatedokumendile, pakendile või märgistusele või muudel asjaoludel näib olevat kaitsekategooria liiki kuuluva looma, taime või seene osa või sellest valmistatud toode.
§ 47. Definition of specimen
(1) For the purposes of this Act, ‘specimen’ means an animal, plant or fungus of any stage of development, or any identifiable part of an animal, plant or fungus.
(2) For the purposes of §§ 56 and 59 of this Act, ‘specimen’ means an animal, plant or fungus of any stage of development, or any identifiable part of an animal, plant or fungus as well as derivatives and any other goods which appear, from an accompanying document, the packaging or a mark or label, or from any other circumstances, to be parts or derivatives of animals, plants or fungi of a species included in a protected category.
§ 48. Liikide soodsa seisundi tagaminecase law
I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega.
II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.
§ 48. Ensuring favourable conservation status of species
(1) The protection of all known habitats of species in the protected category I will be ensured by formation of protected areas and limited-conservation areas or determination of species protection sites.
(2) The protection of at least 50 per cent of known habitats of the protected category II entered in the Estonian nature information system will be ensured by formation of protected areas and limited-conservation areas or determination of species protection sites based on the representativity of the areas and sites.
(3) The protection of at least 10 per cent of known habitats of the protected category III entered in the Estonian nature information system will be ensured by formation of protected areas and limited-conservation areas or determination species protection sites based on the representativity of the areas and sites.
(4) In habitats of species in the protected categories II and III that have not been differentiated, individual specimens of such species will be protected.
§ 49. Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavacase law
Tegevuskava koostatakse:
I kaitsekategooria liigi kaitse korraldamiseks;
liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga, või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus;
liigi ohjamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale.
Tegevuskava peab sisaldama:
liigi bioloogia, arvukuse ja leviku andmeid;
ohustatud liigi soodsa seisundi tagamise tingimusi;
liigi ohutegureid;
kaitse või ohjamise eesmärki;
liigi soodsa seisundi saavutamiseks või ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava;
kaitse või ohjamise korraldamise eelarvet.
Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava kinnitaja määrab valdkonna eest vastutav minister.
Tegevuskava avalikustatakse Kliimaministeeriumi veebilehel.
§ 49. Action plan for conservation and management of species
(1) An action plan will be prepared for:
1) organisation of protection of a species in the protected category I;
2) ensuring the favourable conservation status of a species, if the results of the species inventory indicate that the current measures fail to do so, or if prescribed by an international obligation;
3) management of a species if the results of the species inventory indicate a significant negative impact to the environment caused by the increase in the population of the species, or a danger to the health or property of persons.
(2) An action plan includes:
1) biological data, population dynamics data and information on the range of the species;
2) conditions for guaranteeing the favourable conservation status of an endangered species;
3) risk factors to the species;
4) the objective for conservation or management;
5) the priority of measures for achieving a favourable conservation status or management of the species, and a schedule for application thereof;
6) the budget for organisation of conservation or management.
(3) The action plan for the conservation and management of a specifies will be established by the minister in charge of the policy sector.
(4) The action plan will be published on the website of the Ministry of the Environment.
§ 50. Püsielupaikade kaitseamended 01.09.2026
Püsielupaigas kehtib käesoleva seaduse §-s 30 või 31 sätestatud kaitsekord, mis määratakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt.
Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik, välja arvatud asustamata tehispesa, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks:
lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses;
merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses;
suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses;
väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 meetri raadiuses;
kaljukotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 500 meetri raadiuses;
väike-konnakotka ja suur-konnakotka segapaari pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses.
Pesapuu avastanud isik on kohustatud informeerima sellest Keskkonnaametit kolme ööpäeva jooksul.
Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui selles nimetatud kaitsealuse linnuliigi isend on pesa teinud pärast seda, kui alal on kehtestatud planeering või antud luba tegevuseks, mis on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning mille tegemise püsielupaiga piirangud välistavad.
Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaiga kaitsekord ei ole määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, kehtib alates pesapuu leidmisest lendorava, kaljukotka, merikotka, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud kaitsekord.
Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on inimesel keelatud viibimine kalju- ja merikotka püsielupaigas 15. veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini.
Kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kaitse alla võetud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kitsendustest ja lõikes 5 nimetamata ajal püsielupaigas lubatud:
marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine;
jahipidamine;
kalapüük;
püsielupaiga valitseja nõusolekul koosluse kujundamine vastavalt kaitse eesmärgile, liigi elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning olemasoleva ehitise hooldustööd.
Püsielupaiga kohta käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal, teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel.
Väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud keeluaega ja püsielupaiga valitseja nõusolekul on maastikul lubatud sõita ja rajada maakaablit.
Püsielupaigas kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe- või teadusotstarbel filmimiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks Keskkonnaameti loa alusel, kui tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit.
Püsielupaiga valitsejal on õigus korraldada kaitsekorra või tegevuskava kohaseid töid kohaliku omavalitsuse, maaomaniku või mõne muu isikuga sõlmitud lepingu alusel.
Metsise püsielupaigas on keelatud metssea lisasöötmine.
§ 50. Protection of species protection sites
(1) The protection regime provided in § 30 or § 31 of this Act determined in accordance with subsection 2 of § 10 of this Act applies in species protection sites.
(2) Unless a site of a protected species specified in this section, except for unoccupied artificial nests, has been determined in accordance with subsection 2 of § 10 of this Act, the following will be deemed to be a species protection site:
1) nesting tree of a flying squirrel, and the surrounding area within the radius of 25 meters;
2) nesting tree of a white-tailed eagle, short-toed eagle or osprey, and the surrounding area within the radius of 200 meters;
3) nesting tree of a greater spotted eagle or black stork, and the surrounding area within the radius of 250 meters;
4) nesting tree of a lesser spotted eagle, and the surrounding area within the radius of 100 meters;
5) nesting tree of a golden eagle, and the surrounding area within the radius of 500 meters;
6) nesting tree of a mixed couple of a greater spotted eagle and lesser spotted eagle, and the surrounding area within the radius of 250 meters.
(3) A person who finds a nesting tree is required to inform the Environmental Board within three twenty-four-hour periods after the finding.
(3¹) Subsection 2 of this section does not apply if a specimen of the protected bird species specified therein has nested after a spatial plan for the area has been adopted or after a permission has been granted for an activity which is necessary for reasons of overriding public interest and exceptional urgency, and the restrictions on the species protection site preclude the carrying out of such an activity.
(4) If the protection regime of a species specified in this section has not been determined in accordance with subsection 2 of § 10 of this Act, then the protection regime provided in § 30 of this Act applies to the species protection site of a flying squirrel, golden eagle, white-tailed eagle, short-toed eagle, osprey, greater spotted eagle, lesser spotted eagle or black stork as of the time of finding the nesting tree.
(5) If the site of a protected species specified in this section has not been determined in accordance with subsection 2 of § 10 of this Act, persons are prohibited to stay within the species protection site of a golden eagle or white tailed eagle from February 15 to July 31, and within the site of the species protection site of a short-toed eagle, osprey, greater spotted eagle, lesser spotted eagle or black stork from March 15 to August 31.
(5¹) If the species protection site of a species specified in this section has not been placed under protection in accordance with subsection 2 of § 10 of this Act, the following is, regardless of the restrictions specified in subsection 4 and the time limits specified in subsection 5 of this section, permitted at the species protection site:
1) collection of berries, mushrooms and other forest by-products;
2) hunting;
3) fishing;
4) with the consent of the manager of the species protection site, the cultivation of the biotic community in accordance with the purpose of conservation, an activity required for preserving the living conditions of the species and the maintenance of an existing building.
(6) The restrictions relating to a species protection site provided in subsections 4 and 5 of this section do not apply to land under cultivation on an immovable, the yard of an existing residential building, roads, or the maintenance of a natural grassland.
(6¹) Outside the closed season specified in subsection 5 of this section, and with the consent of the manager of the species protection site, it is permitted to drive off-road and lay underground cables.
(7) Persons are allowed to stay within a species protection site during the time of the ban on movement for educational or research-related filming, photography or audio recording activities with the permission of the Environmental Board provided that such activity does not pose a danger to a specimen of the protected species.
(8) The manager of a species protection site has the right to organise work in accordance with the protection regime or action plan based on a contract entered into with the local authority, land owner or another person.
(9) The supplementary feeding of wild boar is prohibited at the protection site of capercaillie.
§ 51. Koelmuala kaitsecase law
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 51. Protection of spawning area
(1) On bodies of water approved as spawning areas or habitats of salmon, brown trout, salmon trout or grayling, or sections of such bodies of water, it is prohibited to reconstruct existing dams to the extent which would raise the level of water, to build new dams and to alter the natural bed or water regime of the body of water.
(1¹) It is permitted to alter the water regime and level of water upon reconstruction of dams on bodies of water or sections of such bodies of water specified in subsection 1 of this section only if the spawning possibilities of fish are improved thereby.
(2) The list of spawning areas or habitats of salmon, brown trout, salmon trout or grayling will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 51¹. Pruunkaru talvituspaiga kaitse
Pruunkaru talvituspaik on koht, kus karu teeb taliuinakut, ning selle ümbrus 300 meetri raadiuses.
Talvituspaiga avastanud isik on kohustatud informeerima sellest kolme ööpäeva jooksul Keskkonnaametit, kes nii kiiresti kui võimalik peatab pruunkaru talvituspaigas metsateatisega lubatud tegevused ning jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused kuni talvitusperioodi lõpuni.
Pruunkaru talvituspaigas on keelatud jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused ning metsa majandamise ja kasutamisega seotud tegevused.
Pruunkaru talvituspaiga kaitsekord kehtib talvituspaiga leidmisest kuni sama talvitusperioodi 15. aprillini.
§ 51¹. Protection of hibernation site of brown bear
(1) The hibernation site of brown bear is a site where a bear hibernates and the surrounding area within the radius of 300 meters.
(2) A person who finds a hibernation site is required to inform the Environmental Board within three working days of the finding and the Board will, as soon as possible, suspend activities permitted by a forest notification and activities determined by a permit in proof of the right to use the hunting district at the hibernation site of brown bear until the end of the period of hibernation.
(3) Activities determined by a permit in proof of the right to use a hunting district and activities related to forest management and use are prohibited at the hibernation site of brown bear.
(4) The protection regime for the hibernation site of brown bear is valid as of finding of the hibernation site until 15 April of the same period of hibernation.
§ 51². Euroopa Ühenduse liigikaitset käsitlevad nõuded
Keelatud on hävitada ja kahjustada nende loomaliikide isendite selgelt märgatavaid paljunemis- või puhkekohti, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktis a.
§ 51². Requirements of European Union for protection of species
It is prohibited to destroy and harm clearly delineated breeding sites and resting places of the specimens of the species specified in point a of Annex IV to Council Directive 92/43/EEC.
§ 52. Rändeteede kaitse
Ehitamisel tuleb tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused.
Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ajutisi liiklemispiiranguid loomade rändeteede kaitseks.
§ 52. Protection of migratory routes
(1) Upon construction work, living and moving conditions that are as safe as possible will be ensured to the specimens of protected species.
(2) In order to protect the migratory routes of animals, the minister in charge of the policy sector has the right to establish temporary restrictions of traffic on the proposal of the minister in charge of the policy sector.
§ 53. Teabe avalikustamine
I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
Püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta.
§ 53. Disclosure of information
(1) It is prohibited to disclose the specific location of the habitats of specimens of species in the protected categories I and II in the media.
(2) The specific location of a species protection site will not be disclosed in the notice published in the Riigi Teataja concerning the placing under protection of the species protection site.
§ 54. Liigi elutingimuste parandamine
Kaitsealuse liigi isendite elutingimuste sihipärane parandamine on lubatud üksnes käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava või käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud kaitsekorralduskava alusel.
§ 54. Improvement of living conditions of species
The intended improvement of the living conditions of specimens of protected species is permitted only based on the action plan specified in § 49 of this Act or based on the management plan specified in § 25 of this Act.
§ 55. Isendi surmamine, kahjustamine ja häirimineamended 01.09.2026case law
Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia eesmärgil, on keelatud.
I kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud:
kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda;
elanikkonna ohutuse huvides.
II või III kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud:
kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda;
elanikkonna ohutuse huvides;
lennuohutuse huvides;
kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalanduse, veealade või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks;
õppe- või teadusotstarbel.
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 03.03.1997, lk 1–69) lisade A–D alusel nende loomaliikide nimekirja, kelle elusate isendite surmamine on lubatud.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul tuleb looma surmamisest teatada Keskkonnaametile kirjalikult ühe tööpäeva jooksul.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1, lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktides 2–5 nimetatud juhtudel surmatakse loom Keskkonnaameti loa alusel.
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ning lõike 6¹ punktides 1 ja 2 nimetatud loa võib anda, kui olukorra lahendamiseks ei ole alternatiivseid loomastikku ja linnustikku vähem kahjustavaid meetmeid. Loas tuleb märkida:
milliste liikide ja isendite suhtes luba antakse;
tegevusteks lubatud vahendid, seadised või viisid;
millise ohu või riski tingimustel ja millisel ajal ning kus tegevusi võib läbi viia;
loa saaja;
seire või muud tulemuste jälgimise ja kontrolli vahendid.
Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 58² sätestatud juhul.
Keelatud on looduslikult esinevate lindude:
pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel;
tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 8 sätestatud juhul.
I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Tahtlikuks kahjustamiseks ei ole käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava meetmete elluviimine ning tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda ka tegevust Keskkonnaameti nõusolekul II kaitsekategooria taime ja seene väheesinduslikes populatsioonides või Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal.
Keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Keeldu ei kohaldata liigi väheesinduslikes populatsioonides.
III kaitsekategooria nende loomaliikide nimekirja, mille isendi surmamine on lubatud väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala, kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Repealed
§ 55. Killing, damaging or disturbing specimens
(1) Intentional killing of a specimen of a protected species, except for the purposes of euthanasia, is prohibited.
(2) Killing of a specimen of an animal species included in protected category I is permitted:
1) if the animal directly endangers the life or health of a person and the attack cannot be prevented or controlled in any other manner;
2) in the interests of public safety.
(3) Killing of a specimen of an animal species in the protected category II or III is permitted:
1) if the animal directly endangers the life or health of a person and the attack cannot be prevented or controlled in any other manner;
2) in the interests of public safety;
3) in the interests of air safety;
4) if it is necessary to prevent damage to significant agricultural crops or farm animals, fisheries and water areas, or to prevent damage to other significant assets;
5) educational or research purposes.
(3¹) The minister in charge of the policy sector will, by a regulation, establish a list of such animal species the killing of the live specimens of which is permitted in accordance with Annexes A to D of Council Regulation No 338/97/EC on the protection of species of wild fauna and flora by regulating trade therein (OJ L 061, 03.03.1997, pp. 1-69).
(4) In the event specified in subsection 2 and clause 1 of subsection 3 of this section, the Environmental Board must be informed of the killing of an animal in writing within one working day.
(5) In the events specified in subsection 1, clause 2 of subsection 2 and clauses 2–5 of subsection 3 of this section, an animal will be killed based on a permit issued by the Environmental Board.
(5¹) A permit specified in subsection 5 and clauses 1 and 2 of subsection 6¹ of this section may be issued if no other alternative measures which do less harm to the fauna and birds exist to resolve the situation. The permit must set out the following:
1) the species and specimens regarding which the permit is issued;
2) the permitted devices, equipment or methods;
3) the conditions of danger and risk under which and the period during which such activities may be carried out;
4) the recipient of the permit;
5) the means of observation or other means for the monitoring and verification of results.
(6) It is prohibited to capture or intentionally disturb a specimen of a protected animal species during the breeding, brood rearing, wintering or migration season, except in the events specified in subsections 4 and 5 of § 58 and § 58² of this Act.
(6¹) In the event of wild birds, it is prohibited to:
1) intentionally destroy or damage their nests and eggs or eliminate their nests, except in the events provided for in clauses 2–5 of subsection 3 of this section on the basis of a permit issued by the Environmental Board;
2) intentionally disturb them during nesting and brood rearing, except in the event specified in clause 1 of subsection 3 of this section, in which case the Environmental Board must be informed of the disturbance not later than one working day after it occurs, in the events provided in clauses 2–5 of subsection 3 of this section with the permission of the Environmental Board, and in the event provided in subsection 8 of § 58 of this Act.
(7) The harming of plants and fungi included in protected categories I and II, including gathering or destroying them, is prohibited. Implementation of the measures of the action plan specified in § 49 of this Act is not deemed as deliberate harming and activities in populations of little representativity of plants and fungi included in protected category II with the consent of the Environmental Board or on the training area of the Defence Forces or the Defence League do not need to be deemed as deliberate harming.
(8) It is prohibited to destroy or gather from the nature plants, fungi and invertebrate animals included in protected category III to the extent that endangers the preservation of the species in this habitat. The prohibition does not apply to the species in populations of little representativity.
(9) The list of animal species in the protected category III, specimens of which may be killed outside of areas delimited for the purpose of protection of the species, will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 56. Tehingud liikide isenditegaamended 01.09.2026
Tehing liigi isendiga käesoleva seaduse tähenduses on isendi ostmine, ostupakkumine, tulu saamise eesmärgil omandamine, müük, hoidmine müügikohas, müügikoha hoiu- ja laoruumides ning teistes müügikohaga seotud ruumides, müügiks vedamine, müügipakkumine või muul viisil tulu saamise eesmärgil kasutamine.
Keelatud on tehingud I, II ja III kaitsekategooria liigi isendiga, välja arvatud nende tehistingimustes kasvatatud järglastega.
Keelatud on tehingud järgmiste isenditega, välja arvatud nende tehistingimustes sündinud järglastega või juhul, kui isendid on surmatud või loodusest eemaldatud seaduslikul teel:
looduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isenditega ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodetega;
loomaliigi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktis a, või taimeliigi, mida see direktiiv nimetab IV lisa punktis b, elus või surnud isenditega ja nende selgelt äratuntavate osade või nendest valmistatud toodetega.
Repealed
Repealed
Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisadesse A ja B kantud liikide isenditele, välja arvatud vahetult tarbijale toodete, nagu toidukaupade, kosmeetika ja ravimite müümise korral, peab müüja kaasa andma päritolu tõendava dokumendi, mis sisaldab:
liigi teaduslikku nime;
teavet isendi legaalse päritolu kohta (loodusest võetud, kunstlikult paljundatud, farmis kasvatatud jne);
Euroopa Liitu sisse toodud isendi korral nimetatud määruse kohaseid erilube;
loomaliikide elusate isendite korral andmeid eelmise omaniku kohta ning identifitseerimist võimaldavat teavet (märgis, foto, kirjeldus jne).
Hülgetoodetega tehtavad tehingud, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36–39) ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1850, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 271, 16.10.2015, lk 1–11), kehtestatud tingimustele, on keelatud.
§ 56. Transactions with specimens of species
(1) For the purposes of this Act, a transaction with a specimen of a species means purchase, bidding, acquisition with the aim to receive income, sale, keeping at a place of sale, storage facilities or warehouses of the place of sale and other premises linked to the place of sale, transportation with the aim to sell, offer to sell or any other manner of use for the purposes of receiving income.
(2) Transactions with specimens of species in the protected categories I, II and III, except their brood reared in artificial conditions, are prohibited.
(2¹) Transactions with the following specimens, except for their offspring born in artificial conditions or if the specimens have been killed or removed from the wild in a legal manner, are prohibited:
1) wild bird species and their clearly distinguishable body parts or products manufactured therefrom;
2) living or dead specimens of the fauna specified in point a of Annex IX and of the flora specified in point b of Annex IV to Council Directive 92/43/EEC, and their clearly distinguishable body parts or products manufactured therefrom.
(5) The seller must issue a document certifying origin regarding specimens of species entered in Annexes A and B to Council Regulation (EC) No 338/97, except in the event of sale of foodstuffs, cosmetics products and medicinal products, and the document must set out the following:
1) the scientific name of the species;
2) proof of the legal origin of the specimen (wild, artificially propagated or captive-bred etc.);
3) in the event of specimens imported into the European Union, the special permit in accordance with the specified Regulation;
4) in the event of the live specimens of animal species, information regarding the previous owner and information enabling identification (marking, photo, description etc.).
(6) Transactions with seal products that do not comply with the conditions established in Regulation (EC) No 1007/2009 of the European Parliament and of the Council on trade in seal products (OJ L 286, 31.10.2009, pp. 36–39) and in Commission Implementing Regulation (EU) 2015/1850 laying down detailed rules for the implementation of Regulation (EC) No 1007/2009 of the European Parliament and of the Council on trade in seal products (OJ L 271, 16.10.2015, pp. 1–11) are prohibited.
§ 57. Võõrliigidamended 01.09.2026
Võõrliigi elusa isendi loodusesse laskmine ning võõrtaimeliigi levitamine loodusesse istutamise, külvamise või selle mis tahes elusate osade loodusesse viimise teel on keelatud, sealhulgas tegevus või tegevusetus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on looduses võõrliikide arvukuse suurenemine või leviku laienemine, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuuna kasvatada lubatud võõrpuuliigi istutamine, külvamine ja hooldamine.
Nende looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja, mille elusate isendite sissetoomine Eestisse ning tehingud elusate isenditega on keelatud, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist korraldab Keskkonnaamet.
Tehistingimustes peetavat looduslikku tasakaalu ohustava võõrliigi isendit tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel.
Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine ja tehingud nende liikide elusate isenditega on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel.
Loomaliigi isendit, kes on omandatud enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, on õigus pidada lemmikloomana tema eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine.
Repealed
Repealed
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega võõrliikide lindude loodusesse laskmisega seonduva teabe vahetamise ja Euroopa Komisjoniga konsulteerimise korra.
Nõukogu määruse (EÜ) nr 708/2007 võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta vesiviljeluses (ELT L 168, 28.06.2007, lk 1–17) artiklis 5 nimetatud pädev asutus on Keskkonnaamet.
Võõrliikidega tehtavad toimingud, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 04.11.2014, lk 35–55) kehtestatud tingimustele, on keelatud.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1143/2014 artikli 8 lõigetes 2 ja 5 nimetatud pädev asutus on Keskkonnaamet.
§ 57. Non-native species
(1) It is prohibited to release live specimens of non-native species into the wild and to spread non-native plant species into the wild by planting, sowing or introducing any living parts thereof into the wild, including any act or omission intended to, or resulting in, an increase in the abundance or an expansion of the range of non-native species in the wild, with the exception of the planting, sowing and tending of alien tree species permitted for cultivation as forest trees under the Forest Act.
(2) A list of non-native species likely to disrupt natural balance, live specimens of which will not be brought into Estonia and transactions with live specimens of which will not be conducted, will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(3) Controlling the abundance of a non-native species accidentally released into the wild will be organised by the Environmental Board.
(4) A specimen of an invasive non-native species that is kept in an artificial environment may be relocated to an artificial environment in another location only with the permission of the Environmental Board.
(5) It is prohibited to rear specimens of non-native species which are likely to disrupt natural balance in artificial conditions or conduct transactions with the live specimens of such species, except in events which can be justified from a scientific point of view with the permission of the Environmental Board.
(5¹) A specimen of a species of animals acquired before that species was entered in the list of invasive non-native species may be kept as a pet for the remainder of its life, provided that the specimen is prevented from breeding and escaping into the wild.
(8) The procedure for the exchange of information related to the introduction of specimens of the non-native bird species in the wild and for consultations with the European Commission will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(9) The competent authority specified in Article 5 of Council Regulation (EC) No 708/2007 concerning use of alien and locally absent species in aquaculture (OJ L 168, 28.06.2007, pp. 1-17) is the Environmental Board.
(10) Steps taken with non-native species, which do not comply with the requirements established in Regulation (EC) No 1143/2014 of the European Parliament and of the Council on the prevention and management of the introduction and spread of invasive alien species (OJ L 317, 04.11.2014, pp. 35–55), are prohibited.
(11) The Environmental Board is the competent authority specified in Articles 8(2) and (5) of Regulation (EC) No 1143/2014 of the European Parliament and of the Council.
§ 58. Kodumaiste liikide asustamine, loodusest eemaldamine ja tehiskeskkonnas hoidmineamended 01.09.2026
Kodumaise liigi võõrsilt sissetoodud elusa isendi loodusesse laskmine ja väljastpoolt Eestit pärit kodumaise taimeliigi levitamine loodusesse istutamise, külvamise või selle mis tahes elusate osade loodusesse viimise teel on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine, elupaikade taastamine Keskkonnaameti loa alusel ning metsa uuendamine ja istandike rajamine metsaseaduses sätestatud korras.
Kohaliku liigi loomi tohib ümber asustada Keskkonnaameti loa alusel.
Kohaliku liigi loomi tohib loodusest eemaldada:
vigastuse ja haiguse ravimiseks ja hüljatud noorlooma üleskasvatamiseks;
teadus-, õppe- ja ärieesmärgil loomakogude asutamiseks ja täiendamiseks;
kohaliku asurkonna täiendamiseks;
majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks ja täiendamiseks.
Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 1 nimetatud juhtudel tohib looma loodusest loata eemaldada ametiülesandeid täitev isik. Kui looma loodusest eemaldamise viis erineb jahiseadusega lubatud viisidest, annab selleks nõusoleku Keskkonnaamet.
Jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastatakse Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel tohib jahiuluki loodusest eemaldada, kui jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht on Keskkonnaametis registreeritud.
Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimisest keeldutakse, kui see ei välista jahiuluki loodusesse sattumist ja haiguse levimist ega vasta loomakaitseseaduse nõuetele.
Kohaliku loomaliigi tehiskeskkonnas peetud isendi loodusesse laskmine toimub üksnes käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskava alusel, välja arvatud vigastuse ravimise või elujõulisuse taastamise eesmärgil tehiskeskkonnas hoitud isendi loodusesse laskmine.
Keelatud on eemaldada loodusest (sh pidada ja kasvatada) kaitsealuse liigi, sealhulgas loomaliigi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktis a, või taimeliigi, mida see direktiiv nimetab IV lisa punktis b, isendit, välja arvatud vigastuse ravimiseks ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel.
Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 sätestatud juhtudel, Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.
Kaitsealuse liigi ümberasustamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Repealed
Liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil võib Keskkonnaamet lubada linnumunade, välja arvatud kaitsealuste lindude munad, korjamist ja kahjustamist või jahiulukite nimekirja kuuluvate lindude aastaringset laskmist või püüdmist, kui see on vajalik:
elanikkonna ohutuse huvides;
lennuohutuse tagamiseks;
põllukultuuride, põllumajandusloomade, kalanduse ja veealade kahjustamise või muu olulise varalise kahju vältimiseks;
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse ning looduslike elupaikade säilitamise huvides.
§ 58. Introduction to and removal from wild of native species
(1) It is prohibited to release into the wild live specimens of native species brought in from abroad, or to introduce a native plant species originating from outside Estonia into the wild by planting, sowing or introducing any living parts thereof into the wild, except in the case of scientifically justified reintroduction, habitat restoration with the permission of the Environmental Board, and reforestation and the establishment of plantations in accordance with the rules provided in the Forest Act.
(2) Animals of native species may be relocated with the permission of the Environmental Board.
(2¹) Animals of native species may be removed from the wild:
1) for treating an injury or illness and for raising an abandoned young animal;
2) for establishing or supplementing collections of animals for research, training or commercial purposes;
3) for supplementing the local population;
4) for establishment or supplementing of animal farms for commercial purposes.
(2²) In the events specified in clause 1 of subsection 2¹ of this section, an animal may be removed from the wild without permission by a person acting in official capacity. If the manner of removal of an animal from the wild differs from the manners permitted in the Hunting Act, authorisation will be requested from the Environmental Board.
(2³) The taking of wild game to an artificial environment will be coordinated with the Agriculture and Food Board.
(2⁴) For the purposes specified in clauses 3 and 4 of subsection 2¹ of this section, a wild game may be removed from the wild if the place of keeping the wild game in the artificial environment has been registered with the Environmental Board.
(2⁵) The procedure for submission, review and registration of application for keeping wild game in an artificial environment will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(2⁶) The registration of a place for keeping wild game in an artificial environment will be refused if it does not prevent the release of the wild game into the wild or the spread of an illness or does not comply with the requirements of the Animal Protection Act.
(3) Release to the wild of specimens of native species of animals kept in an artificial environment will be carried out only on the basis of the action plan specified in § 49 of this Act, except in the event of release to the wild of specimens kept in an artificial environment for the purpose of treatment of injuries or restoration of the vitality thereof.
(4) Removal (incl. keeping and breeding) of specimens of protected species, including of the fauna specified in point a of Annex IX and of the flora specified in point b of Annex IV to Council Directive 92/43/EEC is prohibited, except for treatment of injuries and in the events specified in subsection 5 of this section.
(5) Specimens of protected species may be removed from the wild for educational, medicinal or research purposes or for reintroduction thereof, except in the cases provided in subsection 8 of § 55 of this Act, with the permission of the Environmental Board or for the purposes of relocation only if this does not compromise the favourable conservation status of the species.
(6) Relocation of protected species will be carried out in accordance with the procedure established by the Government of the Republic.
(8) With the aim to regulate the abundance of a species, the Environmental Board may permit the gathering and damaging of eggs of birds, except for eggs of protected species of birds, or the shooting or capturing of birds included in the list of wild game throughout the year, if this is necessary:
1) in the interests of public safety;
2) in the interests of air safety;
3) to prevent damage to field crops, farm animals, fisheries and water areas, or to prevent other significant material damage;
4) the conservation of wild flora and fauna and of natural habitats.
§ 58². Loomade jälitamine, surmamine, püüdmine ja märgistamine teaduseesmärgilamended 01.09.2026
Selgroogse loomaliigi isendi jälitamine, surmamine, püüdmine ja märgistamine teaduslikul eesmärgil on lubatud Keskkonnaameti loal.
Loomaliigi isendi märgistamine käesoleva seaduse tähenduses on looma püüdmine ja varustamine teadusuuringute eesmärgil märgisega, sealhulgas raadiosaatja või kiibiga.
§ 58². Tracking, killing, catching and marking animals for research purposes
(1) The tracking, killing, capture and marking of specimens of vertebrate species for scientific purposes is permitted with the permission of the Environmental Board.
(2) The marking of an individual of an animal species for the purposes of this Act means the catching of the animal and provision of the animal with a mark, including a radio transmitter or a chip, for research purposes.
§ 58³. Nahkhiirte ja lindude rõngastamineamended 01.09.2026
Nahkhiiri ja linde võib rõngastada ainult rõngastamiseks atesteeritud isik.
Atesteeringut võib taotleda vähemalt 16-aastane isik.
Rõngastamiseks atesteeritav peab järgima järgmisi rõngastamise nõudeid:
oskama määrata rõngastatavaid liike, nende vanust ja sugu;
tundma rõngastamise võtteid ja taotletavaid püüniseid;
oskama käsitseda püütud isendeid, põhjustamata nendele vigastusi või surma;
oskama märkida andmeid ning vormistada aruandeid;
tundma isendite rõngastamisel vajalikku ohutustehnikat;
tundma kehtivaid looduskaitse õigusakte.
Rõngastamiseks kasutatakse ainult Keskkonnaagentuuri väljastatud rõngaid.
Atesteeritud isik esitab Keskkonnaagentuurile lindude rõngastamise kohta vahearuande ja aastaaruande kord aastas ning nahkhiirte rõngastamise kohta aastaaruande kord aastas.
Nahkhiirte ja lindude rõngastaja atesteerimist korraldab Keskkonnaagentuur.
Nahkhiirte ja lindude rõngastamise, atesteeringu taotlemise, atesteerimise ning aruannete esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Keskkonnaagentuur võib atesteeringu kehtivuse lõpetada, kui rõngastaja:
on atesteeringu taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid;
rikub oluliselt või korduvalt rõngastamise nõudeid;
ei ole esitanud rõngastamise aruandeid;
ei ole rõngastanud nahkhiiri või linde vähemalt viis aastat;
esitab taotluse rõngastamisõiguse lõpetamiseks.
Rõngastamise nõuete rikkumine loetakse käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 2 kohaselt oluliseks, kui rõngastamisel on põhjustatud looma hukkumine või on tekitatud keskkonnakahju 32 eurot või rohkem.
Rõngastamisõiguse lõppemise korral tagastab isik kasutamata rõngad tasuta Keskkonnaagentuurile.
§ 58³. Bat and bird ringing
(1) Only a person certified to carry out ringing may ring bats and birds.
(2) Certification may be applied for by a person of at least 16 years of age.
(3) A person seeking certification for ringing must comply with the following ringing requirements:
1) be able to determine species which are to be ringed, their age and gender;
2) be familiar with the ringing techniques and the capturing devices applied for;
3) know how to handle the captured specimens without causing them injuries or death;
4) know how to record information and prepare reports;
5) be familiar with the safety requirements for ringing specimens;
6) be familiar with the applicable nature conservation legislation.
(4) Only rings issued by the Environment Agency are used for ringing.
(5) A certified person submits an interim report and an annual report on bird ringing once a year, and an annual report on bat ringing once a year to the Environment Agency.
(6) The certification of bat and bird ringers is organised by the Environment Agency.
(7) The rules for the ringing of bats and birds, for applying for certification, for certification and for the submission of reports are established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(8) The Environment Agency may revoke a certification if the ringer:
1) has knowingly provided false information when applying for certification;
2) materially or repeatedly breaches the requirements for ringing;
3) has failed to submit reports on ringing;
4) has not ringed any bats or birds for at least five years;
5) submits an application to have their ringing rights terminated.
(9) A breach of the requirements for ringing is deemed to be material under clause 2 of subsection 8 of this section if ringing has resulted in the death of an animal or caused environmental damage amounting to 32 euros or more.
(10) Where the right to ring birds has terminated, any unused rings are returned to the Environment Agency free of charge.
§ 58⁴. Rõngastamisega seotud teenusamended 01.09.2026
Keskkonnaagentuur võib osutada oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid, kui see ei takista tema põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist.
Tasuliste teenuste tasu alam- ja ülemmäärad teenuseliikide kaupa on järgmised:
atesteerimistasu – 190 kuni 250 eurot;
rõnga väljastamise tasu – 0,15 kuni 2 eurot märgise kohta.
Tasuliste teenuste eest laekunud tasu võib kasutada üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenuste osutamise kulude katmiseks.
Tasuliste teenuste täpsustatud loetelu ja tasumäärad, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali- ja üldkulud ning arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 58⁴. Services relating to ringing
(1) The Environment Agency may provide paid services related to its main activities unless this hinders the performance of its functions arising from the statutes.
(2) The minimum and maximum rates for paid services by type of service are the following:
1) certification fee – between 190 and 250 euros;
2) ring issue fee – between 0.15 and 2 euros per tag.
(3) Fees received for paid services may be used only to cover the costs of providing the services specified in subsection 2 of this section.
(4) A specified list of paid services and the rates of fees are established on the basis of the labour, material and overhead costs necessary for providing the service and taking into account the provisions of subsection 2 of this section by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 59. Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega riikidevahelise kauplemise reguleerimine
EL Nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide isenditega tehtavad tehingud ja toimingud (sisse- ja väljavedu, taasväljavedu ja läbivedu, tulu saamise eesmärgil omandamine, üldsusele näitamine, kasutamine ja müümine, müügiks pakkumine, müügiks hoidmine ning müügiks vedamine) on lubatud nimetatud määrusega sätestatud tingimustel.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse kohane korraldusasutus Eestis on Kliimaministeerium.
Valdkonna eest vastutav minister:
määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse kohase teadusüksuse ;
kehtestab vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse punktides 3 ja 8 nimetatud valdkondades rangemad meetmed .
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega tolliasutused, kus toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse lisadesse kantud liikide isendite sisse- ja väljaveo nõuetekohasuse kontrollimine, ning määrab elusisenditega tegelemiseks kohandatud tolliasutused.
§ 59. Regulation of trans-national trade in endangered species of wild fauna and flora
(1) Transactions and acts (import, export, re-exportation, transit, acquisition with the objective to receive income, demonstration to the public, exploitation, sale, offer for sale, keeping for sale and transportation for sale) performed with the species set out in the Annexes A to D of Council Regulation 338/97/EC on the protection of species of wild fauna and flora by regulating trade therein are permitted under the conditions provided by the Regulation.
(2) The Ministry of the Environment has the competence of the management authority provided by the Regulation specified in subsection 1 of this section.
(3) The minister in charge of the policy sector will:
1) appoint the scientific authority provided by the Regulation specified in subsection 1 of this section;
2) establish, where necessary, stricter measures with respect to the areas specified in articles 3 and 8 of the Regulation specified in subsection 1 of this section.
(4) The Government of the Republic will by a regulation specify the customs authorities where the conformity of the export and import of specimens of the species entered in the Annexes of the regulation specified in subsection 1 of this section is carried out, and appoint the customs authorities adapted to handle live specimens.
§ 59¹. Kaaviari käitlemine
Kaaviari käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on kaaviari (taas)pakendamine või töötlemine ekspordi, reekspordi või ühendusesisese kaubavahetuse eesmärgil.
Kaaviari käitleja peab vastama järgmistele tingimustele:
isik on tunnustatud toidukäitlemise ettevõtjana;
isik säilitab piisavad dokumendid imporditud, eksporditud, reeksporditud, kohapeal töödeldud, säilitatud või turustatud kaaviari kohta ning esitab vastavalt kehtestatud vormile sellekohase iga-aastase aruande, mis sisaldab imporditud, eksporditud, reeksporditud, kohapeal töödeldud, säilitatud või turustatud kaaviari kogust, päritolu ja märgistust;
isik märgistab pakendatud, sealhulgas taaspakendatud ja töödeldud kaaviari pakendid kehtestatud korras;
juriidiline isik on määranud isiku, kes ettevõttes vastutab kaaviari töötlemise, pakendamise ja turustamise eest;
isik ei ole viimase kolme aasta jooksul rikkunud ohustatud liikidega kauplemise nõudeid.
Kaaviari käitlemiseks peab isik esitama majandustegevusteate.
Kaaviari pakendite märgistamise korra ja kaaviari käitleja esitatava aruande vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 59¹. Caviar handling
(1) For the purposes of this Act ‘caviar handling’ means the (re)packaging or processing of caviar for export, re-export or intra-community trade.
(2) A caviar handler must meet the following criteria:
1) the person has been approved as a food business operator;
2) the person keeps sufficient records of imported, exported, re-exported, processed-on-site, stored or marketed caviar and, using the prescribed report form, submits annual reports on the quantity, origin and labelling of the imported, exported, re-exported, processed-on-site, stored or marketed caviar;
3) the person labels packaged caviar, including repackaged caviar and processed caviar packaging in accordance with the established procedure;
4) the legal person has appointed a person who is liable for the processing, packaging and marketing of caviar in the enterprise;
5) the person has not violated the requirements for trading in endangered species in the last three years.
(3) To handle caviar, a person must submit an notice of economic activity.
(4) The procedure for labelling caviar packaging and the form of the report submitted by a caviar handler will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
§ 60. Vara kaitse looma eest
Vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud.
Kui vara valdaja ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest, ei ole tal õigust looma surmata, saada luba looma surmamiseks või saada looma tekitatud kahju eest hüvitist.
§ 60. Protection of property against animals
(1) All means of protection which do not cause the injury or death of an animal and which are safe for persons may be used in order to protect property against animals.
(2) Where the possessor of property has not applied measures to protect the property against possible animal attacks, the possessor has no right to kill an animal, obtain permission for killing an animal or receive compensation for damage caused by an animal.
§ 61. Looma tekitatud kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine
Hallhülge, viigerhülge, pruunkaru, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju ning kahjustuste ennetamise abinõude rakendamiseks tehtud kulutused hüvitatakse osaliselt.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra ning ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitatakse vastavalt kahjukannatajataotlusele järgmises ulatuses:
lõkspüünisele hallhülge või viigerhülge tekitatud kahju korral hüvitatakse püünise taastamiskulud kulukalkulatsiooni alusel, kuid mitte rohkem kui 30 protsendi ulatuses kahju tekkimise aastal kehtivast uue samaväärse püünise müügihinnast;
nakkepüünisele hallhülge või viigerhülge tekitatud kahju hüvitatakse kuni 70 protsendi ulatuses püünise taastamiskuludest;
hülge tekitatud kahju kuni 320 euro ulatuses kalapüügiloale märgitud püügivahendi kohta aastas;
rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju kuni 3200 euro ulatuses ühele isikule ühe viljalõikushooaja kohta;
hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju kuni 100 protsendi ulatuses, olles kahjusummast eelnevalt lahutanud omaniku omavastutuse osa, mis võib olla 10–50 protsenti kogu kahju suurusest;
kalakasvatusele meri- või kalakotka tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt kalakasvatuses toituvate kotkaste pesitsusedukusele eksperdihinnangu alusel;
euroopa naaritsa tekitatud kahju 100 protsendi ulatuses eksperdihinnangu alusel.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju ei hüvitata, kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks jooksva aasta riigieelarves vahendeid ette nähtud.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjustuse ennetamise abinõudele tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse kuni 50 protsendi ulatuses, kusjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta.
Looma tekitatud kahju hüvitamist korraldab Keskkonnaamet.
§ 61. Compensation of damage caused by animals and payment of compensation
(1) Damages caused by grey seals, marbled seals, brown bears, wolves, lynxes, European minks, white-tailed eagles, ospreys and migrating cranes, swans, geese and barnacle geese, and the costs of application of measures to prevent damages will be compensated in part.
(2) The methodology for assessment of the damages specified in subsection 1 of this section, the specific extent for compensation of damages, the procedure for compensation, and the specific extent of and procedure for compensating the costs of application of preventive measures will be established by a regulation of the minister in charge of the policy sector.
(3) The damages specified in subsection 1 of this section will be compensated according to the application of the injured party to the following extent:
1) damage caused by grey seals or marbled seals to traps to the extent of the costs needed to replace the traps on the basis of a cost calculation but not exceeding 30 per cent of the sales price of a new equivalent trap in the year during which damage was caused;
2) damage caused by grey seals and marbled seals to gillnets and entangling nets to the extent of 70 per cent of the costs needed to replace the nets;
3) damage caused by seals to the extent of up to 320 euros per fishing gear set out in the fishing permit annually;
4) damage caused by migrating cranes, swans, geese and barnacle geese to the extent of 3200 euros to one person per one harvesting season;
5) damage caused by wolves, lynxes and brown bears to the extent of 100 per cent after deduction of the excess of the owner which may amount to 10–50 per cent of the total amount of damage;
6) damage caused by white-tailed eagles or ospreys to a fish farm according to the nesting success of the eagles and ospreys feeding in the fish farm on the basis of an expert assessment;
7) damage caused by European minks to the extent of 100 per cent on the basis of an expert assessment.
(3¹) The damage specified in subsection 1 of this section is not compensated for if no funds have been allocated in the state budget for the current year to compensate for the damage caused by the animal which ranks lower in the priority list of applications.
(4) Reasonable expenses incurred for the damage prevention measures specified in subsection 1 of this section are reimbursed up to a maximum of 50 per cent of the amount, but the amount paid to one person shall not exceed 9600 euros per financial year.
(5) Compensation for any damage caused by animals will be organised by the Environmental Board.
§ 62. Abitusse olukorda sattunud loomamended 01.09.2026
Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet, lähtudes liigi seisundist looduses.
Abitusse olukorda sattunud loom käesoleva seaduse tähenduses on:
looduses või liigiomases keskkonnas inimese tegevuse või tegevusetuse tõttu silmanähtavalt vigastatud loom, kelle vigastus ei taastu iseenesest;
hüljatud noorloom, kelle orvustumine on tõendatud;
loom, kelle looduslikku keskkonda või liigiomasesse keskkonda naasmine inimese abita on välistatud.
Abitusse olukorda sattunud looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaamet, lähtudes liigi seisundist looduses.
Abitusse olukorda sattunud looma elujõulisuse taastamine käesoleva seaduse tähenduses on looma liigiomase seisundi taastamine ja looma loodusesse või liigiomasesse keskkonda tagasiviimine.
§ 62. Animals in helpless state
(1) The removal of the circumstances causing the helpless state of an animal as well as the transport and return to the wild of an animal in a helpless state or an injured animal are organised by the Rescue Board or the Environmental Board, taking into account the status of the species in the wild.
(2) For the purposes of this Act, ‘animal in a helpless state’ means:
1) an animal in the wild or in its species-specific environment that has been visibly injured as a result of human action or inaction and whose injury does not heal by itself;
2) an abandoned young animal whose orphan status has been verified;
3) an animal which cannot return to its natural habitat or species-specific environment without human assistance.
(3) Restoration of the viability of an animal in a helpless state is organised by the Environmental Board, taking into account the status of the species in the wild.
(4) For the purposes of this Act, ‘restoration of the viability of an animal in a helpless state’ means restoring the animal to a condition appropriate to its species and returning it to the wild or to its species-specific environment.
§ 63. Surnuna leitud kaitsealune loom
Surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendist peab leidja viivitamata teavitama Keskkonnaametit.
Leidja võib surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendi enda valdusesse jätta Keskkonnaameti loa alusel.
Keskkonnaamet võib loa andmisest keelduda, kui isendit saab kasutada teadus- või õppeotstarbel.
Kui Keskkonnaamet ei anna luba surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendi leidja valdusesse jätmiseks või kui leidja ei soovi isendit oma valdusesse jätta, antakse isend üle Keskkonnaametile, kes korraldab isendi kasutamise teadus- või õppeotstarbel või isendi hävitamise, kui selle kasutamine ei ole otstarbekas.
§ 63. Protected animal found dead
(1) The person who finds a dead specimen of an animal species included in the protected category I or II must immediately inform the Environmental Board of the finding.
(2) The person who finds a dead specimen of an animal species included in the protected category I or II may keep the specimen in their possession with the permission of the Environmental Board.
(3) The Environmental Board may decline to grant permission if the specimen can be used for research or educational purposes.
(4) If the Environmental Board refuses to grant permission to the person who finds a dead specimen of an animal species included in the protected category I or II to keep the specimen in their possession or the person does not wish to take possession of the specimen, the specimen will be forwarded to the Environmental Board who organises the use of the specimen for scientific or educational purposes or destruction of the specimen if its use is not justified.
§ 63¹. Hülgetoodetega kauplemist kontrolliv asutusamended 01.09.2026
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1850 artikli 6 lõikes 1 nimetatud pädev asutus on Kliimaministeerium.
§ 63¹. Authority verifying and controlling trade in seal products
The competent authority specified in Article 6(1) of Commission Implementing Regulation (EU) 2015/1850 is the Ministry of Climate.
8¹. peatükk ÖKOSÜSTEEMIDE TAASTAMINE
§ 63². Riikliku taastamiskava koostamineamended 01.09.2026
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.07.2024), nõuetele vastava riikliku taastamiskava (edaspidi riiklik taastamiskava) ettevalmistamist ja koostamist, sealhulgas selle kavandi esitamist Euroopa Komisjonile ning vajaduse korral täiendamist Euroopa Komisjoni tähelepanekute põhjal, samuti riikliku taastamiskava läbivaatamist korraldab Kliimaministeerium.
Vabariigi Valitsus kiidab riikliku taastamiskava kavandi heaks enne selle esitamist Euroopa Komisjonile ning kinnitab riikliku taastamiskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991 artiklis 17 nimetatud hindamise ning riiklikkusse taastamiskavasse vajalike täienduste tegemise järel.
§ 63². Drafting of national restoration plan
(1) The preparation and drafting of a national restoration plan (hereinafter national restoration plan) that complies with the requirements of Regulation (EU) 2024/1991 of the European Parliament and of the Council on nature restoration and amending Regulation (EU) 2022/869 (OJ L, 2024/1991, 29.7.2024), including the submission of the draft to the European Commission and, where necessary, its amendment on the basis of the European Commission’s observations, as well as the review of the national restoration plan are organised by the Ministry of Climate.
(2) The Government of the Republic approves the draft national restoration plan prior to its submission to the European Commission, and adopts the national restoration plan following the assessment specified in Article 17 of Regulation (EU) 2024/1991 and after the necessary amendments are made to the national restoration plan.
9. peatükk KIVISTISED JA LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID
§ 64. Kivististe kaitse põhimõtted
I kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mis esinevad vähestes leiukohtades ja millel on suur teadus- või kaubandusväärtus.
II kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mille:
ulatuslik kogumine võib kahjustada nende leiukohti;
tervikeksemplare leitakse harva.
§ 64. Principles of protection of fossils
(1) Fossils that are present in few places of finding and have a high scientific or commercial value will be included in the protected category I.
(2) The following will be included in the protected category II:
1) fossils whose places of finding are likely to be harmed by extensive collection;
2) fossils that are rarely found as whole specimens.
§ 65. Kivististe kaitse
Kaitsealuse kivistise teadaolevatest leiukohtadest esinduslikumate kaitseks moodustatakse kaitsealad või võetakse leiukohad kaitse alla kaitstavate looduse üksikobjektidena.
Kaitsealuse kivistise looduslikus leiukohas on keelatud tegevus, mis võib leiukoha hävitada või seda kahjustada.
Kaitsealuse kivistise leiukohtade avastamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit.
I kaitsekategooria kivistist tohib looduslikust olekust eemaldada üksnes teadusotstarbel Keskkonnaameti loa alusel.
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa andmisest võib keelduda, kui:
loa taotleja ei taga kivistise püsivat säilitamist Eesti riiklikus või avalik-õiguslikus muuseumis või teadusasutuses;
loa taotleja on oma varasema tegevusega rikkunud käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid kivististe kaitse kohta ja tema suhtes on jõustunud sellekohane süüteootsus;
loa taotleja on loa taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid.
Tehingud kaitsealuste kivististega või nende riigist väljaviimine on lubatud üksnes Keskkonnaameti loa alusel. Loa andmise aluseks on paleontoloogiaeksperdi arvamus.
Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud loa andmisest võib keelduda, kui:
on tegemist Eesti teadusele vajaliku erakordse kivistisega;
on tegemist I kategooria kivistisega, mida soovitakse riigist välja viia muul otstarbel kui teadus;
on tegemist I kategooria kivistisega, mille puhul kavandatakse tehingut muul otstarbel kui teadus;
on tegemist seni kirjeldamata liigiga;
loa taotleja on oma varasema tegevusega rikkunud käesoleva seadusega kehtestatud nõudeid kivististe kaitse kohta ja tema suhtes on jõustunud sellekohane süüteootsus;
loa taotleja on loa taotlemisel teadlikult esitanud valeandmeid.
Kaitsealuse kivistise leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib leiukohale ohtu põhjustada.
§ 65. Protection of fossils
(1) Protected areas will be established for the protection of the most representative places of finding of a protected fossil or the places of finding will be placed under protection as protected natural monuments.
(2) At a natural place of finding of a protected fossile it is prohibited to engage in an activity that may destroy or harm the place of finding.
(3) The Environmental Board must be informed of the finding of places of finding of a protected fossil.
(4) A fossil of the protected category I may be removed from the natural state solely for a scientific purpose on the basis of a permit of the Environmental Board.
(5) The grant of a permit specified in subsection 4 of this section may be refused if:
1) the applicant does not ensure the permanent preservation of the fossil in an Estonian state or public museum or research institution;
2) the applicant has previously violated the requirements established by this Act for the protection of fossils and a conviction for a related offence has entered into force with regard to the applicant;
3) the applicant has knowingly given false information upon applying for the permit.
(6) Transactions with protected fossils may be carried out or fossils may be taken out of the country only on the basis of a permit granted by the Environmental Board. The permit is granted on the basis of an opinion of a palaeontology expert.
(7) The grant of a permit specified in subsection 6 of this section may be refused if:
1) the fossil is extraordinary and necessary for the Estonian research;
2) the fossil belongs to category I and is to be taken out of the country for a purpose other than research;
3) the fossil belongs to category I and the purpose of the contemplated transaction is not research;
4) the species has not been recorded to date;
5) the applicant has previously violated the requirements established by this Act for the protection of fossils and a conviction for a related offence has entered into force with regard to the applicant;
6) the applicant has knowingly given false information upon applying for the permit.
(8) It is prohibited to disclose the location of the finding place of a protected fossil in the media if it may put the finding place at risk.
§ 68. Looduse üksikobjekti kaitse
Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust.
Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada kaitstava looduse üksikobjekti või -objektide rühma kaitse-eeskiri, mis kehtestab käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kitsenduste ja kohustuste ulatuse loodusobjekti kaitseks määratud alal.
Looduse üksikobjektide rühma kaitse alla võtmisel moodustub selle ümber 50 meetri laiune piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont, kusjuures objektide rühma alune maa kuulub samuti piiranguvööndisse.
Keelatud on kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud.
§ 68. Protection of natural monuments
(1) Upon entry into force of the decision to place a natural monument under protection, a limited management zone with the radius of 50 meters is formed around the object unless a smaller radius for the limited management zone is established by the decision to place the object under protection.
(2) The minister in charge of the policy sector has the right to establish protection rules for natural monuments or groups of natural monuments, which set out the extent to which the restrictions and requirements provided in § 31 of this Act apply to the areas designated for the protection of the natural objects.
(3) Upon entry into force of the decision to place a group of natural monuments under protection, a limited management zone with the width of 50 meters is formed around the objects unless a smaller radius for the limited management zone is established by the decision to place the monument under protection. The inner boundary of the limited management zone surrounding a group of natural monuments is an imaginary line connecting the outer limits of the monuments facing the edge of the group whereas the land under the group of monuments is also included in the limited management zone.
(4) Any activity in conflict with the protection rules of a protected natural monument placed as well as any activity likely to damage the state or characteristic features of the protected object are prohibited unless such activity is required for application of measures taken to preserve the object or prevent damage caused by the object.
9¹. peatükk BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOONI GENEETILISTELE RESSURSSIDELE JUURDEPÄÄSU JA NENDE KASUTAMISEST SAADAVA TULU ÕIGLASE JA ERAPOOLETU JAOTAMISE NAGOYA PROTOKOLLI RAKENDAMINE
§ 68¹. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli rakendamine
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli reguleerimisalasse kuuluvate geneetiliste ressursside kasutamisel tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus (ELT L 150, 20.05.2014, lk 59–71).
§ 68¹. Implementation of Nagoya Protocol on Access to Genetic Resources and the Fair and Equitable Sharing of Benefits Arising from their Utilization to the Convention on Biological Diversity
Upon implementation of the Nagoya Protocol on Access to Genetic Resources and the Fair and Equitable Sharing of Benefits Arising from their Utilization to the Convention on Biological Diversity, Regulation (EU) No 511/2014 of the European Parliament and of the Council on compliance measures for users from the Nagoya Protocol on Access to Genetic Resources and the Fair and Equitable Sharing of Benefits Arising from their Utilization in the Union (OJ L 150, 20.05.2014, pp.59–71) must be followed.
§ 68². Pädevad asutused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 artikli 6 lõikes 1 nimetatud pädevad asutused on Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
§ 68². Competent authorities
The competent authorities specified in Article 6(1) of Regulation (EU) No 511/2014 of the European Parliament and of the Council are the Ministry of Education and Research, the Ministry of the Environment and the Ministry of Rural Affairs.
§ 68³. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 artikli 5 rakendamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 artikli 5, millega sätestatakse kogude kuulumine liidusisesesse kogude registrisse, täitmist korraldab:
Repealed
Kliimaministeerium munitsipaalomandis olevate ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute kogude ning erakogude asjus;
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium põllumajanduslike kogude asjus.
§ 68³. Implementation of Article 5 of Regulation (EU) No 511/2014 of European Parliament and of Council
The implementation of Article 5 of Regulation (EU) No 511/2014 of the European Parliament and of the Council, which sets out the inclusion of collections in the register of collections within the Union, is arranged by:
2) the Ministry of the Environment with regard to municipal collections, collections of legal persons in public law, and private collections;
3) the Ministry of Rural Affairs with regard to agricultural collections.
10. peatükk EUROOPA LIIDU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE KAITSE
§ 69. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik ja selle ala kaitse-eesmärk
Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik koosneb Eestis:
linnualadest, millest Eesti riik on Euroopa Komisjoni teavitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt;
aladest, millel on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline tähtsus.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Natura 2000 võrgustiku ala, mis on looduskaitseseaduse tähenduses kaitseala, hoiuala, püsielupaik või kaitstav looduse üksikobjekt, on eriloodusala nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ala (edaspidi Natura 2000 võrgustiku ala) kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamiseks või taastamiseks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.
§ 69. Natura 2000 network of European Union and conservation objectives of its areas
(1) In Estonia, the Natura 2000 network of the European Union consists of:
1) areas hosting birds of which Estonia has informed the Commission in accordance with Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council;
2) areas which the Commission, in accordance with Council Directive 92/43/EEC, considers to be of common European importance.
(2) A Natura 2000 network area specified in clause 2 of subsection 1 of this section, which constitutes a protected area, limited-conservation area, species’ protection site or individual protected natural object qualifies as a special area of conservation for the purposes of Council Directive 92/43/EEC.
(3) The conservation objective of the area specified in subsection 1 of this section (hereinafter Natura 2000 area) is determined based on the importance of the area in the preservation or restoration of the favourable conservation status of the species of birds specified or migratory birds not specified in Annex I to Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council or of the natural or semi-natural types of habitats specified in Annex I or of the species specified in Annex II to Council Directive 92/43/EEC, and based on the need to achieve integrity of the Natura 2000 network and taking account of the danger of degradation and destruction of the area.
§ 69¹. Natura 2000 võrgustiku ala kaitse kavandatava tegevuse lubamisel ja strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel
Kavandatavat tegevust, sealhulgas korduvat või jätkuvat tegevust (edaspidi kavandatav tegevus), mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, võib lubada ning strateegilise planeerimisdokumendi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 tähenduses (edaspidi strateegiline planeerimisdokument) võib kehtestada, kui on selge, et seda tegevust ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimist lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning need ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust.
Kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata (edaspidi Natura asjakohane hindamine) käesolevas peatükis sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus või strateegiline planeerimisdokument on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik.
Kui hoolimata kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel (edaspidi Natura erand), sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, ning ebasoodsat mõju on võimalik hüvitada käesoleva seaduse § 70¹ kohaselt, võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul, mis vormistatakse korraldusena.
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevuse lubamisel või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Kliimaministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 rakendatud Natura erandist, selle põhjustest ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamata pärast tegevuse lubamist või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.
Kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib tegevust lubada või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Kavandatud tegevust, sealhulgas strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust, ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud Natura erandile kohaldatakse Natura erandi menetlust käesoleva seaduse § 69⁷ kohaselt.
Kavandatava tegevuse lubamisel ning strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel tuleb järgida Natura hindamise tulemusi.
Natura asjakohase hindamise algatamisel pikeneb kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlus, kuid mitte rohkem kui Natura asjakohase hindamise või Natura erandi tegemise korral menetlusele kuluva aja võrra.
Käesolevas peatükis sätestatud menetlustähtaegu võib pikendada põhjendatud juhtudel, nagu dokumentide suur maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus või teabe kogumisega seotud raskused, määrates uue menetlustähtaja.
§ 69¹. Protection of Natura 2000 area when permitting proposed activity and establishing strategic planning document
(1) A proposed activity, including recurrent or continuous activity (hereinafter proposed activity) which, alone or in combination with other activities, does not exclude adverse effects on a Natura 2000 area on the basis of objective information, may be permitted and a strategic planning document within the meaning of § 31 of the Environmental Impact Assessment and Environmental Management System Act (hereinafter strategic planning document) may be adopted if it is clear that such activity and the implementation of the strategic planning document are permitted by the protection regime of the Natura 2000 area and do not adversely affect the integrity of that Natura 2000 area.
(2) Where a significant impact on a Natura 2000 area resulting from the implementation of the proposed activity or the strategic planning document cannot be excluded on the basis of objective information, the impact on a Natura 2000 area must be subject to an appropriate assessment (hereinafter appropriate Natura assessment) in accordance with the rules provided in this Chapter, unless the proposed activity or strategic planning document is directly related to or directly necessary for the management procedure of the area.
(3) If, despite the expected adverse impact on a Natura 2000 area resulting from the implementation of the proposed activity or the strategic planning document, the lack of alternative solutions makes that activity necessary for reasons of overriding public importance and exceptional urgency (hereinafter Natura exception), including those of a social or economic nature, and the adverse impact can be compensated for in accordance with § 70¹ of this Act, the activity may be permitted or the strategic planning document may be adopted with the consent of the Government of the Republic, which is formalised as an order.
(4) In the case specified in subsection 3 of this section, when an activity is permitted or a strategic planning document is adopted, the obligation to take compensatory measures must be imposed to ensure the overall coherence of the Natura 2000 network. The Ministry of Climate notifies the European Commission of the Natura exception implemented under subsection 3 of this section, the reasons for it and the adopted compensatory measures immediately after permitting an activity or adopting a strategic planning document. The proposed activity, including the activity proposed by the strategic planning document, must not commence until the compensatory measures have been taken.
(5) If a proposed activity or the implementation of a strategic planning document is expected to adversely impact a priority natural habitat type or priority species within the meaning of Council Directive 92/43/EEC present in a Natura 2000 area, the Government of the Republic may give the consent specified in subsection 3 of this section only if the proposed activity or the implementation of the strategic planning document is related to human health, the safety of the population or a significant beneficial impact on the state of the environment. For other reasons of overriding public importance and exceptional urgency, an activity may be permitted or a strategic planning document may be adopted only after obtaining the opinion of the European Commission. The proposed activity, including the activity proposed by the strategic planning document, must not commence until the compensatory measures have been taken.
(6) The Natura exception procedure provided in § 69⁷ of this Act applies to the Natura exception provided in subsections 3 and 5 of this section.
(7) When permitting a proposed activity and when preparing and adopting a strategic planning document, the results of the Natura assessment must be adhered to.
(8) When an appropriate Natura assessment is initiated, the procedure for a permit for the proposed activity or the procedure for any other document on which such activity is based is extended, but not more than by the time required for the appropriate Natura assessment or, in the case of making a Natura exception, by the time required for the procedure.
(9) The procedural time limits provided in this Chapter may be extended in justified cases, such as the large volume of documents, the complexity of the proposed activity or strategic planning document, or difficulties in gathering information, by setting a new procedural time limit.
§ 69². Natura asjakohase hindamise vajadus ja otsustaja
Natura asjakohase hindamise vajadust hindab otsustaja. Otsustaja on haldusorgan, kelle pädevuses on kavandatava tegevuse lubamine, või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja või juhul, kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja korraldaja ei kattu, koostamise korraldaja pärast koostamise algatamist.
Otsustaja annab eelhinnangu Natura asjakohase hindamise vajaduse kohta käesoleva seaduse §-s 69³ sätestatud korras, välja arvatud, kui vajaduse puudumine on ilmselge.
§ 69². Necessity for appropriate Natura assessment and decision-maker
(1) The necessity for an appropriate Natura assessment is assessed by the decision-maker. The decision-maker is the administrative body competent to permit the proposed activity, or the initiator of the preparation of a strategic planning document or, if the initiator and the organiser of the preparation of a strategic planning document are not the same person, the organiser of the preparation after the initiation of the preparation.
(2) The decision-maker makes a preliminary assessment of the necessity for an appropriate Natura assessment in accordance with the rules provided in § 69³ of this Act, unless the absence of the necessity is obvious.
§ 69³. Natura eelhinnang
Eelhinnangu andmisel lähtub otsustaja järgmisest teabest:
tõenäoliselt mõjutatavat Natura 2000 võrgustiku ala iseloomustavad andmed (sealhulgas kaitse-eesmärgid);
kas kavandatav tegevus on seotud kaitsekorraldusega;
kavandatavat tegevust iseloomustavad andmed;
kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele;
teised teadaolevad olulise mõjuga tegevused seoses asjakohase Natura 2000 võrgustiku alaga;
eeldatavalt ebasoodsat mõju avaldavad tegevused või asjaolud, seejuures eraldi või koos muude tegevustega;
mõju kõigile tõenäoliselt otseselt või kaudselt mõjutatavatele Natura 2000 võrgustiku aladele, võttes arvesse nende kaitse-eesmärke;
põhjendatud juhul muu asjakohane teave.
Eelhinnangus ei tohi arvestada leevendusmeetmetega.
Eelhinnangus esitatakse muu hulgas koos põhjendustega otsustaja järeldus, kas oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale on objektiivse teabe alusel välistatud.
Eelhinnangu võib jätta andmata ja Natura asjakohase hindamise algatamata, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale on varem hinnatud ning otsustajal on piisavalt teavet, arvestades käesoleva seaduse § 69¹ lõiget 1.
Eelhinnangu, mille kohaselt ei ole Natura asjakohane hindamine vajalik, ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eelhinnangu andmata jätmise kooskõlastab otsustaja Keskkonnaametiga.
§ 69³. Preliminary Natura assessment
(1) When making a preliminary assessment, the decision-maker proceeds from the following information:
1) the characteristics (including conservation objectives) of the Natura 2000 area likely to be impacted;
2) whether the proposed activity is related to the management procedure;
3) the characteristics of the proposed activity;
4) the compliance of the proposed activity with the current plans;
5) other known activities with a significant impact in relation to the relevant Natura 2000 area;
6) the activities or circumstances that are expected to have an adverse impact, alone or in combination with other activities;
7) the impact on all Natura 2000 areas likely to be directly or indirectly impacted, taking into account their conservation objectives;
8) where justified, any other relevant information.
(2) Mitigation measures must not be taken into account in the preliminary assessment.
(3) A preliminary assessment includes, among others, the decision-maker’s reasoned conclusion as to whether a significant impact on a Natura 2000 area is excluded on the basis of objective information.
(4) A preliminary assessment may be omitted and the initiation of an appropriate Natura assessment may be omitted if the potential impact of the proposed activity or the implementation of the strategic planning document on the Natura 2000 area has been previously assessed and the decision-maker has sufficient information, taking into account subsection 1 of § 69¹ of this Act.
(5) The decision-maker coordinates a preliminary assessment that no appropriate Natura assessment is necessary or the omission of providing a preliminary assessment as specified in subsection 4 of this section with the Environmental Board.
§ 69⁴. Natura asjakohase hindamise algatamine
Natura asjakohase hindamise algatab otsustaja põhjendatud otsusega, võttes arvesse eelhinnangu tulemusi.
Otsustaja teeb otsuse Natura asjakohase hindamise algatamise kohta:
kavandatavaks tegevuseks vajaliku loa või sellise tegevuse aluseks oleva muu dokumendi menetlemise aja jooksul;
koos strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise otsusega või koostamise käigus viivitamata, kui selleks ilmneb vajadus.
Natura asjakohase hindamise algatamisel või vajaduse korral eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas:
hindamismetoodika ja vajalikud uuringud, kui see on asjakohane;
eriteadmistega isiku, kes koostab hindamise aruande (edaspidi ekspert), võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut;
muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisel või koostamise käigus algatatud Natura asjakohane hindamine tehakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega samal ajal.
§ 69⁴. Initiation of appropriate Natura assessment
(1) An appropriate Nature assessment is initiated by a reasoned decision of the decision-maker, taking into account the results of the preliminary assessment.
(2) The decision-maker makes a decision on whether to initiate an appropriate Natura assessment:
1) during the processing of the permit necessary for the proposed activity or another document on which such activity is based;
2) together with the decision to initiate the preparation of a strategic planning document or immediately during the preparation of it if the need arises.
(3) When initiating an appropriate Natura assessment or, if necessary, by a separate decision, the decision-maker, among others:
1) determines the assessment methodology and, where appropriate, the necessary studies;
2) appoints a person with specific expertise who prepares the assessment report (hereinafter expert), taking into account the requirements for the expert and, where appropriate, the proposal of the person interested in the proposed activity or the adoption of a strategic planning document;
3) determines other relevant guidance, including guidance on the involvement of the relevant authorities or on the collection of information necessary for the assessment.
(4) An appropriate Natura assessment initiated at the initiation or during the preparation of a strategic planning document is carried out at the same time as the preparation of the strategic planning document.
§ 69⁵. Natura hindamise ekspert
Ekspert käesoleva peatüki tähenduses on eriteadmistega isik, kellel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitstava liigi või elupaigatüübi uurimisel või nendele avalduva mõju hindamisel pikaajalised kogemused ning kes tunneb Natura hindamise menetluse põhimõtteid.
Eksperdiks võib põhjendatud juhul määrata otsustaja teenistuja või töötaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele.
Eksperdi kaasamise korraldab ja sellega seotud kulud kannab Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks oleva taotluse esitaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kannab eksperdi kaasamisega seotud kulud otsustaja.
§ 69⁵. Natura assessment expert
(1) For the purposes of this Chapter, expert means a person with specific expertise who has long-term experience in studying or assessing the impact on a protected species or habitat type of a Natura 2000 area and who is familiar with the principles of the Natura assessment procedure.
(2) In justified cases, a civil servant or employee of the decision-maker who meets the requirements of subsection 1 of this section may be appointed as an expert.
(3) The involvement of an expert is organised and the costs related thereto are covered by the person who has submitted the application which is the basis for initiating the appropriate Natura assessment or the person organising the preparation of the strategic planning document, unless otherwise provided by law.
(4) In the case provided in subsection 2 of this section, the costs of involving the expert are covered by the decision-maker.
§ 69⁶. Natura asjakohase hindamise aruanne
Natura asjakohase hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele ning mõju ala terviklikkusele, arvestades ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala toimuvaid või kavandatavaid tegevusi ning tegevuste kumulatiivset mõju.
Natura asjakohase hindamise tulemusena koostab ekspert aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi lühiiseloomustus;
asjassepuutuva Natura 2000 võrgustiku ala lühiiseloomustus, sealhulgas ala kaitse-eesmärk ning ülevaade alal asuvatest elupaigatüüpidest ja liikidest;
selge hinnang kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva ebasoodsa mõju võimalikkuse kohta ala terviklikkusele;
käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ebasoodsa mõju leevendamise meetmed ja hinnang nende tõhususele;
reaalsete alternatiivide analüüs;
hinnang Natura erandi menetluse algatamise kohta juhul, kui ühelgi reaalsel alternatiivil pole ebasoodne mõju välistatud.
Otsustaja edastab Natura asjakohase hindamise aruande Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui Natura asjakohase hindamise aruanne sisaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud seisukohta, edastab otsustaja aruande kooskõlastamiseks ka Kliimaministeeriumile.
Keskkonnaamet ja asjakohasel juhul Kliimaministeerium kooskõlastavad Natura asjakohase hindamise aruande või jätavad selle kooskõlastamata 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates.
Otsustaja kontrollib Natura asjakohase hindamise aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks.
Kui otsustaja tuvastab, et Natura asjakohase hindamise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele või aruanne ei ole Natura asjakohase hindamise algatamise aluseks olnud kavandatava tegevuse lubamise otsustamiseks või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamiseks tähtaja.
Otsustaja teeb Natura asjakohase hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastuse saamisest arvates või lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul.
§ 69⁶. Appropriate Natura assessment report
(1) An appropriate Natura assessment assesses the impact of a proposed activity or the implementation of a strategic planning document on the species and habitat types serving as the conservation objective of the Natura 2000 area and the impact on the integrity of the area, taking also account of the activities taking place or planned outside the Natura 2000 area and the cumulative impact of the activities.
(2) As a result of an appropriate Natura assessment, the expert prepares a report which must contain at least the following information:
1) an outline of the proposed activity or strategic planning document;
2) an outline of the Natura 2000 area concerned, including the conservation objective of the area and an overview of the habitat types and species present on the area;
3) a clear assessment of the possibility of adverse impact on the integrity of the area due to the proposed activity or the implementation of the strategic planning document;
4) measures to mitigate the adverse impact specified in clause 3 of this subsection and an assessment of the efficiency of the measures;
5) an analysis of realistic alternatives;
6) an assessment of the initiation of the Natura exception procedure if adverse impact cannot be excluded by any of the realistic alternatives.
(3) The decision-maker forwards the appropriate Natura assessment report to the Environmental Board for approval. If the appropriate Natura assessment report contains the position specified in clause 6 of subsection 2 of this section, the decision-maker also forwards the report to the Ministry of Climate for approval.
(4) The Environmental Board and, where applicable, the Ministry of Climate approves or refuses to approve the appropriate Natura assessment report within 30 days of receipt of the report.
(5) The decision-maker verifies the compliance of the appropriate Natura assessment report with the requirements set out in subsection 2 of this section and its sufficiency to permit the proposed activity or to adopt the strategic planning document that served as the basis for initiating the appropriate Natura assessment.
(6) If the decision-maker determines that the appropriate Natura assessment report does not comply with the requirements provided in subsection 2 of this section or that the report is not sufficient to decide whether to permit the proposed activity or to adopt the strategic planning document on the basis of which the appropriate Natura assessment was initiated, the decision-maker sets a time limit for modifying the report.
(7) The decision-maker makes a decision on the compliance of the appropriate Natura assessment report within 30 days after receipt of the approval specified in subsection 4 or within the time limit set on the basis of subsection 6 of this section.
§ 69⁷. Natura erandi tegemise menetlus
Kui Natura asjakohase hindamise aruandest selgub, et kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele, võib otsustaja alternatiivsete lahenduste puudumise korral ning avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste olemasolul algatada Natura erandi tegemise menetluse.
Natura erandi tegemise menetluse algatamisel või vajaduse korral eraldi otsusega määrab otsustaja muu hulgas:
vajalikud uuringud, kui need on asjakohased;
eksperdi, kes koostab hindamisaruande, võttes arvesse eksperdile esitatavaid nõudeid ja asjakohasel juhul kavandatavast tegevusest või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isiku ettepanekut;
muud asjakohased juhised, sealhulgas juhised asjaomaste asutuste kaasamiseks või hindamiseks vajaliku teabe kogumiseks.
Otsustaja küsib enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude määramist seisukoha asjaomastelt asutustelt.
Ekspert koostab Natura erandi tegemise aruande, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
ala kaitstavate liikide ja elupaikade kirjeldus, millele avaldub tõenäoliselt ebasoodne mõju;
ebasoodsa mõju kirjeldus ja ulatus;
realistlike lisaalternatiivide analüüs ja alternatiivide puudumise põhjendus;
avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused, sealhulgas sotsiaalsed või majanduslikku laadi põhjused, mis kaaluvad üles Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse säilimise;
hüvitusmeetmete kirjeldus ja hinnang nende rakendamise tõhususele.
Kui Natura erandi tegemise aruande koostamise käigus jõutakse järeldusele, et puuduvad käesoleva seaduse § 69¹ lõikes 3 või 5 sätestatud Natura erandi tegemise alused, lõpetab otsustaja Natura erandi menetluse.
Otsustaja kooskõlastab Natura erandi tegemise aruande Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumiga ning küsib selle kohta arvamuse teistelt asjaomastelt ministeeriumidelt. Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium kooskõlastavad aruande või jätavad selle kooskõlastamata ning teised asjaomased ministeeriumid annavad arvamuse 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates.
Otsustaja kontrollib Natura erandi tegemise aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura erandi tegemise menetluse jätkamiseks.
Kui otsustaja tuvastab, et Natura erandi tegemise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele või ei ole Natura erandi tegemise menetluse jätkamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamiseks tähtaja.
Otsustaja teeb Natura erandi tegemise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse või menetluse lõpetamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kooskõlastuse saamisest arvates või lõike 8 alusel määratud tähtaja jooksul.
Otsustaja esitab nõuetele vastavaks tunnistatud Natura erandi tegemise aruande Kliimaministeeriumile käesoleva seaduse § 69¹ lõikes 3 või 5 sätestatud nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuselt või arvamuse küsimiseks Euroopa Komisjonilt.
Käesoleva seaduse § 69¹ lõikes 3 või 5 sätestatud nõusoleku või Euroopa Komisjonilt arvamuse saamisega Natura erandi menetlus lõpeb.
§ 69⁷. Procedure for granting Natura exception
(1) Where the appropriate Natura assessment report shows that the proposed activity or the implementation of the strategic planning document is expected to have an adverse impact on the integrity of the Natura 2000 area, the decision-maker may, in the absence of alternative solutions and in the presence of reasons of overriding public importance and exceptional urgency, initiate a procedure for granting a Natura exception.
(2) When initiating a procedure for granting a Natura exception or, if necessary, by a separate decision, the decision-maker, among others:
1) determines the necessary studies, where relevant;
2) appoints an expert who prepares the assessment report, taking into account the requirements for the expert and, where appropriate, the proposal of the person interested in the proposed activity or the adoption of a strategic planning document;
3) determines other relevant guidance, including guidance on the involvement of the relevant authorities or on the collection of information necessary for the assessment.
(3) Before determining the circumstances specified in subsection 2 of this section, the decision-maker seeks the opinion of the relevant authorities.
(4) The expert prepares a report on granting a Natura exception which must contain at least the following information:
1) a description of the protected species and habitats of the area likely to be adversely impacted;
2) a description and extent of the adverse impact;
3) an analysis of other realistic alternatives and a reasoning for the lack of alternatives;
4) reasons of overriding public importance and exceptional urgency, including those of a social or economic nature, which outweigh the preservation of the integrity of the Natura 2000 area;
5) a description of the compensatory measures and an assessment of the efficiency of taking the measures.
(5) If, in the course of preparing the report on granting a Natura exception, it is concluded that there are no grounds for granting a Natura exception provided in subsection 3 or 5 of § 69¹ of this Act, the decision-maker terminates the procedure for granting a Natura exception.
(6) The decision-maker coordinates the report on granting a Natura exception with the Environmental Board and the Ministry of Climate and seeks the opinion of other relevant ministries. The Environmental Board and the Ministry of Climate approve or refuse to approve the report and other relevant ministries give their opinion within 30 days after receipt of the report.
(7) The decision-maker verifies the compliance of the report on granting a Natura exception with the requirements set out in subsection 4 of this section and the sufficiency of the report for the continuation of the procedure for granting a Natura exception.
(8) If the decision-maker establishes that the report on granting a Natura exception does not comply with the requirements set out in subsection 4 of this section or is not sufficient for the continuation of the procedure for granting a Natura exception, the decision-maker sets a time limit for supplementing the report.
(9) The decision-maker makes a decision on declaring the report on granting a Natura exception compliant with the requirements or a decision on terminating the procedure within 30 days after receipt of the approval specified in subsection 6 or within the time limit set on the basis of subsection 8 of this section.
(10) The decision-maker submits the report on granting a Natura exception that has been declared compliant with the requirements to the Ministry of Climate for obtaining the consent of the Government of the Republic provided in subsection 3 or 5 of § 69¹ of this Act or for seeking the opinion of the European Commission.
(11) The procedure for a Natura exception ends upon the receipt of the consent provided in subsection 3 or 5 of § 69¹ of this Act or upon the receipt of the opinion of the European Commission.
§ 69⁸. Menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamine
Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruandega võimaldatakse menetlusosalisel ja avalikkusel tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega või strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele.
Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta avaldab otsustaja viivitamata oma või muul veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes teate, milles märgitakse, kuidas saab Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemustega tutvuda ning nende kohta ettepanekuid või vastuväiteid esitada. Kui otsustaja peab põhjendatuks avaldada teade ka ajalehes, kannab avalikustamise kulud tegevusloa taotleja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isik.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke;
Natura 2000 võrgustiku ala ja mõjutatavaid kaitse-eesmärke;
teavet Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi aruannetega tutvumise võimaluste ning ettepanekute või vastuväidete esitamise kohta;
Natura erandi menetluse teate puhul ka alternatiivide puudumise selgitust ja võimalikke avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordselt tungivaid põhjusi, mis võimaldavad erandit teha.
Igaühel on õigus esitada otsustajale Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta ettepanekuid või vastuväiteid avaliku väljapaneku kestel või otsustaja määratud muu tähtaja jooksul.
Natura erandi menetluse algatamisel avalikustatakse asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga.
Kui kavandatavaks tegevuseks loa või muu tegevust lubava dokumendi andmist või strateegilist planeerimisdokumenti ei menetleta avatud menetluses, määrab otsustaja ettepanekute või vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva või põhjendatud juhul lühem kui viis tööpäeva käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest arvates.
Kui Natura hindamine lõpeb eelhinnangu andmisega või käesoleva seaduse § 69³ lõikes 4 sätestatud juhul, avaldab otsustaja tegevust lubava dokumendi koos eelhinnanguga või selle tegemata jätmise põhjendustega oma veebilehel või avalikus infosüsteemis.
§ 69⁸. Involvement of parties to proceedings and of public
(1) The appropriate Natura assessment and the report on granting a Natura exception are made available to the parties to the proceedings and to the public for consultation and for the submission of proposals and objections, to the same extent and in accordance with the same procedure as applicable to the making available of the application for a permit for, or another document necessary for the implementation of, the proposed activity, or the strategic planning document or to the submission of proposals thereon and objections thereto.
(2) The decision-maker publishes immediately a notice on the results of the appropriate Natura assessment and of the procedure for a Natura exception on its website or on another website and in the official publication Ametlikud Teadaanded, indicating how the results of the appropriate Natura assessment and of the procedure for a Natura exception can be consulted and how to submit proposals or objections. Where the decision-maker considers it appropriate to publish the notice also in a newspaper, the costs of publication are covered by the applicant for the activity permit or the person interested in the adoption of the strategic planning document.
(3) The notice specified in subsection 2 of this section must contain at least:
1) the name of the decision-maker and the name and details of the contact person of the decision-maker;
2) a brief description and purposes of the proposed activity;
3) the Natura 2000 area and the conservation objectives affected;
4) information on how to consult the appropriate Natura assessment report and the report on the Natura exception and how to submit proposals or objections;
5) in the case of a notice of the procedure for a Natura exception, also an explanation of the absence of alternatives and possible reasons of overriding public importance and exceptionally urgency for granting the exception.
(4) Any person has the right to submit to the decision-maker proposals on or objections to the results of the appropriate Natura assessment and the procedure for a Natura exception during the period of the public display or another period specified by the decision-maker.
(5) Upon initiation of the procedure for a Natura exception, the report of the appropriate assessment is made public together with the draft decision to initiate the procedure for a Natura exception.
(6) If the granting of a permit or another document authorising the proposed activity or the strategic planning document is not subject to an open procedure, the decision-maker sets a time limit for the submission of proposals or objections which may not be shorter than ten working days or, in justified cases, shorter than five working days from the publication of the notice specified in subsection 2 of this section.
(7) If the Natura assessment ends with a preliminary assessment or in the case provided for in subsection 4 of § 69³ of this Act, the decision-maker publishes the document authorising the activity, together with the preliminary assessment or the reasons for not carrying out a preliminary assessment, on its website or public information system.
§ 69⁹. Natura hindamise erisused projekteerimistingimuste andmisel
Projekteerimistingimuste andmisel võib algatada Natura asjakohase hindamise ja asjakohasel juhul Natura erandi tegemise menetluse, mis viiakse läbi ehitusprojekti koostamisega samal ajal.
Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohase hindamise aruande juurde kuulub ehitusprojekt.
§ 69⁹. Specifications of Natura assessment upon issue of design criteria
(1) An appropriate Natura assessment and, where applicable, the procedure for granting a Natura exception may be initiated upon the issue of design criteria and these are conducted at the same time as the preparation of the building design documentation.
(2) The report on the appropriate Natura assessment initiated upon the issue of design criteria is accompanied by the building design documentation.
§ 70¹. Hüvitusmeetmete rakendamine
Kui Natura erandi tegemise aruande, keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt võib kavandatav tegevus eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ning kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, tuleb tegevuseks loa andmisel seada loa kõrvaltingimuseks või näha strateegilises planeerimisdokumendis ette tegevuse elluviimisele eelnevate hüvitusmeetmete rakendamine.
Hüvitusmeetmed, mille eesmärgiks on tagada Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus, on:
elupaikade taastamine;
uute elupaikade loomine;
olemasolevate elupaikade kvaliteedi tõstmine;
muud meetmed, mis aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe edasist vähenemist.
Hüvitusmeetmed peavad:
olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga;
toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal;
tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise;
täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke eesmärke, nii et nende meetmete abil saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku sidusust.
§ 70¹. Application of compensatory measures
(1) If, according to the report on granting a Natura exception, the environmental impact assessment report or the strategic environmental assessment report, the proposed activity is likely to adversely impact a Natura 2000 area and if, due to the lack of alternative solutions, the proposed activity is still necessary for reasons of overriding public importance, including those of a social or economic nature, the obligation to take compensatory measures prior to the implementation of the activity must be imposed as the secondary condition of the permit when issuing the permit for the activity or must be prescribed in the strategic planning document.
(2) The compensatory measures the purpose of which is to ensure the general cohesion of the Natura 2000 network are the following:
1) restoration of habitats;
2) creation of new habitats;
3) increase in the quality of the existent habitats;
4) other measures which help avoid further decrease in cohesion within the Natura 2000 network.
(3) The compensatory measures must:
1) be aimed at adversely affected habitats and species and their extent must be in proportion to the damage caused;
2) be implemented as close as possible to the adversely affected habitat;
3) ensure that the objectives equal to those of including the adversely affected area among areas of the Natura 2000 network are attained;
10¹. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE
§ 70². Riiklik ja haldusjärelevalveamended 01.09.2026
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.
Haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 511/2014 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 10 lõike 7 ning § 45 alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teeb oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus.
§ 70². State and administrative supervision
(1) Supervision over the fulfilment of the requirements arising from this Act and legislation established on the basis thereof is exercised by the Environmental Board.
(1¹) The Environmental Board exercises administrative supervision over compliance with the requirements provided for in Regulation (EU) No 511/2014 of the European Parliament and of the Council.
(2) The rural municipality or city government exercises state supervision within its administrative territory over compliance with the requirements of the legislation established on the basis of subsection 7 of § 10 and § 45 of this Act.
§ 70³. Riikliku järelevalve erimeetmed
Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Kohaliku omavalitsuse üksus või asutus võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 70³. Special measures of state supervision
(1) To exercise the state supervision provided for in this Act, the Environmental Board may take special measures of state supervision provided for in §§ 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 and 53 of the Law Enforcement Act on the grounds and in accordance with the procedure established in the Law Enforcement Act.
(2) Upon exercising the state supervision provided for in this Act, the local authority or an agency of the local authority may take the special measures of state supervision provided for in §§ 30, 49, 50, 51 and 52 of the Law Enforcement Act on the grounds and in accordance with the procedure established in the Law Enforcement Act.
§ 70⁴. Riikliku järelevalve erisused
Keskkonnaamet võib tähistatud kinnisasjale siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:
see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise, või
valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnaamet hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei viidud pärast sisenemist läbi järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.
Keskkonnaamet võib kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis olevad omavolilised ehitised likvideerida. Asendustäitmise rakendamisest ehitiste likvideerimiseks peab Keskkonnaamet eelnevalt teavitama vastavat kohalikku omavalitsust.
Keskkonnaameti ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud.
§ 70⁴. Specifics of state supervision
(1) The Environmental Board may enter a marked immovable without the presence of the possessor or another entitled person if:
1) it is necessary for identifying or combating a serious threat and the involvement of these persons would result in a delay that would jeopardise the attainment of the purpose of the application of the measure, or
2) the purpose of entering the possession is to ensure access to another immovable or a water body.
(2) The Environmental Board does not have to afterwards inform the possessor about the entry to the possession on the ground provided for in clause 2 of subsection 1 of this section if no supervisory or offence proceedings were conducted after the entry.
(3) The Environmental Board is authorised to remove unauthorised construction works that have been erected in a protected area, limited-conservation area, limited management zone of an individual protected natural object, species’ protection site or building exclusion zone of the shore or bank. To apply substitutional performance to the removal of constructions works, the Environmental Board must give prior notice thereof to the respective local authority.
(4) For the purpose of exercising supervision, an official of the Environmental Board may, using a vehicle, including an off-road vehicle or a water craft, enter a land or water area even if legislation prohibits entry to and movement in such area for environmental protection purposes.
§ 70⁵. Vahetu sunni kasutamine
Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Keskkonnaameti erivahendid on käerauad.
Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.
§ 70⁵. Use of direct coercion
(1) The Environmental Board is authorized to use physical force, special equipment and service weapons on the grounds and in accordance with the rules provided in the Law Enforcement Act.
(2) The special equipment of the Environmental Board consist of handcuffs.
(3) The service weapons of the Environmental Board are a gas weapon and a cut-and-thrust weapon.
§ 70⁶. Sunniraha määr
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.
§ 70⁶. Rate of non-compliance levy
The maximum rate of the non-compliance levy imposed in accordance with the Substitutional Performance and Non-Compliance Levies Act in the event of failure to comply with a prescription is 32 000 euros.
11. peatükk VASTUTUS
§ 71. Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine
Kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 71. Violation of protection requirements of protected natural objects
(1) The penalty for violation of requirements for use or protection of protected natural objects is a fine of up to 300 fine units or by detention.
(2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 3200 euros.
§ 73. Tiheasustusala puude ebaseaduslik raie
Tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 73. Unlawful cutting of trees in densely populated areas
(1) The penalty for unlawful cutting of a tree within a densely populated area is a fine of up to 300 fine units or by detention.
(2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 3200 euros.
§ 74. Ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkuminecase law
Ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 74. Violation of requirements for use or protection of shores and banks of bodies of water
(1) The penalty for violation of the requirements set for the use or protection of a shore or bank of a body of water is a fine of up to 300 fine units or by detention.
(2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 3200 euros.
§ 74¹. Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine
Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 74¹. Violation of requirements for use of non-native species
(1) The penalty for violation of the requirements for the use of non-native species is a fine of up to 300 fine units or by detention.
(2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 32 000 euros.
§ 74². Kaaviari käitlemise nõuete rikkumine
Repealed
Repealed
Nõuetekohase aruande esitamata jätmise, selle esitamisega viivitamise või teadlikult vale aruande esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1600 eurot.
Märgistusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1600 eurot.
§ 74². Violation of requirements for handling caviar
(3) The penalty for failure to submit a report which complies with the requirements, delayed submission of such report or knowing submission of incorrect information is a fine of up to 200 fine units.
(4) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 1600 euros.
(5) The penalty for violation of the requirements for marking is a fine of up to 200 fine units.
(6) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 1600 euros.
§ 74³. Looduslikult esinevate linnu- ja nahkhiireliikide kaitsenõuete rikkumine
Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
Looduslikult esinevate linnuliikide isendite tahtliku häirimise ning lindude ja nahkhiirte märgistamisnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.
Looduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isendite ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ja müügiks pakkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
§ 74³. Violation of protection requirements of wild bird and bat species
(1) The penalty for intentional destruction or damaging of the nests and eggs of wild birds or elimination of their nests is a fine of up to 150 fine units.
(2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 1300 euros.
(3) The penalty for intentional disturbing of specimens of wild bird species and violation of the ringing requirements of birds and bats is a fine of up to 100 fine units.
(4) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 640 euros.
(5) The penalty for the sale, transportation for sale, keeping for the purpose of sale and offer for sale of the living or dead specimens of wild bird species and their clearly distinguishable body parts or products manufactured therefrom is a fine of up to 150 fine units.
(6) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 1300 euros.
§ 74⁴. Nende looma- ja taimeliikide isendite kaitsenõuete rikkumine, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktides a ja b
Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliikide isendite selgelt märgatavate paljunemis- või puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi või punktis b loetletud taimeliigi elus või surnud isendite ja nende selgelt äratuntavate osade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ja müügiks pakkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi või punktis b loetletud taimeliigi isendi loodusest eemaldamise (sh pidamise ja kasvatamise) nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.
§ 74⁴. Violation of conservation requirements for flora and fauna specified in points a and b of Annex IV to Council Directive 92/43/EEC
(1) The penalty for destruction and harming of the clearly delineated breeding sites and resting places of the specimens of the species specified in point a of Annex IV to Council Directive 92/43/EEC is a fine of up to 150 fine units.
(2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 1300 euros.
(3) The penalty for sale, transportation for sale, keeping for sale and offering for sale of the living or dead specimens of the fauna listed in point a or the flora listed in point b of Annex IV of Council Directive 92/43/EEC or their clearly distinguishable body parts or products manufactured therefrom is a fine of up to 150 fine units.
(4) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 1300 euros.
(5) The penalty for violation of the requirements for removal of the specimens of the fauna listed in point a or the flora listed in point b of Annex IV to Council Directive 92/43/EEC from the wild (incl. keeping and breeding) is a fine of up to 150 fine units.
(6) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 1300 euros.
§ 74⁵. Hülgetoodetega tehtavate tehingute nõuete rikkumine
Hülgetoodete turulelaskmise või impordi nõuete, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 artiklis 3 ning komisjoni määruses (EL) nr 737/2010, rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
§ 74⁵. Violation of requirements for transactions involving seal products
(1) The penalty for violation of the requirements for placing seal products on the market or importing seal products regulated in Article 3 of Regulation (EC) No 1007/2009 of the European Parliament and of the Council and in Commission Regulation (EU) No 737/2010 is a fine of up to 300 fine units or an arrest.
(2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 6400 euros.
§ 74⁶. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 nõuete rikkumine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 artiklite 4 ja 7 nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
§ 74⁶. Failure to comply with requirements of Regulation (EU) No 511/2014 of European Parliament and of Council
(1) The penalty for failure to comply with the requirements established in Articles 4 and 7 of Regulation (EU) No 511/2014 of the European Parliament and of the Council is a fine of up to 300 fine units.
(2) The penalty for the same act committed by a legal person is a fine of up to 32 000 euros.
§ 75. Menetlus
Repealed
Käesoleva seaduse §-des 71, 73, 74 ja 74²–74⁴ ja 74⁶ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
Käesoleva seaduse §-des 71, 73 ja 74 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.
Käesoleva seaduse §-des 74¹ ja 74⁵ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet või Maksu- ja Tolliamet.
§ 75. Proceedings
(2) The Environmental Board is the extra-judicial body that conducts proceedings in the misdemeanour cases provided for in §§ 71, 73, 74, 74²–74⁴and 74⁶ of this Act.
(3) The rural municipality or city government is the extra-judicial body that conducts proceedings in the misdemeanours provided for in §§ 71, 73 and 74 of this Act.
(4) The Environmental Board or the Tax and Customs Board is the extra-judicial body that conducts proceedings in the misdemeanours provided for in § 74¹ and § 74⁵ of this Act.
§ 75¹. Konfiskeerimine
Keskkonnaamet ja kohus võivad käesoleva seaduse §-des 71 ja 74¹–74⁶ sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud isendi ja eseme suhtes kohaldada konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.
Kliimaministeerium otsustab, kas konfiskeeritud isend või ese, mis kuulub kaitsealuste liikide või võõrliikide hulka või millega kauplemist reguleerib loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon, antakse tasuta üle Kliimaministeeriumi määratud asutusele või võõrandatakse või hävitatakse vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-s 206 kehtestatud korrale.
§ 75¹. Confiscation
(1) The Environmental Board and the court may confiscate the means of committing the misdemeanours specified in §§ 71 and 74¹–74⁶ of this Act and apply confiscation towards the individual and thing constituting the direct object of the misdemeanour in accordance with § 83 of the Penal Code.
(2) The Ministry of the Environment will decide whether the confiscated individual or thing that belongs to protected species or alien species or trading in which is regulated by the Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora will be without charge handed over to the authority designated by the Ministry of the Environment or whether it will be destroyed in accordance with the procedure provided for in § 206 of the Code of Misdemeanour Procedure.
§ 76. Trahvi laekumine
Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 71, 73 ja 74 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
§ 76. Receipt of fines
If a rural municipality or city government is the extra-judicial body which has imposed a cautionary fine or a fine for misdemeanours provided for in §§ 71, 73 and 74 of this Act, the cautionary fine or the fine will be transferred into the budget of the local authority which made the decision.
§ 77. Loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmine
Kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi või muu loomaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korra ja määrad kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 4–10¹ sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega.
Keskkonnaametil on õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks.
Loodusobjektile tekitatakse kahju, kui:
kaitstava loodusobjekti piires raiutakse või raadatakse puittaimestikku keelatud ajal või tehakse seda kohas, kus kasutatav raieliik või raadamine on keelatud, või rikkudes kehtestatud raietingimusi;
kaitstava loodusobjekti piires kahjustatakse ebaseaduslikult pinnast;
kaitstava loodusobjekti piires põhjustatakse puit- või rohttaimestiku põlemist, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral;
kaitstava loodusobjekti ala risustatakse või saastatakse ebaseaduslikult;
hävitatakse või kahjustatakse kaitstavat looduse üksikobjekti, liigi isendi püsielupaika või kaitsealuse kivistise leiukohta;
hävitatakse ebaseaduslikult liigi isend, vigastatakse isendit elujõuetuseni või eemaldatakse isend ebaseaduslikult loodusest;
rikutakse EL Nõukogu määrusega nr 338/97 ja selle alusel kehtestatud reegleid.
I kategooria kaitsealuse liigi isendi:
ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta;
kahjustamisel arvestatakse keskkonnakahju 16–510 eurot isendi kohta.
II kategooria kaitsealuse liigi isendi:
ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku püsielupaigast eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 64–960 eurot isendi või 3,20–13 eurot isendi massi iga grammi kohta;
kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 6–320 eurot isendi või 1,30–6,40 eurot isendi massi iga grammi kohta.
III kategooria kaitsealuse liigi isendi:
ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku püsielupaigast eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 32–640 eurot isendi või 1,30–6,40 eurot isendi massi iga grammi kohta;
kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 6–64 eurot isendi või 0,64–3,20 eurot isendi massi iga grammi kohta.
Liigi isendi püsielupaiga:
hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 128–9600 eurot;
kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 32–3200 eurot.
Kaitstava looduse üksikobjekti:
hävitamisel arvestatakse keskkonnakahju 320–3200 eurot;
kahjustamisel arvestatakse keskkonnakahju 192–1600 eurot.
EL Nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide isenditega tehtavateks tehinguteks ja toiminguteks nimetatud määrusega ja selle alusel kehtestatud reeglite rikkumise eest arvestatakse keskkonnakahju 13–127 820 eurot olenevalt liigi ohustatuse astmest ja isendi turuväärtusest.
Sellise liigi, mis ei ole kaitse all, välja arvatud jahiuluki isendiga tehtud ebaseaduslike toimingute – hävitamise, elujõuetuseni vigastamise, loodusest eemaldamise, tahtliku häirimise, pesade ja munade tahtliku hävitamise, pesade kõrvaldamise või isenditega ning nende selgelt äratuntavate kehaosadega või nendest valmistatud toodetega tehtavate tehingute eest arvestatakse keskkonnakahju 32–320 eurot isendi kohta.
Võõrliikide loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 12,80–6400 eurot võõrliigi isendi kohta.
Loodusobjektile tekitatud kahju hüvitist kasutatakse seadusega sätestatud otstarbel ja korras.
§ 77. Collection of damages caused to natural objects
(1) The procedure for and rates of compensating the damage caused to the environment by destroying or damaging protected natural objects, and specimens of protected species, or of other species of animals, except for wild game, and by introduction of live specimens of non-native species in the wild will be established by a regulation of the Government of the Republic based on the limits specified in subsections 4–10¹ of this section and taking account of the level of risk to the protected natural objects.
(2) The Environmental Board has the right to file a claim with a court for collection of damages caused to a protected natural object or a specimen of a species.
(3) The following is deemed to be causing damage to a protected natural object:
1) cutting or deforestation of woody vegetation within the boundaries of a protected natural object during a time when such activities are prohibited, or at a place where the type of cutting or deforestation is prohibited, or cutting or deforestation in violation of requirements set therefore;
2) unlawful damaging of the soil vegetation within the boundaries of a protected natural object;
3) causing the burning of woody or herbaceous vegetation within the boundaries of a protected natural object, except in the event of controlled burning of the landscape;
4) unlawful littering or polluting the area of a protected natural object;
5) destroying or damaging a protected natural monument, a species protection site or finding place of protected fossils;
6) unlawful destroying of a specimen of a species, rendering a specimen in-viable by injury, or unlawful removing a specimen from the wild;
7) violation of rules established by or on the basis of Council Regulation 338/97/EC.
(4) For specimens in the protected category I:
1) environmental damages in the amount of 96-1280 euros per specimen will be calculated in the event of unlawful destruction, rendering in-viable by injury or unlawful removal from the species protection site;
2) environmental damages in the amount of 16-510 euros per specimen will be calculated in the event of causing damage thereto.
(5) For specimens in the protected category II:
1) environmental damages in the amount of 64-960 euros per specimen or 3.20-13 euros per each gram of the specimen’s mass will be calculated for the unlawful destruction, rendering in-viable by injury or unlawful removal from the species protection site;
2) environmental damages in the amount of 6-320 euros per specimen or 1.30-6.40 euros per each gram of the specimen’s mass will be calculated in the event of causing damage thereto.
(6) For specimens in the protected category III:
1) environmental damages in the amount of 32-640 euros per specimen or 1.30-6.40 euros per each gram of the specimen’s mass will be calculated for the unlawful destruction, rendering in-viable by injury or unlawful removal from the species protection site;
2) environmental damages in the amount of 6-64 euros per specimen or 0.64-3.20 euros per each gram of the specimen’s mass will be calculated in the event of causing damage thereto.
(7) For species protection sites:
1) environmental damages in the amount of 128-9600 euros will be calculated upon destruction thereof;
2) environmental damages in the amount of 32-3200 euros will be calculated upon damage thereto.
(8) For protected natural monuments:
1) environmental damages in the amount of 320-3200 euros will be calculated upon destruction thereof;
2) environmental damages in the amount of 192-1600 euros will be calculated upon damage thereto.
(9) In the event of violation of rules established by and on the basis of Council Regulation 338/97/EC for transactions and activities involving specimens of species set out in Annexes A to D thereto, environmental damages in the amount of 13-127 820 euros will be calculated depending on the extent of danger to the species and the market value of a specimen.
(10) In the event of destruction, rendering in-viable by injury, removal from the wild, intentional disturbing, intentional destruction of nests and eggs or elimination of nests of a species which is not protected, except for illegal acts performed with specimens of wild game, or in the event of transactions with specimens and their clearly distinguishable body parts or products manufactured therefrom, environmental damages in the amount of 32-320 euros per specimen will be calculated.
(10¹) Environmental damages in the amount of 12.80-6400 euros per specimen of a non-native species will be calculated upon introduction of live specimens of the non-native species in the wild.
(11) Compensation received for damages caused to natural objects will be used for the purpose and in accordance with the procedure provided by law.
12. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 78
–
§ 78
–
§ 90
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 90
[Omitted from this text.]
§ 91. Seaduse rakendamineamended 01.09.2026case law
Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2023. aasta 1. maini.
Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 14 alusel kehtestatud ajutised piirangud kehtivad ala kaitse alla võtmiseni või piirangute kehtetuks tunnistamiseni, aga mitte kauem kui 2007. aasta 1. maini.
Kuni kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti käesoleva seadusega sätestatud kaitse-eeskirja kinnitamiseni annab valdkonna eest vastutav minister kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volituse Keskkonnaametile.
Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealal on käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud tegevus lubatud valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti.
Enne käesoleva seaduse jõustumist kinnitatud liigi kaitsekorralduskava kehtib kuni selles märgitud kuupäevani ning on võrdsustatud käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskavaga.
Vabariigi Valitsus kinnitab korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Natura 2000 võrgustiku alad määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõigete 1 ja 2 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõike 1 nõuete kohaselt.
Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viiakse lõpule algatamise ajal kehtinud seaduse kohaselt, kuid mitte hiljem kui 2007. aasta 1. maiks. Algatamiseks käesoleva lõike tähenduses loetakse kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 11 kohast teate avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse, maaomaniku või puudutatud isiku arvamuse küsimist kaitse-eeskirja eelnõu kohta.
Käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 7 sätestatud väetise kasutamise keeldu kohaldatakse kaitsealade suhtes, mille kaitse-eeskirjad on kehtestatud pärast käesoleva lõike jõustumist.
Repealed
Kinnisasja vahetamise menetlused, mille kohta ei ole käesoleva lõike jõustumiseks vahetamise otsust tehtud, viiakse lõpuni käesoleva seaduse § 20 kohaselt kinnisasja omandamise menetlusena, kusjuures esitatud kinnisasja vahetamise avaldused loetakse kinnisasja omandamise ettepanekuteks.
Enne käesoleva sätte jõustumist algatatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise menetlus loetakse käesoleva seaduse § 8 lõike 6 tähenduses algatatuks:
kaitsealade, hoiualade ja looduse üksikobjektide puhul teate avaldamisest ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded»;
püsielupaikade puhul algatamise käskkirjast või menetlusosalisele kätte toimetatud esimesest kirjast.
Enne käesoleva seaduse § 58¹ jõustumist välja antud linnu ja nahkhiire märgistamise load kehtivad nendel märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2010. aasta 31. detsembrini.
Enne 2014. aasta 1. juulit välja antud mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise load kehtivad kuni 2019. aasta 30. juunini.
Kui kaitsekord ei sätesta teisiti, on enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit.
Kinnisasja tasaarvestamise menetlused, mille käigus on käesoleva lõike jõustumise ajaks esitatud tasaarvestamise avaldus, viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.
Kui kinnisasi on omandatud pärast selle kaitse alla võtmist ning selle võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta ja selle omandamiseks on avaldus tehtud hiljemalt 2013. aasta 14. aprillil, kantakse nimetatud avaldus käesoleva lõike jõustumise järel samasse järjekorda selliste kinnisasja omandamise avaldustega, mis on tehtud enne kaitse alla võtmist või mis vastavad käesoleva seaduse § 20 lõike 1¹ punktides 1–4 ettenähtud eranditele, ja neid avaldusi menetletakse järjekorra alusel ühes järjekorras.
Kui haldusakti andmise menetlus on peatatud käesoleva seaduse § 8 lõike 6 alusel enne 2013. aasta 1. maid, loetakse haldusakti andmise menetlus peatatuks kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks alates 2013. aasta 1. maist.
Enne 2013. aasta 1. maid algatatud kaitse alla võtmise menetlustele kohaldatakse edasisel menetlusel 2013. aasta 1. maist kehtivaid nõudeid.
Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel algatatud pooleli olevates kaitse alla võtmise menetlustes, mille avalik väljapanek on toimunud rohkem kui kaks aastat enne 2013. aasta 1. maid, või kui menetluse ajal on asjaolud muutunud, korraldatakse uus avalik väljapanek käesoleva seaduse § 9 lõigetes 7–9 sätestatud korras. Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija avaldab käesoleva seaduse § 9 lõike 4 kohase teabega teate avaliku väljapaneku toimumise kohta Keskkonnaameti kodulehel, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus ajalehes.
Käesoleva seaduse § 26 lõike 2 punktis 6 nimetatud rahvuspargis kehtivad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2021. aasta 1. jaanuarini.
Eriolukorra ajal, kui seda õigustab tegelik vajadus ja tavapäraseid saatmise võimalusi ei ole otstarbekas või ei saa kasutada, võib käesoleva seaduse §-des 9, 11², 24 ja 58¹ nimetatud teate, dokumendi või otsuse edastada isikule lihtkirjaga.
Enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
Loodusobjektide kaitse alla võtmise otsustes ja kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses sedastatud, et kaardiga saab tutvuda keskkonnaregistris. Käesoleva lõike jõustumise järel saab kaitstavate loodusobjektide kaartidega tutvuda keskkonnaportaalis.
Loodusobjektide kaitse alla võtmise, selle kehtetuks tunnistamise, kaitse alt välja arvamise ja loodusobjektide piiride kehtestamise otsustes ning kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses nimetatud, et vastava määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee ning et ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis. Käesoleva lõike jõustumise järel saab seletuskirjaga tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel ning ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga Kliimaministeeriumis.
Käesoleva seaduse §-e 69¹–69⁹ kohaldatakse vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine.
Enne 2025. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 10 lõike 1 või 6 alusel tehtud otsuses olev viide maainfosüsteemile domeeninimega www.maaamet.ee loetakse viiteks maainfosüsteemile domeeninimega www.maaruum.ee.
Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal võib käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktis 6 nimetatud tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist lubada valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti.
Enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse § 20 alusel esitatud võõrandamise avalduse alusel algatab omandamise menetluse või teeb otsuse omandamise või sellest keeldumise kohta Keskkonnaameti peadirektor.
Kui riigile võõrandamise avaldus esitati enne käesoleva lõike jõustumist, omandab riik sellise kinnisasja, mis on omandatud selle kaitse alla võtmise menetluse ajal ja mille võõrandamistehing sisaldas informatsiooni loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse kohta, käesoleva seaduse § 20 lõike 1¹ punktides 1–4 sätestatud juhul. Kui omandamise menetlus algatati enne käesoleva lõike jõustumist, kuid kinnisasja omandamine ei ole käesoleva seaduse § 20 lõike 1¹ kohaselt lubatud, keeldub Keskkonnaameti peadirektor kinnisasja riigile omandamisest ja tunnistab omandamise menetluse algatamise otsuse kehtetuks.
Enne käesoleva lõike jõustumist algatatud planeeringute menetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 38 lõike 2¹ ja § 41 lõike 2 redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva lõikega. Koostamisel oleva planeeringu menetlust korratakse juhul, kui Keskkonnaamet keeldub nõusoleku andmisest ja selle tulemusel muutub planeeringu põhilahendus.
Isikud, kellele on enne käesoleva lõike jõustumist välja antud kehtiv nahkhiirte ja lindude märgistamise luba, loetakse käesoleva seaduse § 58³ tähenduses atesteerituks ja neile saadetakse atesteering e-kirjaga. Atesteeringu andmise järel kaotab märgistamisluba kehtivuse.
§ 91. Implementation of Act
(1) The protection rules and protection regimes established for the protection of protected areas and individual natural objects prior to the entry into force of this Act will remain in force until the entry into force of the protection rules established on the basis of this Act, or until protection is revoked, but not for longer than until 1 May 2023.
(2) The temporary restrictions established on the basis of subsection 14 of § 5 of the Protected Natural Objects Act apply until placement of an area under protection or revocation of the restrictions but not for longer than until 1 May 2007.
(3) Until the approval of the protection rules of a protected area or protected natural monument provided by this Act, the minister in charge of the policy sector will authorise the Environmental Board to administer the protected area or protected natural monument.
(4) Activities provided for in subsection 2 of § 13 of this Act are permitted on a protected area formed prior to the entry into force of this Act with the permission of the administrative authority unless otherwise provided for in the protection regime.
(5) The management plan of a species approved prior to the entry into force of this Act applies until the date specified therein and is deemed to be equal to the action plan specified in § 49 of this Act.
(6) The list of areas included in the Natura 2000 network to be submitted to the European Commission will be approved by an order of the Government of the Republic. The areas included in the Natura 2000 network will be designated in adherence to the requirements set out in Articles 4(1) and (2) of Directive 2009/147/EC of the European Parliament and of the Council and Article 4(1) of Council Directive 92/43/EEC.
(7) The proceedings for establishment of protection rules initiated prior to the entry into force of this Act will be completed in accordance with the Acts in force at the time of initiation thereof but not later than by 1 May 2007. For the purposes of this section, initiation means publication of a notice in the official publication Ametlikud Teadaanded in accordance with subsection 11 of § 5 of the Protected Natural Objects Act, or obtaining an opinion concerning the draft of the protection rules from a county government, local authority, land owner or person concerned.
(8) The prohibition on the use of fertilizers provided for in clause 7 of subsection 2 of § 31 of this Act applies to protected areas the protection rules of which are established after the entry into force of this subsection.
(10) Proceedings for the exchange of an immovable regarding which a decision to exchange has not been made by the entry into force of this subsection will be completed without proceedings for the acquisition of the immovable prescribed in § 20 of this Act and the submitted applications for the exchange of an immovable are deemed to be proposals to acquire the immovable.
(11) Proceedings regarding placement of a protected natural object under protection which have been initiated before the entry into force of this provision are deemed to have been initiated:
1) after publication of the notice in the official publication Ametlikud Teadaanded, in the event of protected areas, limited-conservation areas and natural monuments;
2) as of issue of a directive regarding the initiation or after the first letter has been served on participants in the proceedings, in the event of species protection sites.
(12) The permits for the ringing of birds and bats issued before the entry into force of § 58¹ of this Act are valid until the expiry of the term indicated in the permit, but not for longer than until 31 December 2010.
(12¹) Licences issued before 1 July 2014 for keeping minks and raccoon dogs in artificial conditions will remain in force until 30 June 2019.
(13) Unless otherwise provided for in the protection rules, the area of a clear cut area must not exceed two hectares and its width must not exceed 30 metres and the area of a shelterwood cutting area must not exceed five hectares in the limited management zone of a protected area or species protection site in the event of protection rules established before the entry into force of this subsection.
(14) Immovable offsetting proceedings in the course of which an offsetting application has been submitted by the time of entry into force of this subsection will be finalised on the previous grounds and in accordance with the previous procedure.
(15) If an immovable was acquired after it was placed under protection and its transfer transaction included information regarding the protected natural object and an application for its acquisition was submitted no later than on 14 April 2013, that application is, upon the entry into force of this subsection, placed in the same order as applications for the acquisition of immovables which were submitted prior to the placement under protection or which fall within the exceptions provided in clauses 1–4 of subsection 1¹ of § 20 of this Act, and these applications are processed in a single order on the basis of such order.
(16) If the proceedings of making an administrative decision have been suspended on the basis of subsection 6 of § 8 of this Act before 1 May 2013, the proceedings will be deemed as suspended until the natural object has been placed under protection or until a decision to refuse to place it under protection has been made, but not for more than 28 months as of 1 May 2013.
(17) Proceedings regarding placing a natural object under protection, which have been initiated before 1 May 2013, will be continued in accordance with the requirements in force as of 1 May 2013.
(18) In pending proceedings initiated on the basis of subsection 1 of § 9 of this Act regarding placing a natural object under protection and whereby a public display was organised more than two years before 1 May 2013 or if the circumstances have changed in the course of the proceedings, a new public display will be organised in accordance with the procedure provided for in subsections 7–9 of § 9 of this Act. The authority conducting the proceedings will publish a notice on the public display on the website of the Environmental Board, in the official publication Ametlikud Teadaanded and in at least one national newspaper and in the local newspaper, specifying the information prescribed by subsection 4 of § 9 of this Act.
(19) The boundaries and protection procedure of the nature conservation areas of Puhatu, Agusalu, Muraka and Selisoo, landscape protection areas of Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga and Mäetaguse, conservation area of the headwaters of River Narva, and forest park of Iisaku are effective in the national park specified clause 6 of subsection 2 of § 26 of this Act until the rules of protection of the national park enter into force, but not for longer than until 1 January 2021.
(20) During the emergency situation, where justified by the actual need and it is not practical to use the ordinary ways of sending or these are not available, a notice, document or decision specified in § 9, 112, 24 or 581 of this Act may be sent to the person by regular mail.
(21) Licences issued before 1 July 2021 for keeping minks and raccoon dogs in artificial conditions will remain in force until 31 December 2025.
(22) In decisions to place natural objects under protection and in protection rules, the drafting notes state that a map can be examined in the environmental register. After entry into force of this subsection, the maps of protected natural objects can be examined in the environmental portal.
(23) In decisions on placing natural objects under protection, their repeal, exclusion from protection and establishment of boundaries of natural objects and in protection rules, the drafting notes state that the letter of explanation of the relevant regulation can be viewed on the website of the Ministry of the Environment www.envir.ee and that a map of the area reflecting the external boundaries and the boundaries of internal zones can be viewed at the Ministry of the Environment. After the entry into force of this subsection, the letter of explanation can be viewed on the website of the Ministry of Climate and the map of the area reflecting the external boundaries and the boundaries of internal zones can be viewed at the Ministry of Climate.
(24) Sections 69¹–69⁹ of this Act apply only if the sole purpose of the proposed activity or strategic planning document is to ensure national security, including military national defence.
(25) A reference to the land information system with the domain name www.maaamet.ee in a decision made on the basis of subsection 1 or 6 of § 10 this Act before 1 January 2025 is deemed a reference to the land information system with the domain name www.maaruum.ee.
(26) In an area placed under protection prior to the entry into force of this subsection, the construction of a road, utility network or utility works as specified in clause 6 of subsection 4 of § 30 of this Act may be permitted with the consent of the manager, unless the protection regime provides otherwise.
(27) Where an application for transfer was submitted pursuant to § 20 of this Act prior to the entry into force of this subsection, the acquisition procedure is initiated and a decision on whether to approve or refuse the acquisition is taken by the Director General of the Environmental Board.
(28) Where an application for transfer to the state was submitted prior to the entry into force of this subsection, the state acquires an immovable which was acquired during the procedure for placing it under protection and in respect of which the transfer transaction included information concerning the procedure for placing the natural object under protection in the cases provided in clauses 1–4 of subsection 1¹ of § 20 of this Act. Where the acquisition procedure was initiated prior to the entry into force of this subsection, but the acquisition of the immovable is not permitted under section 1¹ of § 20 of this Act, the Director General of the Environmental Board refuses to acquire the immovable for the state and declares the decision to initiate the acquisition procedure null and void.
(29) In procedures relating to spatial plans initiated prior to the entry into force of this subsection, the versions of subsection 2¹ of § 38 and subsection 2 of § 41 of this Act which entered into force at the same time as this subsection apply. The procedure relating to a spatial plan currently under preparation is repeated if the Environmental Board refuses to grant its consent and, as a result, the principal solution of the spatial plan is changed.
(30) Persons who have been issued with a valid permit for the marking of bats and birds prior to the entry into force of this subsection are deemed to have been certified within the meaning of § 58³ of this Act, and the certification is sent to them by email. Once certification has been granted, the marking permit ceases to be valid.